Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 4120 0 pikir 1 Mausym, 2009 saghat 07:57

“Oralman” sózin olqy kórmeyik

Memlekettik «Núrly kósh» baghdarlamasy jýzege asatyn bolsa, el ekonomikasyn nyghaytugha, memlekettik tilimizding demografiyalyq ahualynyn, tildik ortanyng jaqsaruyna septigin tiygizetini sózsiz. Áriyne, elge el qosylyp, etekke jeng qosylyp jatsa, bәrimiz ýshin – qút-bereke. Sondyqtan júrtshylyq «Núrly kóshke» ýlken ýmit artyp otyr. Alayda kóshi-qongha baylanysty búl Baghdarlamanyng mәn-jayyn júrtshylyqqa týsindirip, jetkizip otyru asa qajet. Óitkeni shetelde atamekenine, tarihy Otanyna qaytudy ansap jýrgen qandastarymyz Baghdarlamamen baylanysty әleumettik, qúqyqtyq, azamattyq mәseleler jóninde keninen bilgisi keledi. Ýkimet tarapynan belgilengen kvota boyynsha elimizding shekarasyn attaghan etnikalyq otandastarymyz on bes jyldan beri oralman dep atalyp keledi. Oralmandar arasynda «bizdi basqa jaqtan kelgen dep, oralman atandyryp bólektep tastady», «bizge oralman dep at qoydy» dep jansaq oilap, túrmystyq dengeydegi týsinikpen jýrgen bauyrlarymyz da barshylyq. Oralman sózining mәn-maghynasyn búlaysha teris týsinip, qorytyndy jasau dúrys emes. Shynynda, oralman atauyn sayasiy-әleumettik mәni bar, qúqyqtyq termin dep úqqanymyz jón. Oralman sózining mazmúny jappay sayasy qughyn-sýrginge úshyraghan qandastarymyzdyng óz Otanyna oralghanda materialdyq, moralidyq qamqorlyq kórsetiluge tiyis airyqsha әleumettik top ókilderi degendi anghartady.

