Jeksenbi, 5 Aqpan 2023
Bilgenge marjan 7762 0 pikir 27 Jeltoqsan, 2016 saghat 09:36

ÝSh IShEKTI DOMBYRA

HH ghasyrdan orta túsynan bastap qazaqtyng dәstýrli muzykasy keninen zertteldi. Derekter ghylymy jolgha salynyp, әrtýrli enbekter jazyla bastady. Onyng ishinde erterekte ómir sýrgen kýishilerge biografiyalyq zertteuler, kýilerine taldaular jýrgizildi. Alayda búl zertteuler negizinen tek eki ishekti dombyra ayasynda ghana shektelgen edi. Ótken ghasyrdyng orta túsyna deyin deyin elimizding shyghys ónirining halyq túrmysynda keninen qoldanyp, әnshi men kýishileri shertken, arnayy sol aspapqa shygharylghan kýileri bolghan ýsh ishekti dombyra jayly mәlimetti kóp kezdestire almaymyz. Býgingi maqala osy olqylyqtyng ornyn toltyru ýshin arnalghan

   Aldymenen aspaptyng tarihy men taralu aimaghyna toqtalyp óteyik. Býgingi kýngi kózqaraspen aspaptardyng taralu geografiyasy jayly naqty aitu qiyn. Ártýrli etnogenezdik prosesterden qúralyp, kóshpelilik ómirdi negizge alghan qazaq halqynyng túrmysyn zertteu onay emes. Biraq ýsh ishekti dombyranyng taraluy aimaghyn bilu maqsatynda jýrgizilgen zertteu barysynda tabylghan etnografiyalyq jәne tarihy mәlimetterge sәikes atalmysh aspap qazaq jerining barlyq aimaqtarynda qoldanyldy degen tújyrymgha keluge bolady. Eger bir aimaqta keninen qoldansa, basqa aimaqta úmylyp ketken. Tek sol ónirde erterekte zerttegen etnograf-tarihshylardyng ghana mәlimetterinen bile alamyz. Qazaq jerinde ýsh ishekti dombyranyng taraluy aimaghyn tanystyru retin biz derek kózderding uaqytyna baylanysty jýrgizemiz.

Ýsh ishekti dombyra jayly kezdesken eng erterek mәlimet kózi qazirgi Batys Qazaqstan oblysynyng jerine tiyesili. B. Sarybaev óz enbeginde kelesi aqparat beredi: «Trehstrunnye dombry vstrechalisi y na territoriy sovremennoy Uraliskoy oblasti. V 1857 godu etnograf D. Isaev, pobyvavshiy u kazahov Bukeevskoy ordy, upominaet o trehstrunnoy dombre. Razlichnye vsedeniya o ney takje sobraly etnografy A. Evreinov, A. Haruziyn, P. Yudiyn» [Sarybaev B. «Kazahskie muzykalinye instrumenty», 26-bet].

Qazaq jerining Ontýstik aimaqtarynda da ýsh ishekti dombyra kezdeskeni jayly senimmen aita alamyz. 2013 jyly arnayy Ontýstik Qazaqstan oblysyna ekspedisiyalyq júmystar boldy. Birqatar ónerpazdar men ólketanushylardan arnayy súrastyru júmystary jýrgizilip, derekter tabyldy. Atap aitar bolsaq, shejireshi Seytomar aqsaqalmen jeke súhbattasu barysynda kelesi mәlimet jazylyp alyndy: «Qayypnazar degen azamat «Tandyrbap» atty kýidi qyrghyzdyng kishkentay dombyrasy emes, ýsh ishekti qazaqtyng dombyrasymen tartsa jaqsy bolar edi dep aitqan» degen mәlimet berdi [Súhbattyng audio jazbasy jeke múraghatta saqtauly]. Búl derekti negizsiz dep aita almaymyz. Óitkeni Bolat Sarybaevtyng enbekterinde de aspaptyng osy aimaqta taraluy jayly aqparat kezdesedi: «V 1930-gody v Bostandykskom y Jogyryshyrshykskom rayone Chimkentskoy oblasty eshe byly jivy ispolniytely na shertere. Sredy nih osobenno otlichalisi virtuoznoy igroy Ashir y Zarkum. Ob etom soobshaet pisateli Rahmatulla Raimkulov, kotoryy v yunosty slyshal kýy «Tandyrbap», ispolnyavshiy na shertere» [Sarybaev B. «Kazahskie muzykalinye instrumenty», 94-bet].

Sonday-aq kýishi-zertteushi Bazaraly Mýptekeevpen (1967-2015) súhbattasu barysynda belgili bolghan Jetisu kýishilik mektebining ókili Qojekening balasy Raqysh ta ýsh ishekti dombyra shertken.

