BALUAN JÁKÓ
Tanerten auyl shetindegi menshik tabyn jinalatyn taqyrda býgin de aiqay-shu eken. Aryq alasa torynyn belin mayystyryp mingen iyqty siyrshy, at ýstinde ózinin úzyn boyyn jasyrghanday myqshiya týsip, siyr qosushylargha әldeneni aighaylay týsindirip jatyr. Eki-ýsh orys әieli qoldaryndaghy shybyqtaryn bezep dau aituda. Eki jaqtyn da birin-biri tyndap jatqany shamaly.
– Osy dýleyden basqa siyrshy qúryp qalghanday…
– On je gluhoy, mne kajetsya, y po-svoemu ne ocheni-to ponimaet…
– Uj, ne ponimaet, prosto prikidyvaetsya – dep taray bastady. Aryq toryny býiirinen emes, úzyn siraqtyng kerzi etikti ókshesimen ishinen tebinip siyrshy ary bettedi. Menin oiym – erteden tanys osy kisige sәlem beru edi, bir sәtsiz uaqytta shyqqan siyaqtymyn. Esime bayaghydaghy bala kez týse berdi...
...Kóktemning jazgha auysar shaghy. Auyldan ýsh shaqyrymday jeke qystaudaghy shopan ýiinde ýlken toy. Byltyrdan beri óz aldyna jeke otar alyp tirligin jasap jýrgen Orynbasar juyqta kelinshegi bosanyp, úldy bolghan, sonyng – shildehanasy. Bala qyrqynan shyghyp, qarynshashyn alghansha, kóz tiyedi – dep toydy osy shamagha Orynbasardyng sheshesi belgilegen.
Ásirese, shesheydin shúqshiya qadalghany – byltyr kýzde arghy betten ótip, elge kelgen aghayyndardyng jayy.
– Jat jerde jaby bop ósken tuysqandar elim-júrtym dep jetkende, suyq qabaq kórsetip shettetpey ishimizge tartayyq, tezirek kirigip ketsin, solardyn birin qaldyrmay shaqyryndar. Bir jaghy kelgeli bireuine dәm tatyrghanymyz joq, bilmegendikten emes, jaz-jaylau, qys-qystau malshynyn kýibin tirliginen – degen. Asyly, sheshesinin sózine Orynbasar qarsy keludi bilmeytin, әkesi soghysta habarsyz ketip, anasy auzyna tistep ósirgen, búl ýshin odan aqyldy jan joq bolatyn. Baqytyna oray kelinshegi de enesinin qabaghyn baghatyn bolyp shyqty...
...Qoyshynyn úzyn tam ýiinin bir qabyrghasyna japsarlastyra kiyiz, brezent ústap qúraghan qalqanyng ishi gu-gu, qys boyy shalghay qystaqta búiyghyp jatqan malshy qauym bir jasap, býgingi merekege shyn quanyshty, olardan irgedegi auyldan kelgen traktorshy, shopyrlar da kem týser emes . Osy dudyng bir әrediginde:
– Bәibishe, – degen qoi dauys sanq etkende, janaghy guil nege ekeni belgisiz, sap basylyp, júrt týgeldey, aldymen Orynbasardyn sheshesine, sodan keyin tór jaqqa qarady. – Bәibishe? – degen dauys iyesi – saqaly buryldanghan, bet pishini kelisti jas ortasynan asqan kisi toqtamay sóilep ketti. – Mynau býgingi qyzyqqa siz shaqyryp, biz keldik, quanyshqa ortaqpyz, qútty bolsyn. Estip jatyrmyz, jalghyz úldan keyingi tólbasynyz eken, bauy berik, ghúmyrly bolsyn. Beremin dese jaratqannyn aldy ken, ýbirli-shýbirli bolugha jazsyn sizderge – dep sәl toqtady da. – Keshegi balapan basyna túrymtay túsyna ker zamanda arghy bet auyp, taryday shashyraghan eldin túqymy edik biz, býginde, Allagha tәube, tughan jerding topyraghyn basyp, tughan elmen qauyshyp, sol eldin otyn ottap, suyn sulap jatqanymyzgha da biraz boldy. Endi mynau jan-jaqtan jiylghan qauym birin-biri bilip jýrsin, men ar jaqtan kelgen azamattardy tanystyryp qoyayyn – dep sәl kidiris jasady. Osy kezde múnday úzyn sózge ýirenbegen, onyn ýstine baghanadan beri dastarhanda tirelip túrghan aghy bar, qyzyly bar, qolsyrasy bar týrli ishimdikting birazyn japyryp ýlgergen «bergi» bettin adamdary gu ete týsti:
– E, mine jón sóz, aqsaqal tógiltti.
– Eskinin kózi ghoy, tura týpten tartty zanghar.
– E, múnday kisiler bizdin jaqta býginde joghaldy ghoy.
– Malades shal, pirәmi, tóshkige úrady.
– Shulamandarshy, sóz tyndatpadyndar ghoy, tipti – desip basylghanda, janaghy sóz iyesi jana qonaqtardy tanystyra bastady. Kóbi – Abaq Kerey balalary eken, bir-ekeui Ór Naymannan taraydy, ýlkenderi arghy betke bala kýnderinde ótken, jastary sol jaqta tuyp ósken, barlyghy Shynjan rayonynyn Dórbiljin qalasynyn manyndaghy auyldardan. Týp tegi Tarbaghatay tauynyn kýngeyi. Arghy bette kóbi negizinen maldy kәsip etken, biren-saran qyzmetke aralasqandary da bar, jastardyn keybireui ýlken oquda oqyghan, bitirip ýlgermegen...
– Al, onda tanystyq ýshin iship qoyayyq – dep bosagha jaqtan baryldaghan Myrzany janyndaghylar týgel jabylyp basyp tastaghan son, toy bir mamyrajay qalypqa týsip, baysal tapty. Júrt emen-jarqyn әngimelesip, birin-biri qaljynmen keu-keuley bastady, búl qazir jayau aitys bastalady degen belgi edi. Bizdin jaqta, qay zamannan ekeni biymәlim, jiyn-toyda әn salu emes, aitysu ýrdisi, onyn ishinde de en bir «demokratiyalyq» týri damyghan. Kim-kimmen aitysqysy kelse, soghan qarap bir auyz qara ólen aitsa jetip jatyr, aitys bastaldy dey beriniz, birneshe júp qatarynan aitysuy da mýmkin, eshqanday shekteu joq, bәrinin sózi tausylghanda, ishinen suyrylyp bir ghana júp qalady, qalghan júrt solardyn aitysyn tamashalaumen toy ayaqtalady. Býgin sol ýrdis oilamaghan jerden búzyldy. Dastarhannyn ortadan tómendeu túsynda otyrghan keudeli, qyzyl shyrayly jas jigit júrtty siltidey tyndyryp, әn bastady. Kópting qayran qalghany – әn salu, onyn ishinde er adamnyn әn saluy bir jaghynan bolsa, odan keyin әn – tosyn, en keremeti – jigittin әuezi bólek erekshe dauysy. Ýn anau bir kóterilip, bir basylghan ken keudeden shygha ma, joq tamaqtan әlde tandaydan ba, bolmasa bәrinen bir uaqta shygha ma, aiyryp bolmaysyn, әiteuir, bir siqyr boydy jaylap, jandy uatady. Án ayaqtalghanda dastarhan basy esengiregendey tyna qalady da, sәtten keyin búzghan aranyn úyasynday gu ete týsedi. Taghy- taghylaghan súraumen jigit úzaq әn saldy. Kózin tómen salyp, sәl tensele týsip shyrqaghanda, búryn múndaydy patefonnan ne jylyna Almatydan bir keletin әrtisterden ghana estip jýrgen qalyn toptyn әnge susyndaghany osy shyghar. Janynda otyrghan iyqty, aqqúba óndi jigit úzyn boyyn enkish ústaydy eken, arasynda ózinin qonyr dauysyn qisyndy qosyp, әndi әdemi әdiptep otyr. Kezekti әn aldynghylardan ózgeshe eken, tughan jerinen shalghayda jýrgen jigittin saghynyshy myna oryndauda adamnyn janyn jep, jýregin ezip jibergendey. Qos dauys «Adasqan órisinen, uәiday, biz bir ýiir-ay...» – dep qonyraulatyp, qonyrlatqanda, baghanaghy qyzu kónil su sepkendey basylyp, әrkim óz oiynyn jeteginde tomsardy, auyr ýnsizdikti «ý-ý-h-h, qayteyin-ay» degen mosqal әieldin tereng kýrsinisi búzdy. Dastarhan basyn bir týsiniksiz ynghaysyzdyq jaylady.
...Áy, úldar, – dedi osy kezde baghanaghy aqsaqal, aty – Baytoq eken, – Júrttyn ensesin kóteretin bir әnderindi salyndar da ayaqtasandar da bolar. Qyzyqtyn da shegi bar, asyra siltemender.
Ánshi jigit, Týlek kórshisine, – Balameski – dedi aqyryn. – Oghan dombyra kerek qoy – dedi úzyn jigit. – Janjigit antarylyp, búl jaqta dombyrany siyrek ústaytynyn biletin siyaqty. Búl jerde de Orynbasardyn sheshesi kóregendigin jasaghan, toydyn aldynda úly men kelinine bergen kóp tapsyrmanyn biri – auyldaghy Saghyntaydyn әkesinen qalghan dombyrasyn súratyp aldyryp qon bolghan. Mýmkin, jana qonaqtardyn arasynan shertetinder shyghyp jatsa degen oimen. Orynbasar ýiden tósektegi jiily jastyqtardyn artyna tyghyp qoyghan eski qalaq dombyrany alyp keldi.
Janjigittin úzyn qoldarynda mýlde oiynshyq siyaqty kóringen dombyra bastabynda mingirlep, shyrtyldaghanymen, sәlden son iykemge kele bastady. Shanaqtan jyldam, oinaqy әuen tógilgende, baghanadan Janjigittin janynda qimylsyz túrghan Týlek qúlaq túndyra ysqyryp jiberdi de eki qolyn basynan asyra kóterip, bir býiirlep jyljyp-jyljyp emes-au, syrghyp jóneldi.Dombyranyn qaghysyna qos qoldyng sausaqtaryn shartyldata qosyp, dastarhannan әrirek kishkene alanqaydy bir ainalyp, tabanyn jerden sәl kóterip, odan jerdi tepkendey jalghan qimyl jasap, eki býiirine kezek tenselip, bir enkeyip, bir shalqayyp qonaqtargha jaqynday bergende, dombyrasyn sekirte bezildetip myna jaqtan Janjigit qosyldy. Biyge shyqqanda úzyn da enkish boyy symday tartyldy, dombyrany birese basyna, birese iyghyna, keyde shyr ainaldyrghan kýii Týlektin qataryna ananday jerge baryp bir tizerley otyrdy, osy kezde Týlek biyley jýrip, ashy shynghyrghan dauyspen: Par at shektim sabangha Bir at tarta almaghanda Mәtýr qyzlar yyr yyrlaydy Yalghyz yata almaghanda dep shyrqaghanda, qayyrmasyna kýngirlep Janjigit qosyldy. Eki jigit әndetip jýrip úzaq biyledi, neshe týrli an-qústyn qimyl-qozghalystaryn keltirip, kempir-shal jýristerin, úyalshaq qyz ben jasyq bozbalanyn qylyghyn saldy. En qyzyghy, osynyn bir de bireuinin sókettigi joqtyghy, bәri de jarasymdy, bәri de jónimen...
Dәm men qyzyqqa bókken kópshilik, as qayyrylghannan keyin, shәidin aldynda ayaq jazbaqqa syrtqa bettedi. Ádette múnday toyda qonaqtardyn birazy, әsirese ýlkender jaghy etten keyin toy iyelerine rahmetterin aityp taray bastaytyn-dy, býgin onday joq. Toy qyzyghyn qay-qaysysy boyyna sinire týskisi kelgendey әnsheyinde qaramaytyn shәidi jeleu etip, qaytugha asyqpady. Du-du әngimening negizi jana qonaqtardyn ónerine sayady, ýlken әielderdin kópshiligi shetkerirek túrghan Týlek pen Janjigitke jaqyndap baryp, sambyrlay sóilep tәnir jarylqasyndaryn jaudyruda. Eki-ýsh jigit shet jaqta alysyp jýr. Taghy bir-ekeui ýritsoqtap analardyn qoltyghyna su býrkude.
– Áy, shandatpay anau jaqqa baryp alysyndar. Ónerlerin tasyp bara jatsa, ortagha shyghyp kýrespeysinder me bylay... – dep ýlkenderdin biri zekip edi.
– Kýressek kýresemiz, onda ne túr – dedi alysyp jýrgennin biri qarsylasyn qoya bere sap, beri qaray syzdana búrylyp.
– Ói, mynau shyn kýreskeli túr-ey, ei, trәktirister, shygharyndar ishterinnen jannan bezgen bireu bolsa, bizdin malshy qauymnyn týie baluanyna – qyzuy әli tarqamaghan Myrza baryldap ortadaghy qalyn toptyn ishine kirdi. – Ne, kók temirdin ishinde qystan qoqshaqtap әren shyghyp edinder, jilik maylaryn tolghan joq pa әli... Ekinin biri, iyә kisilerindi shygharyndar ortagha, iyә bәigemizdi shappay berinder – dep ózeuredi.
– Ýi, mynau tigilmegen bәigeni qanjyghasyna baylap ýlgerdi ghoy, Bayeken búl toygha baluanyn ertip saylanyp-aq kelgen eken, basqalarynnyn jýldeden omyraularyn ispesin – dep qúrdasy Ázimbek qarqylday kýlip edi.
– Kýljiyan tәtem úldy bop jatqanda bәigege bir toqtyny tikpeydi deysin be. – Myrza Orynbasardyn sheshesi jaqty menzep – sony qazir myna kókenning sarjalyna ózin óngerip beresin kýlkin kómir bolyp.
– E, mine jigittin sózi, mynanyn arty nyghyz, bet qaratatyn týri joq – dep taghy bireuler shoqty kósey týsti.
– Áy, Nazarbek, shyqshy myna baryldaqtyn baluanyna, bes jyl fizkuliturnyida tekke oqydyn ba, mynany әuliktirip túrasyn ba – dep endi mýiizdeuge ózi ilinip bara jatqan Ázimbek yshqynyp. Nazarbek ýlken jarystar bolmasa, múnday auylishilik alys-júlystan alys jýretin әdetimen, tobyghyn taydyryp alghanyn syltauratty. Endi kópshilik shynymen qyzyna bastady. Áuelde oiynnan bastalghan búl alys, eregiste bólektene qalugha qashanda dayyn qazaq ýshin shyn bәsekege ainala bastady. Júrt birin-biri tyndamay gulep ketti.
– Ei, Kiyikbay, – dedi Myrza baghanaghy kýrespek bolghan jigitke, osy shudy basa daryldap ortagha shyq ta, ózin tanda kisindi, shyqpasa әngime joq, bәigeni әketemiz, boldy... Shu sayabyrsiy qaldy. Kiyikbay kóp tosqyzghan joq, topty jaryp bardy da art jaqta túrghan Janjigitti kórsetti.
– Men mynaumen kýresem, úzynnyn qúlaghany jaqsy – dedi qysqa moynyn ishine tartyp, qabaghynyn astynan búqakózdene qarap. Beygham túrghan Janjigit abdyrap qaldy. Janaghy duyl da sap basyldy. Qalay degenmen qonaq jigit, birden jaghasyna jarmasu qolaysyzdau bolghany shyn edi. Oghan qarap jatqan Kiyikbay joq, Janjigitti belden ala týsti. Ol da endi keshikse, qapy qalatynyn sezdi de, sol qolymen qarsylasynyng jauyrynynan, on qolymen ishinen tirep, ayaqtaryn artqa tastap siresip ýlgerdi. Kiyikbay alghashqy qarqynda ala almaghanyna yza bop, endi Janjigittin boyyn tikteuge kýshin saldy, bir sәtte onyn da reti kelgendey, belden qatty syghyp ózine qaray tartqanda, úzyn jigit qayqayyp, shalqalay berdi, endi Kiyikbaygha syrttan shalsa jetip jatyr, qonaq kesken terektey súlap týspek, kópting de kýtkeni osy edi. Kiyikbay da solay istedi, sóitti de... әuede kóterilip baryp, ainala berip shalqasynan dýrs ete týsti, shan búrq etti... Janjigit ony qolynan tartyp túrghyzdy. Múnday súmdyq shapshandyqty búryn-sondy kórmegen kópshiliktin de, Kiyikbaydyn da esi auyp qalghanday, әsheyinde bireuden jyghylyp qalsa «qapym bar» – dep ózeurep, qayta kýrespey tynbaytyn ólermen, búl joly sol әdetinen tayyp, sileyip túr, әlde qatty jyghylyp, tynysy tarylyp qaldy ma?..
