Kino men teatr óneri - últ bolmysynyn, mәdeniyetining ainasy. «Býgingi qazaq kiynematografiyasy qalay damyp keledi, Tәuelsizdik jyldarynda týsirilip jatqan kinolar halyqtyng ruhany mýddesin qanaghattandyra alyp jatyr ma?» degen saualdar tónireginde osy salanyng «ystyghyna kýiip, suyghyna tonyp» jýrgen belgili kino jәne teatr rejisseri, kinodramaturg, Qazaqstannyng halyq әrtisi, «"Sh. Aytmatov atyndaghy Halyqaralyq syilyqtyng iyegeri», professor Talghat Dosymghaliyúly Temenovti әngimege tartqan edik.

- Siz úzaq jyldar boyy teatr ordasyn, kino újymdaryn, JOO-yn basqardynyz, endi Astanadaghy akademiyalyq teatrgha kelip júmys atqaryp jatqan jayynyz bar. Búl teatrgha tәjiriybeli basshy, babyndaghy rejisser retinde qanday ózgerister engizip jatyrsyz?

- Q. Quanyshbaev atyndaghy akademiyalyq teatr elding ordasy Astanada ornalasqandyqtan, joghary sapaly bolghany jón. Ol ýshin teatrdyng kәsibi, tvorchestvolyq dengeyin kóteru kerek. Búl - teatrdyng repertuaryn janartu kerek degen sóz. Teatrymyzdyng ózindik tarihy bar bolghannan  keyin, qazirgi repertuarynda biraz qoyylymdar bar. Biraq, solardyng ishindegi jaqsy shygharmalardy qaldyryp, tazalau kerek. Búl  akademiyalyq teatr bolghan song onda dengeyi tómen spektaklider bolmauy kerek, búghan janadan tyng qoyylymdar sonday-aq, ózimizdin, sheteldin  klassikalyq qoyylymdary qajet. Búlardyng bәri bizde qazir bar bolghanymen, kórkemdik dengeydi barynsha kóteruge talpynugha tiyispiz. Býgingi tandaghy mәselening biri - teatrymyzda ýlken buyn, orta buyn talantty akterler jetkilikti bolghanymen, akademiyalyq teatr ortalyghyna jana buyn jas akterler shoghyryn alyp keludi kózdep otyrmyz.

Onan keyin akterlar tәjiriybe almasyp, kәsiby dengeylerin ósire týsu ýshin teatrymyz el ishi jәne sheteldik mәdeniyet ortalyqtarymen jii qarym-qatynasta boluy kerek. Gastrolidik saparlardy jii úiymdastyryp túrudyng paydasy mol. Q.Quanyshbaev atyndaghy  Memlekettik akademiyalyq qazaq muzykalyq drama teatrynyng 2015 jyldyn  12-17 mamyr aralyghynda Almaty qalasynda gastrolidik sapary ótti.

Búl sapardyng maqsaty - Almaty túrghyndaryna Astananyng mәdeniyetin pash etu jәne de eki teatrdyng bir-birimen tәjiriybe almasuyna septigin tiygizu bolatyn. Shetelge baratyn gastrolidik sapar josparlarymyz da bar. Aldaghy uaqytta Reseyding Kuzbass qalasyna gastrolimen baramyz degen oidamyz.  Aldaghy qazan aiynda mening «Tyraulap úshqan tyrnalar» lirikalyq dramamdy Buryatiya respublikasynyng Ulan-Ude qalasynda ótetin festivaligha qatystyru josparda túr. 

- Óziniz bilesiz, biylghy jyl Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy, sonday-aq, Úly jenisting 70 jyldyghy. Osy ýlken sharalargha oray sahnalanghan qanday jana spektaklider bar?

- Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna oray Duman Ramazannyng piesasy boyynsha Bolat Úzaqov «Abylayhannyng armanyn» qoydy. Al men Jenisting 70 jyldyghyna qaray V.Ejovtyng «Tyraulap úshqan tyrnalar» lirikalyq dramasyn qoydym. Ayta ketu kerek, atalghan tuyndy orys dramaturgi Valentin Ejovtyng «Búlbúldar týni» shygharmasy jelisi boyynsha sahnalandy. Qazaq tiline audarghan tanymal teatr synshysy, Memlekettik syilyqtyng iyegeri, professor Áshirbek Syghay bolatyn.  Rejisserlyq núsqasyn men úsyndym.    

Úly Jenistin 70 jyldyq mereytoyy qarsanynda sahnalanghan «Tyraulap úshqan tyrnalar» atty  lirikalyq drama jenisten keyingi sovet soldattarynyng ómirinen syr shertedi. Qoyylymda bas keyipker Pernebek Boranbaev pen nemis qyzy Inganyng arasyndaghy kezdeysoq mahabbat taqyrybyn kóteredi.  Osy aralyqta adamzatqa ortaq qasiyet - mahabbat pen jauyzdyq, adamgershilik pen syilastyq, óshpendilik pen sýiispenshilik, saghynysh pen meyirimdilikting úshqynyn spektakli barysynan kórsetuge kýsh saldym. Sonymen qatar,  Úlpan Serikbolqyzynyng rejisserligimen Qazaqstannyng halyq әrtisi Tilektes Meyramov «Maydan әnderi» atty monospektakliding premierasyn úsyndy. Búl shygharmanyng avtory - belgili jazushy Rollan Seysenbaev.  

