«QAZAQ» SÓZI TURALY QYPShAQ-ARAB SÓZDIGINDE NE AYTYLGhAN?
«Qazaq» sózining maghynasyna qatysty zertteu júmystary eki jarym ghasyrgha juyq uaqyt jýrgizilip kele jatsa da, zertteu júmystarynyng kópshiligi «qazaq» sózine qatysty jazylghan maqalalargha sholular boyynsha jasalghan kózqarastar men payymdaulardan túrady. Kózqarastardyng keybiri kónilge qonymdy boljamdar bolsa, endi bireuleri anyz-әngimelerge sýienip jasalghan etimologiyalar bolyp keledi. Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna oray osy súraqtyng sheshimin tabugha óz ýlesimizdi qossaq degen niyetpen, «qazaq» sózine arab tilinde týsindirme jasalghan 1245 jyly Mysyrdaghy mәmlýk qypshaqtary tarapynan jaryqqa shyqqan «Qypshaq-arab sózdigi» qoljazbasynyng týpnúsqasy negizinde zertteu júmystaryn jasaghan edik.
Jazbasha derektemeler ishinde «qazaq» sózi osy «Qypshaq-arab sózdiginde» birinshi ret qoldanylyp, oghan alghash ret týsinikteme berilgeni aitylyp jýr. Sózdikting qoljazbasyn 1894 jyly gollandiyalyq shyghystanushy ghalym M.T.Houtsma eng alghash zerttep nemis tilindegi audarmasymen qosa baspagha әzirlegen bolatyn. M.T.Houtsma qoljazbany hatqa týsirgende «Adam sipattary» atty on toghyzynshy bólimdegi «qazaq» sózine berilgen arab tilindegi týsiniktemesin «المجرّد» [әl-mujәrrad] dep bergen. «Qazaq» sózine týsinikteme retinde berilgen arab tilindegi «المجرّد» [әl-mujәrrad] sózining maghynasyn nemis tilinde «landstreicher», yaghny «qanghybas, kezbe» dep bergen. Atalghan sózdikke ótken ghasyrdyng 60-shy jyldary zertteu jýrgizgen otandyq ghalym Á.Qúryshjanov ta «qazaq» sózine arab tilindegi «المجرّد» [әl-mujәrrad] sózining maghynasy boyynsha «jalghyz», «qarapayym, birdemeden aiyrylghan» degen maghynalar bergen.
M.T.Houtsma men Á.Qúryshjanovtyng «Qypshaq-arab sózdigi» negizinde «qazaq» sózine bergen jaghymsyz maghynasy kóptegen ghalymdardyng pikirlerine salqynyn tiygizip keldi. Nәtiyjesinde zertteushilerding deni tarihy oqighalargha jýgine otyryp «qazaq» sózining maghynasyna jaghymdy sipat bergisi kelse de, M.T.Houtsma men Á.Qúryshjanovtyng sózdikte bergen maghynasynan attap kete almay «ýisiz-kýisiz kezbe, qanghybas, qashqyn, qaraqshy» degenderding birin qosa berip jýrdi.
Gollandiyadaghy Leyden kitaphanasynda 517-shi nómirmen saqtauly túrghan 1245 jyly jazylghan «Qypshaq-arab sózdigi» týpnúsqasynyng elektrondy kóshirmesin aldyryp, oghan kompiuterding kómegimen ýlkeytip kóru arqyly zertteu júmystaryn jasaghanymyzda, qoljazbadaghy «qazaq» sózine arab tilinde berilgen týsinigi «المجرّد» [әl-mujәrrad] emes «المحرّد» [әl-muhәrrad] ekeni anyqtaldy. Yaghny qoljazbany zerttegen M.T.Houtsma men Á.Qúryshjanov ح (hә) әrpining astyndaghy bolmashy ghana daqty nýkte eken dep, ony ج (jiym) әrpi dep týsingen. Qoljazba bolghandyqtan onday daqtar kitap betining әr jerinde kezdesip otyrady. Nәtiyjesinde «المحرّد» [әl-muhәrrad] sózin «المجرّد» [әl-mujәrrad] dep oqyghan. Osydan «qazaq» sózi arab tilindegi astynda nýktesi bar «المجرّد» [әl-mujәrrad] sózining maghynasy boyynsha «qanghybas, kezbe, qarapayym, birdemeden aiyrylghan» degen sekildi jaghymsyz maghynalarmen týsindirilgen. Qoljazbadaghy bolmashy daq osylaysha býtindey bir últtyng atauyna qara daq bolyp jabysyp keldi. Arab tilindegi ýlken týsindirme sózdikterde astynda nýktesi joq «المحرّد» [әl-muhәrrad] sózine «ýige kirgen, ýili bolghan, bólingen» degen maghynalar berilgen, ýy degeni jay ýy emes «pishini týiening órkeshi tәrizdi ýi» dep týsindirilgen.
