Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 5541 0 pikir 5 Mausym, 2015 saghat 01:44

KIYIKTERDING AJALY GEPTILDEN BE?

ÚLAN DALANY ÚZAQ JYL GEPTILMEN ULAP KELE JATQAN KOSMODROM BOLAR

Astana, 3 mausym. Mәjilis Ýii.

Mәjiliste Palata Spiykeri Qabibolla Jaqypovtyng tóraghalyghymen ótken jalpy otyrysta deputat Aldan Smayyl Qazaqstan Respublikasynyng Premier-Ministri Kәrim Mәsimovke deputattyq saual joldady.

         «Kiyikting osy jolghy orasan zor shyghyny, 127 myng aqbókenning qyrylyp qaluy, búl mәselege qayta-qayta oralugha mәjbýr etip otyr. Kópting kónilinde san súraq. 1970 jyldary sar dalany emin-erkin jaylaghan 1 mln. 200 myng kiyikten 2003 jyly 1 myng 800-i qaluyna ne sebep? «Pasterellez» degen júmbaq indet pe? Úlan dalany úzaq jyl geptilmen ulap kele jatqan kosmodrom bolar. Bәlkim kenes odaghy Betpaqdalada jyldar boyy jýrgizgen qúpiya synaqtardyng kesiri shyghar?

         Osy saualdardyng eshqaysyna naqty jauap joq. Anyghy bireu – tiyisti memlekettik basqaru oryndary ótken kezenderding qiyn oqighalarynan nәtiyje shygharmady.

         90-shy jylgha qaray Qaraghandy, Jezqazghan, Torghay, Oral ónirinde kiyik qynaday qyrylghan bolatyn. 1984 jyly Oral qúmynda 250 myn, 1988 jyly Bayqonyrda raketa úshyrylghanda Betpaqdala, Janaarqa, Arqalyq alqabynda 500 myng aqbóken óldi. Basqa da andar men óristegi mal qosa ketti. Sol apattyng sebebi aitylmady. Belgisiz indet oidan shygharyldy, el ishten tyndy.

         Keyin aqbókenning birde Oral, birde basqa aimaqtarda ondap – jýzdep shyghyn boluy bayqaldy. Saualdan saual tudy. Ótken ghasyrdyng 84-inshi jylyna deyin kiyik nege osylay jappay qyrylmaghan? Aqbóken nege Arqa men Oral jaqta óledi. Múnday oqigha kiyik kóp taraghan  Qalmaqstan jәne basqa elderde nege kezdespeydi?

         Osy súraqtargha memleket aiqyn jauap bermegen son, bergen kýnde janbyr kóp jaughandyqtan, kók shópke toyghandyqtan, kene shaqqandyqtan deytin pәtuasyz syltau aitylghan son, el ózinshe boljam jasauda. Arqada kosmodrom bar, Oral aimaghynda yadrolyq synaq alany bolghan. Qyrghynnyng syryn solardan izdeydi. Kiyik myndap ólgen kýnning aldynda «Protonnyn» apatqa úshyraghanynan kýdiktenedi.

         Pasterellez kiyik ólimining basty sebebi emes ekenin Úlybritaniyadaghy «Kiyikterdi saqtau aliyansynyn» basshysy Miller-Gulland ta aityp otyr. Onyng dәleldeuinshe pasterellez bakteriyasynan basqa bir indetke shaldyqqan, әbden әlsiregen ang ghana óledi.

         Al endi Bayqonyrdan jiberilgen protonnyng úshu baghytyna kóz salayyq. Tóretam, Qoskól, Arqalyq, Qaraghandy, Aqmola oblysynyng jerleri, Altay. Dәl osy baghytpen kóktemde qalyng kiyik jónkiledi. Olar osy joldyng bastauynda ulanyp, Arqagha jetkende ólui әbden mýmkin.

         Kәrim Qajymqanúly! Myna apattyn, qisapsyz qyrylghan kiyikting osy jolghy qaupi kýshti. 127 myng analyq kiyikpen birge olardan ónuge tiyis 254 myng qúralaydan aiyryldyq. Pasterellez degen syltau endi eshkimdi sendire almaydy. Talabymyz mynau: QR Ýkimetining janynan qúrylatyn komissiyanyng júmysyna ekologiya jәne tabighat qorghau mәselelerimen ainalysatyn qoghamdyq úiymdardyng ókilderi, Parlament deputattary qatystyrylsyn. Shetelder ghalymdary júmyldyrylghan zertteu júmystarynyng mәlimetteri halyqqa ashyq jariyalanyp otyrylsyn. Osy zertteuding ayasynda Qaraghandy, Jezqazghan, Torghay, Qostanay, Aqmola, Aqtóbe, Oral oblystaryndaghy topyraqtyn, sudyn, auanyng ekologiyalyq jaghdayy jan-jaqty tekserilsin. Zertteu nauqandyq sipat almay, jyl boyy, qajet bolsa jyldar boyy jýrgizilsin jәne respublikalyq budjetten qarjylandyrylsyn.

         Ekinshiden, Qazaqstanda ekologiyalyq zalaldy aimaqtardaghy topyraq pen ósimdikting biologiyalyq, himiyalyq t.b. ózgeristerin túraqty tekseretin arnayy ghylymy ortalyq qúrylsyn. Auyl sharuashylyghy ministrligining mәlimeti boyynsha onday ortalyq bizding elimizde joq.

 

Jauabyn QR Zandarynda kórsetilgen tәrtippen jazbasha beruinizdi súraymyz. 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5343