Senbi, 8 Mamyr 2021
5008 1 pikir 10 Qantar, 2017 saghat 12:10

DEKELBAEVTYNG DANGhAZA ÁREKETI

Juyrda Feysbuk әleumettik jelisinde jәne «Abai.kz» saytynda 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisi kezinde alangha shyqqandardyng biri Erlan Dekelbaevtyng «Tarihy kitaptargha meni «satqyn» dep jariyalatqan – Múhtar Shahanov» degen mәlimdemesi shyqty. Onda mynaday joldar bar:

«Múhtar agha, múnyng barlyghy óziniz basqarghan «Jeltoqsan komissiyasynyng qorytyndysynan» alynghan. Siz búl qorytyndygha qolynyzdy qoyyp, meni komissiyanyng qorytyndysymen satqyn dep tarihty búrmaladynyz. Meni úrpaq aldynda masqaralap otyrsyzdar. Býkil kitaptardyng ishinde badyraytyp túryp, «Isabekov Sәbitti» satqan dep oiyp túryp, jalghyz maghan ghana qorytyndy shygharghanynyzgha an-tang qalyp otyrmyn. Nege sonsha maghan ghana qadalyp qalghansyz? Múhtar agha, siz aryz jazyp kelgen 21 adamdarynyzben birge qosa 22 adam bolyp mening arqama pyshaq súqtynyz. Eng bolmaghanda erkek qúsap sol pyshaqtyng bireuin nege mening keudeme qadamadynyzdar, Múhtar agha?»

Endi osy sóilemderge oy jýgirtip, saralap kórelik.

Ras, men 1986 jylghy Jeltoqsan shyndyghyn ashumen jәne oghan týpkilikti bagha beru júmysymen shúghyldanyp jýrgenimde Amanjol Nәlibaev bastaghan jeltoqsanshylardyng jәne ony qoldaushylardyng ýlken toby komissiyagha 21 adam qol qoyghan arnayy hatty әkelip tapsyrghan. Sol hattyng ishinde Erlan Dekelbaevtyng jeltoqsanshy Sәbit Isabekovting sottaluyna sebepker bolghany aitylady. Komissiya mýshelerining jәne jeltoqsan shyndyghyna aralasyp jýrgen ózge de qogham qayratkerlerining múqiyat týrde talqylauynan keyin komissiya sheshimine mynaday joldar endirilgen eken:

«Isabekov S.K., tyajelo ranennyy 18 dekabrya, byl pomeshen v turemnuu bolinisu KGB. Protiv nego bylo vozbujdeno ugolovnoe delo (sledovateli Egorov). Na osnovaniy edinstvennogo pokazaniya drugogo obvinyaemogo – Dekelbaev E.A. – Isabekov osujden vposledstviy na 6 let liysheniya svobody.»

Búl mәlimetting tergeushi Egorov qatysqan arnayy sot sheminen alynghany kórinip túr. 21 adamnyng komissiyagha jazghan haty da E.Dekelbaev turaly bolatyn. Ol hatty óz múraghatymnan izdep tabu ýshin bәlkim aidan asa uaqyt qajet shyghar. Biraq hat kezinde gazetke de jariyalanghan siyaqty edi.

Endi E.Dekelbaevtyng «jalghyz maghan ghana qorytyndy shygharghandarynyzgha an-tang qalyp otyrmyn» degeni sauatsyzdyq, payymsyzdyq emes pe? 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasyn tekseru komissiyasynyng tújyrymdamasynda jýzden astam adamdardyng aty-jóni jәne jasaghan isteri bayandalady. Komissiya tek Dekelbaev isimen shúghyldanghan bolsa, onyng nesi komissiya. Ekinshiden, E.Dekelbaev «meni komissiyanyng qorytyndysymen satqyn dep tarihty búrmaladynyz» degen pikir bildiredi. Kórdinizder me, ol ózin tariyhqa ainaldyryp otyr. Dekelbaev tarihpen sybaylas bolatynday qanday is tyndyrypty. Biraq dәlelsiz jәne sebepsiz pikir aityp 1986 jylghy Jeltoqsan shyndyghyn әigilegen komissiyagha shiyrek ghasyrdan song orynsyz kýie jaqqany ýshin Dekelbaevtyng jeltoqsan tarihynda qaluy әbden mýmkin. Áytpese, myna әreketin qalay týsinuge bolady?

