Sәrsenbi, 2 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 133118. Jazylghandar — 117362. Qaytys bolghandar — 1990
4239 0 pikir 16 Qantar, 2017 saghat 15:27

ShYN SÓZGE TOQTADYQ-AU, DEYMIN

Qytaydaghy qazaq әdebiyetining kórnekti ókili, jazushy Orazhan Rahmanbekúly Ahmet ana joly últtyq portaldardyng birine bergen súhbatynda qazirgi jәne búrynghy jazushylarymyzgha óz baghasyn bere kele Raqymjan Otarbaev aghamyzdyng mәlimdemelerine de ózining qarsy uәjin bildirgen edi. Áriyne, Orazhan aghanyng әr sózi dәleldi de dәiekti bolghandyqtan nysanagha dóp tiyip jatqanyn búl jerde qaytalap jatudyng ózi artyq shyghar.

Ásirese, Orekennin  «Eger ornatqan tarazymyz shyn tarazy bolsa, sóz joq, últtyq mýdde jolynda basyn bәigege tikken han Kene orys otarshyldarynyng qandy shoqpary Qúnanbaydy basyp týseri múndaghy sóz. Shyn mәninde, Qúnanbay – bir Abay emes, myng Abaydyng әkesi bolsa da, qazaq halqy aldynda qylmysker» - dep erekshe atap kórsetkeni eshkim kýtpegen janalyq boldy.

Qúnanbay turaly búryn birli-jarym kitap jazylyp, (B.Saparaly «Qúnanbay qajy») ótken jyly arnayy filim kórsetilip, qogham ol kisiden aituly әri biregey túlgha jasap jatqan kezde múnday pikir aspannan jasyn týskendey kóringen bolar edi. Sol sebepten de biraz júrt er toqymyn bauyryna alyp, jatyp kep tulaytyn shyghar dep óz basym kýtkenmin. Biraq, әli kýnge deyin tym-tyrys. Tipti, qynq etken tiri jandy kórmedim. Múny orystar aitpaqshy, «molchanie - znak soglasiya» dep týsinuge bolatyn shyghar.

Aghamyzdyng aityp otyrghan keleli sózderi, jazushy retindegi ózindik qisyndy payymy kónilge qonymdy bolsa, onymen kelispey qayda barasyn. Shyn sózge toqtay biluding ózi aqyldylyqtyng belgisi bolsa kerek. Men Orazhan aghany tanymaymyn. Búryn-sondy shygharmalarymen de tanys-bilis emespin. Biraq, oqyrman retinde aitayyn, osy súhbatynyng ózi-aq ol kisining úly jazushy ekenin aighaqtap túr. «Tenizding dәmi tamshysynan-aq bilinedi» deydi ghoy, adamnyng ishki әlemining qanshalyqty tereng túnghiyq ekenin bir auyz sózinen de angharugha bolatyn siyaqty.

Men student kezimnen jәne býginge deyin orys jazushylarynyng jurnalisterge bergen súhbattaryn mýmkindik bolsa, jibermey oqugha tyrysamyn. Orazhan aghamnyng súhbatyn oqyghannan keyin men ol kisini orystyng Valentin Rasputin qatarly shoqtyghy biyik qalamgerlerding  dengeyindegi ýlken jazushy dep tanydym. Oiy men payymy sol dengeyles dep ózimshe baghalap otyrghan jayym bar. Búl mening jeke pikirim, bireu keliser, bireu kelispes.

Múnymen ne aitqym keldi? Biz birtútas qazaq әdebeiyetining ajyramas bir bólshegi sheteldegi qazaq әdebiyetin, sonyng ishinde, qytaydaghy qazaq jazushylaryn әli bilmeymiz. Býgingi kýni jalghyz Qajyghúmar Shabdanúlynyng bir ghana «Qylmys» atty alty tomdyghyn maldanyp qana otyrghan jayymyz bar. Shyndyghyn aitqanda, keyde bilsek te «әi, osylarda ne bar ghoy deysin» degendey synay tanytyp, mensinbey múryn shýiire qaraytyn jaman әdetimiz taghy bar. Myqty ekendigin anghara qalsaq taghy da ishtarlyq tanytqanday ýnsiz qala beretin ittigimizdi de jasyryp qaytemiz.

Sonday-aq, qytaydaghy qazaq әdebiyetining inju-marjandarymen tolyqtay tanysuymyzgha eleuli bir kedergi – olardyng shygharmalarynyng tóte jazumen taralghandyghy bolsa kerek. Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy «Sheteldegi qazaq әdebiyeti» seriyasymen azyn-aulaq kitaptar shygharyp jatqanymen, ol mýlde jetkiliksiz. Ayta bersek, múnday manyzdy sharuamen birer qoghamdyq birlestikting ghana ainalysyp, mәdeniyet ministrligi men jazushylar odaghy kóz júmyp otyruy eldigimizge syn, sýiekke tanba.

Búl jerde men sóz etip otyrghan jazushy  Orazhan Rahmanbekúly Ahmet 1955-58 jyldary Shynjang institutynyng til-әdebiyet fakulitetin bitirgen song «últshyl» degen aiyp taghylyp, Qytaydaghy әigili jazalaushy oryn sanalatyn Tarymgha aidalghan kórinedi. Keyin tughan jerine oralyp, jergilikti biylik ókilderining údayy baqylauy astynda bolghan.

