ÚLTTYQ KENES ÚIYSYP JATYR (Tolyq núsqa)
Almaty qalasyndaghy «Jalyn» jurnalynyng redaksiyasynda tóraghasy Múhtar Shahanov bolyp tabylatyn Qazaq Últtyq Kenesinin jiyny ótip jatyr. Kenesting bir jylghy júmysyn qortyndylap qysqasha sóilegen Shahanov: «Kóp nәrsege kónilim tolmady. Byltyr taghayyndaghan orynbasaralarymnyng júmysy oidan shyqpady. Sondyqtan Qazaq Últtyq Kenesining jetekshilerin janadan bekituge rúqsat etinizder. Endi tóragha orynbasaralary bolyp: Janúzaq Ákim, Aydos Sarym, Rasul Júmaly, Erkin Raqysh Dәuren Babamúrat taghayyndalady. Rasul Júmaly Kenes apparatynyng basshysy, al, onyng orynbasary Ghabiyden Jәkey bolady. Men osy jastardyng el ýshin tór tógip qyzmet jasauyna jol ashqym keledi», - dedi.
Jogharyda atalghan azamatttarmen birge Qazaq Últtyq Kenesine mýshe bolghandar myna jayttardy shúghyl týrde kýn tәrtibine qoy kerek dep uaghdalasty:
- Konstitusiyagha ózgeris engizip, qazaq últynyng konstitusiyalyq qúqyghyn naqtylau qajet;
- Memleket basshysy men biyliktegi túlghalardyng qay jerde, qanday ortada mindetti týrde memlekettik tilde sóileui tiyis ekendigin aiqyndaytyn talapty naqtylau kerek;
- Sottardyng halyqqa esep beretin jauapkershiligin qalyptastyru kerek;
- Euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng qúramynan bas tartu kerek;
- BAQ, sonyng ishinde, әsirese, telearnalardy últtandyru kerek;
- Bayqonyr gharysh ailaghynyng ainalasynda bolyp jatqan halyqtan qúpiya kelissózderdi anyqtap, ekologiyalyq problemalardy toqtau kerek.
Ázirge jiyn osy kerekterding qataryn týgendep, sol kerekterdi hattau júmysymen otyr. Úsynys tilekteriniz bolsa, jolday berinizder. Eng bastysy – Últtyq Kenes úiysyp júmys isteuge shyndap kirskenin mәlim etti.
Jogharydaghy aqparat Últtyq Kenesting otyrysy barysynda shúghyl jariyalanghan bolatyn. Tómende Kenes otyrysynda kóterilgen, talqylanghan mәselelerdi tolyqtyryp berip otyrmyz:
ÚLTTYQ KENES JANAShA ÚIYSTY
Kýni keshe Almaty qalasynda qazaqtyng kórnekti aqyny Múhtar Shahanov jetekshilik etetin Qazaq Últtyq Kenesining kezekti jiyny bolyp ótti. Oghan Últtyq kenesting buro mýsheleri týgeldey derlik qatysty. Jiyndy ashqan M.Shahanov osyghan deyin atqarylghan júmystardy aita kele, Últtyq kenes júmysyn odan әri jandandyru qajettiligine toqtaldy. Ol ózi qolgha alghan júmystardyng barlyq kezde de jenispen ayaqtalghandyghyn, mәselen, KSRO preziydenti M.Gorbachevpen tirese jýrip, Jeltoqsan kóterilisi shyndyghynyng betin ashqandyghyn, biylikting solaqay sayasatymen qanat jaymaqshy bolghan, negizin amerikandyq últtan alatyn «qazaqstandyq últty» kýn tәrtibinen alyp tastaugha әser etkenin qazaq tilining memlekettik til mәrtebesin aluyna tikeley múryndyq bolghandyghyn kópshilik qaperine sala otyryp, Últtyq kenes atqarar isterding de biyik nәtiyjege jetetindigine senim bildirdi. Alayda ol ýshin Últtyq Kenes júmysyn janasha qúru qajet ekendigine toqtaldy. Ózi senim bildirgen keybir adamdardyng júmystaryna kónili tolmaghanyn, sondyqtan Últtyq Kenes qolgha alar isterding qojyrap ketkendigine keyistik bildirdi. Soghan oray Últtyq Kenesting jana basshylyq qúramyn úsyndy. Sonymen Sayasy buro mýshelerining birauyzdan qabyldauymen Janúzaq Ákim (birinshi orynbasar), Aydos Sarym, Rasul Júmaly, Erkin Raqyshev, Dәuren Babamúrat Últtyq kenesting orynbasarlary bolyp bekitildi. Qúramyna jana mýsheler qabyldanyp, tyng kýshpen tolyqqan Últtyq kenes alda atqarylar