Kóp jyl búryn mening «Jazager jady kosmoformulasy» («Shynghys hannyng pendelik qúpiyasy») atty ólenmen jazylghan romanymnyng tónireginde órbigen Shynghys han turaly aitys pen dauda Múhtar Maghauin Bekdilda Aldamjarov degen jigitti ózine qolshoqpar etip alyp, Shynghys Aytmatov ekeumizge shamasy jetkenshe qara kýie jaqtyrdy. Mening «daryn, qabilet ataulydan júrday, mýldem aqyn emes» ekenimdi dәleldep baqty. Al, Sh.Aytmatovtyng birde bir esi dúrys shygharmasynyng joqtyghyn aita kelip, kezinde onyng әlem әdebiyetining úly túlghasy Luy Arogon «Mahabbat turaly eng tamasha hikaya» dep ardaqtaghan «Jәmila» atty tuyndysyn mazmúnsyz, maghynasyz, eng nashar shygharma dep baghalapty. Bizding aramyzdaghy daumen ainalysyp jýrgen Almaty qalasy, Medeu audandyq soty ózderinshe «Osy azamattyng esi dúrys pa eken?» degen kýdikke tirelip, qaladaghy Kablukov kóshesining boyynda ornalasqan psihikalyq sauyqtyru (jyndyhana) ortalyghyna hat jibergen eken, olar Bekdilda Aldamjarovtyng 22 jyl boyyna, jyndyhanada tirkeude túrghanyn әigilep, bas dәrigeri qol qoyyp, arnayy hat joldapty. Sol hattyng baspasózde jariyalanuy aramyzdaghy daudy sap tyiyp, júrt arasyndaghy bedelimizge sýienish bolghan edi.

Qúday onyng betin ary búrghay, әitse de E.Dekelbaev turaly da jogharydaghyday oigha tirelgenimdi jasyra almaymyn.

Jeltoqsan kóterilisining shyndyghyn әigileu barysynda 5 komissiya júmys jasady. Men basqarghan 4-shi komissiya oqighagha kinәli 41 adamnyng aty-jónin jariyalap, M.S.Gorbachev basqarghan KOKP Ortalyq Komiytetinin, onyng Sayasy Burosynyng qylmysty isterin komissiya sheshimi arqyly býkil dýniyejýzine әigilegen shaqta, G.Kolbin M.Gorbachevke kirip, KSRO Qauipsizdik komiyteti, KSRO Ishki Ister ministrligi, KSRO Prokuraturasymen birlesken arnayy komissiya qúrghyzyp,bizding komissiyanyng isin joqqa  shygharugha júmys jasaghanyn júrttyng kóbi bile bermeydi. Keyinnen mening KSRO Preziydenti Gorbachevti Konstitusiyalyq sotqa bergenimdi jәne M.Gorbachevtan 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisi kezinde jasaghan әdiletsizdigi ýshin býkil qazaq halqynan keshirim súratqanymdy da bireu bilip, bireu bilmeui mýmkin. Kýni býginge deyin sol Jeltoqsan shyndyghyn әigilegenimizge  riza  emes  adamdar, anda-sanda  bolsada boy kórsetip túrady.

Áytpese, Dekelbaev myrza sol kezde-aq ózining komissiya sheshimine engenin jaqsy biledi. Tipti onyng óz kinәsin moyynday otyryp, komissiya sheshiminen óz esimin alyp tastau turaly ótinish aitqany da keybireulerding esinde qalypty. Sóite túra Dekelbaev komissiyanyng 100-den astam júmysshy tobynyng arasynda jýrip, keybir isterimizge qolghabys tiygizgenin de joqqa shygharmaymyz. Aragha shiyrek ghasyrdan astam uaqyt týskende E.Dekelbaev ózin sýtten aq, sudan taza etip kórsetip, aiqay kótergeni qalay? Qolynda dәleli bolsa, sol kezde nege ózin aqtap alugha tyryspady? Bizding úghymymyzsha, Dekelbaev myrzany jasyryn qoldaushylardyng ishinde 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisining jәne onyng ruhany bedelin qorghaghan komissiyanyng abyroyyn týsirgisi keletin bireuler bar siyaqty.

Jariyalanghan mәlimdemesining sonyna taman E.Dekelbaev bylay dep kýsh kórsetedi:

«Siz jәne kitapty shygharushylar (Berik Ábdighaliyúly, Qayym-Múnar Tәbey, Mәulen Áshimbaev, Asqarov Álibekter bolyp) press-konferensiya úiymdastyryp, el-júrt aldynda óreskel qatelikterinizdi moyyndap, meni tarih aldynda aqtanyzdar... Eger bas tartyp, meni osynday «satqyn» kýide qaldyra beretin bolsanyzdar, men barlyqtarynyzdy sotqa tartamyn!»

Kerisinshe, negizsiz, payymsyz aiyptauy ýshin, maghan jәne býkil komissiya mýshelerining jasaghan isine kólenke týsiruge tyrysqany ýshin, Erlan Dekelbaev óz mәlimdemesin jariyalaghan sayttarda, menen ghana emes býkil komissiya mýshelerinen jәne komissiya mýddesine jasqanbay qol úshyn bergen halyq qaharmany Qasym Qaysenov, halyq jazushysy Safuan Shәimerdenov sekildi aghalar basqarghan júmysshy tobynan keshirim súramasa, onda búl jalaqor myrzany komissiya mýsheleri jәne komissiya júmysyna tikeley qatysty adamdardyn, sotqa tartugha mýmkindigi bar.

Múhtar ShAHANOV,

1986 jylghy Jeltoqsan oqighasynyng shyndyghyn ashu jәne oghan

týpkilikti bagha beru komissiyasynyng teng tóraghasy,

Qazaqstannyng Halyq jazushysy,

Qyrghyzstannyng Halyq aqyny,

«Týrki tildes halyqtar arasyndaghy

eng ýzdik әlem aqyny» syilyghynyng iyegeri

Abai.kz

1 pikir