- Siz  kino men teatrdy qatar alyp jýrgen óner iyesisiz. Sondyqtan, sózdi qazirgi qazaq kinosyna qaray búrsaq.  Býginde qazaq kinosy turaly syn kóp aitylyp jatady. Búl turaly ne aitasyz?

- Kino zany mәdeniyet turaly  zannyng bir tarmaghynda. Búl zang bar bolghanymen tolyq emes, sony kemeldendiruimiz kerek. Kino turaly zang kinogha qyzmet etkende ghana ol zandyq qyzmetin atqarady. Týsirilgen kino memlekettin, qoghamnyng qoldauymen ghana kósegesi kógeredi. Bizding kino kommersiyalyq dengeyge jetken amerikalyq kino emes. Al әlemning kóptegen elderining kinogerleri memleketting qoldauymen óz maqsattaryna jetedi. Qazirgi rejisserlerding kóbisi serial týsirip jýr. Kórkem filim týsirgenderi neken-sayaq. Sondyqtan da olarda tәjiriybe jaghy kem qalyp jatady. Jalpy, rejisserlik degen ol aqyndyq siyaqty «әkening qanymen, ananyng sýtimen» keletin nәrse, tuma talantty qajet etedi. Kinorejisserlikting sharty - tәjiriybesi mol, intellektisi joghary bolu. Osy kýni bir kitapti ayaghyna jetkizip oqymaghandardyng kino týsirip jatqanyna qayran qalamyn. Qazirgi serialdarda ózderinshe satira qosqan bolyp, әjelerimizdi mazaq qylady, analarymyzdy kýlkige ainaldyrady. Biz analarymyzgha kýletin bolsaq, qanday halyq bolghanymyz? Rejisser auyldy nemese qalany týsirsin, mindetti týrde kino keyipkerinde últtyq mentaliytet, boyau bolu kerek. Keyipkerde últtyq harakter boluy qajet. Últtyq harakter bolmay, últtyq kino jasau mýmkin emes. Býgingi keyipkerlerding kóbisi dýbara. Últtyq harakter degen ne? Keshegi týsirilgen «Qyz Jibek», «Mening atym Qoja», «Taqiyaly perishte» syndy ataqty kinolardaghy keyipkerlerde sol últtyq harakter bar bolghan song kórermen kónilining tórinen oryn aldy emes pe?

Budjetten kinoserialdargha bólingen aqshanyng kólemi qanaghattandyrarlyq bolmaghandyqtan kórkemdik dengeyi tómen kinolar shyghady. Al ekranda bәri shetelding kinosy. Ózimizding kinogerler týsirgen filimderdi qarasang shetinen nemqúrayly týsirilgen, artynda ýlken oy joq, adamgershilik pozisiyany tabu mýlde qiyn.

 - Sizding jeke shygharmashylyghynyz turaly aitar bolsaq, ssenariyin óziniz jazghan «Sudaghy iz» atty serial týsirip jatyr ekensiz. Taghy qanday janalyqtarynyz bar?

- «Sudaghy iz» atty kinom turaly aitar bolsam, ssenariyin ózim jazghanmyn, 12 seriyasy týsirilip dayyn túr, sony ayaqtaugha 5 million tenge jetpey toqtap qaldy. Qazir «Qazaqfilimnin» tapsyrysymen «Kishkentay hanzada» dep atalatyn kinony qolgha alyp týsirip jatyrmyz. Ózekti mazmúnyna toqtalar bolsaq, jetimder ýiining alty jasar tәrbiyelenushisining qarttar ýiindegi atamen kezdesui. Búl negizinen qoghamdaghy problemany kótergenimen, gumanizmge toly, adamgershiligi mol, adamdy sýiding ne ekenin kórsetetin kino bolady degen oidamyz.     

- Talghat Dosymghaliyúly siz tәjiriybeli teatr jәne kinorejisser retinde bolashaqta tarihy filim týsiru oiynyzda bar ma?

- «Tomiriys», «Zarina patshayym turaly anyz» degen eki dayyn ssenariyim túr. Oghan qomaqty qarjy kerek bolyp otyr. Bolashaqta búl maqsatymyzgha jetemiz degen oidamyz. Al ózimning әriptesterim rejisserlar jasy bolsyn, jasamysy bolsyn kino ónerining últymyz aldynda arqalaghan tarihy jýgi salmaqty ekenin týsingeni jón. Óitkeni, kino men teatr - jetken mәdeniyetinnin, ómirinning ainasy. Bizding jasaghan әrbir kadrymyz kórermendi izgilikke, adamdy sýngge ýndeytin bolsa eken deymin.

- Uaqyt bólip әngimeleskeninizge rahmet!

 Súhbattasqan Beysen Súltanúly

 inform.kz