Orynbasardyn sheshesi – Kýljiyannyn súnghylalyghy dәl keldi, osy toydan keyin arghy betten kelgendermen arada bir týsinistik ornaghanday, onyn taghy bir sebebi sovhozdyn úshy-qiyry joq myn san sharuasy da bolar. Qiyngha tózimdi, basshygha talap qoymaytyn búl aghayyndar ýlkendi-kishili bastyqtargha da qolayly boldy, qayda júmsasa sonda barady, basqalardy kenirdektesip jýrip zorgha júmsasa, búlarda ýn joq, ai jýredi, jyl jýredi, sharua bitkende tóbesin bir-aq kórsetedi... Osylay tórt-bes jyl da zulap óte shyqqan. Janjigit te etke mal aidady, qoy qyryqty, shóp mayalady, maty basty. Maty demekshi, arghy betten kelgeli ekinshi qysta Ertistin jaghasyndaghy qalyn qamysty shauyp, ony arnayy stanokqa sap nyghyzdap, odan keyin júmsaq symmen kóktep qamys taqta (maty ) jasap jýrgende, bir tosyn jay boldy. Maty sovhoz qúrylysyna taptyrmaytyn arzan da berik material, jergilikti túrghyndar ýidin qabyrghasyn osydan ústap, tóbesin de osymen jabady. Sondyqtan da qamys bar sovhozgha kerek. Bizdin auyldyn kisileri matyny jaghada qona jatyp basady, basqa sovhozdar shabylghan qamysyn birneshe traktor bop kelip, tirkemelerine tiyep alyp, óz jaqtaryna aparyp dayyndaydy. Býgin de solardyn bir toby qamysty tau-tóbe tiyep alyp, qaytar aldynda tamaqtaryn iship, jylynyp alugha qara qosqa kirdi. Auyz ýi, tór ýi dep atalatyn eki bólmesi qazandyq peshpen bólingen qara qostyn auyz ýiindegi úzyn stol basyna qauqylday sóilesip bes-alty kisi jayghasa bastady. Ýi iyesi bop sanalatyn Samay bir qoltyq qamysty eki býktep janyp jatqan qazandyqqa tyqty da, qazannan maysholpymen sýzip buy búrqyraghan balyqty ýlken jaypaq tabaqqa týsire bastady. Osy kezde syrttan kirgen Doske men Janjigit te sheshinip, qoldaryn shayghan son dastarhan shetine jayghasty. Bar mәzir – buy búrqyraghan eki jerdegi balyq, qalyng turalghan nan, ýlken ayaqtargha qúiylyp, tórt-bes jerden qoyylghan sorpa bolsa da, peyil-ken, qonaqtar óz dorbalaryn ashyp, shoshqanyn ýlken kesek sýr mayy men piyaz, sarymsaq qosty. Ishterinde bir-aq orys bolsa da týgel oryssha sóileydi. Janjigittin osynda kelgeli bir jyldan asa uaqyt ótse de ýirene almaghany – osy orystyn tili men shoshqasynyn mayy. Qazir de aldyna qoyghan sýr maygha tiksine kóz qiyghyn sap, ózi úqpaytyn ózge tildegi әngimege nazar audarmay, taban balyqtyn bir keseginen qyltanyn bir-birlep suyryp, tazalap auzyna aparyp eppen shaynap otyr.
– Saghan aityp otyr – dep Samay býiirinen týrtkende selk etip, jan-jaghyna qarap edi, tór jaqtan bireu:
– Ne, kerensing be, әlde, qytaysyn ba? – dep gýr ete qaldy. Janjigittin әste kótere almaytyn osy «qytay» dep tabalaghan sóz edi.
– Joq, oryssha bilmeytin qazaq edim, asqanyng – orysshalaghanyn ba? – dep atyrynyp shygha keldi.
– Á, tilin bar eken, po-moemu daje úzyn siyaqty, qysqartyp bereyin be? – Gýrildek dauys iyesi beri qaray keudesimen búryldy.
– Ózi bergen tildi qúday ózi qysqartar kerek dese. Sen bekerge apshyma.
– Qúdayyndy úmytqan ekensin, tanytayyn ba ? – Osy jerde gýjildekke qarsy otyrghan kәrtendeu orys qolyndaghy bótelkesin shayqap:
– Aues, taru zaderjivaeshi, narod na tebya smotrit – dedi. Janaghy gýrildek aldyndaghy orysqa bir, odan baghanadan qolynda ústap otyrghan króshkege bir qarap ap, ydysty basyna bir-aq tónkerdi de, bet-auzyn tyrjityp, piyaz iyiskedi. Orys bosaghan ydysqa bótelkeden ólshep qúiyp jaghalata bastady. Qos iyelerine úsynghan joq. As iship jylynghan jolaushylar bir-bir temekiden tartyp ap, kiyinip syrtqa bettedi. Janjigit endi bayqady, Áues shynynda da zor eken. Kýpәikenin syrtynan úzyn sulyqty kiyip alghanda tóbeni tirep, esikke simaytynday kórindi. Qúlaqshynnyn bauyn tamaghynyn astynan baylap jatyp, búghan kóz qiyghymen qarap
– Úzyntúra, – dedi, býgin Áuestin qoly tiymegenine qúday de, keleside meni ainalyp jýr. Janjigit ýndemedi... Qaranghy týse jaghada yzghyryq qataya bastaghanda, eki jigit býgingi shygharghan matylaryn tekshege jidy da qosqa kirgen-di. Samay sarqamysty órtep jaghyp, ayaday eki bólmeni jyp-jyly ghyp qoyypty.
– Al, qoldaryndy shayyp otyra qalyndar, syrbazgha bir býiirden tiyip bereyik, búiyrsa.
– Dauysyn ajarly, auyn mayly bolghan-au býgin, syrbaz jegizbek bolghanyna qaraghanda, Doske rizalyghyn sabyrmen bildirip.
– Osy Samashtyn arqasy ghoy bizdin kisi qatarynda jýrgenimiz. Sovhozdyn qoyyn bilmeymin, ekeuimizdi qystan kýili shygharar amandyq bolsa búl ering – dep Janjigit te qostap jatyr myna jaqtan.
– Áy, auyzdarynnyn salymy da, әitpese, augha joyan eki sazandy men noqtalap qoydy deysinder me, odan da tez otyryndar dastarhangha. Samaydyng kýndegisi osy, júmystyn basynda shabylghan qamysty qúshaq-qúshaq tasyp, stanokty ainaldyra jetkilikti ghyp ýiip tastaydy da, qamys jaghadan әrirek qúrghan auyn qaraydy, kýndelikti balyghyn alyp, artyghyn qargha kómedi, «na chernyi deni» – deydi ózi onysyn. Tamaq dayyndau, peshke ot jaghu da osynyn moynynda. Ómiri jaghada óskendikten be, әlde ózi iykemdi me, balyqty biteudey quyra ma, qaqtay ma, joq quyrdaq jasay ma, әiteuir qolynan bәri keledi. Býgingi syrbazyn da aldymen qazangha sudy az qúiyp, qaynatyp, oghan bólingen sazandardy batyryp, bir búqtyryp ap, otty bәsendetip, qamys janyp bitkende qazandyq peshtin tabyna sorpasy sarqylghansha úzaq ústaghan. Mayyn boyyna sinirip, sartap bop pisetin osy taghamdy jaghalau júrty «syrbaz» dep ataydy. Keshke deyin suyq sorghan jigitter tabaqqa endi qol salyp, úsaq sýiegi týgi qalmay erip ketken auyzda ýgilip túrghan may sazandy kómeylete bergende, Samay búryshtaghy jýktin arasynan jasyl bótelkeni suyryp ap, stolgha qoydy.
– Ýi, mynany qaydan taptyn?
– Býgin meyram jasadyn ghoy, nenin quanyshy dep qosarlana jarysqan ekeuine.
– Tizem qaqsasa jaghayyn dep tyghyp jýr edim – dep kempirdin dauysyna salyp, – «Osobaya moskovskayany» isheyik, baghanaghylar siyaqty ashy «Persovkany» simire bermey. Ýsheui asyqpay otyryp bir jartyny da, bir tabaq syrbazdy da tauysty, әngime tausylghan joq.
...Áuespen beker baylanystyn – dedi Doske. «Priboydyn» kýlin qanyltyr qútygha qaghyp otyryp. – Ol qiyn adam. Sau kýninde odan ken, odan aqkónil kisi joq. Al, auzyna birdene tiyse boldy qútyrynyp shygha keledi, odan keyin ony toqtatu joq, sózge sengish, baghana janyndaghylar seni aityp, «anau úzyn senimen aiqasam – deydi» – dep qaljyndaghan bolyp edi, sol jetti, saghan úryndy, sen de shaq ete qaldyn, qayta búl joly. Áuesti ne toqtatqanyn bilmeymin, әitpese bir soyqannyn bolary anyq edi. Teginde onymen baylanysyp bereke tappaysyn...
– Ózi ghoy birinshi bastaghan, әitpese, nem bar alghash kórip otyrghan kiside.Men betine qarap sóz aitqam joq, ózdering estip otyrsyndar, Janjigit aqtala sóiledi.
– Aqtalmay-aq qoy, bilemiz Samay sózdi jalghady. – Pәle nede desenshi odan da, pәle Áuestin baluandyghynda, baluan bolghanda kezinde Almatynnyn ózine deyin baryp, jýlde әkelgen peri, ýiinde kýmis medali iluli túr sonda alghan, ózim kórgem. Qazir endi, әriyne, búrynghyday emes, sonda da búl manayda onymen tiresetin jannan bezgen aqkóz joq, býginde.
– Al, sonda mende nesi bar?
– Kak nesi bar, sen qyzyqsyn-ey, Kiyikbaydy jyqtyn ba, Bekqazyny jyqtyn ba, el «kýres» – degende Shәimúrat saghan qarsy shyqpay qoydy ma, ZIYL-dyng motoryn jalghyz saldyn ba, osy az deysin be baghanaghy siyaqtylar osyny Áueske jetkizbedi deysing be? – Sonda maghan ne qylmadyn deydi?
– Týýh, mynau menin miymdy shoqyp bitirdi ghoy, әbden. – Samay qúrdasy Janjigitke qashanda erkin sóileytin әdetimen. Endi senimen kýrespegen kim qaldy, әhә, sol qaldy, iyә, Áues, endi jetti me, ói, senin anau tóbeni tiregen basyna jetkenshe qayda – dep qolyn týnile silkigen Samaydyn qylyghyna ýsheui de kýldi.
– Jaraydy, jigitter, dem alayyq degen Doskenin sózinen keyin úiyqtaugha jatqanymen, Janjigitten úiqy qashty. Kóz aldynan býgingi uaqighalar óte berdi. Áuestin baghanaghy týri elestedi esine Bekqazynyn qylyghy týskende, kýlkisi keldi... Búghan brigadiyr Qapar kómir týsirip alugha traktor bergen, sodan Janaqtyn janyna syghylysyp otyryp Qúighangha kelse, biraz kólik kezekte túr eken. Búl da kómir bosatatyn aryq sary kisige qaghaz jazdyryp alghan son, kezekting ayaghyna traktoryn qoyghyzyp, ózi shetkerirek shyghyp ayaq-qolynyn sireskenin jazyp jýrgen.
– Jigitim, – dep artynan bireu gýr etkende, selk etip jalt qarady. Qoymanyn qorshauynyn ortasyndaghy ýishikting shalqasynan ashyq terezesinen bireu jasyl furajkaly basyn shygharyp, qol búlghaydy. Búl jaqyndap kep sәlem bergende, ol basymen esikti núsqap:
– Zahody – degen, býiirdegi alasa esikten býktetilip әren kirgen búghan ornynan túrdy da, – Bekqazy, proshe Beka – dep qolyn úsyndy. Janjigit endi bayqady, myna adamnyn poshymy bólek eken, boyy qansha bolsa, eni sonsha siyaqty, jap-jalpaq, júp-júmyr, tútasyp jatqan bir alyp dene, sózi de, qylyghy da elden erek.
– Kak zovut, atyn kim ? – oryssha-qazaqsha súrap aldy da, znachiyt, Jako... Slushay, Jako, denen bar eken, uvajan, menimen kýresip bayqasan qaytedi, obeshay, boriba budet chestnoy – dep mandayynda eki balgha aiqastyrylghan japsyrma temiri bar jasyl furajkasyn sheship stolgha qoydy. Janjigit endi bayqady, myna dәudin basy da denesine say qazanday eken, moyyn joq, iyqqa qondyra salghanday dóngelek jalpaq bette eki qysyq kózden basqanyn bәri molynan pishilgen. Janjigitke jas mólsheri qyryqqa tayap qalghan búl jigit aghasy únady.
– Nu chto, reshaysya, kóreyik aiqasyp – dedi qaytadan Bekqazy múnyn ýndemegenin kelispegenge balap.
– Men kómirge kep otyrmyn ghoy , kýreskeli emes, Janjigit shyn qysyldy.
– Za ugoli ne bespokoysya, ylghiy kesegin tiyetip berem, Beka slovamiy ne brosaetsya, luboydan súra. «Jakogha» sheginer jer qalmady.
– Qayda kýresemiz?
– Vot eto – pravilinyi bazar, maghan jýrekti jigitter únaydy, kettik. Algha týsip ap tarta berdi. Jalpaqtyghynan ba, jalghyz jýrgende alasa siyaqty kórinedi eken. Kómir qoymasynyn aldynda bir top kisi túrghan, әlgilerge:
– Bәrin jýrinder, biz Jako ekeuimiz kýresemiz, sender boleti etesinder – dep gýjildep edi, kezek tosyp túrghany bar, erigip әngime izdep túrghany bar, bir top kisi beri qaray duylday osharyldy. Bekqazy qorshaudy boylay biraz jýrip kep, ken qúmdauyt alanqaygha toqtady, Janjigitke alanqaydy qolymen núsqap.
– Vot nashe pole braniy, to esti, maydan dalasy – dep qarqyldap kýldi de, qorshau baghanynyn týbinde jatqan eski temir astaudy audaryp, astynan bir týiinshek suyrdy. Jazyp edi, onysy úzyn ensiz súryp eken.
– Búl – bizdin ekipirovka, mә, taq – bireuin búghan laqtyrdy da, endi bireuin shiyrshyqtap ap beline baylay bastady. Janjigit Bekqazynyn sabyryna tan qaldy. Ózi, ózi ghana emes talaydy bayqap jýr, kýreske týserde syrtqa bildirmeuge tyrysqanymen, qobaljidy, tipti, kýresti tamashalauda da, shiryghady, mynada sonyn biri joq, alghashqy kórgen qalpy. Ortagha shyqty da janyna kelgen búghan.
– Poyastan ústaymyz, sonson nachnem – dedi sol gýjildegen qalpy. Janjigit shiryghyp, ózinin mashyghy – ong qoldy ishten, sol qoldy Bekanyn jauyrynynan asyryp belden saldy, Bekqazy eki býiirden ústady. Ekeui de bir sәtte sirese qaldy. Janjigit sol jaghyna búryla berip, bar kýshti beline sap, eki qolmen shirene joghary tartty, ol osylay tartqanda talaydyn ayaghy jerden kóterilip, tipti kóterilmegende de tabanynan býr ketip qalatyn da búl sol ayaqpen tobyqtan qaghyp, on býiirine aua bergen qarsylasyn júlqa demep jiberip shalqasynan týsiretin. Ol tipti sonau bala jigit kýninde arghy bette Búlanbay baluannan ýirengen kәnigi әdisi edi... Biraq, Bekqazy eki ayaghynan jerge kómip qoyghanday qozghalmady, qozghalghanyn ne, óz kezeginde Janjigitti jerden júlyp ala jazdady, júlyp ta alar edi, búny boyynyn Bekqazydan әldeqayda úzyndyghy saqtap qaldy. Onyn dertedey ayaqtary jer syzghanymen, Beka әdiske sala almady. Ekeui de birin-biri andumen biraz jýrdi. Janjigit qolyn belbeudi saumalap jýrip qarsylasynyn býiirine syrghytyp aldy. Bekqazynyn әdisi shamaly siyaqty, shabuyldaytyn týri kórinbeydi. Janjigit taghy júlqiy tartyp sol jambasqa aldy, Bekqazy ong jaghyna bar salmaghyn audaryp sirese qaldy, Janjigit shalt ainalyp ong jambasqa aldy, búl – jalghan qimyl edi, Bekqazy senip qap sol jaghyna aua bergende Janjigit te búl joly solgha jalt etip, on ayaqpen tobyqtan qaghyp ýlgerdi. Tendigin joghaltyp alghan Bekqazy qyryndap qúlay berdi, Janjigit onyn on iyghyn basyp ýlgerdi. Ekeui ústasqan kýii qúlady, biraq Beka jauyrynymen týsken edi... Janjigit kýreskende ainalany úmytyp ketetin-di. Búl joly da u- shu bop túrghan on shaqty adamdy jana kórgendey tandana qarap týregeldi, Bekqazygha qolyn berip tartyp túrghyzdy, ol múny qúshaqtap
– Molodes! – dep entige gýjildedi, sóitti de eki iyininen dem alyp túrghan múnyn on qolyn kóterip, jinalghandargha búrylyp. – Pobediyl silineyshiy – dep aighaylady. Júrt duyldasyp taray bastady, Bekqazy búghan:
– Poshliy – dedi de etektegi tau bop ýiilgen kómirdi bir shetinen keuley tiyep jatqan shaghyn ekskavatorgha jaqyndap, qol búlghady, Jas orystyn jigiti traktordan sekirip týsip búlardyn janyna keldi.
– Vanek, von MTZ eshku vidishi – dedi Bekqazy Janaqtyn traktoryn núsqap – oformishi ego po-nashenskiy.
– Ponyal, dyadi Beka – jigit traktoryna búryldy.
– Kettik – Bekqazy endi qatar-qatar tizilgen úzyn qoymalargha bettedi. Shetki qoymada tóbege deyin tirep jem be, túz ba qap jinapty.
– Qazir kýsh synasamyz – dedi de, Bekqazy qoymanyn arghy týkpirine qaray Sanat – dep aighaylap edi.
– Men múndamyn – art jaqtan bireu tasyr-túsyr asygha jetti.
– Oi-b-o-o-yy, eki alyptyn aiqasyn kórip es jiya almay... Tura jer solqyldady ghoy tipti... Múny kórgen de armanda, kórmegen de armanda...
– Sanat, bizge tyaga dayynda, smotriy, ózin suditi etesin.
– Lәppәi, taqsyr, Sanat quanyp ketti. Ayn moment. Janjigit әli eshtene úgha qoyghan joq. Sanat arghy bir quystan istik temirge tekshelep tizilgen kóp kirdin tasyn alyp keldi.
– Nesheden bastaymyz – dedi Bekqazygha.
– Ýsh jýz. Sanat búryshtaghy ýlken tarazygha әlgi tastardyn birnesheuin ilip jiberdi de.
– Bastandar – dedi әmirli ýnmen... Bekqazy tarazynyn ýstine maldas qúryp otyrdy da, eki shetindegi tútqadan shirene tartty. Janjigit bayqap túr, tarazynyn astynghy jaqtauda tiginen jatqan jalpaq úzyn tili sart etip tóbege tiydi de qayta qúlap týsti.
