BEU, MENING BAYYT BAUYRYM, ALYSTAN HATTAR JOLDAGhAN
Redaksiyadan: Mongholiyanyng Erdenet qalasynda túratyn Bayyt Qabanúly esimdi aqyn bauyrymyzdyng «Aqynnyng aqyngha syry» atty ýshbuhatyn ótkende jariya etken bolatynbyz (myna siltemeni qaranyz: http://abai.kz/post/view?id=3135). Búl hatynda Bayyt myrza belgili qazaq shayyry Qasymhan Begmanovqa hat jaza otyryp, bir ayauly jannyng aqyrghy amanat sózin jetkizedi. Bar-joghy 15 jasynda ajaldyng auzynda shyryldap kete barghan baldyrghan Bayytqa Qasymhan Begmanovtyng ólenderin jatqa oqyp berip jatqan qalpynda kóz júmypty. Býgingi óz basyndaghy jaydy bayanday kelip, osy bir jan tebirenterlik oqighany qúsny hattyng ózegi etip alghan Bayyttyng sózderi aqyndy bey-jay qaldyra qoymasy anyq edi. Redaksiyamyzdyng elektrondy poshtasyna aqyn Qasymhan Begmanovtan jauap hat kelipti. Jariyalap otyrmyz.
Beu, menin Bayyt bauyrym,
alystan hattar joldaghan,
Aghanyng sherli jýregin qap-qara qayghy torlaghan.
Tólegen jazghan saghynysh keudeme mәngi ornaghan,
Men de bir múnlyq jan edim ómirde joly bolmaghan.
Beu, mening Bayyt bauyrym,
Sen de bir dertti aqynsyn,
Men de bir sherli shayyrmyn,
Shalghay bir jatqan jerlerdin, shermende syryn aiyrdyn.
Samoletterding bortynda
qara búlttardy qaq jaryp,
qara joldardy qayyrdym.
Darigha dәuren bayaghy bozbala kezgi dos qanday,
Ol kezde bizding búl kónil bәigege túlpar qosqanday.
Jyrymdy saghan jatqa oqyp,
ýzilgen sol bir jas aru,
Bayytjan, saghan ne deyin qayghyma qayghy qosqanday,
Janardan qatar eki ózen josylyp tómen josqanday.
Beytanys bir qyz týsimde alystan qolyn búlghady,
Jelbirep túrghan oramal,
jalt ete qalghan syrghany.
Anghardym anyq, apyr-ay,
búl nening boldy belgisi?
Esimnen shyqty sol sәtte týstegi jyrdyng yrghaghy.
Qansha ret kózim kól bolyp, qansha ret qúrghyr qúrghady,
Qanshama móldir sezimdi ayamay júlqyp júlyp ap,
Ayauly sol bir sәtterdi uaqyt tonap, úrlady.
Mongholdyng múnly dalasy, qalasy eken Erdenet,
Qústar da qaytyp jatyr ghoy aidyndy mynau kólge kep.
Quantyp nege qaytpaysyn,
aghana hattar jazghansha,
Bayyt-au, sening babang da alshandap jýrgen jerge kep.
Qarashy ana jaryqtyq Qozysyz Bayan Ólgeydin,
Qymyzyn ishkem ýsh ret, eske alsam әli shóldeymin.
Soqqylap jatqan jaghany tolqyny qatty kóldeymin
Anyrap túryp Alashqa sózimdi aitpay ólmeymin
Bilemin bәrin osynau dýniyege eki kelmeymin.
Qatepti qaranarlar men atangha jýkti artpadyn,
Qazaqtyng qayda dalasy dep elge nege tartpadyn?
Qyratta túrar qalqayyp, kýn salyp qarap alysqa,
Besinde namaz oqyp ap, Bessala jaqta qarttaryn.
Shyr etip jerge týskende jasaydy taghdyr kesimin,
On bes jasynda ýzilgen bilmeymin qyzdyng esimin.
Artyq sóz etip qayteyin, Allanyng sol bir sheshimin,
Kezdespey ketken, qaraghym, súraymyn senen keshirim.
Shart synyp ketem synama,
syndargha múnday tózbespin,
Janymdy mening auyrtty-au, tiri jan mynau tózbes mún.
Sen ghana, qalqam, týsindin, úqpaghan syrdy ózge eshkim,
Ózimmen emes ómirde jyrymmen ghana kezdestin.
Armanda ketken qayteyin aruy bizding dalanyn,
Búlt basqan núrly kelbetin tughan bir aigha baladym.
Qay jerde qaldy tym erte ústaghan aina-taraghyn,
Basynda belgi bar ma eken, jat jerde qalghan, qaraghym!
Bayyt-au, biraq, bireuge ol aru jay bir keyipker,
«Keyipker» degen olargha syrtynan shulap keyipti el.
Qúpiya syryn ashpaydy qúlyptauly túrghan seyipter,
Tompiyp ýnsiz jatady betinde jerding beyitter.
Sol qyzdyng appaq jýzindey aldymda jatyr paraqtar,
Bútaqtarymen týrtedi tereze jaqtan qarap tal.
Men jayly aitqan boratyp,
senbender ghaybat sózderge,
Jyrymdy oqyp, ózimdi kórmegen әli, Qaraqtar!
Qasymhan BEGMANOV,
Almaty qalasy, nauryz, 2015 jyl.
Abai.kz