Býginde  elimizde tynyshtyqty,  qauipsizdikti, beybit ómirdi, tolymdy tabysty túrmysty, túraqtylyqty qamtamasyz etude, demokratiyalyq, ədil jəne útymdy sayasi, ekonomikalyq damugha qol jetkizude qoldan kelgenning bəri birtindep jýzege asyp jatyr. Dəl qazirgi uaqytta birlik, tatulyq, dostyq, yntymaqtastyq, ekonomikalyq, sayasy damu jəne temirdey tərtip qana eldi aman saqtay alatyny anyq.

Qazaqstan tәuelsizdikke qol jetkizgennen keyin eldigimizdi qalyptastyru, egemendigimizdi nyghaytu jәne keleshek damudyng dúrys baghytyn tabu jolynda talay jetistikterge qol jetkizdi desek, artyq aitqan emes. Halqymyzgha tәn toleranttylyq sipaty, sonymen qatar el basshylyghynyng әdil sayasaty arqasynda Qazaqstan sayasi, ekonomikalyq jәne әleumettik salalarda tyghyryqqa tireluden aulaq bolyp, HHI ghasyrgha sәtti qadam tastady. Elimiz әleumettik-ekonomikalyq jәne demokratiyalyq janarular baghytynda aitarlyqtay jetistikterge jetip, osynyng barlyghy da Qazaqstannyng kópqúramdy halqynyng qoghamdyq beybitshilik pen kelisimdi saqtap otyrghan mezgilinde iske asty.

Qazaqstannyng osynau jetistikterin aitar kezde onyng qarqyndy damuynyng tiregi bolyp sanalatyn últaralyq jәne konfessiyaaralyq kelisimdi jadymyzdan shygharmauymyz qajet. Búl bizding elimizding algha qaray nyq qadam basuyna mýmkindik beretin zor alghyshart bolyp tabylady. Alayda, adamzat damuynyng tarihy kórsetkendey, san aluan halyqtar arasyndaghy dostyq, kelisim men beybitshilik mәngilikke ornay salatyn iygilik emes. Ony saqtay bilu ýshin el bolyp júmylghan kýide kýndelikti jәne túraqty týrdegi tynymsyz әreketter jasalynuy qajet. Mine, sonda ghana Qazaqstanda etene ómir sýretin san aluan últ jәne konfessiya ókilderining dauysy bir quatty saryngha ainalatyn bolady.

Osy orayda, respublikamyzda konfessiyaaralyq sipattaghy mәselelerge basa nazar audarylghanyn bilemiz. Qazaqstan – úlan-baytaq dalasynda kóptegen últ ókilderi tatu-tәtti ómir sýrip kelgen memleket. Osynday sanaluandyqqa qaramastan, býgingi kýni memlekettik jәne әlemdik masshtabtaghy resmy ókilder ortalarynda Qazaqstan etnosaralyq jәne konfessiyaaralyq kelensizdikteri joq sanauly ghana «oazisterdin» biri bolyp tabylady degen týsinik qalyptasty.

Elimizdegi últaralyq jәne konfessiyaaralyq kelisim men tatulyqty ornyqtyruda manyzy erekshe bolghan nәrse – dәstýrli sipatqa say Islam, hristian jәne iudeylik dinderding boyynda jalpy adamzattyq jәne gumanistik qúndylyqtarynyng boluy. Búl dәstýrli dinder Qazaqstan qoghamynyng ruhany túrghydan janaruynda jәne shanyraghy shayqalmay, qauipsiz ómir sýruinde manyzdy ról atqarady: olar qoghamymyzdaghy dostyqty qarym-qatynasty, ózara qúrmet pen týsinisushilikti nyghaytugha qyzmet etedi. Elimizding biyik minberlerinen aitylghan osynday oilardy halyqqa týsindirip, Qazaqstan kóne zamannan beri san aluan mәdeniyetter men dinderding toghysqan mekeni bolghandyghyn, el aumaghynda birneshe ghasyrlar boyy tәnirshildik, zoroastrizm, maniyheylik, buddizm, hristian jәne islam siyaqty әrtýrli nanymdar beybit qatar ómir sýrgendigin, yaghny konfessiyaaralyq kelisim isinde ata-babalarymyzdan amanat bop qalghan iygi dәstýrlerding әu bastan-aq bolghandyghyn bayandaydy.

