Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Din 8159 0 pikir 16 Sәuir, 2015 saghat 12:20

PUShKIYN, BUNIN JÁNE ORAMAL...

foto kerekinfo.kz

Qasiyetti islam dini men onyng kiyeli kitaby Qúran ataq-danqy alty qúrlyqqa týgel jayylghan nebir әlem alyptarynyn, nebir danyshpan ghalymdary men aqyn-jazushylarynyng shetsiz-sheksiz tandanysyn da, sýiispenshiligin de tughyzghan. Onyng bәrine mysal keltirip jatpay-aq tek orystyng Lermontov, Pushkiyn, Tolstoy jәne basqa kórnekti túlghalary islam dinining erekshe qasiyetin madaqtap, Qúrangha arnap ólender men úlaghatty sózder qaldyrghany mәlim. Olardyng bәri Qúrannyng oryssha audarmasyn oqyghannyng ózinde adam tandanarlyq ghajayyp sezimge bólengenin sýisine әngimeleydi. Solardyng biri orystyng kemenger jazushysy Ivan Buniyn. Tómende onyng ózimiz baspasóz betinen alghan bir-eki ólenin tәrjimalap berip otyrmyz.

         Zdesi sarstvo snov. Na sotny verst bezludny

         Solonchakov nagie berega.

         No vody v nih – nebesno-izumrudny

         Y shelk snegov belee, chem snega.

         V shelkah peskov lishi sizye polyniy

         Rastit Allah dlya kochevyh otar,

         Y nebesa zdesi neskazanno siniy,

         Y solnse v ih – kak adskiy ogoni, Sakar.

         Y v znoynyy chas, kogda miraj zerkalinyi

         Soliet vesi mir v odin velikiy son,

         V bezbrejnyy blesk, za grani zemly pechalinoy,

         V sady Djinnat unosit dushu on.

         A tam techet tam lietsya za tumanom

         Reka vseh rek, lazurnaya Kovseri,

         Y vsey zemle, vsem plemenam y stranam

         Sulit pokoy. Terpi, Molisi– y Veri.

Onyng qazaqshasy bylay bolady: 

         Úsh-qiyrsyz tynyshtyqtyng patshalyghy mýlgigen,

         Appaq sormen kómkerilgen jaghalau,

         Al aidyny kók zýmiret – tolqyp jatqan bir kilem

         Aq jibektey qary qanday, kózdi qaryp barady-au.

 

         Kóshpendining maly ottaytyn kókshil jusan–ot-kermek,

         Bir Allanyng meyirimimen tatar dәm.

         Suretteuge til jetpeytin aspan netken kókpenbek

         Kýn shyjghyrady tozaq oty –Saqardan.

 

         Bar dýnie quyrylghanda aptap jelding otymen

         Saghym kilkip, úiqy bassa jan-jaqty,

         Qayghy-qasiret toly jerding betinen

         Alla adamdy engizedi baqshasyna Jәnnattyn.

 

         Kәusar búlaq aghady onda kýnde, kýndiz-týnde de,

         Móldirlerdin-móldiri hәm túnyqtardyng túnyghy

         Qúlshylyq et! Tilek tile! Tóz! – deydi kim-kimge de

         Alla ghana jarylqaydy, úlylardyng úlyghy.

               ***    ***        ***

         On na klinok dohnul –y jalo

         Ego siriyskogo kinjala

         Pomerklo v dymke goluboy;

         Pod dymkoy yarche zablistaliy

         Uzory zolota na staliy

         Svoey chervonnoy reziboy.

 

         «Vo imya Boga y Proroka,

         Prochty sluga nebes y reka.

         Svoy brannyy klich: skaji, kakiym

         Devizom tvoy klinok ukrashen?»

         Y on skazal: «Deviz moy strashen.

         On–tayna tayn: Eliyf. Lam. Miym».

         «Eliyf. Lam. Miym? No ety znakiy

         Temny, kak puti v zagrobnom mrake:

         Sokryl ih taynu Mohammed...»