– Ves vzyat – dep habarlady Sanat saltanatpen: – Sleduyshiy na pomost. Bekqazynyn ornyna Janjigit otyrdy, endi bayqady tarazynyn ortasy qozghalmaly tórtbúrysh temir eken, tútqadan tartqanda ol tómen týsip, tildi kóteredi eken. – Salmaq – búrynghy, ýsh jýz kilogramm Sanat sanqyldap túr. Janjigit te tarazy tilin tóbege tiygizdi. Ekeui osylay kezek tartyp salmaqty tórt jýzge jetkizdi. Janjigit jana úgha bastady, myna oiyn bastabynda qarapayym kóringenimen, búghan da tәsil kerek eken, aldymen arqany týzu ústap, qoldy shyntaqtan býkpeu qajet, tartqan kezde salmaqty denege ten bóluge tyryspaq kerek eken. – Taghy elu qos – dedi Bekqazy kezekti salmaqqa otyryp jatyp. – Ves rekordnyy – dep habarlady Sanat. Janjigit Bekqazynyn tarazymen tútas qúiylghanday poshymyna qaraday qyzyqty. Bekqazy jalpaq jauyrynyn jazyp, ken iyghyn shalqayta ústap, sozyla tartty, qysqa juan moynynyn tamyrlary balanyn sausaghynday bop bileulenip shygha keldi, aqsary jýzi kýrenitip ketti. Tarazy tili sәl kóterilip eki jaqqa bolmashy tenselip toqtay qaldy da, bir sәtte shapshan jyljyp tóbe temirge sart etti. Qansha baryn salghanymen Janjigit búl salmaqty tarta almady. Ol Bekqazynyn dýley kýshine, soghan layyq er minezine riza bolghany sonsha, qayta-qayta qúshaqtap arqasynan qagha berdi...
...Kýzde ýige ot jagha bastaghanda әieli aitty: – biylghy әkelgen kómirin keremet, aldynda bilmey búrynghysha bir shelekti bir-aq salyp em, plitany aiyryp jiberdi, qazir jarty shelek salsam boldy, qyzuy tan atqansha ketpeydi – dep...
Sodan beri ýsh-tórt jyl ótkenimen, Bekqazy bayaghy qalpy. Búl jylyna bir ret kómirge barady, ol gýjildey quanyp, qúshaqtay qarsy alady. Sodan manyndaghylargha. – Búl – Jako, menin dosym, óte myqty jigit, bir ret daje meni jyqqan. Odiyn raz daje samogo menya sborol – dep qazaqsha-oryssha tanystyrady. Júrttyn talayy ol kýresti óz kózderimen kórgeninde, әitpese jyl sayyn neshe estigeninde sharuasy joq. Búnyn kóligin tandap tiyelgen jyltyr kesek kómirge sirestirip beredi, boldy. Sodan keyin... taghy bir beytanys bireuge « ...menimen kýresip bayqasan qaytedi»... Sol bayaghy әdet. Janjigit Bekqazynyn osynysyn úqpaydy. Múnyn týsiniginde kýres-óner. Ony tipti arghy bette jýrgen balan jigit kýninen Búlanbay aghasy sanasyna sinirgen. Búl bilgende «attyn arqasy ketedi» – dep ylghy arbamen jýretin. Búlanbay kýresti qoyghan kezi. Biraq, zamanynda aty Ýrimshi aimaghyna dýrkiregen alyp baluandy biletin syilastary kóp edi, kýreske qyzyghatyn jastar pir tútatyn. Janjigittin sodan qúlaghynda qalghany «... Kýres óner bolmasa, Shәueshek pen Ýrimshinin arasyna Qojyke dombyrashy men Rәt baluannyn aty nege qatar jayyldy. Ol Alla boygha darytqan qanday da bir qasiyetti ústay bilgennen, ústay bilmegenderdin sory qaynaydy. Kýshtige kýshi asqan qaytse de bir jolyghady, ómiri jyghylmaghan jan bolmaydy, sondyqtan betterin jýrip túrghanda tósterindi úrmandar, namys synalatyn jerde ghana kýsheyinder, ol – kýresti syilaghandaryn... » Aghanyn sózin Janjigit osy kýnge deyin ústanugha tyrysyp keledi. Al, Bekqazyniki basqa. Kýreske jaqyn jýrgendikten, Janjigittin de qúlaghy baluandar turaly әngimege týrik jýredi, sonda bilgeni – Bekqazynyn osy tolayym sauda qoymasynan tysqary shyghyp basqa jerde bir kýreskenin eshkim kórmepti de estimepti. Soghan qarap ony jýreksiz ne jalghan ataqqa qúmar deuge bolmaydy, mine, Janjigitten bir jyghylghanyn neshe jyl ózi elge jayyp keledi. Qorqu, jasqanu degendi mýlde bilmeydi, kýsh keremet, әdisten de kende emes. Búl shyndasa talaydy shaylyqtyrary anyq, al, istep otyrghany-әlgi, tek ortalyq qoymanyn noqtaly baluanynday, osynda isi týsip kelgenderden ózine qarsylas izdeydi. Janjigit bir ret osyny Bekqazydan súraghanda, ol: – Boriba dlya menya – samoutverjdeniye – dep qarq-qarq etken. Janjigit búl kezde oryssha biraz ýirengendey bop qalghan, sózin mólshermen týsindi, mәnin úqpady. Al, Áuestin jóni bólek, Áues kýres ýshin tughan jan. Alghashqy kórgende shәlkem-shalys kelgen ekeui keyin ózara týsinisip, aghaly-bauyr bolyp ketken synayly. Búlardy en aldymen jaqyndastyrghan – ekeuinin de kýreske degen adaldyghy men qúrmeti. Odan keyin, Áuestin ylghiy da kesek turaytyn er minezi men Janjigittin ýlkennin aldyn kespeytin kishipeyildigi. – Bauyrym, – degen Áues bir jolyqqanda – ekeuimiz kórgen jerde jalpyldap alysa ketpeyik, bylay keliselik, kelesi jazda audanda bәigeden bastap jayau jarysqa deyin netýrli sayys ótedi eken, búl birtalay boldy toqtap qalghan, endi qayta janghyrtpaq, sonda beldeselik, aqyrghy bәsekege den sau bolsa ekeuimiz shygharmyz-aq, búl bósken emes, shyndyghy sol, soghan dayyn bol. Kim jense de kýshti jenedi, kýres jenedi, eshqaysymyzda ókpe bolmasyn. Al, jarysqa kirudi maghan tasta, ózim jóndeymin. Janjigit ýnsiz kelisken. Sodan beri әrkimnen súrastyryp bilgeni – orasan kýshti Áuestin basty eki әdisi bar, – biri qarsylasyn jerden júla kótergen bette ýiirip әketip, jambasqa salyp úru, ekinshisi – keudeden asyra qondyryp ap, shalqalay berip, býiirge qúlau. Dúrysy, búl әdisterge týsip qalmaudyn amalyn oilau, әitpegende, qarsy әdis jasau, әi, qaydam... Mine búl Áuestin sau kezdegisi, al, iship alghandaghysyn qúday basqa bermesin... En ghajaby, múny onyn ózi de biledi eken, bile túryp ózime iye bola almaymyn, artynan ókingenin nege sep – dep otyryp, bir әngime aitqan:
– Jaqyn inim ýilenetin bolyp, kelindi alyp keluge bas qúda bop bardym kórshi audannyn bir auylyna degen. – Ol jaqta da bizdegi siyaqty, toydyn aldynda qúdalardy jeke kýtedi eken. Biz – eki qúda, eki qúdaghiy, olar – jeti-segiz kisi, dastarhan basynda alghashqy tanystyqtaghy sypayylyqty saqtap otyrghamyz, tanystyq ýshin bir-eki kótergenimiz bolmasa, әngime de әli mal- bastan aspaghan. Tórdegi menin janymda, maldas qúryp otyrghanda tura tóbedey qúj qara jayghasqan bolatyn. Álgi búrynnan qyzu ma, joq, әdeyi istep otyr ma, ózurep meni jekelep ish te, ishtin astyna ala bastady. Ózin bilesin ghoy, aghannyn ishuden qaytpaytynyn, biraq, osy joly myna dәumen ishuden tartyndym. Bir jaghynan qúda bop otyrmyn, ekinshi myna dәuding maghan óktemdik jýrgize bastaghany únamady. – Áy, myna svat azyrqanyp otyr ghoy, әkelinder sipamany – dep әmir etti qúj qara, bayqaymyn, basqalar búdan yghatyn siyaqty, әlde bir shataq shyghyp kete me dey me, eshkim múny tizgininen tartatyn synayy joq. Ýi iyesi – bauyzdau qúdamyz bastalmaghan bir bótelke men qyrly staqandy әkep qoydy. Janaghy dәu bótelkeni týbinen bir úryp tyghynyn atqytty da staqandy shipildetip toltyrdy, sóitti de alaqanymen ydystyn betin bir sipap maghan úsyndy. Menin shydamym osyghan ghana jetti. – Men eshkimnin silekeyi men shuashyn iship kórgem joq, ishpeymin – dedim tike qarap. Bas qúdaghy – ózimnin jaqyn apayym aqyryn býiirimnen núqydy. – Onda... Menin atym – Tasqara, bop jýrmeniz masqara. Ákel taghy bir staqandy oghan da toltyryp qúidy da – al, menen qalyspay ishesing – dep ózi sipaghan ydysty kómekeyine qúya saldy, men de sóittim. – Qúda, – dedi Tasqara sodan keyin. – Moynyn juan eken, júlyp alayyn ba? – Sizderden adam alyp otyryp bir tútam moyyndy ayasam kim bolghanym, júl da ala ber. Ol tizerlep túryp ap menin basymdy alay búrady, bylay búrady, eshtene shyghara almay ornyna otyrghanda, – Qúda, endi kezek meniki shyghar, biraq, men sen qúsap dastarhandy oirandamaymyn, jýr dalagha, neni qalay júludy kórseteyin saghan – dedim. – Sap, sap, qúda, mólsherlegen jerimnen shyqtyn, Áues baluan bolarsyn, sirә ? – Tasqara endi basqasha sóiledi – jana qúryshtay moyynynnan bayqap edim... Qoyshy, sodan bәri jaqsy bop kelindi alyp qayttyq qoy. Al, men sol qylyghym ýshin keyin kirerge tesik tappadym ghoy, shynym osy, bauyrym, jerding tesigi bolsa, oilanbay-aq kirip keter edim, bireudin әrekesine erip, tughan qúdamnyn dastarhanyn taptap, qyzyghyn oiranday jazdadym ghoy shynynda. Osydan keyin el syrtymnan «әumeser Áues» dese qay betimmen, kimge renjigendeymin. Janjigit-au, búl it minez ben iyt araq qosylyp ap, jaman aghandy talay jauyrynnan týsirdi ghoy – dep zorlana kýlgen boldy. Ylghiy da kópting aldynda aidyny biyik Áuestin sonsha kýizelip, shyn tausylghanyn búl birinshi ret kórgen sol joly. Osynday toryghudy ótken kýzde Baytoq aghasynan da bayqaghan... Taghy da Samay ekeui Janaqtyn traktorynyn tirkemesine sovhozdyn úrasynan toltyryp otyryp sәbiz tiyep bólimshenin saulyq otarlaryn aralaugha shyqqan. Sәbiz – kýiekke týsetin qoshqarlar ýshin. Janaqtyn qasyna joldaghy bir qoyshynyn internattaghy balasy ýiine qaytyp barady eken, sol otyrdy da, búl ekeui tirkemedegi sәbizdin ýstine jayghasty. Kýzdin qara suyghy, jol úzaq, jambastaryna múzday sәbiz batyp, berekeleri bek ketken son, Samay aighaylap traktordy toqtatty. Bala kabinada qalyp, Janaq dorbasyn ala týsti. Ýsheui tirkemeni yqtap otyryp kóp ainalmay baghanaghy birigip alghan bir bótelkeni tez tauysty da oryndaryna jayghasyp sapardy jalghay bergen. Motordyn qyzuymen jyp-jyly bolghan araq ishti jylytqan siyaqty, bastabynda jýrekti ainytqanymen, birte-birte ayaq-qolgha qan jýgirdi. Jýris te baghanaghyday emes, jayly siyaqty... Búlar birinshi – balanyn әkesi Saghidoldanyn qorasyna týsirdi sәbizdi. Ol qalbalaqtap shaygha shaqyrdy. Bir bótelkesin qúiyp balasyn alyp kelgenderge әlinshe syy kórsetti. Boyy jylynghan Samay endi ornygha bastap edi, Janaq asyqtyryp otyrghyzbady. Búlargha sәbizdi ýsh otargha bólu tapsyrylghan. Songhy bólikti osynda kelgeli beri ýlken úly Bighalidy kómekshi ghyp bir otar saulyq baghyp otyrghan Baytoq aqsaqalgha týsirdi. Sodan keyin aqsaqaldyn shaqyruymen Bighalidyn kelinshegi jasap qoyghan dastarhangha otyrdy. Azdap kartop qosyp etin mol ghyp quyrghan mayly quyrdaq kýni boyy suyq sorghan búlargha bap boldy. Ar jaghyna el qonghan Samay ózderimen shamalas Bighaligha ymdap edi, ol aqyryn basyn shayqady. – Dәm alyndar, balalar, jol úzaq, jetkenshe tonasyndar – dedi Baytoq aqsaqal. Ýsheui rahmet aityp dastarhannan keri ysyryldy. Ylghiy da bayyz tappay birdene istep jýretin Janaq jaryqta fardy qarap alayyn dep kiyinip, Samaygha sen de jýr dedi. Solyarka qúiyp almaq bolyp Bighaliy da ere shyqty. Qozghala bergen Janjigitke Baytoq qal degendey basyn iyzedi. – Analar asygha qoymas endi, jana Samaydyn ymdaghanyn men bayqamady deysin be, beri otyr. Búl jaqta osy kýnge deyin men úqpaghan bir nәrse, bas-jambas tartsan da, әlgi aty óshkirdin bir bótelkesi túrmasa dastarhanyn kemshin bop túrady eken. Jana janyndaghylardyn qonyltaqsyp otyrghanyn sezdim... Bizdin úl da qúrdastarynyn aldynda qipaqtap otyrdy. Menen batpaydy, әitpese... Jastardy qoyshy, toy-tomalaqta kempir-sampyr bitken «osy ýidin qyzyghynda nege ishpeysin, әlde ishkin kelmey me?» – dep keu-keulegende qayda bararyndy bilmeysin. Ózderinin en jaqsy mәteli – «Shoshqagha da bir meyram...» Ne sharuanyn bәri bir jartysyz sheshilmeydi, ne bir qyzyq «juylmasa» sәni bolmaydy. Búl qazaqtyn basyna asharshylyq ta týsti, qughyn-sýrgin de tamyryn qidy, soghystyn tauqymeti bir basqa, osynyn bәrinen sýlderin sýiretip shyghyp, endi ayaghyna túrdym degende, araq degen indet jaylay bastapty qazir. Bayaghyda oba sýzekten neshe auyl býtindey qúryp ketkenin ýlkender eske alyp kýizelushi edi key-keyde. Qazir mynau zahar býkil eldi ulap jatyr. En qiyny әrkim osy merezdi ózine quana júqtyryp otyr ghoy. Al, ol bolsa ishke kirip ap ýngip jep jatyr-au, jep jatyr. Búl qalypta endi bir otyz jylda qazaqtyn aty óship biter me eken, qayter eken. En qiyny, jastar osyny tughannan kóredi, osylay bolu kerek dep ósedi, anada auylgha barghanda kóshede әli qalyptaspaghan dauystarymen sharyldap ólen aityp kele jatqan ýsh-tórt qyz bala janymnan ótti. Mektepke bara qoymaghan shyghar әli, qoltyqtasyp, kózderin júmyp ap shyrqap keledi, ne aityp keledi eken dep qúlaq salghanymda, jýregim múzday boldy ghoy «Stakany, bokaly Qylqyldatyp jútaly» – dep shúbyrtyp keledi әlgi balalar. Ol shirkinder ne aitqanyn ózderi de úqpaydy ghoy әli, biraq, tili shyqqannan qúlaqqa sinisti bolghany janaghy ólensymaq bolsa, olargha ne joryq. Mine sender de keshteu qosylsandar da topqa kiripsinder, Bighaliy men qasynda otyrghannan zorgha jýr. Ol ekeuindi qoyshy, kópten bólinbeymiz dep jýrsing der ghoy ózderinshe, ana Týlekti aitsanshy, basqa qonghan baqty basqa tepken emes pe myna qylyghy. Arghy bette jýrgende, Shәueshekte – Danash, Ýrimshide osy Týlek emes pe edi eldin auzynda jýrgen. Býgin Danash qayda, Týlek qayda. Menin Búlanbay qúrdasym nege shau tartqan shaghynda arbamen el aralap, ózderindi kýreske baulydy, osyny oiladyn ba sen bir uaq. Ras, jana orta, jana elge keldik, qiyndyghy kóp, tipti sóilesudin ózi qiyn. Búl jaqtyn kempir-shalyna deyin birer oryssha qospasa, sózinde qún bolmaytynday. Kenseden bir qaghaz alu degening bir qiyamet, balalardy orysshagha beredi. Orysshasyz erten nan súrap jey almaydy deydi ózderi, ony estigen bala ona ma, kóbi qazirden qazaqsha bilmeydi, sonda erten kim sóileydi bizshe... E-ee, qaysy birin aitarsyn, әiteu, sen sóz tynday bilesin, sodan keyin ishti bir bosatyp alayyn degen ghoy meniki, jastar týgil tústastardyn týri әlgindey, ken kósilip, erkin әngimelesudin ózi de arman boldy býginde... Janjigit úrlanyp Baytoq aghasynyn jýzine qarady, aghasy qartayyp ketkendey kórindi, soghan ózin kinәlidey sezinip, ynghaysyz qozghalaqtady... Syrtqa shyqqanda Samay, nemene, shal morali oqyp, politicheskiy podkovati etip myiyndy su qyldy ma, jaraydy, ertennen bastap týzu jolgha týsesin, qazir mynany tartyp jiber, әitpese ýige jetkenshe qatyp qalasyn da senin týzelgenindi kóre almay qalamyz. Shal otyrghanda ýide qúya almaysyn, renjime, alyp qoy – dedi Bighaliy da. – Tezdet, jýrelik – dep asyqtyrdy Janaq. – Biraq, bayqa, túnshyghyp qalma, taza spirt. – Chistyy medisinskiy. Toqsan alty gradus. Bighaliy ugoshaet qoshqarlardan jyryp, shalgha kórsetpey – dedi Samay. – U-u-hh dep demindi rezko shyghar da, auzyna qúya sal, ishine barghan son, demindi jaylap al, әitpese shashalasyn, spirttin tehnikasy osynday, ýiren. Janjigit sóitti de qatty da qaldy. Ne ary, ne beri dem ala almaydy. Bir uaqta zorgha tynys aldy, kózinen jas parlap qoya berdi, óne boyyn bir ystyq jalyn sharpyp ótti de bir rahat kýige týsti. – O, molodes, mine ýirendin, endi menin tonymdy astyna sal da telejkada