Býgingi kýnge tek jazba derekpen ghana emes, naqty aspaptary men kýileri saqtalyp, ýsh ishekti dombyrany tartudyng dәstýrli aimaghyna ainalghan qazirgi Shyghys Qazaqstan oblysy: «Ýsh ishekti, keyde shanaghynyng ishine qosymsha ishekteri taghy bar, kóne dombyralar Semey oblysynyng Abay, Shúbartau jәne Jana Semey audandarynda jii kezdesedi. Semey oblysynda ýsh ishekti dombyra tartudyng tamasha sheberleri kóp bolghan..» [Sarybaev B. «Qazaqtyng muzykalyq aspaptary», 119-bet].

Bolat Sarybaevtyng jazbasynan bólek, ertede búl aimaqta ýsh ishekti dombyrada tartu dәstýri bolghanyn kórsetetin Erkeghaly Rahmadiyevtyng myna esteligi bar: «Pry ocherednoy ekspedisiy v Vostochnyy Kazahstan, letom 1958 goda, Erkegaly Rahmadiyevich uje selenapravlenno stal iskati trehstrunnui dombyru... V razgovorah stariky upominaly o terhstrunnoy dombyre, no sama dombyra ne nahodilasi. Y vot udacha v odnom iz gornyh seleniiy Markakolskogo rayona! Nashelsya chelovek ne toliko iymeiyshiy trehstrunnuy dombyru, no y igraishiy na ney kui. Prichem on ispolnyal y neskoliko kuev Bayjigita» [Sýleymenova M. «Rahmadiyev», 101-bet].

Qazaqstannyng Shyghys ónirinde ýsh ishekti dombyra jayly derek «Qazaqtyng muzykalyq aspaptary» kitabynan kezdestiremiz. Ol Qúlynshaq kýishining dombyrasy. Aqseleu Seydimbekting deregine qaraghanda Qúlynshaq ShQO-nyng Shúbartau elinde ómir sýrgen [Seydimbek A. «Qazaqtyng kýy óneri», 808-bet].

1997 jylyna deyin Semey oblysy bólek aimaq bolyp esepteldi. HIH ghasyrda búl jer Semey guberniyasy bolyp esepteldi. Qúramyna qazirgi Pavlodar oblysy, Ortalyq Qazaqstannyng Qarqaraly aimaghy kirdi. Osy tarihiy-geografiyalyq bólinui eskersek, ýsh ishekti dombyra qazirgi Ortalyq Qazaqstanda da kezdesui yqtimal deuge bolady. Búl sózge kelesi sitata dәlel: «Ertedegi ónerpazdar arasynda qoldanysta bolghan búl (ýsh ishekti dombyra ­) dombyra negizinen Shyghys jәne Ortalyq Qazaqstan ónirlerinde damyghan» [Sýleymenova M. «Rahmadiyev», 116-bet].

 Endi ýsh ishekti aspaptyng qazaq dalasynda payda boluy jayyna keleyik. El arasynda ýsh ishekti dombyrany arnayy Abaydyng ótinishimen Múqa jasaghan degen derekterdi kezdestiruge bolady. Abay óz aqyn shәkirtterine bir-bir tapsyrmadan  bergenin bilemiz. Mysaly, Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng «Qalqaman-Mamyr», Kókbay Janatayúlynyng «Sabalaq» poemalary osylaysha dýniyege kelgen. Sol siyaqty Abay Múqagha «dombyragha ýshinshi ishekti taghyp kórshi, qalay bolatynyn kóreyik» dep tapsyrma beripti. Keyinnen Abay búl aspapty maqúldap, jaqyndary ýsh ishekti dombyra tartugha kóshipti.

Abay ótinishi boyynsha Múqanyng ýsh ishekti dombyrany jasaghandyghy jóninde naqtyly (fakt) týrde sol kezdegi gazet betinde jariyalanghan derekter tabylsa, búl orayda Abaydyng erterekte el ishine taralghan, týrli uaqyt sebepterine baylanysty paydalanyludan qalghan ýsh ishekti dombyrany qayta janghyrtugha óz ýlesin qosty dep tolyq senimmen aita alamyz. Óitkeni qazaqtyng kóne muzykalyq aspaptaryn zertteushi, ghalym Bolat Sarybaev óz enbeginde, «búl kóneden kele jatqan aspap týri» dep atap ótui, ýsh ishekti dombyranyng bazghy zamannan bizge jetken Týrik halyqtarynyng ortaq jәdiger ekenin kóruge bolady. Jalpy, ýsh ishekti aspaptar Altay tauynyng ainalasynda meken etken barlyq halyqtyng muzykalyq mәdeniyetinde kezdesetinin atap ketken jón.

