Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 9643 0 pikir 19 Mausym, 2015 saghat 09:16

KÓP ÚSTAZDAN BASÚSTAZGhA AShYQ HAT

 QAZAQSTAN RESPUBLIKASY

BILIM JÁNE GhYLYM MINISTRI

A.B.SÁRINJIPOV myrzagha

Qadirli Aslan Bәkenúly!

Ýstimizdegi jyldyng sәuir aiynda Almaty oblysy, Qarasay audanyndaghy Janatúrmys orta mektebining múghalimi Ayman Saghidullaeva Múhtar Shahanovqa jolyghyp, әkimshilik qúrylym qyzmetkerlerine tiyisti júmystardyng barlyghy derlik múghalimderge artylghany jәne tolyp jatqan әnshilerding konsertterine biylet ótkizu múghalimderge jýkteletini, barlyq qarsylyq «júmystan ket» degen sózben basylatyny jayly shyndyqty jetkizgen edi. Sonymen qatar, audan әkimi tarapynan úiymdastyrylghan senbilikke býkil audan úctazdary nauryz aiynyng 26-28 aralyghynda ,sәuirding 4-nen 13-ne deyin on kýn boyy senbilikke shygharylghany, oghan narazylyq bildirgeni ýshin jazyqty bolghanyn da bayandap bergen bolatyn.

Bilim salasynda bolyp jatqan múnday kelensizdikterge bey-jay qaray almaghan Múhtar Shahanov ózi bacqaratyn «Jalyn» jurnalynyng tilshisi Janna Imanqúlgha Ayman Saghidullaevanyng jazyp kelgen maqalasyn baspagha dayyndaugha tapsyrma beripti.

«Múghalimderding mýshkil hali. Olardy biylikting qolbalasy boludan qalay qútqaramyz?» degen taqyryptaghy maqala «Jalyn» jurnalynyng 4-sanynda, basylyp shyqty. Býkpesiz, taza shyndyqqa qúrylyp, múghalimderding qoghamymyzdaghy mýshkil halin ashyp kórsetken enbekti «Qazaqstan zaman», «Tórtinshi biylik», "Ashyq alan" t.b. gazetter men «Abay.kz», «Últ.kz», «Qamshy» siyaqty internet sayttary da jarysa basty. «31 arna», «Tan» telearnalary әdiletsiz jýie tudyryp otyrghan jaghdaylar turaly arnayy reportaj jasady. Al, әleumettik jelilerde oily, sanaly azamattar tarapynan qyzu talqylanyp, әr aimaqtan múghalim múnyna ortaqtasqan jandar búl bastamagha belsendilik tanytyp jatty.

Osy maqalada kóterilgen mәseleler negizinde Múhtar Shahanovtyng ózinizge arnaghan qazirgi uaqyttaghy ústazdar qauymyna qatysty kýrdeli mәselelerdi sheshudi súraghan ashyq haty «Abay.kz», «jetysunews» ghalamtor sayttary men «Jas Alash», «Qazaq eli» gazetterinde jaryq kórdi.

«...Eng alghash ýlken dengeyde kóterilgen ústazdar qauymynyng qúqyghy taptaluyna qarsy búl batyl bastama qazir qoghamda ýlken qozghau tughyzdy. Múnday jaghdaylardy birinshi ret estip jýrgen joqpyz. Nemese búl tek Ayman Saghidullaevanyng basyndaghy jaghday emes. Biz sizge «Múghalimderding mýshkil hali» degen maqalany týsinip qayta oqyp shyghugha kenes beremiz. Onda kóterilgen mәseleler tek bir mektep ne bir audandaghy jaghday emes. Sebebi búl maqalany qoldap, pikir bildirgen adamdarda esep joq. Ózektiligi bolmasa aqparat qúraldary bir-birinen kóshirip baspas edi...