yqtap jata ber, men kabinagha otyramyn. «Týienin ýlkeni kópirden tayaq jeydi» Traktorgha syimaghan ózinnen kór – Samay dýr-dýr etedi. Toqsan alty gradus shynashaqtay beysharany bugha ailandyryp jiberer birazdan keyin myna ekpinine qaraghanda. ...Jigitter tirkemege qalyn qyp salghan shóptin ýstinde aldynghy jaqtaudy yqtay, Samaydyn sholaq tonyn jamylghan Janjigit ózin kelerdegiden әldeqayda jayly ornalasqanday sezindi. Áriyne, janaghy «tazanyn» qyzuy jәne bar. Ózinin ashylyp sóilemeytin, biraq, artynan bar әngimeni oisha qaytalap, ishtey pikir aitatyn әdetinshe, Baytoq aghasynyn aitqandaryn eske aldy. Múnyn oiynsha, oryssha sóilegennin nesi aiyp. Esesine sony bilmegendikten qor bop jýr ghoy ózderi. Al, tildi shala-sharpy bilgenderdin ne qazaqsha, ne oryssha emes sóilegenderi qúrtady ghoy bәrin. Kishkene balalardyn araq turaly aitqan ólenderi, әriyne, jaqsy emes, biraq, es kire kele qoyady ózderinen ózi, bәrimizdin de tilimiz bәdik ólendermen shyqqan, qazir eske týsse úyalasyn, tipti. Al, araq degeniniz ózi qúiylmaydy ghoy auzynyzgha, osyny ishe jýrip eldin aldyna shyghyp, kópke sózin ótkize alatyndardy da kórip jýrmiz ghoy, shamany bilgenge búdan kelgen ziyan shamaly ma deymin. Al, Týlektiki, әriyne, qate. Ýlken qatelik. ... Týlek búl jaqta tez tanyldy. Aynalasy әnshini han kóterip әketti. Audangha júmysqa aldy. Týlek avtoklubpen jýrip bar jerdi aralady, tyndaghannyn qúlaq qúryshyn qandyrdy. Ózi de qúrmetten kende bolmady. Júrt syilap qúidy, búl júrtty syilap ishti. Sóitip shalqyp jýrgende, kórshi audan «Týlekti az uaqytqa bizge berinder» – dep qolqa sapty bizdin basshylargha. Olar «halyq teatry» ataghyna ýmitker eken. Soghan «Qyz Jibekte» Shegenin әnin aitatyn layyqty әnshi tappay qinalyp otyrghan jaylary bar kórinedi... Bastyghy búny Týlekke jetkizedi, Týlek , әriyne, birden kelisedi. Sonymen qoyshy, audannan, oblystan ótip auyldyn teatry Almatydan bir-aq shyqqan ghoy, onda laureat, «halyqtyq» degen ataqtardy oljalaydy. Al, Týlekke qúda týsushiler tipti kóp bolady. Týlek solardyn ishinen «jana oqu ashyp jatyrmyz, kýzge taman oqushylar qabyldaymyz, seni ózimiz shaqyrtamyz, mindetti týrde kel» – degen aq basty aghanyn úsynysyn jón kórip, ózi turaly kerek derekti týgel beredi, Danashty izdegen eken, ol konsertpen elge shyghyp ketipti. Sonymen elge abyroyly oralghan Týlek búrynghy tirligin jasap jýrip jatady. Aytylghan shamada shaqyrtu da keledi. Týlek «Alla, onghar » – dep jolgha shyghady. Sodan... – Avtobuspen Janghyztóbege jetip, endi Almatygha poyyzgha biylet satatyn jerdi izdep kele jatyr edim, «Oybo-o-y-y, Tý-ý-le-e-ek» – dep bireu bozdap bas salmasyn ba?!. Qapelimde sasyp qap, sonson bajaylap qarasam, kim deysin ghoy, ómiri tappaysyn, Shәiim, kәdimgi ózimizdin úighyr Shәiim bar emes pe, sonyn dәl ózi. – Qoyshy-ey, ol qaydan jýr – dep Janjigit quanghannan auzyna basqa sóz týspey abdyrap qalghan. Abdyraytyn da jóni bar. Shәiim búl ekeuinin bala kýnnen birge ósken dosy. Búlar beri ótkende Shәiimnin әke-sheshesi, tughan-tuysqandary bar biraz úighyr jan basy arghy bette qalyp qoyghan. Ýsh dos jylap zorgha airylysqan. Sodan habarsyz jýrgende Shәiimnin joldaghy stansadan shygha kelui, shynynda da «ashyq kýnde ai kórdimnin» keri boldy Janjigitke. – Sodan Shәiim ekeuimiz qúshaqtasyp ap al, bozdap kórispeymiz be. Odan keyingisi óz aldyna bir ýlken әngime. Ony keyin asyqpay otyryp aitam ózine. Qysqasy, Shәiimdikinde bir júma jatyp, esimizdi jighan son, men Almatygha, ol meni shygharyp sap, júmysyna tartpaymyz ba... Sodan Almatygha jetip, әlgi oqudy izdep tauyp barsam, emtihan ótip ketipti, әlgi aqbas agha meni ertip ap, neshe esikke kirgenmen, eshtene shyghara almady, bәrinde «uaqyt ótip ketken, tәrtipti búza almaymyz» – degen bir sóz. Aqyry, әlgi aghamyz yza bop ózime úrysty «ne degen talapsyz eding – dedi – Alla saghan osynsha dauys bergende, kishkene sana qosa nege bermedi eken – dedi. Al, úighyryndy tapqan ekensin, osydan qaytar jolda barsan, oghan deyin onyn Qytaygha qayta kóship keter dedin be» – dedi. Sodan bir uaqta «qayran qazaqtyn esil óneri, eserler qor qyp qúrtady-au týbi seni » – dep shashyn uystap júlyp otyryp qalghanda, ózim shoshyp kettim, shal oqys bop kete me dep. Álden uaqytta – Kandidat bolugha qalaysyn? – dedi. Menin úqpaghanymdy bayqap týsindirdi. Sóitse, kandidat sabaqty elmen birdey oqidy eken, biraq, oqushy sanatynda joq, stiypendiya, jataq joq, keyin bireu-mireu shyghyp ketip jatsa, sonyn ornyna kirui mýmkin. Ol maghan kelmeydi eken –dedim. Sonymen, qayttym ghoy – dedi Týlek. ...Janjigit ne derin bilmey tosylyp qaldy. Múnday mýmkindik bola ma endi qayta, joq pa, kim bilsin. Týlekke yza boldy, jerden ap jerge salghysy keldi, biraq, odan ne ónedi, jau ketken son qylyshyndy... – Endi avtobazadan shopyr oqimyn – dedi. Týlek sәlden son – mynau júmys qol bolmaydy eken maghan. – Sonda ne qol saghan Janjigit osy jerde shart syndy – Oqugha bardyn, qol bolmady, júmysqa kirdin, qol bolmady, erten bir eski mәshindi jýrgize almay taghy qol bolmady demeksin ghoy, osy bereketsizdiginnen ne taptyn sonda, aitshy, kәne?!. Seni ana jaqta osharly el әnshi bolady dep ýmit etti, myna jaqta basqalar bara almaytyn oqugha jiberip asty-ýstine týsti, sen sonyn bәrine týkirip, qol bolmaydy eken dep jýrsin. Nege әlgi kisinin aitqanyn tyndamadyn, nege kandidat bol dese bolmadyn. Birer jyl ózin shydasan, múnda ýi-ishin el ishinde birdene etip kýn kórer edi ghoy. Nebir qiyndyqqa tózip edin ghoy, sonda Almatyda bir jyl oqu oqyp, arasynda júmys istesen, jalghyz basyndy asyray almaytyn ba?.. – Ei-ey, toqta, bәtireke, senin qolyna Týlek týspey qor bop jýr ekensin de, ómiri buuly auyzyn býgin ashylyp tógildin ghoy-ey. Menin ornymda Shәiimdi sen kórsen qayter edin, ә, shynyndy aitshy qayter edin. – Týlek oilamaghan jerden ústady, Janjigit tosylyp qaldy. – Men de sóiter edim, dedi biraz ýnsiz otyrghan son. O-o h, mine shynyndy aittyn, Shәiim de sóiter edi, әitpese, biz «Ýsh dos» atanbas edik. Eger men sonda Shәiimge qayrylmay Almatygha tarta bersem, sen ne der edin, ә ?! Aqylgha, esepke salsang – seniki dúrys, meniki qate, al, kónilge kelsek, seniki qate, meniki dúrys. Sonymen – itjyghys, qayta kýresemiz be? – Týlek jauyn jengendey astamsiy kýldi, Janjigit te eriksiz jymidy. – Al, endi men tergeyin – dep Týlek ýdey týsti – Bayaghyda bәrimiz kýresip jýrgende Búlanbay aghamyz seni nege ala-bóle baulydy? Sen sonda sorayghan boyyn men shitiygen qol-ayaghynnan basqa nemen erekshelendin? Sol kezde Búleken «baluandyq ta mynda birge qonatyn kiyeli óner, ústay bil» – dep bәrimizding ishimizden saghan ghana aitty. Nege? Sen ústanyp jýrsing be sol ósiyetti? Maghan jón aitqanda sondaysyn, ózine nege qaramaysyng bir uaq? Janjigit ýndey almady. Daulassa uәji kóp edi, biraq, Týlek múnyn ishi-syrtyn tura ózindey kóre biledi. Janjigit onyn sózin amalsyz moyyndady. – Jaraydy, jeter, biraz shaptyq, endi toqtayyq – dedi. Týlek ony jandy jerinen ústaghan-dy... Tirkemenin ýstinde úzaq jolda Janjigittin kóz aldynan kóp jaylar tizbektelip óte berdi. Mine, ishinde Týlek bar, Shәiim bar, ózi bar, bir top bala ekige bólinip alysyp jatyr. Oiynnyn erejesi – jyghylghan oiynnan shyghyp qalady da, jyqqan óz jaghynyn alysyp jatqandaryna kómekke barady, yaghni, qarsy jaqtyn myqtysyna ekeulep, keyde ýsheulep jabylugha bolady. En songhy qarsylas jyghylghan son, jengen jaqtyn jenimpazdarynyn sany anyqtalady, jyqqandar nesheu bolsa, sonsha ret jengender ózara audaryspaqqa shyghady, jenilgender sonsha ret olargha «at» bolady. Mine, Janjigitke Shәiim men Pitәsh jabylyp ala almay jýr. Týlek Júmandy jyqty da jýgirip kep Janjigitin artyna jata ketti, ana ekeui jabylyp iytergende, Janjigit Týlekke shalynyp qúlady. Janjigitter osylay kýirey jenildi. Júman, Pitәsh, Shәiim ýsh ret Janjigitke kezek minip audaryspaqqa shyqty. Eki býiirinen әren dem alyp túrghan bes «attyn» jenimpaz bes batyr qansorpasyn shyghardy... Mine, shaghyl tóbenin basyna qaray bir qora bala órmeley jarysa jýgirip keledi, mine olar eki qolmen kezektep tas laqtyryp jýr, mine, Búlanbay aghalaryn ainala qorshap әngime tyndap otyr. Baluan ózi aralap kele jatqan auyldardaghy balalardyn qanday jana oiyndar oinaytynyn, olardyn erejelerin úghyndyryp otyr... Mine, bozbala jigitter sýndet toyda kýresip jýr... Mine, neshe auyldan saydyn tasynday iriktelgen atpal jigitter nauryzdamada Dórbiljinge jinalyp, en myqtyny anyqtauda. Mine, ishinde týie baluan atanghan Janjigit bar, otyz shaqty jigitke Búlanbay tóreshi jarysty qorytyp otyr. Aldaghy qyrkýiekte qúrman aitta Ýrimshi ónirinin myqtylary jinalady eken, soghan әzirlikti bastau kerek, kim baratynyn uaqyty kelgende ózi aitady. Odan ozghandar amandyq bolsa, kelesi jazda Shәueshektin baluandarymen beldesedi. «Rәt baluan osy úlyjingir bәsekede ozghan, sonda Qojyke oghan arnap kýi shertken, menin kezimde múnday ýlken sayys ótpedi, sәti týsse, sender baq synaysyndar, qapy kettim demeytindey dayyndyq kerek...». Búlanbay baluannyn búl jospary jýzege aspady. Eldin ishindegi búlghaq osy jazda tipti kýsheydi de kýzge salym alghashqy lek tughan elge bet qoydy... Shekara sәl uaqyt qana ashyq túrdy da sonynan tars jabyldy. Arghy bette qalghan elden, aghayyn-tughannan habar alu short kesildi. Kimnin qayda ekenin bilmey púshayman bolghan búlar. Sóitip jýrgende... Ertistin suyn taghy kótergen, miday jazyqta kóz jetpeytin alapty týgel qaptay su jayylyp keledi. Búlar Mynshúqyrda shóp shauyp, jarty aidan keyin bir kýndik demalysqa auylgha kele jatqan. Alystan jarqyrap jatqan su ma, saghym ba, tirkemening ýstin lyq toltyryp otyrghan shópshilerdin әngimesi de baghanadan osy jayynda edi. Janjigit búryn da estigen, Ertisti tómengi jaghynan bógep, sudyn dengeyin kótergen de, sol biyikten qúlaytyn sudyn kýshin elektr quatyna ainaldyrady eken. Alghashynda osy quatty shaqtap kórip, sonynan kezen-kezenimen kýsheyte bermek. Sudy bóger aldynda jaghalau auyldarynyn bәrin kóshirgen, olardyn deni Ertisten aulaqtau iyen jatqan Baysholaq jazyghyna qonystanyp, osy ózderi kele jatqan jana auyldy qúraghan. Bas-ayaghy tórt-bes jyldyn shamasynda ýsh jýzdey týtini bar jana meken boy kótergen. Býgingi jayylyp kele jatqan su sol kezekti bógeu bolar. Búlar jayylmagha jetkende amalsyz toqtady. Búrynghy joldyn sorabyn su basyp ketken, endi sudy jaghalay ainalmamen jýru qaldy. Baghanadan ashyq kýnnin astynda, ashyq tirkemenin ýstinde traktordyn artqy dóngeleginen ýzbey úshqan shandy qauyp qajyghan júrt traktor toqtay sala japatarmaghay tirkemeden abyr-sabyr týsip, sugha lap qoydy. Jastaulary jýgirgen boyda sheshinip, tayaz sudy shalpyldata shapqylap, terendi izdep talay jerge ketip qalypty, ýlkenderi jaghada beti-qoldaryn shayyp, jalanayaq su keship bir yrghap qaldy. Birazdan keyin sergigen júrt birin biri iyterip, keybireuin jabyla iyterip sugha qúlata bastady. Su dese zәresi úshatyn, búghan deyin búlaqtan ýlken su kórmegen Janjigit aqyryn sytylyp, art jaqqa shyqty. Ondaghysy – ana Samay, Janaq siyaqty jyndylardan qauiptengen týri. Sóitip syrttay baqylap túrghan búnyn kózine ananday jerde ary qarap jeke túrghan beytanys bireu, soghan qaray baspalap bara jatqan Qajybay týsti. Qajybay da arghy betten birge kelgen, búdan jeti-segiz jas ýlkendigi bar. Kim kóringenmen aitysyp-tartysyp, jasyna qaramay alysyp-júlysyp jýretin ashyq jigit. Qazir anau tanymaytyn kisini sugha atpaqshy-au ózinshe, bóten adamnan ynghaysyzdanbaydy da, búl agham. Janjigit solargha qaray jýrdi, sóitkenshe bolghan joq, Qajybay quana aighaylap beytanysty artynan qausyra qúshaqtap sugha qaray iytere bergen edi, Janjigit býiirden bayqap keledi, anau Qajybaydyn qos bileginen shap berdi de algha júlqynyp qalyp edi, Qajeken loq etip ananyn arqasyna jabysa berdi, sol-aq eken beytanys on tabanmen artyndaghy kisini tobyqtan ildi de onynan solgha qaray búrala qalyp edi, Qajybay búrylysta audarylghan arbaday ainala berip tónkerilip baryp sugha qúlady. Manaydaghylar shu etip, tayaz suda auyr kiyimmen typyrlay ýielep jatqan Qajybaydy qaumalay mazaqtap qarq boldy. Beytanys beri búrylghanda baghanadan dýdәmәldanyp túrghan Janjigit – Sartay, Sary... – dep yshqyna aighaylaghanyn ózi de andamay qaldy. Ol da bir sәt búghan antaryla qarady da, ekeui qatar jýgirip kep qúshaqtasa ketti. Búl – Dórbiljinde Janjigit týie baluan atanghanda, Qabadan kep jýldege ilikken Sartay baluan edi... Ekeui de alghashqyda «Ói, sen qaydan, sen qaydannan» aspay bir-birin quana silkiley berdi. Birazdan son qalypqa kelip, jay súrasugha jarady. Sartay kórshi audanda eken. Arghy betten búlardan keyin ótipti. Búl eki audan ýsh-tórt jyl búryn qosylyp, biyl qayta bólingen. Sartaylar sol bólinudegi auys-kýiis maldardy alugha kelipti. Ár bólimsheden toqty-torym jiypty, býgin maldyn basyn toltyryp auyldaryna bet alyp bara jatqan jaylary bar. Janjigit «qonaq bol» – dep jata jabyssa da, Sartay otarlarynyn ýlken ekenin, serigi ekeui ghana ekenin, әr jerden jiylghan jas malgha bir adam iye bola almaytynyn aityp keshirim súraghanday qinala kelispedi. Reti kelgende ózi «kelinsheginmen bizdin jaqqa kelip qonaq bolyndar» – dep qiyla shaqyrdy. Janjigit sóz arasynda «kýres qalay» – dep qaldy da, orynsyz súraghyna ózi ókindi, óitkeni, «kýres qaldy ghoy bizden, Búlanbay aghamyzdyn ýmitin aqtay almadyq» – degen Sartaydyn jýzinde ýlken toryghu bar edi. Bir sәt ornay qalghan auyr ynghaysyzdyqty myna jaqtan aighaylay jetken Qajybay búzghanda, Janjigit ishtey quandy. – Ei, jiyen, naghashyndy sugha túnshyqtyrghanda, almaghan qyryq serkeshindi kim tóleydi dedin, ә? Tym qúryghanda batyp bara jatqanda qol úshyn bermedin-au, jiyen el bolmas degen osy da – Qajybay daurygha sóilep kelip, syqsa da keppegen su kiyimimen Sartaydy qúshaqtap betinen sýidi. Ol da quana qauyshyp – Artymnan baspalap kep bas salatyn naghashyma basqa ne isteymin?.. Esep seniki dúrys, jiyenindi sugha batyrsan, qyryq serkeshten qútylam degenin ghoy – dep daulasyp jatyr. Qajybay arghy bettin amandyghyn súrap, Sartay ózi ketkenshe kórgen bilgenin aityp, ýsheui taghy biraz әngimelesken son, qúshaqtasyp qoshtasty. Tirkemenin ýstinde Janjigit su jaghasynda jalghyz qalyp bara jatqan Sartay kórinbey ketkenshe úzaq qarady, jýregi sazyp, kónili qúlazydy...