Osy aitylghan sózderding dәleli retinde, qogham ishindegi konfessiyalyq ahualdyng anyq-qanyghyn bilu ýshin QR MSM Mәdeniyetter men dinderding halyqaralyq ortalyghy tarapynan «Diny qúndylyqtardyng Qazaqstandaghy әleumettik-sayasy jaghdaygha әseri» jәne «Túrghyn halyqtyng Qazaqstandaghy negizgi konfessiyalargha senuining dinamikasy» taqyryptarynda jýrgizgen әleumettik zertteulerining nәtiyjelerin keltirgendi jón sanadym.

Zertteuler nәtiyjesinde anyqtalghanday, Qazaqstannyng eresek túrghyndarynyng 95%-y belgili bir dindi ústanady. Sonyng ishinde 92%-y – islam jәne pravoslavie dinining ókilderi. Degenmen, túrghyn halyqtyng basym bóligi kýndelikti ómirde diny qaghidalardy emes, zayyrly qogham prinsipterin negizge alatynyn mәlimdegen. Sonymen qatar, kópshilik halyq negizinen memleketting din salasyndaghy sayasatyn ong baghalaydy. Biraq negizgi dәstýrli dinderge ózge dindermen salystyrghanda zang jýzinde basymdyq beruge túrghyndar tolyq kelise bermeydi. Jalpy alghanda, jýrgizilgen әleumettik zertteuler Qazaqstan túrghyndarynyng diny tózimdilik dengeyi óte joghary ekenin dәleldedi. Qazaqstannyng kóp últtylyghy jәne negizgi eki dinning keng taraluy basqa dinderge degen tózimdilikting de kýshengine әser etip otyr. Túrghyndardyng eleuli bóligi (33,8%) diny tózimsizdik faktilerine de tózimdilikpen qaray alatynyn mәlimdegen.

Qazirgi kezende Qazaqstannyng damuyna tәn erekshelikterding biri qogham ómirindegi din rólining tolassyz artuy bolyp tabylady. Onyng ózektiligi men mәrtebesi artyp, әleumettik funksiyalary keneyip, dinge senushiler men diny birlestikterding sany artyp keledi. Songhy onjyldyqta respublikamyzdyng kópkonfessionaldy kenistigi dәstýrli diny senimderding barlyq diny birlestikterinen bólek, búryn Qazaqstanda bolmaghan dәstýrli emes diny qozghalystardyng jana úiymdary enuimen jәne basqa da dinisymaq qúrylymdardyng payda boluymen kýrdelene týsti. Osynday ózgerister ayasynda barlyq últtar men úlystardyng ókilderi ýshin ekonomikalyq, әleumettik, mәdeni, diny jandanudyng birdey  mýmkindikteri qamtamasyz etilgen jәne halyqtyng birtútastyghy, izgilik, últ qúqyqtary men adam qúqyqtaryn ýilesimdi úshtastyru qaghidattary is jýzinde kórinis tapqan san aluan mәdeniyetti jәne konfessiyaly qoghamda kelisim men tózimdilikti qalyptastyru isindegi Qazaqstannyng jetistikteri aiqyn kórinedi.

Osynday jetistikterge arqau bolyp otyrghan Elbasynyng mәdeniyetaralyq jәne dinaralyq ýnqatysudy damytu maqsatynda iske asyrghan bastamalarynyng alghashqylarynyng biri – Qazaqstan halqy Assambleyasynyng qúryluy edi. Elimizdegi barlyq últ ókilderine óz tilin, dinin, mәdeniyetin órkendetuge mýmkindik beru sayasaty qoghamdyq kelisim men beybitshilikti qalyptastyrugha arqau bolghany dausyz. Shet elderde tendesi joq múnday institut qyzmetinde, tipti әlemdik órkeniyetaralyq jәne konfessiyaaralyq ýnqatysudyng mәselelerin sheshude qoldanugha bolatyn mol tәjiriybe jatyr.

Eng manyzdysy, Qazaqstan tek el ishindegi tatulyq pen ruhany jandanudy qalyptastyrumen ghana shektelip qoymay, әrqashan da kýlli әlemdik qauymdastyqty ghalamdyq dengeydegi syndarly ýnqatysugha shaqyryp keledi. Osynday sayasatqa úlasyp otyrghan әlemdik manyzgha ie bastama – Astanada Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng Sezin ótkizu iydeyasy bolyp tabylady. Búl forum arqyly Qazaqstan jer-jahannyng týrli konfessiyalary men mәdeniyetteri ókilderining basyn qosyp,  beybitshilik pen ózara tózimdilik qaghidalaryn nasihattaytyndyghyn olargha óz auyzdarymen aitqyzdy. 2003 jyly I Sez júmysyna týrli konfessiyalardyng 17 delegasiyasy qatyssa, II Sez әlemning 43 elinen kelgen 29 delegasiyany qarsy aldy. Al olardyng arasynda tek diny kóshbasshylar ghana emes, ghalymdar, sayasy jәne mәdeny qayratkerler, BÚÚ, EQYÚ, YuNESKO sekildi halyqaralyq instituttardyng ókilderining kelui bastamagha jana serpin bergen aituly oqigha boldy.

