Keshe Mәjiliske Últtyq ekonomika ministri Timur Suleymenov kelip ketti. Mәjiliste ótip túratyn Ýkimet saghatyna «ýkilenip» kelgen ministr elimizde kәsipkerlikti damytugha qyrauar qarjy bólinip jatqanyn aityp lepirdi. «Lepirdi» degen sózge lep berip otyrghan sebebimiz: qazynadan qansha qarjy bólinse de, Qazaqstanda qarqyn alghan iygilikti isti kóre almay Qazaqstan halqy qajyp barady. Qayda barsang da júmyssyzdyq, qayda qarasang da kәkir-shýkirdi kәsip etip, kýneltip jýrgen júrt. Áytse de biylik tarapynan biznesti nesiyeleuding ýrdisi ýzilgen emes. Sonda qyruar qarjy qayda ketip jatyr?

Ýkimet saghatynda ministr  bir ghana «Biznesting jol kartasy» baghdarlamasyna 344 milliard tenge, subsidiyagha 146 milliard tenge berilgenin aitty. Al, «Biznesting jol kartasy» degenimiz ne?  «Biznesting jol kartasy – 2020» baghdarlamasy Qazaqstan Respublikasy Preziydentining «Jana onjyldyq – Jana ekonomikalyq órleu – Qazaqstannyng jana mýmkindikteri»  atty Qazaqstan halqyna Joldauyn jәne Qazaqstannyng 2020 jylgha deyingi startegiyalyq damu josparyn iske asyru ýshin әzirlengen baghadarlama.

Baghdarlamanyng maqsaty ekonomikanyng shiykizattyq emes sektorlaryndaghy ónirlik kәsipkerlikting túraqty jәne tengerimdi ósuin qamtamasyz etu, sonymen qatar bar júmys oryndaryn saqtau jәne túraqty júmys isteytin jana júmys oryndaryn qúru bolyp tabylady.

Baghdarlama eki kezeng boyynsha jýzege asyrylyp, myna salalardy qamtuy kerek bolatyn:

agro - ónerkәsip kesheni;

ken óndiru ónerkәsibi salasyndaghy tehnikalyq qyzmetter;

jenil ónerkәsip jәne jihaz shygharu;

qúrylys materialdary men metall emes ózge miyneraldy ónimder óndiru;

metallurgiya, metall óndeu, mashina jasau;

ózge ónerkәsip sektorlary (onyng ishinde ózge dayyn ónimder shygharu; elektrmen jabdyqtau, gaz, bu beru jәne aua sorghyzu; su jinau, óndeu jәne taratu; kanalizasiya jýiesi; qaldyqtardy jinau, óndeu jәne tazartu, qaldyqtardy iske jaratu; qaldyqtardy jon salasynda qayta kulitivasiyalau)

kólik jәne qoyma qyzmeti;

turizm;

aqparat jәne baylanys;

kәsibi, ghylymy jәne tehnikalyq qyzmet;

bilim;

densaulyq saqtau jәne әleumettik qyzmetter;

óner, kónil kóteru jәne demalys;

qyzmetting ózge týrlerin (kompiuterlerdi, jeke paydalanu zattary men túrmystyq tauarlardy jóndeu júmysyn) úsynu.

Osynyng ishinde әzirge naqty kórinis tapqany bizde kónil kóteru bolsa kerek. Kónil kóteru jaghynan biz qazir kósh ilgeri ketkenbiz. Oghan tele-radiomyzdan bastap, qyzyldy-jasyldy gazet-jurnaldar men kópirme sózderimiz mysal.

Jә, sonymen taqyrybymyzgha keleyik. Suleymenov  bir ghana «Biznesting jol kartasy» baghdarlamasyna 344 milliard tenge, subsidiyagha 146 milliard tenge berilgenin aitqan son, onyng esep-qisabyna qarsy deputat Núrtay Sәbiylәnov:

- Siz Damu qorynan әlgindey somada qarjy bólingeni aittynyz. Alayda, memleketten qoldau alghan keybir kәsipkerler júmystaryn toqtatqan. Sózding turasyna kóshsek, Damu qory kәsipkerlerge aqsha taratumen ainalysqan. Tiyimsiz baghdarlamany jýzege asyrghan, - dep qarsy uәj bildirdi.

Deputattyng osynday uәjine uәj tappay terlegen ministrdi sodan keyin ózge deputattar arqadan qaghyp, qolpashtaugha, aqyl aityp, aldarqatugha kóshti. Sonyng biri mәjilismen Omarhan Óksikbaev ministrden jer dauyna qatysty otstavkagha ketken eks-ministrler Erbolat Dosaev pen para aldy dep aiyptalghan Quandyq Biyshimbaevtyng qateligin qaytalamauyn súrap «jalynghanday» kep tanytty.

«Tәuelsizdik alghaly beri ekonomika ministrligin basqarghan siz 20-shy ministrsiz. Bireui baghy janyp ketti, ózi janyp ketti, bireui shulatyp ketti. Endi sizding artynyzda jaqsy bir iz qalsa eken degen niyet aitqym keledi», – dedi deputat Omarhan Óksikbaev.

Mәskeude 5 jyl túrghan kezinde tughan halqynyng tilinen ada bolghan ministr ne dep ketti, deputattar ne dep qaldy – búny naqty týsinu de, týsindiru de qiyn. Óitkeni ol memleket qazynasynan bólingen qarjynyng qisabyn bilgeni bolmasa, qayda, qalay júmsalghanynan habarsyzdyghyn bayqatty.

Abai.kz