Qalyn oidyn qúrsauynan traktor auylgha kirgende әren bosaghan Janjigit tirkemeden sýlelenip zorgha týsti. Suyq sordy ma, oi qajydy ma, joq, araqtyn qyzuy bitti me belgisiz...
...Biyl kóktem erte shyqty da nauqandyq qarbalas әzirliksiz kýrt bastalyp ketti. Eginshiler kisisin, tehnikasyn jetkize almay jatqanda, qoy tóldey bastap, bólimshe basshylarynyn bastary sharaday boldy, olar, tiyisinshe, ózderinin brigadirleri men mamandaryn bidayday quyrdy, brigadirler birin-biri týtip jey jazdady, qol astyndaghylaryna býiidey tiyip, tasqayaqtay qaghystyrdy. Qashanda sorlygha shoqpar búryn tiyetini belgili, zardaptyn ýlkenin әdettegidey Janjigit siyaqty «qara júmysshylar» shekti. Býgin traktordyn tirkemeli soqasynda otyrsa, erten shóp tiyep jatady, býrsigýni jas tólderdi bóletin sharbaq taratyp jýredi qystaulargha, odan arghy kýni, osylay jarty aiday sandalghan ony, aqyry, bólimshenin en qiyrynda otyrghan Maqtaydyn otaryna saqmangha jiberip tynyshtaldy-au bastyqtar. Áldebir dualy auyzdan shyghyp elge «Kolyma» aty taralyp ketken búl qystau shalghaylyghyna qosa ortalyq joldan kóp qiys ta edi. Múnda jiberilgen jan júmys tolyq bitpey oralmaytyn-dy. Sonan da bastyqtargha «Kolymagha» kisi jiberu, jay adamgha «Kolymadan» qaytyp oralu azaptyn azaby bolatyn. Janjigit múnda kelgen kýnnen qarbalastyn ishine kirdi de ketti. Kýndiz óristegi otardan tughan qoylardy qozysymen arbagha tiyep qystaugha tasidy, arasynda irgedegi mayany búzyp tughan saulyqtargha shóp shashady, motordy tamyzyp, úzyn beton naualardy sugha toltyrady, odan qaytadan óriske shabady... Osynday sýrginmen jýrgende bir kýni Janaq «Kolymagha» bir tirkeme jem men túz әkeldi. Oghan qosa bir jaysyz habar әkeldi. – Áues ýsh jylgha aidalyp ketipti. Janjigitke tóbesinen jay týskendey boldy búl jamanat. Esi shyqqany sonsha, Janaqtyn sózin tyndamay «Nege, ne ýshin...» – dey berdi qayta-qayta. Janaq neshe qaytalaghanda úqqany, jaghday bylay bolypty...
...Nayman Aqtaylaq bi: «Ár auyldyn kemi bir batyry, bir aqyny, bir tóresi, bir moldasy bolsyn. Olardyn shyghyny – auyldyn esebinen» – dep kesim aitqan deydi. Búl sóz qanshalyqty ras, ony bir Alla biledi, biraq, bayqasanyz osy atalghan «túlghalar» býginge deyin әr auylda bar siyaqty. Mysaly, bir ýige basqa jaqtan qúda kep týsti deyik, әlgi ýi mәjiliske mindetti týrde sóz ústaytyn auyldyn belgili bir adamyn әdeyilep shaqyrady. Ol útymdy sóilep, kelissózdi bastan-ayaq jýrgizuge mindetti. Búl – auyldyn aqyny dep qoyynyz. Onyn basqa da tolyp jatqan mindetterin tizudi uaqyt kótermeydi. Sol siyaqty tórening de, molda men batyrdyn da óz oryndary bar. Osynday bir auyldyn qos «batyry» shetten keler jau joq, auyldastaryna qyspaq kórsetumen jýredi talay uaqyt. Qyspaqtyn bas maqsaty – araq alghyzu, odan keyin ózderinin kim ekenin basqalardyn esine údayy salyp otyru. «El ishinde bir tentek ...» –dep qansha jauyrdy jaba toqyghanymen, kópshilik qajy bastaghan kezde, osy kóktemde auylgha aryq tazalaushylar keledi. Búlar ózi – bulidozeri, ekskavatory, skreperi bar, sýiretpeli túrghyn vagony bar nedәuir qosyn auyldyn shetine jayghasady. Bәrinin aldynda ýidey jalghyz tildi soqa sýiretken S - 100 degen alyp traktormen Áues jýredi. Bas aryqtardy tazalau jyl aralatyp erte kóktemde atqarylatyn auqymdy sharua. Aryq tabanynyn ósip ketken qabatyn qyru, arnasyn keneytu, jiyegin qomdau júmystary su salghansha bitui kerek. Búl jaqta egistik týgel suarmaly bolghandyqtan, múnday sharalargha basa nazar audarylady ylghida. Brigada osy auyldan qarama- qarsy eki jaqqa on shaqyrymnan tazalauy tiyis eken. Áuesti búl aimaqta tanymaytyn kemde-kem. Múnda da ony kelgen kýnnen kezek-kezek shaygha shaqyrady. Eki-ýsh ýide әngime osy auyldyn «qos batyryna» auyp ketip otyrady. Áues ýndemey ishine týie beredi. Aqyryndap súrastyryp búlardyn erlikterine qanyq bolghan son, ishterindegi jastau jigitti júmsap, әlgi ekeuine júmys ayaghynda ózderinin qosynyna keludi tapsyrady. Búlar Áues kelgeli beri taysaqtap, onyn kózine týspeuge tyrysyp jýrgen-di, endi amalsyz aldyna barugha tura keledi. Biri mal qaraghan bop, biri brigadada bәlendey sharuasy bolghan siyaqty taghy tórt-bes adam jinalyp qalady sol túsqa.. Áues soqany aghytyp jatyr eken, sәlden keyin onysyn qaldyryp, traktorymen búlardyn qasyna kep toqtap, ózi týsip bәrimen qol berip amandasady. Brigadanyn daladan oralghan júmysshylary alystan baqylap jýredi. Áues ózi shaqyrtqan ekeuge jaqyn kep «Ýlkenderdi nege renjitesinder» – dep alghashynda әdeppen súraydy. Ana ekeui bir jaghynan Áues, bir jaghynan auyldyn kisileri qarap túr, ýndemey qabaqtarynyn astynan syzdana qarap, donaybat jasap túra beredi. Áuestin sypayylyghy osyghan ghana jetedi, ekeuin jaghadan shap berip ústaydy da ýiire sýirep qúlashyn jazyp qalghanda, analar onyn qataryna qalay kelip qalghanyn sezbey de qalady. Áues eki qolyndaghy ekeuge kezek qarap alady da, joyqyn shapshandyqpen ortagha júla tartyp silkip qalghanda, analar bir-birine baspen onbay soghylady, dýnk etken saqau dybys shyghady. Kórip túrghandardyn bireui keyin aitypty «analardyn myiy auyzdaryna týsti-au dep oiladym». Qoshqarlar sheginip baryp-baryp, odan keyin atyla shauyp kep sýziskende mýiizderinen ot shyqqanday bolatyn da edәuir uaqyt mәngip bastaryn shayqap túryp qalatyn emes pe, tura sóitip túrghan myna ekeuin Áues jelkelep kýrkildep istep túrghan traktordyn artyna aparady da, jana ghana dymqyl jerge battiyp týsken shynjyr tabannyn izinin ýstine shalqalap jatugha búiyrady, ana ekeui sharasyz bir- birine tóbelerin týiistirip izdin ýstine úzynynan úzaq jatqan ghoy aspangha qarap. «Ólgilerin kelmese, tyrp etpender» – dep shegelegen Áues jyldam baryp traktorgha otyrady. Sәl algha jyljyp baryp, ornynda shyrq ýiirilgen alyp traktor endi jatqandargha qaray selkildep betteydi. Sol betinde toqtalmastan әlgilerdin ýstinen óte bastaghanda qarap túrghandar shydamay teris ainalady. Qazir traktordyn astynan qan- qan, mylja-mylja deneler shyghatynday kórinedi. Álden uaqytta shydamay búrylyp qaraghandarynda anaday jerde kýrkildep S- 100 túr, tyrp etpey ana ekeui jatyr, jýrekteri jarylyp ketpese, aman siyaqty, solargha qaray Áues kele jatyr. ...Ol ekeuin de júlyp túrghyzady da «Eskertken degen osy, keleside menen jaqsylyq kýtpender, endi joghalyndar» – deydi, ózi traktoryn soqany tirkeuge aparady. Ana ekeui esterin jiya almay әli biraz deldiyip túryp-túryp, aqyrynda sýlelenip auylgha betteydi, jinalghandar da ýnsiz taraydy. Búdan keyin oqigha jedel órbiydi, әlgi ekeui shamaly esteri kirgen song , tura tartyp auyldyq kenestin deputatynyn ýiine barady, deputat- ol ókimet adamy, halyqtyn sengen ókili, óz saylaushylarynyn ótinish-shaghymyna nemqúrayly qaray almaydy, shúghyl sheshuge kirisedi, japa shegushilerden, kuәlerden aryz, týsinikterdi alyp ap, ýsh ayaqty motosiklimen audan ortalyghyna bir-aq tartady, óitkeni, auyldyq kenes – ortalyqta, milisiya – ortalyqta, bәri ortalyqta. Qysqasy, týn ortasynda qoghamdyq tәrtip saqshylary Áuesti alyp ketedi, tergeu de tez, sot ta tez, óitpegende she, barlyq, aiyp dәleldengen, aiypker ózi de moyyndaydy, jәbirlenushiler men kuәlerdin de sózderi dúrys. Endeshe, qylmysker jazalanuy tiyis. Taghylghan aiyp-sovet azamattarynyn ómirine qauip tóndirgen. Olardyn moralidyq qúqyn ayaqqa basqan, zorlyqqa baghynugha mәjbýrlegen... Qysqasy, bas-ayaghy jiyrma shaqty kýnnen son Áuken aidalyp kete bardy ghoy sabaz , ne dersin?..
... Janjigit osydan keyin kópke deyin ózine-ózi kele almady. Kýndiz júmysta – sýlesoq, týnde-úiqysy jaysyz. Bir ret týsinde Áues múny traktormen taptaghaly keledi. Bastyrylyghyp jatqanda kórshisi júlqylap oyatyp jiberdi. Áuesti alla taghala tumysynan baluan ghyp jaratqan edi, onyn orny auylda әrtýrli júmys istep, kýshin qayda jibererin bilmey jýru emes, ýlken qalada kýrestin jolyn quu edi, amal qansha, aqyry mynanday boldy, biri kem dýniye. Kim kinәli – ózi me, ortasy ma, joq, mynau zaman ba ?.. «Asqyn qayrat boygha qor» – dep jiyi eskertushi edi Búlanbay aghasy búlargha, mýmkin sonday sózi jýretin ýlken bolmady ma Áueske, әiteuir, bir jerden qiys ketkeni anyq jәne ol qisyq býgin emes, keshe emes, bayaghyda ketken siyaqty... Osy shym-shytyryq oilar shyrmap, bir jaghynan Áues ýshin esh qayran jasay almaghanyna nalyp Janjigit jýnjip ketti. Syrt qaraghan beytanys adamgha osy úzyn boyly, jalpaq jauyryndy enkishteu sida jigittin ayaghyn sýiretken sylbyr jýrisi, arbiyp atqa mingeni, arbanyn ortasynda tóbedey bop úiqyly-oyau otyrghany sóleket kóriner edi. Óstip jýrgende saqman da ayaqtalyp, Maqtaydyn ýi ishine hosh aityp, Janjigit «Kolymadan» qaytty. May meyramy da tayap qalghan...
Ýide eki-ýsh kýn demalghannan keyin búlardy, Samay, Jәnibek ýsheuin Aqtúmagha qyryqtyqqa oryn dayyndaugha jiberdi. Jayylmanyn jaghasynda ornalasqan búl qystaqta qysta boydaq qoydy ústaydy da, erte kóktemnen olardy qyrgha quady. Jazda múnda qyryqtyq punkti ornalasady. Búlardyn júmysy qoranyn qiyn oiyp shygharu, odan keyin keshe әkep tógip ketken taqtaylardan úzynnan úzaq qyrqatyn qoydy jatqyzatyn sәki shegeleu, qysqasy sharua shash – etekten. Osynday kýnderdin birinde qystaqqa aghyzyp otyryp GAZ-69 keldi. Búl jaqta nege ekeni belgisiz «Villiys» dep ataytyn búl mәshinmen sovhoz diyrektory, odan joghary basshylar ghana jýredi. Búl kelgender de audannyn myqtylary eken. Janjigittin tanyghany – ózderinin ferma bastyghy, tegi, mynalargha sharuashylyqty kórsetip jýrgen siyaqty, odan keyin – Nazarbek, kәdimgi kýrestin oquyn bitirgen Nazarbek, eki jyldan asyp ketti, ony auyldan audan ortalyghyna qyzmetin ósirip alyp ketken. Sodan beri kórip túrghany osy. Bәri Janjigittermen sypayy ghana qol berisip amandasty da toptalyp, úzyndau kelgen qarasúr jigit aghasynyn, tegi osylardyn ishindegi myqtysy sol boluy kerek, sonynan ilesip jýr. Ol anany-mynany súrap, ferma basshysynyn kýiisin ketirip jýr. Janjigitter qabyrshaq qara qyidy ýsheulep audaryp jatqan, júmystaryn jalghastyra berdi. Bir kezde Nazarbek toptan bólinip beri shyqty da dauystap múny shaqyrdy, ózi syrtqa bettedi, Janjigit te dalagha ere shyqty. – Al, Jako, Nazarbek te múny Bekqazy siyaqty osylay ataytyn uaqyt tyghyz – dedi qysqa amandyq-saulyqtan keyin. Ana kisige, audannyn ekinshi hatshysyna ózim súranyp erip shyqtym, sondaghy sharuam saghan jolyghu, eki júmadan keyin ortalyqta ýlken kýres bolady, tórt audannyn tek týie baluandary ghana qatysatyn osy jarysqa ekeudin bireuine seni qostym, ekinshisin izdestiruim kerek, Áues bolghanda ekeuindi shygharar edim de esh qinalmas edim, kórdin be jaghdaydyn qalay ózgergenin. Nazarbektin týrinde bir ókinish bar edi. Qalghan әngime keyin, jarysty bastyqtaryna habarlaymyn, solar aitady ózine. Al, Nazarbek búny qúshaqtap iyghynan qaqty da artyna búrylyp Samaylargha qolyn kóterdi, sóitti de jedel basyp, qoradan shyghyp mashinagha bettep bara jatqan hatshynyn tobyna jetuge asyqty. Janjigit del-sal bop túryp qaldy. Bir jaghynan Nazarbektin ózin әdeyi izdep kelgenine quandy, shynynda Áues ananday bolghan son, búl jarystan kýderin ýzgen-di, ekinshi, tórt audannyn myqtysy jiylghanda, ózinde dayyndyq joq. Búndayda Búlanbay aghasy bәrin jiyp ap qara jarys jasaytyn, jýgirtip, tas kótertip, bir-birimen alystyryp aram terlerin shygharatyn. Sodan keyin ghana kýreske salatyn.... – Ei, nemene, Nazarbek basyndy dualap ketti me, ailanba qoyday mәngirip túrasyn ba osylay bastyqtardyn sonynan telmirip, baryp shәi qoya ber, biz myna búryshty audaryp tastayyq – Samaydyn aighayynan selk etip baryp qarasa, kýn týske tarmasyp qalypty, Janjigit qosqa bettedi... Kelesi júmada tanerten júmysqa barghaly túrghan jerinen uprav – fermanyn bastyghyn búnda osylay ataydy shaqyrtty. Upravtyn ózin әdeyilep bir shaqyrghany osy bolar, әitpese, brigadir bar, esepshi bar, basqalary bar búiryq beretin, búl siyaqty «qara júmysshylar» solardyn aitqanymen-aq jýre beretin de ferma bastyqtyn aldyn, tek ózderinin keyde ghana bir aryz-ótinishterine qol qoyghyzghanda bolmasa, kórmeytin. «Tegi Nazarbekten kelgen shyghar bir dýmpu» – dep Janjigit kabiynetke jasqana kirdi. – Á-ә, Baluan Jәkó, amansyn ba, ýi-ishi tegis sau ma? Uprav. Ornynan túryp múnyn úsynghan qolyn aldy. – Ózindi ýkilep ýlken jarysqa qosayyn dep shaqyrdym, aghannyn saqaldy basyn úyatqa qaldyrmay bәrin qirata jenip bas jýldeni bizge alyp kel, audanda ajarly jýreyik. Ótkende Nazarbek aitqan shyghar ózine, onda sen býgin dem al, monshagha týsip degen siyaqty. Erten ortalyqqa tart ta, Nazarbekti tauyp al, qalghanyn sol sheshedi. Al, jarys bitkenshe seni júmystan bosattym, qazir balshyqtan bala jasay almay otyrghanymdy ózin kórip jýrsin, endeshe osynymdy aqta, әgәrkiy jenip kelsen, bir oklad premiya, bir qoy berem, sózim sóz. Al, alysqanyndy alyp jyq, shalyp jyq, qaytsen de jyq, jolyn bolsyn, әumiyn. – Uprav betin sipady da qolyn berdi, búl «rahmet, rahmet» – dep kýngirlep onyn qolyn qysty da shyghyp jýre berdi. Eluden endi asqan osy kisini adamdy jadylaydy dep sóz qylatyn syrtynan qol astyndaghylar. Óitkeni, búl kisimen qanday qyzylkóz pәle degenin ózi úrsysa almaytyn. Qanday kórsetkish búnyn ýstinen jaza almaytyn. Ne syiqyry baryn eshkim tap basa almaydy, biraq, bәri aitqanyna kónedi, aidaghanyna jýredi. Solay bolghan son fermasy da audanda ýzdikter qatarynda. Janjigit syrtqa shyqan son ghana ózinin auzynyn jigin ashpaghanyn esine týsirdi, kirgende amandasypty, keterde rahmet depti, basqa dybys shygharmapty. Mýmkin, búl kisining syiqyry da basqanyng oiyndaghysyn tap basyp, odan búryn sheship tastaytynynda shyghar. Áyteuir, Janjigit Upravtan riza bop shyqty. Soghysta bastan-ayaq bolghan, odan beride auyldyn tirligin ógizdey órge tartyp kele jatqan búl kisinin ómirden kórgeni kóp, kónilge týigeni kóp, mәsele – sonyn bәrin kәdege jarata alghanynda bolu kerek. Onyn ózin Baluan Jәkó degenine kýlkisi keldi. O basta Bekqazynyn dualy auzynan shyqqan Jako keyin ózgeriske úshyrap Jәkóge ainalghaly da biraz jyl bolyp qalghan, onyn ýstine búl auylda Janaq ta Jәkó, Jәnibek te Jәkó, Jarasbay da Jәkó, búlardy bir-birinen aiyru ýshin Sary, Qara, Jalaq, Suayt Jәkó dep en taghyp qoyghan. Endi osylargha Baluan Jәkó ghyp Janjigitti qosqan. Qazir sony ózi aldyn neshe jyl kórmegen Uprav aityp otyr.