         «Molchi, molchiy!–skazal on strogo,–

         Net v miyre Boga, krome Boga,

         Silinee tayny – sily net».

         Skazal, kosnulsya yataganom

         Chela pod shelkovym turbanom,

         Okinul jarkiy Atmeydan

         Lenivym vzglyadom hishnoy ptisy–

         Y tiho siniye, resnisy

         Opyati sklonil na yatagan.

Búny qazaqshalasaq bylay bolady:

         Kenet ol múny sonda tandandyra

         Soghylghan Sham elinde qanjaryna

         Bir ýrlep qalyp edi demimenen

         Kórindi kók týtinnen jarqyl qaghyp,

         Jazular shar bolatqa altyndy әrip.

         Jazylghan shyn zergerding ebimenen

 

         – Jauyna jarqyldatyp sermep kelgen

         Qanjaryng qay úranmen órnektelgen?

         Shyn aitshy Alla atymen, Payghambarmen

         Ei, pende! Meken tapqan jer men Kókten!

         Ol aitty:

         Júmbaq– búl! Eshbir júmbaq aspas odan

         Sheshuin ol júmbaqtyng tappas adam

         Áliyf.Lәm.Miym.Búdan sen astar andy

         Ol astar kórdegidey tas qaranghy

         Qúpiya ol!

         Múhammedke joq teng keler bir kisi.

         Dedi ol: Toqtat sózdi, toqta, kәne!

         Qúday joq bir Alladan basqa jәne

         Qúpiya sóz –búl jalghannyng eng kýshtisi.

 

         Órt jelden Atmeydandy orap alghan

         Mandayyn ashyp jibek oramaldan

         Qylyshpen qozghap qoyyp bir úshyna,

         Janaryn jyrtqysh qússha irkip kerim

         Ýndemey!

         Kókshil týsti kirpikterin

         Týsirdi ótkir qayqy qylyshyna.

Qazir bizding qazekemning «órkeniyetti», «mәdeniyetti», «evropizirovannyi» «globalizasiyashyl» atqaminerleri basyna oramal tartqan qyzdarymyzdy birin dәrishanagha, birin júmys ornyna, tipti mektepterge kirgizbey, qyrghiday tiide. Solardyng qaysybireulerin erkine jibersen, olardy «terrorshy» nemese solarmen baylanysy bar deuge dayar túratynyn da kórip jýrmiz. «Aytaq dese túra shabatyn» sondaylar, tipti hristian dininde әiel jynystynyng jalanbas jýrui Qúdaygha qarsylyqtyng belgisi bolyp esepteletininen de beyhabar boluy mýmkin. Al Qúrangha arnap birneshe óleng jazghan, Qúrandy eng biyik kitap dep eseptegen danyshpan aqyn. A.S.Pushkinning myna bir ólenine kónil qoyyp kórinizshi.

O, jeny chistye, Proroka

Ot vseh jen vy otlicheny:

Strashna dlya vas y teni poroka

Pod sladkoy teniu tishiny

 

Jiviyte skromno: vam pristalo

Bezbranoy devy pokryvalo

Hraniyte vernye serdsa

Dlya nee zakonnyh y stydlivyh

Da vzor lukavyy nechestivyh

Ne uzrit vashego lisa

***    ***   ***

Ou, pәk jarlary Payghambardyn.

Mahabbattyng asqaqtatqan shynaryn

Dәl senderdey pәkizat joq esh elde

Zaty týgil, atyn bilmes kýnәnin.

 

Beybit ómir belgisindey bola alar

Sender tartqan sonau sәndi oramal!

Qúday qosqan jardan lәzzat tapqandar,

Adaldyqty dәl osylay saqtandar,

Jasyryndar jýzderindi,

Kórmesin

Súlulyqty súm kózimen atqandar!

 

Ólenderdi  orysshadan audarghan Myrzan KENJEBAY

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3260
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5583