...Tyghyryqqa tirelgen, qoghamnyng nazaryn audarghan múghalimder mәselesin sheshu aldymen Bilim jәne ghylym ministrligining tikeley qorghauynda, qoldauynda boluy qajet» dep, oryndy syn, dúrys pikir aitylghan Múhtar Shahanovtyng búl haty ústazdar qauymynyng toptasyp, naqty әreketke kóshulerine múryndyq boldy.

Keleshek úrpaqqa sanaly tәrbie men sapaly bilim beru ýshin baryn salatyn ústazdarymyzdyng qazirgi qoghamdaghy ornyn belgilep, mәrtebesin kóteruding uaqyty keldi. Múghalimderge qatysty qordalanghan mәselelerdi sheshu ýshin mynanday úsynys-talaptar qoyamyz:

1. Tәuelsiz elimizde orny tórde bolugha tiyisti úlaghatty ústazdarymyz әkimshilik pen mektep diyrektorlarynyng qolbalasyna ainalghan. Kónbis, jaltaq múghalimderden tәrbie alyp jatqan úrpaghymyzdan qanday bolashaq kýtemiz? Múghalim azat bolmay, oqushy erkin oily bola almaydy. Sondyqtan, oblystyq, audandyq bilim basqarmalaryn QR Bilim jәne ghylym ministrligi jergilikti әkimshilikten óz qúziretine ótkizip aluy kerek! Búl mektep múghalimderin saylau, sanaq, senbilik, gazet-jurnaldargha jazdyru, konsertke biylet alghyzu t.b. sekildi týrli nauqandardan qútqarudyng negizgi joly;

2. Mektepting jóndeu júmystaryna aqsha jinaudyng aldyn alu ýshin әr oqu ornyna jóndeu júmystaryna memlekettik budjetten bólingen qarajatty baspasóz betterinde jariyalau;

3. ÚBT-ding kemshiligi jeterlik! Jәne ÚBT-ding qoldanystaghy formaty elimizding bilim salasyna engizilip jatqan jana baghdarlamamen («Kembridj tehnologiyasy») qabysa bermeydi. Sondyqtan ÚBT-di barynsha jetildiru qajet.

4. Mektep basshylyghy men múghalim arasyndaghy kelisimshart 1 jylgha ghana jasalady. Mektep basshylary osyny paydalana otyryp múghalimderdi aitqanynan shygharmay, aidauyna kóndire alady. Kelesi oqu jylynda júmysqa qabyldanu, saghaty men jýktemesin qysqartpay aluy ýshin taghy para beretin jayttar da kóptep kezdesedi. Osy jaghdaylargha oray, kelisimshart merzimin úzartyp, múghalimderdi qyzmetke qabyldau ýshin para alu faktilerin týbirimen joydyng amaldaryn qarastyrady dep senemiz.

5. Týrli tekseruler men synaqtargha arnalghan oqushynyng bilimine qosar ýlesi az qaghazdardy ústazdargha toltyrta beruding dәl qazirgi tehnologiyanyng damyghan uaqytynda qajeti shamaly. Sondyqtan múghalimder biliktiligi men oqushylar bilimi ilgerilesin desek artyq qaghazbastylyqtan qútylu kerek.

6. Bir mekemede basshylyq qyzmette 15-20 jyldap otyru tanystyq-tamyrlastyqqa aparady, ol ary qaray sybaylas jemqorlyqqa, paraqorlyqqa úlasyp ketedi. Sondyqtan mektep diyrektorlarynyng bir orynda tapjylmay úzaq otyruyna mýmkindik berilmesin.

7. Mektepke jan-jaqtan keletin tekserulerding barlyghy derlik tek aqsha jinaudyng amaly. Ol tekseristerden ong bagha alu ýshin taghy da múghalim qaltasyndaghy qarajatynan qaghylady. Sondyqtan qaptaghan tekseristerding qajettisin ghana qaldyryp, kereksizin mýlde alyp tastau qajet.