Janjigit kirgende tar kabiynetti toltyryp tórt-bes kesek jigit otyr eken, Nazarbek múny tosqan synayly, búl kelgen son, kóp sozbay bәrin kóshenin qarsy betindegi eki qabatty jana ýige bastap alyp bardy. Astynghy qabattaghy biyik te ken bólmenin shetin ala edenge ýlken kilem jayylypty. Irili-úsaqty jiyrma shaqty bala sonyn ýstinde, ayaghynda bylghary mәsi, ýstinde jagha- jeninde aq jolaghy bar kók jýn keudeshe men sonday shalbar kiygen alasa boyly qara jigittin núsqauymen neshe týrli jattyghular jasap jatyr. Janjigittin kózi shyraday jandy, mine, balalardy baulu dep osyny ait, qanday jaghdaydyn bәri jasalghan, nege kýrespeske, nege ýirenbeske, bizdin kezimizde bolghanda ghoy. Oiy shashyrap san saqqa jýgirdi. Myna balalargha qyzyghushylyq basym edi, tipti eptegen qyzghanysh ta oyanghan sekildi. Qara jigit moynynda taghuly ysqyryghyn auzyna salyp shyryldatsa, balalar toqtay qalady, anau ortagha shyghyp bir qimyldardy ózi kórsetedi de balalar qaytalaydy. Osylay jalghasa beredi. Nazarbek kilemnin shetine baryp ana jigitke birdene dedi, anau ysqyryp balalardy toqtatty da jattyghu ayaqtaldy dep edi, olar ulap-shulap týkpirdegi ken esikke kirip joghaldy. Nazarbek búlardy ertip býiirdegi bólmege kirdi de keudeni jalanashtap, shalbardyn balaghyn tizege deyin týrip, ayaqkiyimdi sheship, shúlyqshan qalugha búiyrdy. Qabyrghadaghy tútas tizilgen shkaftardyn birinen ýlken sómkeni suyryp aldy da, ózi qara jigittiki siyaqty mәsi men shalbar kiydi, keudesi jalanash. Búlar saylanyp bolghan son, bәrin ertip janaghy zalgha qayta shyqty da qara jigitke iyek qaqty, ol búlar bes jigit, Nazarbekpen altau, sapqa tizdi de, ózi aldygha týsip jýgire jóneldi, búlar ilesti, osylay ken zaldy eki- ýsh ainalghanda- aq Janjigit syr berip qaldy, ol ghana emes Nazarbekten basqalardyn bәri demige bastady. Qara jigit búlardy ayangha kóshirip, ózi ortagha shyqty da, qaytalandar dep buyndardy sozatyn qimyldardy kórsete bastady. Búlar da kelsin-kelmesin, әiteuir, nobaylap qaytalaghan bop jýr. Osynyn ózin auyrlap, búzylghan tynystaryn qalpyna keltire almay jýrgende, bәrin kilemge shyghardy. Odan bәrine, aldyn ala dayyndap qoyghan bolar, jagha-jeni men ónirin neshe qaytara syryp kenepten tikken sholaq jen tizege jetpeytin qysqa shapan taratty, jalpaqtyghy eki eli jinishke belbeui birge jýr. Janjigitke en ýlken degen shapannyn ózi tar bop shyqty. – Ázirge jaraydy, sonson kóremiz – dedi Nazarbek. Qara jigit – aty Serjan eken, bir әdisti kórsetpek edi, ony kerek emes dep toqtatty, odan da әrkim ózi biletin әdisterin úshtasyn, әitpese, qalghan tórt-bes kýnde jana eshtene ýirenip ýlgermeydi – dedi. Jigitter ýsh júp bop biraz alysty, sonyn ózine toq kýiinde shapqan attay demigip qaldy. Endi biylikti Nazarbek ózi qolyna aldy. Janjigit pen bir jigitti ortagha shaqyrdy, qalghandaryna baqylatyp qoydy, ózi sekundomerge qarap, «bir minut kýresesinder, bastandar» – dedi. Janjigit ózine úmtylghan jigitti bir qolymen qoltyqtan, bir qolymen jaghadan ústay berdi de júla tartyp búryla berip on ayaghyn aldyna qoya qoyyp edi, jigit ekpinin toqtata almaghan kýii búnyn ayaghyna shalynyp omaqasa qúlady. «Jiyrma bes sekund, taza jenis, kelesi júp» Nazarbek osylay júptardy auystyryp otyryp bәrin birneshe ret kýrestirdi. Jigitterdin deni qaljyrap qaldy, Janjigittin bir bayqaghany búl jigitter ysylmaghan, jay qyzyq ýshin kýrese salatyndardan siyaqty. Nazarbek Janjigitten basqasyn qoya berdi. – Mynalardy sen sәl de bolsa kýresetindey kýige týssin dep shaqyrdym, әitpese, ishinde shyn baluan joq ekenin ózin de bayqadyn. Al, jan-jaqtan keletinderdin arasynda kýrestin týr-týrimen shyn ainalysqandar bolady. Endi, entigindi bassan, ekeuimiz alysyp kóreyik, – dep kilemnin ortasyna bettedi. Janjigit ýirenshikti әdetpen on qolyn algha soza bergen, kenet bir tereng shúnqyrgha oqysta týsip bara jatqanday boldy, sәtte әuede ainalyp baryp shalqasynan týsti. Nazarbek múny qolynan tartyp túrghyzdy da «kel qaytadan» – dedi, búl ózi de bir búraugha kelmey jalp ete týskenine shamyrqanyp әren túrghan, tap berdi, Nazarbek búnyn qolyn qaghyp tastady da , artqa sheginip ketti, entelep úmtylghan Janjigittin on býiirine jalt berip shygha bere onyn ong qolyn bilezigi men men iyghynan qos qolymen shap berip ústady da sekrip audaryla berip sol ayaqpen keudeden, on ayaqpen qos qyltadan úrghanda, Janjigit býktetilip baryp taghy da jauyrynymen týsti. Nazarbek búratyla sol jambastay qúlady. Janjigittin ýshinshi ret kýresuge zauqy bolmady. Ekeui entikterin basyp qabyrghadaghy ensiz úzyn oryndyqta biraz ýnsiz otyrdy. «Qalay týsip qaldym, mynanyn әdisteri ne degen» – ózine yza bop, qarsylasyna tan qap otyrghan Janjigittin arqasynan qaqqan Nazarbek: – Qalay jyghyldym mynadan – dep otyrsyn ghoy, iyә, – dep kýldi. Janjigit te qysyla yrjiyp. – Shynynda eki ayaghymnyn qalay kókten kelgenin úqpay qaldym – dedi. Onyn kýresti ústanghaly on-on bes jyldyn kóleminde birinshi jyghylghany bolatyn. – Oghan qinalmay-aq qoy, men saghan bóten kýrestin әdisin jasadym. Taza qazaqsha kýressek aldyrmaytynyndy bilem ghoy, ondaghym ertengi jarysta men siyaqtylar boluy әbden mýmkin, sen qapy qalmasyn, saq jýrudi úmytpasyn degenim. Janjigit qasyndaghy Nazarbekke kózinin qiyghyn saldy. Ózinen әldeqayda alasa, salmaghy da kóp jenil siyaqty, biraq , qimyl-qozghalysynda bir erkindik, nyghyzdyq bar, óte iykemdi, kýshi qansha ekenin baghamday almady, al, shapshandyghy súmdyq. Búnyn ózi de qarsylasynyn anysyn aldyn ala andap, qarsy әdisti búryn jasap jiberetin, býgin eki rette de jauyrynymen týskenin bir-aq bildi, Janjigt ózinin dertedey ayaqtary kókten salaqtap qúlap kele jatqanyn kózine elestetkende qysylghannan ornynda qozghalaqtap ketkenin bayqamady. – Sen saspa – dedi. Nazarbek taghy da bile bilsen qazaq kýresi tek qazaqtar ýshin, basqalargha kóp kýrestin biri ghana, әr eldin óz kýresi bar, bireuleri mindetti týrde belbeuden ústasyp kýresse, bireuler erkin kýresedi, tipti, ayaqtan alady. Olardyn erejeleri de әr týrli, bireulerde jauyryn tiygizu shart bolsa, bireulerde tizerletsen jenis seniki, endi bireulerdi syzyp qoyghan shenberden iyterip shygharsan jetip jatyr... Kezinde Harlampiyev degen orys bapkeri on bes odaqtas elderdi týgel aralap, SSSR- daghy barlyq kýres týrlerin, ishinde bizdiki de bar, jinaghan, solardaghy әdisterdi toptap, jana tәsilder qosyp kýrestin bir jana týrin engizgen. Onyn aty – sambo. Menin saghan jasaghanym, sol sambonyn әdisteri. – Sonda janaghy aitqanyn keremet adam bolghan-au, tegi – Janjigit tandanghanyn jasyra almady. – Bir adam býtindey bir kýresti oilap tauyp, ony býkil elge taratu onay sharua bolmaghan- aq shyghar... – Áriyne, Harlampiyevtin enbegi orasan, onysy baghalandy da, biraq, sambo da Odaq kóleminde ghana, al, dýniye jýzinde erkin kýres, klassikalyq kýres jәne dzudo degen ýsh kýres zandy dep tanylghan. Býkil jer betinin baluandary osy týrlerden әlemdik jarystargha qatysady, en ýlken tórt jylda bir ótetin Olimpiadadaghy sport týrlerinin ishine de osy ýsheui enedi. – Onda kýresip jýrgen bizdin jigitter bar ma? – Janjigitke әngime únaghany sonsha, býtindey enserilip Nazarbektin auzyn baqty. – Joq, sol ókinishti, biraq, әli kýnge jalghyz Qajymúqan atamyzdan basqa auyzgha alar er bolmay jýrgeni anyq. – Nazarbektin týsi búzylyp ketti, Odaqta jýldegerler bar, odan asqandar joq. – Nege, ne sebep? – Janjigit taqymdap qoymady. – Sebep kóp, en negizgisi, qalalarda qazaqtar az, auyldarda kýres mektebi joqtyn qasy, bala kýresti jetik mengeru ýshin segiz-on jastan bastap ýzbey ainalysuy kerek, sonda ghana on jeti – on segizge kelgende ol әdis-tәsildi tolyq iygeredi, jarystargha qatysyp tәjiriybe jinaydy, qysqasy, ýlken sayystargha dayyn bolady, auyldyn balasynyn ileude bireui sol jasta oqugha týsse ghana kýrestin әlipbiyin bastaydy, odan arghysy belgili. Al, bizde ózin qara, bir audangha bir mektep ashylghaly eki-aq jyl boldy. Basqalarda ol da joq, sonda qaytpek kerek. ... Nazarbek te kópten ishine jinap jýrgen sherin tógip úzaq kósildi. Janjigit te selt etpey tyndady.
– Sonda bizdiki bos dalbasa bolghany ma? – dedi әlden uaqytta.
– Neni aityp otyrsyn? – Nazarbek úqpay antaryldy. – Bizdin kýresti aitam, qazaq kýresin...
– Qalay deuge bolady, últtyq sport týrine engen, erejesi bekitilgen, biraq, arnayy ainalysatyndar az, kóbinde jarysqa basqa kýrestin baluandary barady komanda ýshin, ataq ýshin. Shynyna kelsek, qazaqtyn taza baluandarynyn sony ózderin bolar ma ekensinder, bilmeymin... – Nazarbek talay ýnsiz otyrdy da – Salmaghyn qansha? Jýr, ólsheyik – Janjigitti shaghyn tarazygha túrghyzyp tastaryn qozghap kórdi, odan tiginen qoyylghan taqtaygha aparyp boyyn ólshedi. – «Tyaj» ot Boga – dedi ózine-ózi. Sodan keyin antarylyp túrghan búghan qarap: salmaghyng – 99, boyyng – 196, jaqsylap ainalysqanda auyr salmaqta kýreser eding ... – Onday atty kýn qayda depti bir kempir?.. – Janjigit kýrsindi. – Jaraydy, onyn bәri – lirika, býgin, erten jaqsylap dem al, býrsigýni dayyn túr – Nazarbek búnyn kónilinin pәs ekenin andap búiyra sóiledi...
Úly Oktyabri revolusiyasynyn jarty ghasyrlyq mereytoyyna da birneshe ghana ai qalghan, ony ataugha arnalghan sharalar jyl basynan beri ýzdiksiz jýrgizilip jatqan, solardyn ishinde әidigi býgin bastalatyn sporttyq mereke shyghar bizdin audan ýshin. Sebebi, birneshe jyl ótkizilmegen bәige, kýres, kókpar siyaqty qazaqtyn oiyndary osy joly airyqsha mәrtebege iye bolypty. Oblys basshylary Ertistin on jaghalauyndaghy kórshiles tórt audannyn kil myqtylaryn bizdin audannyn ortalyghyna jiyp, búryn-sondy búl ónirde bolmaghan úly jingir alaman sayys ótkizbekke sheshipti. Audan basshysy búghan jauaptylardy eki ai boyy bel sheshkizbey zyr jýgirtip, әzirlik júmystaryn keshe ghana ayaqtatypty. Auyldyn kýngey betinde ainalymy bes shaqyrymdyq taqtayday bәige joly, onyn bergi betinde kisi boyy topyraq ýiip, shetin jap-jasyl shymmen kómkergen kýres alany, odan әri bәige shenberinin ishinde kókpar tartatyn oryn, jýgiretin, sekiretin, dop oinaytyn ýlken qalashyq býgin jarysty kýtip jarqyrap túr. Tórt audannyn sayypqyrandary sapqa túryp, basshylar qúttyqtau aityp, sәttilik tilegennen keyin kópten kýtken mereke bastalyp ta ketti. ... Auyr salmaqta әr audan eki baluannan әkelipti. Bas tóreshi Nazarbek әr audannan bir ýmitkerdi shaqyryp, jerebe tartqyzyp qarsyla syn anyqtatty. Janjigit kórshi Naryn audanynyn myqtysymen ýshinshi júpta beldesetin boldy. Birinshi bolyp Qaraghayly audanynyn ókilimen Marqadan kelgen Sartay shyqty. Ony keshe kóre sap, Janjigit jata jabysyp sportshylar týsken qonaq ýige jatqyzbay auylgha alyp ketken. Ekeui týni boyy әngime soghyp, tan aldynda ghana úiqygha jatsa da býgin sergek túryp, múnda erte kelgen. Janjigit әdetinde kýreser aldynda basqalargha qaramay ózimen- ózi bop oqshau jýretin. Qazir kýres alanynan kete almady. ... Qaraghaylynyn alyby da osal emes eken, bir sәti kelgende Sartaydyng sol ayaghyn ishten orap ap júla kóterdi, sóitti de jauyryngha tastamaqqa qayqayyp on býiirge búrala bergende, Sartay on ayaqtyn basymen onyn sol ayaghynyn ókshesin ishten ilip ýlgerdi. Ana jigit Sartaydy kótere bergen ózining denesin iygere almay shalqasynan týsti. Janjigit quanghany sonsha, qayda otyrghanyn úmytyp aighaygha basyp jatqan, bireu iyghynan qatty júlqylaghanda artyna qarasa, ana jolghy bapker alasa qara jigit eken. – Qayda jýrsin, әren taptym ghoy, mә, tez kiyin, shyghatyn uaqytyn bop qaldy – dep bir dorbany ústatty da, jetelep onasha alyp shyqty. Ayaghyna Nazarbekter «borsovka » deytin bylghary mәsi, ýstine jagha-jeni kókpen әdiptelgen aq sýr kenep shapan, bútyna sonday qysqa dambal kiygen Janjigit jútynyp shygha keldi. Bәri ózine qúiyp qoyghanday, asyly, oghan kiyim dәl kelui qiyn bolatyn. «Nazarbek-au osynyn bәrin istep jýrgen» – dep oilady riza kónilmen. Osynday kóterinki kýide ortagha shyqqan ol birden qarsylasyn ishten shalyp aldy da әuelete kóterip bir-aq tastady, qarsylasy tipti ne bolghanyn úqpay qalghan boluy kerek, ornynan atyp túryp, ayaghynda túrghan Janjigitke qayta úmtyldy. Tóreshi ysqyryp, ekeuinin arasyna kirip әren toqtatty. Songhy júpta beldesken bizdin ekinshi baluan da sәtte jyghylyp qaldy. Endi jeniske jetken tórt jigit eki júp qúrap kýresetin boldy. Jarystyn erejesine qanyq bolghan Janjigit dәl qazir Sartaymen jolyqtyrmasa eken dep tilep edi, qúday bergende onynan berip, ekeui basqalarmen shyqty, shyqty da ekeui de jyqty. Basqa salmaqtaghylar kýresip jatqanda, búlar aqtyq sayys aldynda tynystap eki jaqta ary-beri jýrgen. Janjigit Sartaymen aqtyq beldesude jolyqqanyna quandy da qysyldy. Quanyshy – týsinikti, qysylghany, Sartay – eski dos, Sartay-qonaq, Dórbiljinde búdan útylghany taghy bar, bile bilse býgingi jol – Sartaydiki, biraq ... Bireu iyghyna qol salghanda, oiy ýzilip ketken Janjigit artyna qarasa, Sartay eken. – Jaqan, – dedi ol búnyn arghy bettegi ekinshi atyn atap – Búlanbay aghamyz «adal kýresinder, kýreske qiyanat jasaugha bolmaydy» – degeni esinde me. Búl ýnsiz bas iyzedi. – Endeshe, bylay keliselik, kim jyghylsa, sol bir aidyn ishinde jyqqannyn ýiine qonaqqa keletin bolsyn. Jay emes, ýi-ishimen, bala-shaghasymen ...Janjigit quana kelisti, óitkeni búlar alghash jaghada kóriskeli beri, keshegini sanamaghanda bir-birinin ýiin kórgen joq, bireulerden sәlem aitqandary bolmasa, ózderinin de jolyqqany kesheden beri ghana, ekeui de ishtey ózi barghannan dosynyn búryn kelgenin kóp qalaytyn synayly...