Al, III Sez otyrysyna 77 delegasiyanyng kelui forumnyng bedeli artyp, әlemdik órkeniyet ókilderining ózara tózimdilik, qúrmet jәne týsinistik jolynda ýnqatysugha yntasy artyp otyrghanyn kórsetti. Sebebi, búl jolghy bas qosuda әlemdik dinderding kóshbasshylary konfessiyaaralyq ýnqatysumen ghana shektelip qoymay, óz kezeginde, órkeniyetter qaqtyghysynyng aldyn alugha kepil bolatyn – memleketterding mәdeny jәne ruhany túrghyda ózara әrekettestigi men yntymaqtastyghynyng manyzdylyghyn algha tartqan bolatyn. Kópshilik «Batys pen Shyghys arasynda «órkeniyetter qaqtyghysy» bastaldy!» dep jar salghan, 2001 jyly 11 qyrkýiekte oryn alghan qaraly oqighalardan keyin, mamandar tarapynan birshama memleketter «әlemdik bitimger» róline ýmitker atandy, alayda búl mindetti oryndau tolyqtay tek Qazaqstannyng ghana qolynan keldi. Búl tústaghy Qazaqstan bastamalarynyng jetistigi – Batyspen jýrgiziletin qatynastardy әdettegi sayasi, qorghanystyq jәne ekonomikalyq sipaty shenberinen tys alyp shyghuy edi: Qazaqstan Batys-Shyghys qatynastaryndaghy konfessiyalyq mәseledegi týsinispeushilik sekildi «jandy nýktesin» der kezinde núsqap, mәseleni kótere bildi әri ózin etnosaralyq jәne dinaralyq ýilesimdilikting ýlgisi, dinaralyq jәne mәdeniyetaralyq ýnqatysudyng ortalyghy retinde úsyna bildi. Búl oidan ala salynghan emes, kerisinshe jahandanghan әri bir mezette kýizelis ýstindegi әlemge әu bastan qajet bolyp túrghan strategiya edi. Osy bastamanyng jýzege asuyna tirek bolghan Elbasymyz N.Á.Nazarbaev, býgingi uaqyt aghymyndaghy әlemdik qauymdastyq qajettiligin dúrys boljay bilip, ony bir mezgilde elimizding mýddesi ýshin útymdy qoldana aldy.

Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining IV Sezinde qatysushylar aldynda Elbasy Núrsúltan Nazarbaev óz sózinde «órkeniyetter qaqtyghystarynda» әlemning týpsiz tereng shynyraugha qúlap ketpeuine sezderding az ýles qospaghanyn atap ótken edi. Atalmysh Sezde talqylaugha úsynylatyn taqyryp – «Adamzattyng tandauy – beybitshilik jəne kelisim» bolatyn. Sonday-aq, búl sezde Qazaqstanda ghana emes, býkil əlemde konfessiyaaralyq kelisimdi saqtau jəne molaytu maqsatyn kózdeytin Diny qayratkerler kenesin qúru turaly tújyrymdamagha əlemdik konfessiyalar kóshbasshylarynyng qol qongy kózdelgen edi.

Sezde diplomatiyalyq korpus ókilderi óz elderindegi din salasyndaghy zannamalyq baza təjiriybesimen bólisti, sonday-aq, Elbasy osylay údayy ótkizilip otyrghan Əlemdik jəne dəstýrli dinder kóshbasshylarynyng sezderine joghary bagha berdi.

Jalpy, Sezder mədeniyetter men dinderding ýnqatysuyna, barlyq jerde birdey qabyldanghan tózimdilik pen erkindik qúndylyqtaryna negizdelgen birynghay órkeniyettilikke úmtylatyndyqtaryn rastady.

Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining besinshi Sezi 2015 jylghy 10-11 mausymda Astanada ótetini kózdelip otyr. Aldaghy forumnyng basty taqyryby retinde «Beybitshilik jәne damu jolyndaghy diny jәne sayasy qayratkerlerding ýnqatysuy» bolyp belgilendi. Býgin Sezd Hatshylyghynyng HIII otyrysynyng qorytyndylary boyynsha osynday sheshim qabyldandy.

Memleket basshysynyng bastamasymen shaqyrylghan Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderleri Sezi byltyr on jyldyghyn atap ótti. Osy jyldar boyy Astana forumyna qatysushylar «ýnqatysu, ózara týsinistik pen qúrmet aluan mәdeniyetter men dindegi adamdardyng jayly jәne beybit ómir sýruin qamtamasyz ete alatyn quatty jasampaz kýsh» ekenin pash etip keledi.

Aldaghy besinshi Sezi kórnekti diny qayratkerler men sayasatkerler jәne halyqaralyq úiym basshylary tarapynan qoldaugha ie boldy. Sonymen qatar Sezderding shenberinde týrli din ókilderining arasynda baylanystar ornatylyp, nyghaytyldy, sonyng nәtiyjesinde olardyng arasyndaghy senim men ózara qúrmet arta týsude. Aldaghy uaqytta besinshi Sezi әlemdik diny túraqtylyqty qamtamassyz etuge jәne diny kelensizdikterding aldyn aluda óz jemisin beredi dep oilaymyz.

 Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylary Sezining qyzmetining jemisti saldarynan Astanada «Beybitshilik jәne kelisim sarayynyn» qúryluy, Sez Hatshylyghy júmys tobynyng qyzmetin atqaratyn әri dinaralyq jәne mәdeniyetaralyq ýnqatysudy  damytugha baghyttalghan kóptegen halyqaralyq dengeydegi is-sharalardyng úiytqysy bolyp otyrghan Mәdeniyetter men dinderding halyqaralyq ortalyghynyng qúryluy – Qazaqstannyng órkeniyetaralyq jәne dinaralyq ýnqatysu mәselelerin ghalamdyq dengeyde talqylaudy jalghastyra beruge mýddeli ekendigin kórsetedi. Múnyng aighaghy retinde, Qazaqstan EQYÚ men IYÚ-ny «Batys-Shyghys» ýnqatysu alanyn keneytuge jәne әlem elderining memleket basshylary men BAQ-dy osy ortaq iske belsendi qoldau kórsetuge ýndep otyr. Sebebi, Qazaqstannyng búl saladaghy ústanymy aiqyn: ol – beybitshilik, týrli últtarmen konfessiyalar arasyndaghy kelisim.

Álemdik damudyng jana tarihy kezeni adamzat balasynyng әlemdik dinderding qauipsizdik jýiesindegi rolin jәne órkeniyetterding jana serpinmen ruhany birlesui qajettiligin týsinuimen sipattalady. Ol týsinikke sәikes, últaralyq jәne dinaralyq әrekettestik pen yntymaqtastyq arqyly órkeniyetterding ózara ýnqatysuy әlemning ýilesimdilikte damuynyng negizgi sharty bolyp tabylady. Osyghan oray, órkeniyetaralyq jәne konfessiyaaralyq ýnqatysu býgingi kýnning kýn tәrtibindegi týiindi mәselege ainalady.

Qazaqstannyng bastamalary osy ótkir mәselelerdi sheshu isine bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp kirisu qajettiligin der kezinde әlemdik qauymdastyq nazaryna algha tartyp, ózining ken-baytaq jerinde ghasyrlar boyy san aluan halyqtardyng tatulyq pen ózara týsinistikte ómir sýrgen tәjiriybesin әlem júrtshylyghynyng iygiligine ainaldyra bildi.

Oydy qoryta aitqanda, Aziya men Europanyng týiisken jerinde ornalasqan Qazaqstannyng ózin últaralyq jәne konfessiyaaralyq súhbattyng belsendi algha tartushysy retinde ústanuy bostan bos emes. San aluan últ jәne konfessiya ókilderi meken etetin bizding elimiz olardyng tyghyz ózara әrekettesuining mol tәjiriybesine ie jәne sondyqtan órkeniyetter men konfessiyalardyng jemisti súhbatynyng mekeni bolu ataghyna birden-bir layyqty el.

Jalghas ASHATÚLY,

Ontýstik Qazaqstan oblysy Din isteri basqarmasynyng «әleumettik bastamalar ortalyghy MKM» Aqparattyq-nasihattyq júmystardy úiymdastyru jәne ýilestiru bólimining qyzmetkeri.

Abai.kz