Múrat Ábenov jýrgizetin «Qoghamdyq kenes» baghdarlamasynda Amangeldi Aytaly aghamyz bir shyndyqty shyjghyryp otyryp betimizge basty.

-         Menimen kezdesken adamdar, hal-jay súraytyn tanystarym: «Aqtóbeng qalay?», «Aqtóbende ne janalyq?» deydi. Osy dúrys sóz be? Shyndyghynda Aqtóbe mening ghana Aqtóbem emes, bәrimizding Aqtóbemiz. El, jer bәrimizge ortaq. Biz әli sony sezine almay jýrmiz. Óitkeni azamattyq sana, azamattyq qogham joq bizde, - dedi.

Rasynda solay. Qazaq ózining tútastyghyn úghyna almay keledi. Mysaly Aqmola oblysynyng bayyrghy túrghyny  meyli Manghystaudan kel, meyli Taldyqorghannan kel, seni «yjan» dep qarsy alady. Aqtaudaghy aghayyngha ata-tegindi qansha jerden taratyp aitsang da, iә arghyn, iә nayman ekensing ghoy deydi de qoyady. Búl neni bildiredi? Búl týbektegi júrtty ózinen basqanyng tarihy, taghlymy,  shejiresi, mәdeniyeti, erligi, ertegisi, anyzy, әngimesi, tauy men tasynyng aty men atauy qyzyqtyrmaydy degendi bildiredi. Áriyne, búqaranyng búl qalpyna ziyaly qauymdy, әsirese, aqyn-jazushylardy kinәlay almaymyz. «Mening elim», «mening qazaghym» dep egiletin el ishinde erler az emes. Biraq, olardyng dauysy bar qazaqtyng dauysyna qosylyp, olardyng otanym dep soqqan jýregi bar qazaqtyng   jýreginen jol taba almay túr. Sózding qysqasy, býgingi qazaqta úly babalardan amanatqa qalghan baytaq Otan bar, biraq, otanshyldyq sezim joq. Sonyng mynnan bir mysaly Aytaly aghamyzdyng aitqany der edik:  «Aqtóbeng qalay?», «Aqtóbende ne janalyq?» Sol Aqtóbede (Aqtóbe oblysynda) ótken jyly soyyl tilegen soyqan shyqty. Atylghan da, atqan da  - qazaq. Qaza qúshqannyng bәri – qazaq. Alayda, әlgi súmdyq oqigha Aqtóbening ghana mandayyna jazylghanday qalghan qazaq qynq etken joq.

Alystan aryp-ashyp kóship kelip jatqan aghayyn bar. Olargha da býgingi qazaq jatsyna qaraydy. Mýldem jat, bóten, bógde júrt kóship kelip jerin basyp alyp jatqanday jauyghyp, reti tabylsa, juan júdyryghyn bilep qoyady. Taghy da sol ótken jyly QHR betinen kóship kelgen arystay ýsh azamat qanysherlerding qolynan óldi. Sonday qayghyly jaytqa qabyrghasy qayysudyng ornyna qaysibir qazaq: «Osy oralmandar jalmandap, qútyryp ketip edi, dúrys boldy. Búl ózi ózgelerine sabaq boldy» desti.

Qazaqta otanshyldyq sezimnin, últtyq újdannyng kemdigine taghy bir dәleldi Tәuelsizdik kýni kóremiz. Oghan mysaldy jaqyn bir dosymnyng әngimesin kóldeneng tarta otyryp aitayyn. Dosym kóp sózge joq, birtogha, oigha zerek, oquy kemel – jan.

-         Bala kezden arlasatyn bir top otbasy jyl basynda mereke kýnderin bólisip alamyz, - dep bastady әngimesin dosym. – Ol ýshin mereke kýnderi qaghazgha jazylady da býketiledi. Bes otbasy bolsaq, qaghazgha el dengeyinde atalyp ótetin bes aituly kýn tanbalanady. Mysaly, 8 nauryz – halyqaralyq әielder kýni, 1 mausym – balalardy qorghau kýni, 1 mamyr – yntymaq kýni, 9 mamyr – jenis kýni, 7 qarasha – búrynnan kele jatqan merekemiz, 23 aqpan – Sovet armiyasynyng qúrylghan kýni, 31 jeltoqsan – jana jyl.   Osy merekelerding qaysysy qaysysymyzgha tiyetini jerebe boyynsha tartylyp, anyqtalyp jatady. Birde men merekelerding qataryn tolyqtyrghym kep: «7 qarashany qaytemiz, Sovet armiyasynyng da qúrylghan kýni kerek emes. Búrynghy kýntizbelerde qyp-qyzyl bolyp túratyn osy eki kýndi qazaq endi pәlendey eskermese de bolady» dep edim, pәlege qaldym. Aldymen bәrimizdi biylep-tóstegisi kep janyghyp jýretin qaymaq erin qara qatyn shapshydy: «Sening Tәuelsizdiging kimge kerek?» dep. Onyng sózine abysyny bolyp keletin semiz sary әiel qosyldy. Ózgeleri de sol ekeuining izimen ketti. Men jәrdem tilegendey jaltaqtap bala kezden birge ósken dostaryma qaragham. Sóitsem olar da bir auyzdan: «Sol Tәuelsizdik kýnindi qoyshy» demesi bar ma? Al, búnday kiyizkeudelikke ne dersin, ýndemey týnerip ýiime qayttym.

Osyny bayan etip sәl ýnsiz qalghan dosym, ashy bir mysqyl aitardaghy qalpyn tauyp,  ezu tartyp otyrdy da: «Múnay, gaz, uran, mys, myrysh, biday – bәrine kerek qoy. Tәuelsizdik eshkimge kerek emes pe eken? Dayyn Tәuelsizdikti satyp alamyn deytin el bolsa, bizding biylik Tәuelsizdigimizdi de satyp jiberetin shyghar. Kóziqaraqty, qoly da, qúlaghy da úzyn adamsyng ghoy. Qaray jýrshi, sonday bir el bolsa, joghary jaqqa eskerte sal. Mening de dostarym ýles alyp qalar», - dep sózin týiindedi.

Tәnirim saqtasyn, sózding zattanatyn qasiyeti bar. Búnday sózdi oinap ta bolsa, aitugha bolmaydy. Alayda, ashynghan, kýiingen adam keyde ne demeydi? Demesindi degizip túrghan da sol - qazaqtyng qamsyzdyghy, ózin ózi syilamaytyndyghy, ózining eldik, últtyq bolmysyn sezine de baghalay almaytyndyghy sebep bolyp túr emes pe? Siz qalay oilaysyz? Taratyp aitar oiynyz bolsa, ortagha tastanyz, bek qabyl alamyz.

Shәriphan Qaysar

Abai.kz