Olar úzaq andysty, jastary da, kýsh-qayrattary da shamalas búlar ýshin en ýlken qiyndyq – ekeuin de kezinde bir adam, Búlanbay aghalary baptaghan, ekeui de aila-tәsilge jetik, birinin jasamaq әdisin biri sәtte tanyp, qarsy amal jasap ýlgeredi. Osylay uaqyttyn jartysy nәtiyjesiz bitti. Týie baluandy anyqtaytyn búl sayysqa ózi tórelik etip jýrgen Nazarbek ysqyryp, ekeuin eki búryshqa sәl tynystaugha jiberdi. Janjigit ózinin qatty sharshaghanyn jana sezdi, eki-ýsh ret yshqyna aua qarmaghan oghan kýrestin ayaghyna deyin shamasy jetpeytindey kórindi. Jantalasa júmys istep jatqan myiynda anada bapker qara jigittin balalargha kórsetip jatqan әdisi bir sәtte jarq etip joq bop ketti. Ony Janjigit birinshi ret sol joly kórdi, ózi búryn jasamaq týgili, mýldem bilmegen tәsil, endeshe, Sartay da odan habarsyz boluy әbden mýmkin, biraq, búl bir degende jasap kete alar ma eken?.. Ne bolsa da, tәuekel ... Nazarbek ysqyryp ortagha shaqyrghan son, Janjigit birden sol qolymen Sartaydyn on qoltyghynan tas qyp ústady da, solgha ainala berip on qolymen Sartaydyn moynyn jelkesinen qyspaqqa әreket jasady. Ol, әriyne, búgha qalyp, moynynan ústatpady. Janjigittin on qoly aua qarmap qapy ketkendey, sol ainalghan kýiinde Sartaydyn on qaryn topshygha jaqyn tústan qoltyqqa qysty da, sol sәtte onyn on ayaghyn qyrqay shala on býiirge búralyp qúlady, Sartay jauyrynymen týsti ...Kýres ayaqtalghan son Nazarbek bәrin jiyp ap, eshqayda taramaudy tapsyrdy. Myna merekenin songhy sayysy-alaman bәige bitken son, jarystyn jabylu saltanaty ótedi eken, onyn aldynda jýldeler tapsyrylady. Janjigit kýres kiyimderin sheship, Nazarbekke әkep edi, ol « Búl seniki, keyin kýressen, forma izdemeysin» – dedi. «Endi kýresken qayda, tipti mynau sayys ta senin arqan ghoy, әitpese býgin qyryqtyq basynda jýrer edim ghoy» – dep ózinin ishki razylyghyn jetkizgen búny Nazarbek týsindi, әriyne, sonda da bolsa, «Kýrespesen ýide saqtap qoy, keyin shal bolghanda kiyip ap, balalargha «atalaryn zamanynda mynanday bolghan» – dep ertegi aitasyn» – dep kýldi de jarys basshylary jinalyp jatqan ýishikke asyghys ketip qaldy. Keshke taman Janjigit bir kilem, bir maqtau qaghaz alyp, Sartaygha maqtau qaghaz ben magnitola tiyip, Sartay kelesi aidyn basynda ýi-ishimen qonaqqa keletin bolyp, ony avtobustaryna otyrghyzyp, Janjigit keshtete ýige qaytty...
Onyn búl erligi auylgha bir júma jyr boldy. Kóbi jarysty әdeyilep kelip kórgen, ózara daurygha taldap, kórmegenderge tórt audannyn týie baluany ózderi bolghanday әsireley әngimelep, talaydan aiyzdary bir qanghany osy shyghar-aq. Uprav aitqanynda túrdy, erteninde-aq kassiyr ýige ózi kep, qaghazyna qol qoydyrdy da, jetpis somdy qolyna ústatty, onyn erteninde Janaq tayynshaday isekti «saghan berip jiberdi» – dep traktorynan týsirip ketti. Eki kýn (Upravtyn aituymen) dem alghan Janjigit sәrsenbide qyryqtyqqa shyqty. Qoy ósiretin bólimshe ýshin qyryqtyq – asa jauapty nauqan, ol kýnnin qatty ysyp, qoydyn jýni shayyrlanghan kezine dóp kelui kerek, odan keyin maldyn kýiin ketirmey nauqandy tez ayaqtap otarlardy jaylaugha aidau mindeti túrady. Sondyqtan da múnda basqa júmystarda jýrgen myqty qyryqtyqshylardy týgel jinaydy. Adamdar da búl iske yntamen keledi, sebebi, enbekaqynyn ýstine syiaqy tólenedi, odan basqa, jyl kóleminde bir jerge en kóp adam jinalatyn júmystyn týri de – osy qyryqtyq. Kóptin ortasy, qiyndyq ta, qyzyq ta osynda. Janjigitti múnda da kópshilik han kóterdi. Al, azshylyq...
Ol turaly әngimeni taratyp aitu kerek shyghar. Osy Janjigit en alghash Kiyikbaydy jyqqannan bastap, onyn qay jenisin bolsyn, kezdeysoqtyqqa sayatyndar kóptin ishinde bolghan jәne solar uaqyt ótken sayyn qataryn kóbeytip kele jatqan. Oghan sebep – Janjigittin keudesine nan pispeytin salmaqtylyghy, kóptin arasynda kózge úrmaugha tyrysatyn úyandyghy, ózi arghy betten kelgen jalghyz ilikti jigit. Jaqtyrmaytyndargha onyn úyandyghy – ezdik, salmaqtylyghy6 aramzalyq, jalghyzbastylyghy – shamasyna qaramay ósken atanyn úldaryna topyraq shashatyn eserlik bolyp kóringen. Endeshe, ózi – ez, ózi – aramza, ózi qanghyp kelgen bir «qytaydy» nege tóbemizge oinatamyz, qashanghy oinatamyz? Sonyn kesiri emes pe, onyn tórt audannyn týie baluany bop otyrghany. Onyn ornynda bizdin anau, bizdin mynau, bizdin basqa jigitter sol ataqty almas pa edi, alar edi, eger... Onyn osylardan boyy demesen, nesi artyq, kýshi artyq pa, әdisi artyq pa, әlde oquy artyq pa?! Olay bolsa, Ony ornyna qoy kerek, qoyghanda da esinen ketpeytindey qyp qoy kerek ayaghyn andap basyp jýrui ýshin. Qalay qoyamyz, ol jaghyn aqyldasyp sheshemiz jәne kóp keshiktirmey, tek qana ol sheshimdi uaqyty kelgenshe, ol estimesin, auyzdaryna berik bolyndar...
...Qyryqtyq ta bel ortadan audy. Jyldaghyday búl bәsekede Samay men Janaq taghy suyrylyp algha shyqty. Osy shapaty deneli jigitterdin qimylyna qaraday qyzyghasyn. Olar qoramen irgeles ashyq sharbaqta qamauly túrghan kóp qoydyn bireuin artqy ayaghynan ap sýirey jónelgende, qoy da sony kýtip túrghanday, ýsh ayaqtap artymen dedektey eredi. Sol betinde beluardan keletin jalpaq sәkige әlgi qoydy dik etkizip shygharady da iyt siyaqty qúiryghyna shoqityp otyrghyza qoyady, sodan keyin qoydyn basyn eki ayaghynyn arasyna qysyp alghan jigitter elektr qayshylaryn josylta jóneledi. Aldymen tamaqtan bastap syryldatyp tyqyr bauyr jýndi týsiredi. Odan qalyn jýndi jelkesinen qúiryghyna deyin audaryp otyryp bir-aq sypyrady da qoydy sәkiden sýirep týsirip esik jaqqa basyn búrsa boldy, januar basyn shayqap ap birer mekirenip syrtqa ózi bettey jóneledi. Janjigit osyghan qayran qalady, búnyn, búnyn ghana emes kóbinin qoyy sýirese jatyp alady, sәkige jatqyzsa typyrlap boy bermeydi, tipti, qyryqqan qoyy aidasa ainala qashyp qoradan shyqpay qoyady. Al, qoydy otyrghyzyp qyrqu búlardyn týsine de kirmeytin sheberliktin shyny. Degenmen, qara júmysqa pisip-qatqan, qaruly jigitter men әielder búl sharuany da bel jazbay istep, jiyrmadan astam otardy qyrqyp, jaylaugha attandyryp jiberdi. Qyrqylghan jýndi buyp, taylaytyndar da zyr jýgirip, kýni boyy dem almaydy. Qysqasy, júmys zar kýiine kelip, qarqyn – kýnine eki otardy shygharugha jetken kez.
Kóregen Uprav basshylargha dәleldep jýrip, qyryqtyq punktin búrynghy ornynan osy «Aqtúma» qystaghyna kóshirgendegi kóp esebinin biri – júmystyn ekpinin ýdetip, qyryqtyq merzimin qysqartu bolghanyna osy songhy ýsh jyl eldin kózin týgel jetkizdi. Búryn punkt auyldyn janynda bolghanda adamdar jayaulap ýzdik- sozdyq baryp, erte qaytugha asyghyp túratyn. Ystyq kýnde shuash iyisi buyp túrghan qorada pysynaghan qoymen alysqan kisinin qandayy bolsyn týsten keyin qaljyrap qalatyn da, júmys ónbeytin, nәtiyjesinde qyryqtyq nauqany qyryq kýnge deyin sozylyp, maldyn da, eldin de berekesi bek ketetin. Qazir kisiler bir uaqytta mashinagha otyrady, on bes-jiyrma minutta «Aqtúmagha» jetedi de júmysty bastap ketedi, uprav týski ýziliske eki saghat bergeni de bap boldy. Týski ystyqta terlep qaljyraghan kisiler irgedegi jayylmagha bir sýngip shyqqanda, úiqysy qanyp jana oyanghanday sergip shygha keledi. Sodan bәri úzyn qalqanyn astyndaghy úzyn ýstelge qarama-qarsy jayghasyp ap, birin-biri irep soyyp, duyldasa otyryp týstenedi, odan keyin bireuleri sәl myzghyp alugha jatsa, kóbi jayylmagha baryp suda jýzedi. Osylay tynystaghan júrt týsten keyin tyn kýshpen kirisip kýn batqansha júmysty japyryp jiberedi. Ár adamdy ózindey sezinetin Upravtyn osy kóregendigi biyl da qyryqtyqty ainalasy jiyrma-jiyrma bes kýnde bitiretin jaghdaydy tughyzyp otyrghanday.
Býgin de týski astan keyin qara shәidi terlep-tepship asyqpay siltep otyrghan júrt әdettegishe Maskbishti ainaldyra bastady. Oghan sebep – Maskbishtin júrt jinalghan jerde ylghiy kósemsip birinshi bop sóz bastaugha әuestigi. Býgin de әnkildey sóilep: – Ay, osy kinony jas ta, kәri de kóredi, sony oilaghanda, kinodaghylardyn ashyqtan-ashyq sýiiskenderi dúrys emes tipti... – dep keninen tolghap kele jatyr edi, qúrdasy Mardan. – Sonda, senin sanyrau qatyngha sýiispey barghanyn dúrys pa ? – dep bólip jiberdi, myna jaqtan jastau bireu: – Mәke-au, onday da óneriniz bar ma edi, estimeppiz-au – dep montanysydy. Maskbishtin kósheliligi osymen bitti de, Mardangha – Shatyp ... shaynap, qyryqqa kelgenshe... bala otyr, shagha otyr, myi kirmegen jarmes – dep shýilige bergende, taghy bireu: – Mәke, ashulanbanyzshy, ne bolsa da qayyrymen bolsyn – dedi. Estip otyrghandar týgel qauqyldasyp duylday jóneldi. Al, osydan keyin aqtyghyndy dәleldep kórshi, kәne... Biraq, tez dyzyldap, tez qaytatyn Maskbiysh sәlden keyin qayta eleurep shyqty... – Ay, osy Maskbany bes jyl taptaghanda Kókennin kózi jetkeni – júmystyn jaqsysy – әpeserdiki. Kiyim tegin, tamaq tegin, ýiin dayyn, soldattargha búiryq berip qoyady da jata beredi. Osy sender, jastar, әpeserdin oquyna nege barmaysyndar, osy, – dep jýn taylap jýrgen balalargha shýiildi. Búl әngimeni әri quzaugha eshkimning zauqy bolmady. Maskbish – Ápeser bolu ýshin jigit qaruly, myqty boluy kerek, sender bir ayaq kójeni tauysa almaysyndar, teginde kýsh – tamaqta, bizdin besinshi atamyz qúdyqqa qúlaghan atan ógizdi mýiizinen sýirep shygharghan, sol kisi bәstesip bir taydy jep qoyypty, әne kýsh qaydan keledi, bildinder me? – dep jón aita bastap edi. Taghy Mardan: – Ony kim kóripti – dedi. – Neni? – Senin besinshi atandy aitam... Maskbiysh mýdirip qaldy, myna jaqtan Samay: – Mәke, «Qasqa aighyrdyn balasy qasqa shyqpasa da tóbel shyghady» – deydi, ózinizde atanyzdan bir júghyn bar shyghar, – dep kópshikti tastap jiberip edi, basqalar búl tegin emesin sezip elendey qaldy da, Maskbiysh úqpay jayylyp týsti. – E, qúday bergen boyda bir kisige qaptal jetetin qaru bar. Bayaghyda Maskbany bes jy... – Qaruynyzdy kórip jýrmiz, atanyz tay jegende... degenim ghoy. ...Ói, mynau qoy jeyd dep túrsyn ba, búl kóbik auyzdyki әnsheyin sóz emes pe – dep Mardan taghy tiyisti – mynaghan bir júmyrdy asatshy, sonda kóresin әuselesin. – Ei, tazsha, menin jynyma tiysen, bir emes on júmyryn júmyryma júq bolmaydy, sonda bәsine ne beresin, ә... – kópshiliktin nazary ózine aughanyn sezgen Maskbiysh tipti aiqúlaqtanyp ketti. – Eki jarty – dedi, Samay Mardannan búryn – bireuin Mardan agham, bireuin men tiktim. – Estidinder ghoy, – Maskbiysh ainala qarap shyqty – onda, ne mayyn, ne araghyn joq, nemenene shirep bәstespeksin – dep baghanadan ózinin esesi ketip otyrghan Mardangha týiildi. – Jey almasan eki jartyny sen qoyasyn, kelistik pe, – Mardan artyna búrylyp iyek qaghyp edi, Samay lyp etip bardy da, әskeriy joryq qazandyghynyn qalqasynan beti aq shýberekpen jabylghan dәu tegeneni erneuin ishine tirey qos qoldap alyp keldi de Maskbishting aldyna ýstelge dýrs etkizip qoya saldy. Mardan qaydan shygharghany belgisiz, jasyl bótelkeni tegenenin qataryna túrghyzdy. Eshkim ýndemedi. – Babam, qolday kór Maskbiysh betin sipady da tegenege jabylghan shýberekti sypyrdy, odan bótelkeni ýsteldin qyryna tiygize berip tyghynyn júlyp aldy da Mardangha, sen qarap otyrmay ystyq sorpa әkep túr – dedi. «Jol salsyn» – dep jarty staqan araqty óndirshegin salqyldatyp júta saldy da ýieme tegene maydan uysyn toltyryp qorq-qorq etip jútty. Kelesi uystaghanda uildirik sharby may ilinip edi, ony on alaqanyna toltyryp aldy da sol qolymen eselep bileginin jartysyna deyin jaldap ýidi, sodan keyin shetine auzyn tósep sylpyldatyp sora bastady. Asqa ómiri súghynbaytyn Janjigit búdan әri Maskbishke qaraugha shydamay dalagha shyghyp ketti. Osy bәlenin bәrin oilastyryp jýrgen Samay ekenin ol biletin.
Búl jaqta qyryqtyqqa qoy әkelgen qoyshy bir qoyyn soyyp, araghyn qúiyp qyryqtyqshylardy kýtetini bayaghydan kele jatqan zandylyq, qalay oilasan ózin bil. Keshe Joldybekting otary jay kelip, bitpey qalghan, osy Samay oghan qoydy da soydyrmay qoyghan. Býgin týske deyin Joldybek bir qoy, otaryn tanerten әkelgen Júmaghúl bir qoydy soyyp tastaghan, ortaq qazangha týsetin kýndelikti et óz aldyna. Janaq pen Samay «júrt etten shyqty» – dep ar jaqqa qúrghan aularynan dónkiygen on shaqty qara sazandy әkep aspaz apaygha jәne bergen júmystyn aldynda.