Memlekettik «Núrly kósh» baghdarlamasy jýzege asatyn bolsa, el ekonomikasyn nyghaytugha, memlekettik tilimizding demografiyalyq ahualynyn, tildik ortanyng jaqsaruyna septigin tiygizetini sózsiz. Áriyne, elge el qosylyp, etekke jeng qosylyp jatsa, bәrimiz ýshin – qút-bereke. Sondyqtan júrtshylyq «Núrly kóshke» ýlken ýmit artyp otyr. Alayda kóshi-qongha baylanysty búl Baghdarlamanyng mәn-jayyn júrtshylyqqa týsindirip, jetkizip otyru asa qajet. Óitkeni shetelde atamekenine, tarihy Otanyna qaytudy ansap jýrgen qandastarymyz Baghdarlamamen baylanysty әleumettik, qúqyqtyq, azamattyq mәseleler jóninde keninen bilgisi keledi. Ýkimet tarapynan belgilengen kvota boyynsha elimizding shekarasyn attaghan etnikalyq otandastarymyz on bes jyldan beri oralman dep atalyp keledi. Oralmandar arasynda «bizdi basqa jaqtan kelgen dep, oralman atandyryp bólektep tastady», «bizge oralman dep at qoydy» dep jansaq oilap, túrmystyq dengeydegi týsinikpen jýrgen bauyrlarymyz da barshylyq. Oralman sózining mәn-maghynasyn búlaysha teris týsinip, qorytyndy jasau dúrys emes. Shynynda, oralman atauyn sayasiy-әleumettik mәni bar, qúqyqtyq termin dep úqqanymyz jón. Oralman sózining mazmúny jappay sayasy qughyn-sýrginge úshyraghan qandastarymyzdyng óz Otanyna oralghanda materialdyq, moralidyq qamqorlyq kórsetiluge tiyis airyqsha әleumettik top ókilderi degendi anghartady. Sondyqtan júrttyng qúlaghy ýirenip, tilge sinisti bolghan oralman atauyn “maghan únamaydy” degen jeleumen ózgertu kerek degen úsynys-pikirlerdi qoldaudyng qisyny joq.
Oralman sózin júrtshylyq negizinen repatriant termiynining qazaqsha balamasy dep týsinedi. Atalmysh sózding maghynasyn búlay úghynu, bir jaghynan dúrys ta bolar, biraq oralman atauynyng mazmúnynda últymyzdyng tarihyna qatysty sayasy mәn bar. Ádette repatriant dep “soghys tútqyndaryn; kezinde sayasi, diny t. b. әrtýrli sebeptermen bóten elge ketuge mәjbýr bolghan, keyinnen óz Otanyna qayta oralghan emigranttardy, sonday-aq bosqyndardy» ataydy. Al qazaq tilinde oralman dep qazaq halqynyng tarihynda «jappay qughyn-sýrginge (repressiyagha) úshyraghan etnikalyq tazalaudan (genosidten) qashyp, sayasy saugha súrap, jat elge jappay qonys audarghan qandastarymyzdyn, olardyng ýrim-bútaghynyng tәuelsizdikting tany atqannan keyin óz Otanyna qayta oralghandaryn aitady jәne azamattyq alghangha deyin ghana oralman dep atalady. Azamattyq alghannan keyin olar zang jýzinde oralman delinbeydi. Bayyptay bilsek, búl atauda qazaq últynyng bir kezderdegi tarihy taghdyrymen baylanysty osynday sayasy mәn bar: 1920-30 jyldar aralyghynda Ortalyqtyng núsqauymen әdeyi, qoldan úiymdastyrylghan asharshylyqtan halyqtyng ýshten biri qaza boldy. 65 myng adam repressiyagha úshyrap, 25 myng adam atyldy. Halyqtyng biraz bóligi sayasy saugha súrap, jat elge eriksiz qonys audardy, halqymyzdyng demografiyalyq ahualy kýizeliske úshyrady. Endigi jerde Otanyna oralghandardy tóltuma sózimizben termindik maghyna berip erekshe atau qajet boldy. Oralman atauy osynday mәndiliktermen baylanysty qajettikten tughan. Qaysybir últtardyng tarihynda basqynshylyq, sayasi, diny qudalau t.b. sebeptermen baylanysty bóten eldi, ózge jerdi panalap, jappay qonys audaru uaqighasy elding tarihy taghdyry dep tanylyp, óz tilindegi ataumen arnayy atalady. Mysaly, bir kezderde Mekkeden Mediynege qonys audarushylardy arabtar dini, sayasy әri tarihy mәn berip, óz tilinde múqajyrlar dep ataghan.
Oralman atauy – qazaq últynyng tarihyndaghy qaytalamasy joq jaytty, tarihiy-sayasy uaqighamen baylanysty mәndilikti arnayy tildik tanbamen berudi qajetsinuding kórinisi. Osyghan mәn bergendikten, kezinde Memterminkom mýsheleri búl úghymdy repatriant dep almay, oralman dep ataudy úighardy. Orystildi BAQ-tyng da osy sózdi repatriant demey, últtyq sipatpen orys tilinde de oralman dep qoldanyp jýrgeni oryndy.
Oralman atauynyng keybir qarsylastary atalmysh sózding tildik (grammatikalyq) negizining dúrystyghyna shýbә keltirip, múnday sózjasamdyq ýlgi joq; búl sóz “oralmaymyn” degen maghynany bildiredi” degendey uәj aitady. Alayda eshkim zattyq maghynadaghy oralman men qimyldyq maghynadaghy oralman (oralmaymyn) sózderin shatastyryp jatqan joq, búlardyng kez kelgen jazba kontekstegi maghynalary ap-ayqyn angharylyp túrady. Al auyzsha sózde olardyng aitylu sazynyng әrbasqa ekeni bayqalady: zattyq maghynada qalypty ekpinmen oralman týrinde, al qimyldyq maghynada erekshe ekpinmen oralman delinip dybystalady. Sonday-aq onomastika mamandary arasynda -man degen qosymsha әuelde “kisi” degen maghynany bildirgen degen de pikir bar (Qaraman, Sarman t.b.).
Al oralman atauynyng keybir “opponentteri” tarapynan úsynylghan etnikalyq otandas degen termin tiyisti úghymdy dәl bermeydi. Mәselen, shetelderden elimizge kóshpey otyrghan qandastarymyz da etnikalyq otandas bolyp tabylady, yaghny últymyzdyng kez kelgen ókili etnikalyq otandas dep atalady. Sonday-aq etnikalyq otandas degen tirkes grammatikalyq qatynasta túrghan eki sózden qúralghandyqtan jinaqy, yqsham kórinbeydi.
Etnikalyq otandastardyng tarihy Otanyna qaytugha bel baylap, shekara attaghandary ghana erekshe әleumettik mәrtebe alyp, oralman atauyna ie bolady. Olay bolsa, bir kezde jappay qughyn-sýrginge úshyrap, etnikalyq tazalaudan (genosidten) bas saughalap jat jerge qonys audarugha mәjbýr bolghan, Otanyna qayta oralghan bauyrlastarymyzdy qúqyqtyq mәrtebege iye, әleumettik top retinde tanu ýshin ózgelerden erekshelep atau qajet boldy. Olargha memleket tarapynan arnayy qoldau men qamqorlyqtyng kórsetiluin negizdeu maqsatymen jәne olargha beriletin jenildikter men qúqyqtarynyng tolyqtay jýzege asyryluy ýshin olar oralman degen arnayy terminmen ataldy. Al etnikalyq otandas atauy búl aqiqat úghymgha sәikes kelmeydi. Bir kezde jappay qughyn-sýrginge úshyraghan qandastarymyzdyng tәuelsizdik alghan, egemen eldikke qol jetkizgen Otanyna qayta oralghandaryna ózindik at berip, sol arqyly osy әleumettik topqa tәn erekshe qúqyqtardy negizdeuding mәni zor. Sondyqtan oralman degen atau qalyng halyq arasyna birden sinisip, qoldanys tauyp ketti. Búl ataugha tek jekelegen adamdar qarsy eken dep, tildik újymnyng sanasynda qalyptasqan konseptining tildik jýiedegi atalymyn kýshpen ózgertu teris әreket dep baghalanady.
Oralman sózining dúrystyghyna kýmәn keltirushiler kótergen daudy toqtatyp, jogharyda aitylghandarmen baylanysty búl ataudyng sayasiy-qoghamdyq, qúqyqtyq-әleumettik, tarihiy-últtyq, tildik-terminologiyalyq mәndilikterge ie ekenin eskerip, atalmysh sózding óz mәninde qoldanyluyna jol berudi dúrys dep sanaymyz.

 

 

Núrgeldi Uәliyúly, filologiya ghylymynyng doktory
«Ana tili» gazeti 28 mamyr 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5331