8. Qazaqstan Respublikasynyng 2007 jylghy 27-shildedegi №319 Bilim turaly Zany 51-babynyng 4-tarmaghynda «Qazaqstan Respublikasynyng zandarynda kózdelgen jaghdaylardy qospaghanda, pedagog qyzmetkerlerdi ózderining kәsiptik mindetterin oryndau men baylanysy joq júmys týrlerine tartugha jol berilmeydi» degen zang tarmaghy bizding talaptarymyzben tolyqtyryluyn әri naqty kýshine enuin súraymyz.

Ómir ShYNYBEKÚLY,

Shymkent qalasyndaghy A.S.Makarenko atyndaghy

№41 mektep-liyseyding tarih pәni múghalimi,

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi;

Ayzat RAQYShEVA,

Almaty qalalyq №156 mektepting múghalimi,

«Qazaqstan-zaman» gazetining tilshisi;

Moldaghaly MATQAN,

jazushy, akademiyk, qogham qayratkeri;

Geroyhan QYSTAUBAEV,

qogham qayratkeri, matematiyk;

Maral DADIYEVA,

Qaraghandy qalasy,

qazaq tilin damytu ortalyghynyng mamany;

Hurmet NÚRSOLTAN,

Aqmola oblysy, Selinograd audany

№ 10 orta mektep múghalimi;

ISABEKOVA Gýlnar Ajdarovna,

Qyzylorda qalasy,

aghylshyn tili múghalimi, Himiya-Biologiya baghytyndaghy Nazarbaev Ziyatkerlik Mektebining zeynetkeri;

BEYSALIYEV Omarbek Sәrsenbayúly,

Taraz qalasy, Dostoevskiy búrylysy 5-ýi, 39-pәter

zeynetker;

MEYIRJAN Temirbek,

Tarbaghatay audany

NÚRSEYITOVA Marjan Júmaghazyqyzy,

Qostanay oblysy, Qostanay audany Selinyy kóshesi, 23-ýi

Shishkin orta mektebi ústazy;

GhABIYDEN Jәkey,

Gh.Mýsirepov qorynyng tóraghasy;

TÓLEKOVA Mariya,

Enbekshiqazaq audany,

Matematika pәni múghalimi;

TEMIRLAN Janbota,

Aqmola oblysy, Shortandy audany

Tarih pәni múghalimi;

Núrbolat ÓTEGENOV,

Yrghyz audany

№ 1qazaq orta mektebi múghalimi;

Aytqoja FAZYLOV,

Qaraghandy qalasy

Professor;

QOYGELDINOVA Jazira Núrbekqyzy,

ShQO Ýrjar audany, Qabanbay auyly

B.Maylin orta mektebi múghalimi;

Erbol RAHPANOV,

Jambyl oblysy, Moyynqúm audany, Moyynqúm auyly,

Aymauytov kóshesi 15-ýy ,

Qúrylysshy;

BAYDOLDA Umirgul,

Ekibastúz qalasynyng №21 mektebinin

matematika pәni múghalimi;

Ədiljan ORAZBAYÚLY,

Shymkent qalasynan.

Ádiljan ORAZBAYÚLY,

Shymkent qalasy,

Sauda ortalyghy;

Qol qoY jalghasa beredi.

P.S. Myna hat bizding bolashaghymyzgha jol bastaytyn birden-bir mýmkindik boluy yqtimal. Sondyqtan hatty  qaghazgha shygharyp alyp halyqtan qol jinap bersenizder eken. Qol qoyghandardyng barlyghy múghalim boluy mindetti emes.

Qol qoyylghan hattardy mening telefonyma qonyrau shalu arqyly maghan tabystay alasyzdar. Men sizdersiz eshtene jasay almaymyn. Kómektesetinderinizge senemin!

Ayman Saghidullaeva

Baylanys telefonymnyng nómeri:8 775 253 85 30

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3243
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5396