«Qypshaq-arab sózdigi» – taqyryptyq sózdik. «Qazaq» sózi «Adam sipattary» atty qoljazbanyng on toghyzynshy bóliminde kelgen. Jazyluy qazirgi qazaq tilindegi dybystaluymen birdey dybystalatyn arab әripterimen «قازاق» dep jazylghan. Múnda «qazaq» sózining aldynda «ýilý» degen qypshaq sózi kelgen. Búl sózdi arab tilindegi «ýilengen» degen sózben týsindire otyryp, maghynasyn arab tilindegi «ýili» sózimen qosymsha ashyp kórsetken. Yaghny eski qypshaq tilindegi «ýilý» sózi qazirgi qazaq tilindegi «ýilengen, ýili» degen maghynany beredi. Dybystaluy da qazirgi qazaq tilindegi «ýili» sózimen ýndes deuge bolady. Qoljazbada «qazaq» sózinen keyin «bash daq» sózi kelgen. Ony arab tilindegi «otbasynsyz, әielsiz jәne basqalarsyz» maghynasyndaghy sózben týsindire otyryp, arab tilindegi «jeke basty, boydaq» degen úghym beretin sózben maghynasyn qosymsha asha týsken. Yaghny «bash daq» sózi «boydaq» degendi bildiredi. Dybystaluy da qazirgi qazaq tilindegi «boydaq» sózinen onshalyqty alys emes. «Bash daq» sózin Á.Qúryshjanov ta orys tilinde «holostoy, holostyak, odinokiy (ne iymeiyshiy detey y semiiy), svobodnyi» dep týsindirgen. Sonymen sózdikte «qazaq» sózining aldynda «ýilengen, ýili» degen maghynany beretin «ýilý» sózi, «qazaq» sózinen keyin «jeke basty, boydaq» degen maghynany beretin «bash daq» sózi túr. Taqyryptyq sózdik bolghandyqtan búl jerde otbasylyq jaghdaygha qatysty sózder qozghalyp jatqanyn bayqaymyz. «Ýilengen, ýili» jәne «jeke basty, boydaq» degen sózderding arasynda «qazaq» sózin týsindiru ýshin otbasylyq jaghdaygha qatysy joq «qanghybas, kezbe, qarapayym, birdemeden aiyrylghan» degen maghynany beretin arab tilindegi astynda nýktesi bar «المجرّد» [әl-mujәrrad] sózi túruy mýmkin be?! Áriyne, mýmkin emes. Olay bolsa búl jerde «qazaq» sózin «ýige kirgen, ýili bolghan, bólingen, bólinip enshisin alghan» dep týsindiretin otbasylyq jaghdaygha qatysty, astynda nýktesi joq «المُحَرَّدُ» [әl-muhәrrad] sózi túruy zandylyq.
Demek, 1245 jyly mәmlýktik Mysyr elining qypshaqtary tarapynan jasalghan qypshaq-arab sózdigining qoljazbasyndaghy «qazaq» sózi otbasylyq jaghdaydy bildiretin «ýige kirgen, ýili bolghan, bólingen, bólinip enshisin alghan» degen maghynalardy beredi. Oghan maqala shenberinde mynaday dәlelder men tújyrymdar keltiremiz:
Birinshi, qoljazbadaghy «qazaq» sózine týsindirme retinde berilgen arab tilindegi «المحرّد» [әl-muhәrrad] sózining «bólingen, ýili bolghan, ýige kirgen» degen maghynalar beretinin jәne ýy bolghanda jay ýy emes «pishini týiening órkeshi tәrizdi ýi» ekenin aitugha bolady;
Ekinshi, «Qypshaq-arab sózdigi» – taqyryptyq sózdik. Múnday sózdikti qúrastyrghanda eshqanday avtor taqyryptan auytqymaydy. Sózdikte «qazaq» sózi – «ýilý» jәne «bash daq» sózderining arasynda berilgen. Otbasylyq jaghdaygha qatysty «ýilengen, ýili» degen maghynany bildiretin «ýilý» sózi men «jeke basty, boydaq» degen maghynany bildiretin «bash daq» degen sózderding arasynda otbasylyq jaghdaydy bildiretin «ýige kirgen, ýili bolghan, bólinip enshisin alghan» degen maghynany bildiretin «qazaq» sózi túruy zandylyq. Jogharyda dәleldegenimizdey búl maghynany arab tilindegi astynda nýktesi bar «المجرّد» [әl-mujәrrad] sózi emes astynda nýktesi joq «المحرّد» [әl-muhәrrad] sózi bere alady;
Ýshinshi, qoljazba avtory «qazaq» sózining aldynan kelgen «ýilý» jәne keyin kelgen «bash daq» sózderin týsindire kele, maghynasyn arab tilindegi sinonim sózdermen qosymsha asha týsken. Al «qazaq» sózin bir ghana «المحرّد» [әl-muhәrrad] sózimen týsindirip, maghynasyn qosymsha sózben týsindirmegen. Negizinen, maghynasy anyq sózder ghana qosymsha týsindirudi qajet etpeydi. Osyghan qaraghanda qypshaq tilindegi «qazaq» sózi de, ony týsindirgen arab tilindegi «المحرّد» [әl-muhәrrad] sózi de sol zamandarda Mysyr elindegi barsha halyqqa týsinikti sózder bolghan;