Osy uaqytqa deyin ýsh ishekti dombyrada tartqan kýishilerding negizinen tek esimderi ghana jetken. Ártýrli derekterdi saralau kezinde atalmysh aspapta qoldanghan kýishilerding esimderi belgili boldy.. Atap aitsaq: Abay Qúnanbayúly, Aqylbay Abayúly, Álmaghambet Qapsәlәmúly, Áubәkir Aqylbayúly, Israyyl Aqylbayúly, Shabdan Álmaghambetov, Núrghaly Qadyrbekúly, Baytóleu Núrghaliyúly, Taytóleu Qadyrbekúly, Ysqaq Ermekbaev syndy ónerpazdar ýsh ishekti dombyra kýy tartyp, әn sýiemeldep jýrgen. Biraq aty atalghan kýishilerding óneri jayynda mәlemet tabylmady. Búl kemshilikting sebepteri sol zamanda jýrgizilmegen zertteulerge baylanysty dep esepteymiz. Múraghattyq jazbalar jәne arnayy muzykatanulyq izdenister bolmady. Degenmen halyq arasynda aty shyghyp, ýsh ishekti dombyrany nasihattaugha óz ýlesin qosqan, әri kýy tartuynda audiojazbalar saqtalghan ýsh kýishi turaly arnayy toqtalyp ketpekshimiz.

Músahan Ázilhanov (1897-1978 jj.) – qazaq muzykatanu ghylymyna belgisiz bolyp kelgen kýishi. Ónerpazdyng ómiri men shygharmashyly dәl qiyn kezenge týsti. Aldymen bolys bolyp biylik aitqan, keyin sayasattyng kesirinen shekara asyp Qytaydy panalaghan. Ol jaqta mektep múghalimi bolyp, halyqtyng sauatyn ashyp jýrgen. Keyin tughan elge oralyp,  óz elinde qyzmet jasaghan. Kóship – qonyp jýrse de qolyndaghy ýsh ishekti dombyrasyn tastamay, býgingi kýnge ertedegi kýilerdi jetkize bilui erlik dep sanaymyz. Kýishining shertken kýileri Semey qalasyndaghy Abay qoryq-múrajayynda audiojazba týrinde saqtalghan.

Shәkir Ábenov (1901-1994 jj.) – býgingi kýnde deyin tek abyz aqyn, әnshi-kompozitor retinde ghana belgili boldy. Biraq ónerpaz boyyna aqyndyq, әnshilik, kýishilik, anshylyq, ústalyqty syidyra bilge biregeylik túlgha. Búl dәstýrli qoghamdaghy kýishige ortagha tәn qúbylys. Ózining sayasy kózqarasymen, ótkir tildi aqyndyghy ýshin kóptegen qiynshylyqty kórgen. Kýishining ómiri onay bolghan joq. HH ghasyrdaghy nәubet kezderden (asharshylyq, repressiya, Ekinshi dýniyejýzilik soghys) bastap Qazaqstannyng tәuelsizdik alghan quanyshty kezine deyin basynan ótkizdi. Atalghan barlyq oqighalar kýishining ónerine óz әserin tiygizgeni anyq. Ónerpazdyng kýileri Semey qalasyndaghy Abay qoryq-múrajayynda lentaly jazba týrinde saqtalghan.

Jarqyn Shәkәrim (1947 jyly tughan) – bizding zamanymyzda ýsh ishekti dombyra nasihattap jýrgen jalghyz kýishi. Ol ónerding ýsh týrli baghytyn ústay bilgen. Birinshiden – muzyka zertteushisi bolyp halyqqa tanyldy. Qazaq ónerine qatysty, әsirese ýsh ishekti dombyra jayly el auzynan mәlimet jinap, úmyt bolghan kýilerdi qayta janghyrtty. Ekinshisiden – kýishilik baghytty da qatar alyp jýrui. Tabylghan kýilerdi tek zerttep qana qoymay, oryndap, sahnadan tartyp ta jýrdi. Ýshinshiden – kompozitor retinde janasha stildegi kýilerdi dýniyege әkeldi. Óz janynan ondaghan kýy shygharyp, kýishilik repertuardy kóbeyte týsti. Barlyq kýileri Qazaq radionyng Altyn qorynda saqtalghan.

Ýsh ishekti dombyra qazaqtyng dәstýrli muzykalyq mәdeniyetinde ózindik orny bar jәdiger. Úly Abaydyng ózi qoldanghan aspap býginge tiyisti dәrejesinde nasihattalu kerek. Bolashaqta maqala barysynda keltirilgen derekterdi jәne de jana tabylghan mәlimetterdi saralay kele ýsh ishekti dombyranyng qazaq halqy ýshin ózindik ornyn aiqyndap alu kerek. Sonda ata-babalar aldyndaghy paryzdy ótey alghanday bolamyz.

P.S. Býgingi tanda ýsh ishekti dombyra turaly kóp әngime aitylyp jýr. «Qazaqta múnday muzykalyq aspap bolmaghan», «oydan shygharylghan» degendey pikir bar. Búl maqala barysynda barlyq pikirdi teriske shyghardyq dep oilaymyz. Eger de súraqtarynyz ne pikir almasugha niyetteriniz bolsa, feysbuktaghy jeke akkauntyma tikeley jazuynyzgha bolady

Rýstem Nýrkenov, kýy zertteushisi

Abai.kz

 

0 pikir