1980 jyly ghana tolyq aqtalyp, shygharmashylyqpen emin-erkin ainalysa bastaghanyn eskersek, osal jan bolmaghanyn angharamyz. Maonyng túsynda halyq ishindegi eng ozyq oily túlghalar kóbirek qysym kórgenin eskersek, jazushynyng dengey-dәrejesin bajaylay beruge bolatyn shyghar.

Keyin úzaq jyldar boyy «Ile aidyny» jurnalynda bas redaktor, Ile qazaq oblysy jazushylar qoghamynyng tóraghasy qyzmetin atqarghan. Alghashqy әngimesi «Kishkene suretshi» 1956 jyly «Shúghyla» jurnalynda jaryq kórgen. Odan keyingi shygharmalary 1979 jyldan bastap qana jariyalandy. «Ózgergen ónir», «Qúmdaghy izder», «Kók beles» romandary, «Amanat» trilogiyasy, «Kóktemgi oilar», «Sónbeytin shyraq», «Eng songhy kóz jas», «Jasyl baqsha», «Túlpardyng songhy túyaghy» sekildi әngime-hikayattary jaryq kórip, kóptegen shygharmalary qytay, monghol, korey, úighyr, qyrghyz tilderine audarylghan eken. Sonymen qatar ishinara japon, aghylshyn, arab tilderine tәrjimalanghan tuyndylary da barshylyq deydi.

Aghamyzdyng Qytaydaghy týrli últ diasporasy jazushylaryna beriletin memlekettik syilyqty (qazirgi «Túlpar» syilyghy) ýsh mәrte – 1981, 1986, 2012 jyly iyelengen birden bir jazushy retinde tanyluynyng ózi nege túrady.

Orekeng jurnalist Álimjan Áshimúlyna bergen taghy bir súhbatynda: «Biz Qazaqstandaghy qazaqtar aita almaghan, jaza almaghan keybir jayttardy aittyq. Óitkeni búl kisiler shyghys әdebiyetining dәstýrin tastap qoyyp, Europagha ketip qalghan. Ne bir shygharmalardy hanzu tiline audardyq. Olargha búl shygharmalar Europanyng auzynan týsip qalghanday әser qaldyrdy. Óitkeni hanzular Europonyng shygharmalaryn әldeqashan oqyp qoyghan.

Sondyqtan shyghys әdebiyeti men últtyq әdebiyetimizding tamyrynan nәr aluymyz kerek. Sol dәstýrdi qalpyna keltirip, últtyq әdebiyetimizdi bayytuymyz qajet. Qazirgi shygharmalardy oqyp otyrsanyz qazaqtyng harektri, qazaq obrazy joq dese de bolady. Keybir shygharmalardy ózimiz de qabylday almay qaldyq. Keshke deyin boyamalap kórsetetin Europanyng seri jigiti men sylqym biykeshteri sekildi kez kelgen jerde bas salyp sýiise ketetin qazaqty búryn kórding be?

Mәselen, M.Áuezov «Abay» romanynda kóringen qyzdy kóringen jerde bas saldyryp sýidirgen joq qoy. Abay men Toghjan ekeui bir týn otyryp әngimelesken kezde de Abaygha Toghjandy sýidirmek túrmaq, qolyn ústatqyzghan joq qoy. Sondyqtan prozamyz bolsyn, poeziyamyz bolsyn últtyq dәstýrge, shyghys әdebiyetine bet búryp, tamyryna qan jýgirtuimiz kerek. Shynjang qazaq әdebiyetinde әli qazaqy minez, últtyq boyau, últtyq harakter bar.

Jaqsy bolsaq ta ózimiz, jaman bolsaq ta ózimiz әdebiyet aidynynda shyqsaq dep enbektenip jatyrmyz. Sondyqtan da qazaqtyng armany ne, oiy ne, tilegi ne degen sekildi nәrselerdi oilap kóru kerek. Kenes әdebiyeti kezindegi kóp jazyshularda «qazaq» degen sóz joq, últtyq mәsele joq, sosialistik adam bar. Osy әdebiyetti әlige deyin ýlgi qylyp otyr. Men qay shygharmamdy jazsam da úttyq mýddeni jazdym» - deydi.

Olay bolsa, dәl qazirgidey últtyq mýdde syngha týsip, kýrdeli problemagha ainalghan tústa biz eng aldymen tól әdebiyetimizding tórt qúbylasyn týgendeuge kýsh saluymyz kerek. Ol ýshin eng aldymen ejelgi Shyghys Týrkistan jerinde ghúmyr keship jatqan, Altaydyng arghy jaghyndaghy qandastarymyzdyng әdeby tuyndylaryn krillisagha kóshirip, ata júrtta keninen nasihattaluyn qolgha alghanymyz abzal.

Búl mәseleni jay sóz jýzinde qoldap qana qoymay memlekettik mәdeniyet qorynan arnayy qarjy bólinip, arnayy júmys toptaryn úiymdastyryp qolgha alghany jón bolmaq.

Quandyq ShAMAHAYÚLY

Abai.kz

0 pikir