Ýkimetting nazaryna

Sheneunikterding jalaqysyn kóteruge bólinetin qarjy eng tómengi zeynetaqyny kóteruge baghyttalsyn!

Biz  toy toylap, dumandatyp jýrgende Jana jyldyng zyryldap kelip qalghanyn da bilmey qalyppyz. «Jalanayaq túrsa da, seri tonghanyn bildirmeydi» degen jaghdaydamyz. Duyldatyp, maqtanyp jýrip, kedeyligimizdi aitugha úyalatyn boldyq. Mening aitayyn degenim, eldegi biraz júrttyng әleumettik hal ahualy. Býgingi kýni auylda bolsyn, qalada bolsyn, eng tómengi jәrdemaqy alatyn, eng tómengi zeynetaqy alatyndardyng qarasy kóp. Al, respublikalyq әleumettik qamsyzdandyru departamentining esebi boyynsha  eng tómengi kýn kóris qúny 20 myng tenge shamasynda eken.  Osy kýnkóris qúny men eng tómengi jәrdemaqy men eng tómengi zeynetaqyny salystyryp kóreyik.

Balalary ýshin әielderge beriletin jәrdemaqynyng kólemi 12 myng tenge, eng tómengi zeynetaqy 37 myng tenge arasynda.

Biylghy qantardan bastap, sәuir, shilde, qazan ailarynda azyq-týlikting baghasy birneshe esege qymbattady. Azyq-týlikting býgingi baghasy eng tómengi jәrdemaqy men eng tómengi zeynetaqynyng kóleminen birneshe ret asyp, qazir jargha tirelip túr.

Mәselen, bir keli qanttyng baghasy jyl basynda 180 tenge bolsa, qazir 350 tenge.

Bir qorap shәy jyl basynda 380 tenge bolsa, qazir 750 tenge. Basqa da azyq-týlikting týrleri de solay eki esege juyq qymbattaghan.

Sonda deymin-au, әielderge balalary ýshin tólenetin 12 myng tenge jәrdemaqymen  bir adam kýnelte ala ma!  Al, eng tómengi zeynetaqy 37 myng tenge alatyn zeynetker osy aqshagha bir ay kýnelte ala ma?. Eng tómengi zeynetaqy alatyndar kýndelikti tamaghyn qamtamasyz etuding syrtynda, túrghan ýiining kommunaldyq qyzmetin tóleuge tiynyn jetkize almay sansyrap jýr.

Tayauda Elbasy  «Eng tómengi jәrdemaqy men zeynetaqy 20 payyzgha kóteriledi» degen bolatyn. El kýnde ósip jatqan inflyasiyanyng qyrsyghynan «jyrtyghyn tolyq jamay almasa da» osyghan «shýkirlik etip otyr edi. Osydan birer kýn ghana búryn Densaulyq jәne әleumettik qamsyzdandyru ministri  Dýisenova hanym «Zeynetaqy qantar aiynda 9 payyz, shilde aiynda on bir payyz qosylady» dep jana jylda zeynetaqygha qosylugha tiyisti payyzdy eki merzimge bólip tastady.

Al, qymbatshylyq pen inflyasiya eldi qysyp bara jatyr. Sonday-aq, shilde aiynda qosylatyn on bir payyzgha deyin de  azyq týlik, júrt tútynatyn tauarlar baghasy taghy ýstemelenip, zeynetaqygha qosylghan payyzdy «jep» qoyatyn tәrizdi.

Zeynetaqy men jәrdemaqy respublika budjetinen bólinetin sózsiz. «Kriziys. Qarjy jetpey jatyr» dep biyliktegiler syltau aitugha bayaghydan-aq ýirengen. «IYә, solay ekeni solay ghoy» dep biz de iyghymyzdy kóterer edik.

Biraq, tayauda Ýkimet «sheneunikterdin» jalaqysyn eki ese kóteru turaly mәsele qozghaghan siyaqty.  Soghan qaraghanda krizis ýkimettegilerdi onsha qyspay otyrghan tәrizdi.  Sheneunikterding jalaqysy kóteriletin bolsa, ol da budjetting qarjysy, yaghni, halyqtyng salyghynan jinalghan aqsha. Olay bolsa, әleumettik jaghdayy nasharlay bastaghan eng tómengi jәrdemaqy men eng tómengi zeynetaqy alatyndardyng jaghdayyn oilamay, sol halyqtyng esebinen sheneunikterding jalaqysyn ósiru qanshalyqty zandylyqqa syiymdy!  Mәselen, memleket qarauyndaghy «Últtyq qor» men onyng «docherniy» kompaniyalarynda 600 mynday adam bar dep estiymin. Onyng syrtynda ministrlikter men oblystyq, qalalyq, audandyq әkimshilikterde, memlekettik mekemelerde qanshama adam otyr.

Búlardyng kóbining jalaqysy  500 myng tengeden asady. Sonda osy sheneunikterding jalaqylaryn ósiruge jetken qarjy, nege eng tómengi zeynetaqy alatyndardyng zeynetaqysyn kóteruge jetpeydi?

Ata Zanymyzda: «Memleket halyqtyng әleumettik jaghdayyn kóterip otyrady» dep anyq jazylsa, osy paryzgha memlekettik sheneunikter nege ong kózimen qaramay otyr!?

Jalpy, sheneunikterding jalaqysy halyqtyng qaltasynan (salyqtan) tólenip otyrghandyqtan, sheneunikting jalaqysy zeynetaqydan, ne qarapayym el alyp otyrghan jalaqydan jiyrma ese kóp boluy esh zandylyqqa syimaydy. Sheneunikterge oigha kelgen jalaqyny taghayyndaugha bolmaytyn sebebi – olar biznes salasyndaghy qyzmetkerler emes. Qarapayym halyq pen sheneunikting jalaqysynyng alshaqtyghy  kóp bolmauy kerek. Men damyghan elderde solay bolatynyna senimdimin. Eger, biz Europadaghy Norvegiya, Germaniya tәrizdi elderding qataryna qosylghymyz kelse, әueli, eng tómen qamtylghan halyqtyng әleumettik jaghdayyn oilastyryp, solardyng kýn kórisin qamtamasyz etuimiz qajet.

Osy jazda Mәjiliste eng tómengi zeynetaqyny  60 myng tengege deyin kóteru turaly sóz bolghan siyaqty edi. Osy mәseleni Densaulyq jәne әleumettik qamsyzdandyru mekemesi ayaqsyz qaldyrghan tәrizdi.

Sonymen, «sóz ayaghy qúrdym»  bolmas ýshin sózimdi tómendegidey talaptarmen ayaqtaymyn:

1.  Sheneunikterdyng jalaqysyn eki ósiruge qarsymyn (Oghan aitylatyn uәjdi jogharyda keltirdim).
2. Sheneunikterding jalaqysyn kóteruge bujetten bólinetin qarjyny eseptep, ol qarjyny osy qantardan bastap, eng tómengi jәrdemaqy men eng tómengi zeynetaqy alatyndardyng zeynetaqysyn kóteruge baghyttau kerek!

Júmat ÁNESÚLY, Qazaqstan Jurnalister odaghynyng ardageri

Abai.kz