júmystardy janasha ýilestiru qajettiligine toqtaldy. Atap aitqanda: – Konstitusiyagha ózgeris engizip, qazaq últynyng konstitusiyalyq qúqyghyn naqtylau; – Jogharghy biyliktegi túlghalardyng memlekettik tilde sóileui zanmen rettelmeyinshe ong sheshimin tappaydy. Sondyqtan Memlekettik til turaly zannyng qabyldanuyn qolgha alu kerek; – Keyingi kezderi Qazaqstan ekonomikasyna keri әserin tiygizip, otandyq kәsiporyndar órisining taryluyna sebepker bolghan, sonday-aq, tengening qúnsyzdanuyna jol ashqan Euraziyalyq ekonomikalyq odaqtan bas tartu; – BAQ, onyng ishinde, әsirese, shoumender men toymenderding mekenine ainalghan telearnalardy, kóilegi men tufliyin, mәshiynesi men kóligin kórsetuden jalyqpaytyn maqtanshaq әrtister jýrgizetin jenil, jelókpe baghdarlamalar men jenil әnderden aryltyp, últtyq mýddege qaray búrugha qol jetkizu; – Sheteldegi qandastarymyzdyng tili men tól mәdeniyetin, salt-dәstýrin saqtau mәselesi jyl ótken sayyn kýrdelenip keledi. Biylik olargha qamqorlyq tanytudyng ornyna, elim, jerim, tilim dep kelgen qazaqtardyng qújattaryn rәsimdeudi, azamattyq aluyn qiyndatyp, olardyng orys tilin bilu qajettiligin algha tartuda. Búl – memlekettik tildi mansúqtau әri oralmandar qúqyghyn ayaq asty etu bolyp tabylady. Soghan oray biz qandas bauyrlarymyzdyng qúqyghyn qorghaudy óz mindetimiz dep sanaymyz; – Kiyikterding jappay qyryluyna jarylghan protondardyng tikeley әseri bar ekendigin anyqtau maqsatynda Reseyden basqa el ghalymdaryn qatystyra otyryp, komissiya qúru; – Keyingi kezderi biylik tarapynan qazaq dalasynda atom elektr stansiyasyn salu mәselesi údayy kóterilip keledi. Biz búghan kelispeytindigimizdi ashyq mәlimdegen bolatynbyz. Álemde atom energiyasyn qauipsiz paydalanu jәne onyng qaldyqtaryn qauipsiz saqtau tehnologiyasy joq. Portugaliya, Angliya AES-ten tolyghymen bas tartyp, Fransiya jәne basqa elder onyng sanyn jartylay qysqartty. Gollandiya energiyanyng 75% balamaly kózderden aluda. Euroodaqta 2020 jylgha balamaly energetikanyng ýlesin 20%-gha jetkizu kózdelgen. Fukusimodaghy apattyng әlemdik múhittyng ýshten birine ulanu qaupi tóngennen keyin әlemning barlyq elderi atom stansalarynan jýieli týrde bas tartuda. Sondyqtan Kurchatov pen Balqashta AES salugha jol bermeu; – Biylikting qolbalasyna ainalghan múghalimderding qyzmetke ornalasuy ýshin para beruinen bastap, әkimshilik qúrylym qyzmetkerlerine tiyisti júmystardyng barlyghy derlik olargha artylghany, elimizde saylau nauqany bola qalsa – ýgit-nasihatqa, ýi-ýidi aralap, meken-jay boyynsha adam týgendeude, mektepke bala sanyn anyqtaugha, әskerge shaqyrtugha, jylqy-siyr, qoy-eshki, tauyq-qazdy, tipti, qansha týp qiyar-pomidor egilgenin sanaugha, myltyghyng bar ma, qansha ýiin, kóliginning markasy men nómiri qanday ekenin týgendeuge jappay múghalimder jegiletini býgingi kýnning búltartpas shyndyghy ekendigin qaperge ala otyryp, múghalimder mәrtebesin qayta kóterudi biylikten talap etu; Jiyn odan әri osy ynghayda kóterilgen mәselelerding ong sheshim tabuy ýshin әr salagha qatysty mekeme basshylaryn Últtyq Kenes jiynyna shaqyryp, biylikke óz jauapkershilikterin sezindire otyryp, júmys jasau qajettiligine toqtaldy. Últtyq Kenes júmysy әr aimaqtarda da qolgha alynatyn bolyp sheshildi. Últtyq Kenes últym degen el azamattaryn óz manyna toptastyra alatyn әleuetti kýsh ekendigin aiqyn anghartty. Erkinbek SERIKBAY
Abai.kz