1 sәuir kýni bireudi aldap, ne qatty aldanyp kórmeppin. Al endi bylayghy kýnderde aldaugha tura keletin kezder bar. Keyde amalsyzdan, keyde әdeyi degendey...
Ádeyi aldaghanymnyng birin aitayyn. Baqyt Ámetaev degen dosym bar ekenin búryn da jazyp jýrmin. Almaty oblysy Úzynaghash audanynyng ortalyghyndaghy bazardy etpen qamtamasyz etip otyrghan búl itting eng jaman әdeti — telefon joghaltu. Jana telefon alghanda sening nómirindi izdep, qayta jazyp qoy degen onyng miyna kirmeydi. Izdep, zvondau degen de oghan «jat әdet». Ylghy ózing zvondaysyn. Estiytining bir-aq jauap: «Búl kim eken?». Tym bolmasa, dauysyndy aiyrugha bolady ghoy...
Mine, kezekti ret zvondap túrmyn. Taghy da sol jauap — «Kim eken?». Jynym oinady. Kenet basyma bir oy sap ete qaldy:
— Álóu, maghan Baqyt degen azamat kerek edi.
— Men ghoy, Baqyt.
— Ói, ainalayyn, men Serik degen aghang bolamyn. Finpolda isteymin. Ákemizding jylyn bereyin dep jatyr ek. Soghan jylqy kerek bop. Sende tәuir jylqylar bar degesin...
— Ói, agha, qondy jylqynyng bәri — mende. Qalaghanynyzdy alasyz.
— Maghan bir emes, eki jylqy kerek.
— Ony kerek bolsa da tauyp berem, agha. - Baqyttyng dausy kónildi shyqty.
— Tә-әk, qalay kóremin baryp?
— Agha, Úzynaghashqa kirgen jerde kafening janynan ongha búrylasyz. Do konsa barasyz da, solgha búrylynyz. Ekinshi ýy — bizdiki. Kók qaqpa. Ýide inim, balalar bar. Qarlyghash — kelininizding aty. Erte barsanyz, sol kisining shәiin ishe túrynyz, men Almatygha shyghyp bara jatyr em, tura eki saghatta bolam.
— Aynalayyn-au, men sol Úzynaghashta túrmyn. Eki saghat degening kópteu eken, men basqa bir variantyn qarastyra bereyin, endeshe. 
— Agha, mine, Almatynyng kolisovoyynan búrylyp jatyrmyn. Tura 20 minutta bolam, eshqayda ketpeniz.
15 minut ótkesin, sms jiberdim: «Ói, sen qyrghyzdan mal úrlap әkelip, satatyn onbaghan ekensing ghoy. Qoy, onday úrlyq maldy almaymyn...». Telefonym shyr ete qaldy:
— Serik agha, men týsinbey qaldym...
— Týsinbeytin nesi bar?! Baukespe ekensing ghoy. Erterek bilgenimdi ait, әitpese, әkemning jylyna úrlyq mal soyayyn dep túr ekenmin. Qúday saqtapty...
— Ói, agha, ony kim aityp jýr?
— El aityp jatyr. Onbaghan ekensing ghoy. Qalay boylaryna sinedi, ә, aramnan tapqan tabys?! Ói, kórgensiz.
— Agha, meni olay qorlamanyz. Óziniz alam dep alyp... Adamdy әurege salyp... Sharuamdy tastap, úshyp keldim emes pe? Sózinizde túrmaytynynyz bar...
— Endi sen sharuasynan qaldy dep aram mal soymaymyn ghoy men. Ákem — bes uaqyt namazy týgel taqua adam bolatyn...
— Agha, men de namaz oqityn adammyn (Jany qysylsa kerek, Baqyt ótirikti soghyp jiberdi. Ras, birneshe jyldan keyin namazgha jyghyldy. Alla sauabyn molynan jazghay — B.B). Júrt aita beredi. Kóre almaytyndar ghoy...
— Áy, shpana, endi menimen sóz talastyrayyn deding be? Úry ekenindi, úiymdasqan tobyng bar ekenin maghan senimdi adamdar aityp otyr. Myna asty ótkizip alayyn, sosyn isim senimen bolsyn... Toz-toz qylyp qanghytyp jibermesem, atymdy basqa qoy. Nalog ta tólemeydi deydi ghoy seni...
Baqyt ýnsiz qaldy. Men de telefondy óshire saldym. Ile Shymkenttegi Kenjege zvondadym: «Baqyttyng halin bilshi». «Ne bop qaldy?». «Jay, shúghyl zvonda». 5 minuttan keyin Kenje qayta soqty. Ishek-silesi qatyp túr: «Sening ising be? Anau ómirden týnilip otyr. Kópten beri jylqym ótpey túrghasyn, ekeuin alam degesin, sharuamdy tastap jetip kelip em... Finpolda isteytin kisi eken, basyma pәle bolmasa boldy...» — deydi...»
Taghy telefon soqtym.
— Allo, Serik agha. - Baqyttyng jaryqshaqtanghan dausynda әlsiz bir ýmit bar.
— Ei, qaydaghy Serik?
— Jana osy telefonnan zvondadynyz ghoy. Eki jylqy alam dep...
— Qaydaghy Serik, qaydaghy jylqy? Men — Bauyrjanmyn, Aqtóbeden.
— Ói, әkennin... Adam óstip te qaljynday ma eken. Bar sharuamnan qalyp... Qaytyp ainalyp kelip...
— Óz obalyng ózine. Meni tanymay ne kórindi saghan?
— Ketshi-ey. - Baqyt auzyn toltyryp bir boqtady da, trubkany tastay saldy.
Ile-shala, Kenje habarlasa kerek, Qazaqstannyng týkpir-týkpirinen bizding qular Baqytqa telefon sogha bastaydy: «Allo, búl — Baqyt pa eken? Serik degen aghang ghoy. Eki jylqy kerek edi...».
...Kelesi joly qonyraulatqanda, telefon tútqasyn kótergen Baqyt bylay dedi: «Assalaumaghaleykum, Bauke!»

Bauyrjan BABAJANÚLY.

(Jazba avtordyng facebooktegi paraqshasynan alyndy)