Tórtinshi, «المحرّد» [әl-muhәrrad] sózining «ýili bolghan» degen maghyna berui jәne baspana etu maqsatynda kirgen ýiining pishini týiening órkeshi tәrizdi boluy biraz jaydy anghartady. «Týiening órkeshi tәrizdi ýi» degende kóz aldymyzgha Deshti-Qypshaq dalasyn mekendegen halyqtardyn, rasynda da týiening órkeshine úqsaytyn, qonyr jәne aq shanqan kiyiz ýileri elesteydi. Mysyr elindegi, jalpy arab elderindegi týieler bir órkeshti bolyp keletini mәlim. Eki órkeshti týiening órkeshinen góri bir órkeshti týiening órkeshi kiyiz ýige kóbirek úqsaydy. Osyny eskersek «qazaq» sózining maghynasyn arabtargha týsindiru ýshin qoljazba avtory «المحرّد» [әl-muhәrrad] sózin óte sәtti qoldanghan. Osyghan qarap Mysyrdy biylegen mәmlýk qypshaqtary da kiyiz ýilerde túrghanyn joramaldaugha bolady;
Besinshi, «qazaq» sózining «ýili bolu, bólinu, bólinip enshi alu» degen maghynalary Kerey men Jәnibekting Ábilqayyr handyghynan bólinip, jeke otau tikken tarihy oqighanyng maghynasyna dәl keluin aitugha bolady. Osy tarihy oqigha kezinde Kerey men Jәnibek jәne ol ekeuining sonynan ergen ru-taypalar Ábilqayyr handyghynan bólinip, jeke otau tikkeli bara jatqanda, sol zamandardaghy barsha halyqqa týsinikti «bólinemiz, bólek otau tigemiz, bólek el bolamyz» degen maghynadaghy «biz qazaqpyz, qazaqtarmyz» degen sózdi úran ete ýdere kóshken dep shamalaymyz. Maghynasy jaghymdy bolghandyqtan jan-jaqtan kelip qosylghan ózge rular da búl sózdi jatyrqamaghan. Uaqyt ótip, úrpaqtar auysa kele «qazaq» sózi halyq atauyna ainalghannan keyin, «bólinu, bólek otau qúru, ýili bolu» degen negizgi maghynasy kómeskilenip, úmytylghan;
Altynshy, óz kýshine sengender ghana bólinip jeke otau tigedi. Osy tarihy oqighadan-aq qazaq halqyn qúraghan rulardyng yqylym zamannan beri er jýrek, ór ruhty, batyr halyq ekenin kóre alamyz. Qazaq halqynan (qay soghysta bolmasyn) batyrlardyng kóptep shyghuy da osynyng dәleli;
Jetinshi, «qazaq» sózining maghynasy «qashaq, qanghybas, kezbe, birdemeden aiyrylghan» bolsa, búl sóz býtin bir halyqtyng atyna ainalmas edi. Óitkeni bir jaqtan qashyp kelgen adam eshqashan da ózin «qashyp kelgenmin» qanghyryp kelgen adam ózin «men qanghybaspyn», týgi joq adam ózine-ózi «men jalanashpyn» dep aitudy ar sanaydy;
Segizinshi, qazaq halqyn qúrap otyrghan rular qanghybas bolatynday esh jaqtan jer auyp, tau asyp qashyp kelgen joq. Ózderining atamekenderinde túryp kele jatqan bayyrghy halyqtardyng jalghasy. Áytpese olar derbes handyq qúryp, úlan-ghayyr jerge iyelik ete almas edi.
Maqalamyzdy qorytyndylay kele aitarymyz, qoljazbanyng dúrys oqylmauy saldarynan «qazaq» sózine tanylghan «qanghybas, kezbe, qashaq», «birdemeden aiyrylghan», t.b. sekildi jaghymsyz maghynalardy «qazaq» sózinen, yaghny últ atauynan aryltuymyz kerek. Bolashaq úrpaqtyng sanasynan mýldem óshiruimiz kerek. «Qazaq» sózi handyq qúrylghangha deyingi әleumettik mәnde qoldanylghan kezde de, keyinirek handyq qúrylghannan keyingi etnonimge ainalar kezge deyin de «ýili bolghan, bólingen, bólinip enshisin alghan, jeke otau tikken» sekildi jaghymdy maghynada qoldanylghan. Al óz aldyna enshisin alyp, jeke otau tigu degenimiz – belgili bir jaghdayda erkindikke, tәuelsizdikke jetu degen sóz ekeni anyq. Sol sebepti, qazaq tarihyna qatysty oqulyqtar shygharar kezde nemese qayta basylar kezde, kino týsiru júmystarynda jәne t.b. osyny esten shygharmauymyz kerek. Shaghyn maqalamyzdy, «qazaq» sózinde qazaq halqy úyalatynday maghyna bolghan emes dep týiindegimiz keledi.
Qaldybay QYDYRBAEV,
әl-Faraby atyndaghy
Qazaq últtyq uniyversiyteti
shyghystanu fakuliteti
tayau jәne orta shyghys kafedrasy
arabtanu bólimining dosenti,
PhD doktory
Derekkózi: "Ana tili" gazeti.