Jýni biyazy dep ósiretin osy aq qoydyn bir ereksheligi – tez semirip, tez arityndyghynda. Qazir qyrdyn úshy qatpaghan seleuine jayylghan búl januardyng әbden shaylaghan kezi. Tandamay-aq soya ber, etinen qarakesek tappaysyn. Samay qu osynyn bәrin eseptep Mardandy Maskbishke qarsy shygharghan ghoy... Janjigit jayylmagha sugha týsti. Jaghada jan joq, bәri Maskbishtin ónerin tamashalap otyrghan shyghar-aq... Týsten keyin keletin otar da kesheuildep jatyr. Janjigit beluaryna deyin keship keldi de artyna qaray shalqalay qúlap ayaghymen jer tirep úzaq qimylsyz jatty. Jyp-jyly suda ózin qanbaq tay jenil sezindi. Ol beluarynan әri terenge ómiri jaldamaydy. Qyryqtyq osynda kóshken alghashqy jyly ghoy, búl taghy da óstip túrghan, ananday jerde moyyndaryna deyin boylap Janaq pen Samay qastaryna shaqyrghan son, solargha qaray jyljyp kele jatyr edi, bir sәtte shym batyp ketipti ózi de úqpay ayaq-qolyn jantalasa sermep sudyn betine shyghyp edi, qayta batty. Úzyn qoldarymen sudy shalpyldata soghyp, bir batyp, bir shyghyp jýrgen búny ana ekeui tayazgha demep shyghardy. Ayaghyna jer tiygende ghana esin jighan Janjigitte es-týs joq, su da jútyp jibergen be, jýregi ainidy. Janaq pen Samay múny arqadan shapalaqtap kýlkilerin tiya almay jýr. – Ei, mynau qúlashtaghanda bar ghoy, tura eskekti qayyq siyaqty, eki qoldy qatar sermeydi. – Al, jýzgende algha emes, shym terenge zulaydy eken... – dep birin-biri qostap, múny ilip – shaluda. Sóitse, su jaghasynda ósken búl qular kisi boylamaytyn terende qozghalmay túra beredi eken ghoy. Jayylmanyn oily-qyrly tabanynan shúnghymany tauyp ap, múny shaqyrghan... Janjigittin búl óner myiyna kirmedi. – Qalay jasaysyndar – dese, analar oi, búl ne, búryn auylda bir aqsaqal boldy, soghysta bizdin әsker sheginip Volgagha tirelgende kóktemde tasyp jatqan ózennen jýzip ótken ghoy әlgi kisi, sodan bergi jaghada qyzyl jaghalylar, esinen tanyp jatqan jerinen tauyp ap sottamay ma, shtrafbatta bolghan, qúday saqtap aman qaytqan. Búl – zamandastarynyn aitqany, ózi soghys turaly jaq ashpaytyn. Sol kisimen balyq aulaugha kóldin ortasyna shyghyp jýrdik bertinde. Sonda deymiz-au, aqsaqal qayyqtan týsedi de, sudyn ýstine maldas qúryp beluarynan shyghyp otyrady, sosyn asyqpay qúlaghyna, múrnyna su jýgirtip, basyn sulap kәdimgidey dәret alady ghoy, biz qansha istep kórmek boldyq, týk shyqpaydy. Tan qap basyn shayqaghan Janjigitke senbeysin be, sol kezde seni aparsa ghoy janyna, kórseter edin qúlashtaghannyn kókesin – deydi Samay...
Ol jaghagha shyqqanda kisiler daurygha sóilesip beri bettegen eken. Samay múnyn qaqsyna kep sheshinip jatyp: – Alla-ay, mynauyn tura jalmauyz eken, ishinde jylanqúrty bar shyghar, әitpese, qayda siyady ana qúrsha may. Basqa bireu aitsa senbes em, ózim apay ekeuimiz kirge ólshep saldyq qoy eki shyny shelekti tolttyryp, tura on bir keli shyqqan – dep basyn shayqady. – Baghanaghy ýieme tegeneni tauysyp qoydy ma? – Senbey betine ýrke qaraghan Janjigitke, tauysqanda tura taqyr-taza qyldy, eshe, Mardan aghama, «kózindi satyp otyrsyn ghoy, ózi jep otyryp bir uys asatpady dep kórmey ketersin mә, jýregindi jalgha, keyin Kókennin qolynan et asap edim – dep maqtanyp jýresin» – dep tegenenin týbinde qalghanyn sypyryp-syiyryp alaqanyn toltyryp, alaqany qanday kәpirding tura kýrek, úsyna berip qayta tartyp aldy. – Qoy, pәlege qalarmyn seni toydyram – dep, erten elge jayarsyn, Kóken tauysa almay maghan jegizdi – dep. Al, qara, menin auzym oinaghanda senin kózin oinasyn – dedi de әlgi uysyndaghyny asyqpay auzyna nyghap maljandap jep tauysty, tegeneni Mardan aghamnyn aldyna tónkerip tastady. – Aghan qaytti? – Qaytushi edi, «mynau taza tajal eken» – dedi, basqa ne deydi. – Qazir ózi qayda? – Qara shaydy simirip ózinin Moskvany bes jyl taptaghanyn taghy ezip otyr. – Ony kim tyndap otyr? – Mardan agham, endi jenilip qaldy ghoy, amalsyz otyr, apay, taghy bir-eki ýlkender.
Maskbishtin shyn aty – Kókbalaq , ózi әbden kýsh-qayraty tolysqan býrkitti osylay ataydy dep maqtanady, kim bilsin, búl jaqta býrkitshi degen ómiri bolghan emes – deydi ýlkender. «Myna Kóken» – dep ózi ghana ózin kótermelegeni bolmasa, basqa júrt týgel Maskbiysh deydi. Áskery mindetin Moskvanyng týbinde atqaryp, endi elge qaytqaly jýrgende, Kariyb daghdarysy bastalyp, taghy bir jyldan asa әskerde qalghan, sodan Kóken «Maskbany bes jyl taptap» oralady ghoy. Al Maskbishti shygharyp jýrgen Bekqazy eken. Ol Kókbalaq kómirge barghanda, bayaghy «menimen kýresip bayqasan qaytedisin» – aitqan ghoy, búl da ózining «Maskbany bes jyl taptaghan Kóken bala-shagha qúsap topyraqqa aunap alysyp jatpaydy» – ýirenshikti jauabyn bergen. Sonda Bekqazy «O-o, konstatiruem fakt, moskvich borotisya otkazalsya» – deydi janyndaghylargha, sóitedi de kezekshilik kitabyna aiy-kýni, saghatyna deyin jazyp qoyady, odan keyin kelgen-ketkenderdin bәrine búl jazudy oqymasa ol Beka bola ma. Bertin júrttyn bәri Bekqazy qoyghan atty ózimizge búryp Maskbiysh atap ketken Kókendi. Maskbishtin qaruyn Janjigit byltyr kórgen. Osy qyryqtyqtan keyin traktoryna qayta otyrghan Janaqtyn tirkemesine jaylaugha aparatyn kiyiz ýidin jabdyghyn tau-tóbe qyp ýiipti de, endi sonyn ýstine arbanyn dóngelekterin tieu kerek eken. Tiyep jýrgender – eki jas jigit pen Maskbiysh. Eki kisi boyynday jýktin ýstine onshaqty temir shendi ýlken dóngelekterdi tieu onay sharua emes eken. Jigitter bireui jerden, bireui tirkemenin bortyna túryp jýktin ýstine ýshinshi kisini shygharyp, soghan әperemiz – dep edi, Maskbiysh. – Áy, óitip nayqalyp jýremiz be, bireuin ýstine shyghyp, bayqastap túryndar, dóngelek syrghyp ketpesin, ekeuimiz jerden laqtyramyz, – Jigitter kelispegendey ray tanytty, óitkeni, anau biyikke mynanday dóngelekti laqtyryp jetkize almaytyndary kәmil edi. – Áytpese, ekeuin de ýstine shyghyndar – dep bolmay otyryp aitqanyn istetti. Sóitti de ózi bir dóngelekti sheninen eki qolyn alshaq ústap jerden tik kótergen kýiinde qúlashtay shyrqap edi, onysy ainalghan kýii baryp ýiilgen kiyizdin tóbesine jabysa qaldy. Janjigitter anaday jerde ekinshi tirkemege kesek túz tiyep jatqan. Mynany bayqap qalghan ol antaryla qarady. Maskbiysh ekinshi, ýshinshi dóngelekti de solay shyrqady, ózi auzyn jappay sampyldap analargha birdeneni aityp jýr. Olar dóngelekterdi jýktin ýstine jayyp shenderinen matap baylap jatyr. Mynanday súrapyl qimylgha qansha kýsh kerek ekeni basqa-basqa, Janjigitke týsinikti edi. Bir sәt ózin synap laqtyryp kórgisi keldi, biraq, jetkize almasam úyat qoy degen kýdik jibermedi. Sol joly búl Maskbishtin qaruyna dәn riza bolghan-dy. Al, Maskbiysh ózi kýres turaly sóilegende aghyn sudy teris aghyzady. Kýreste búnyn biletini – kýsh... Ádis-ayla, shapshandyq, iykemdilikti kýshi joqtardyn amaly dep týsindiredi. Adamdardy da eki-aq topqa bóledi, bireuler-qaruly, qalghandary ózinin aituynsha, «slabilau». Aytuynsha, Áues pen Janjigitten bastap osy manaydaghylardyn bәrin jyghugha bolady, óitkeni, búlardyn bәri – «slabilau», biraq, jeme-jemge kelgende Maskbishtin ne beli shoyyrylyp túrady, ne siniri janshylghan bop shyghady. Sonan da eshkim onyn kýreskenin estigen de, kórgen de emes. Býgin sol Maskbish basqa qyrynan erlep otyr, shynynda da biylghy qyryqtyqtyn aituly oqighasy osy bolar, әli neshe qyryqtyqta búl erlik san qaytara aitylar, mine, «Er esimi – el esinde» – degen ataly sóz osyndaydan shyqqan bolar, sirә...
... Jantalaspen ótken biylghy qyryqtyq ta ayaqtaldy-au býgin. Songhy otardy týske jetkizbey qyrqyp tastaghan kópshilik Múqalidyn qoyyn jedi, araghynan auyz tiydi, oghan «Jol bolsyn, jaylau shýigin bolsyn» – aityp otarymen qosa shygharyp saldy da, kýndelikti tynys alugha kóshti. Týsten keyin basshylar kelip jinalys ótkizbek. Kýn besinge tayaghanda, qyryqtyq basyn shandatyp mashinalar jýitkip kep toqtap jatty. Saltanatty jinalysty Uprav ashyp sózdi raykomnyn kisisine berdi, ol biylghy jyldyn erekshe ekenin, Oktyabrdin elu jyldyghyn kýlli sovet halqy eren enbekpen qarsy aluda ekenin, sonyn bir aighaghy – myna ózderiniz... – dep kópshilikti airanday úiytyp úzaq sóiledi, odan keyin sóz alghan sovhoz diyrektory – enbek sizderdiki, abyroy – bólimsheniki, odan sovhozdiki – dedi. Kәsipodaq ta, komsomol da jalyndy sózder aitty. Sonynan marapattau bastaldy. Samay men Janaqtyn iyqtaryna qyzyl lenta taghyp bir-bir fotoapparat berdi. Maskbiysh, Mardan, Janjigitterge de maqtau qaghaz ben saqal qyrghysh tiydi. Avtoklubpen kelgen Týlekter konsert qoydy. Basshylar ony tospay qaytyp ketti. Uprav esh shu shyqpauyn, avtodýkendi tez qaytarudy, qyzyp alghan kisilerdi sugha jibermey auylgha qaytarudy punkt bastyghyna shegelep tapsyrdy da basshylarmen birge ketti. Qyryqtyq basynda mas bolu, kózge týsip araq ishu qatan jazalanady, bylaysha aitqanda – «suhoy zakon». Avtodýken iyesi Qydyrmolda qyryqtyqshylardyn tizimin alyp, ýsh kisige bir jartydan tyghyp berdi. Narau bolghandargha «Menin basym ekeu emes, bala-shagha mende de bar» – dep zarlandy. Áriyne, ýsh kisige bir jarty – ózderinshe aitqanda, «auyz shaigha» ghana. Toydyn endigi qyzyghyn auylda jalghastyrugha asyqqan júrt mashinagha tiyelip otyra bastady. Janjigit te bolmashy jýgi salynghan dorbasyn alyp kólikke bettep kele jatqan-dy, Myrza jeninen tartyp «Sen qala túr» – dedi. Búl onyn betine antarylyp edi, «ýndeme, kýres bolady» – dep sybyrlady da, ananday jerde kisilerdi toltyryp ap jýrgeli túrghan mashina jaqqa, – bara berinder, biz ózimiz jetemiz –dep baryldady. Sәlden keyin qyryqtyq basynda jym-jyrt tynyshtyq ornady. Punkttin aldynda Janaq pen Samay ýsh ayaqty «IYJ-di» shúqylap jatyr. Jaghagha tayau avtodýken men kino qoyatyn avtoklub túr. Artister baghana basqasymen ketip qalghan.
– Jýr, – dedi Myrza. Janjigit ózinin Myrzanyn sózine kóne qap, mashinadan qalyp qoyghanyna yza bop túrghan:
– Sen maghan qashannan beri búiyratyn bolghansyn – dep ilinise ketti.
– Ýi-y, men búiyryppyn ba, ana jaqta jigitter kýresemiz –dep jatyr, seni әdeyilep shaqyr, – degen son ghoy meniki...
– Kim kýrespekshi?
– Ói, jýrshi, bara kóresin ghoy, bәri ózimiz, bóten eshkim joq. Solay bettey bergen búlardy art jaqtan Samay aiqaylap toqtatty da jýgire jetip:
– Ei, nemene bólektenip, tyqqandaryn bar ma, biz de ortaqtasayyq – dep sampylday sóilep qatar jýrdi. Myrza onyn ileskenin jaqtyrmasa da ýndemedi. Mashinalardyn ar jaghynda ýlken qúmdauyt alanqayda onshaqty kisi otyr eken.
– Oi, Jәkó, kelgenin jaqsy boldy, sensiz qyzyq bolmas edi, kýreseyik dep jatyrmyz, – dep duyldap basyldy.
– Kim kimmen kýrespek – myna jaqtan Samay kiylige ketti. – Ne tigesinder bәske ?
– Ne, sen de kýreseyin – dep en, eki jartyndy qoy da shyq ortagha – Kiyikbay jaqtyrmay syzdana qarady. – Joq men en myqtymen kýresem kýressem, aldymen «slabilaularyn» shyqsyn – dedi Samay Maskbishke qarap.
– Jә, bos sózdi qoyayyq, aldymen Qydyrmoldadan bәrin eki jartydan alyndar. Kim jyghylady, sol myna jәshikke eki jartysyn óz qolymen salady, toly jәshik eng songhy jyqqandiki, óitkeni, kýresetin kisi tausylghansha ústasamyz – Myrza baryldap erejeni týsindirdi. Janjigit onsha úqqan joq eshteneni, basqalaryna týsinikti siyaqty, ýndemeydi, óitkeni, búl jerge Samay ekeuinen basqasy saylanyp kelgen. Olar aldynda biz aitqan Azshylyq toptyn ókilderi edi... Bәri Myrzanyn aitqanyn istep, aqshasyn tólep araqtaryn aldy. Sodan keyin ortagha shynashaqtay Dәuletbaq atyp shyqty da.
– Úrysta túrys joq. Jәkó, qoryqpasan shyq ortagha, qoryqsan sal ana jәshikke salatynyndy – dep úrandady, qúddy, jekpe-jekke shaqyrghan búrynghynyn batyry dersin. Janjigit sasqalaqtap qaldy, ol kýresse óz shamalastary Maskbiysh, Kiyikbaylarmen shygharmyz dep oilaghan. Endi mynau, boyy múnyn beluarynan sәl asatyn Dәuletbaqtyn tepsinip túrghany. Kópshilik te shyq shyqtyn astyna alghan son, ortagha amalsyz bettep edi, Dәuletbaq múny belden shap berip ústasa ketti. Janjigit basynda alymsynbap edi, kishkenenin myskenesi eken Dәuletbaq, onyn ýstine tym qysqa kisimen shyndap kýresudin ózi bir qiyamet kórinedi. Dәuletbaqty әskerde bokser bopty, әskeriy bólimnin chempiony, birinshi razryadqa sәl jetpey qapty, qanday myqtyn bir úrghanynan qalmaydy eken dep júrt jyr qylady. Beker emes siyaqty, kiyiktin asyghynday shaghyn jigittin sýiegi syrtynan sinirmen órip qoyghanday, syp-syp etip qoldy- ayaqqa túrmaydy. Búl jerden júlyp almaq bolsa, anau iyghyn búnyn eki ayaghynyn arasyna tirey qoyyp, qos qoldap sanynan tas qyp qúshaqtap alady. Al, júlyp kór myqty bolsan. Dәuletbaqtyn әdis jasamaq әreketi balanyn oiyny siyaqty. Janjigit onyn qos qarynan syghymdap ústady da ózinen ajyratyp, alystatyp aldy, sóitti de júlqa tartyp qalyp edi, Dәuletbaq sýrinip ekpettey qúlay berdi, Janjigit ony sol ústaghan kýii búrap qap jauyrynyna týsirdi de shamaly sýirep qoya berdi. Boyyn jaza bergeni sol edi, endi Jarylqas kep ústasa ketti. Janjigit ózine yza bola bastady. «Myrzanyn aitqanyna ere ketkenim ne, mynanday kýres kimge kerek». Sol shiryqqan betinde ózi de andamay, Jarylqasty júla kóterip jambasqa salyp bir-aq úryp edi, anau edәuir jatyp, ornynan sýiretilip әren túrdy. Biraq, ony kerek qyp jatqan eshkim bolmady, mine, Mәmiy aldyna shygha kelipti. Janjigit Mәmiydi de, odan keyingi boylary alasa ýsheuin de bir әdispen, on ayaqpen syrttan shalyp qúlatty. Alty kisimen bir demde alysu onaygha týspegen eken, tynys jetpey yshqyna dem alyp edi, óneshi uday ashydy, ayaq-qolynda bir jaysyz diril basylmay qoydy. Jetinshi bop shyqqan mynau iri deneli jastau jigitti Janjigit onsha tanymaydy. Ol auylda siyrek bolady, kóbinde emdik shóp jiyp, maty basyp, jaldanyp ýi kóterip basqa jaqta sayaq jýredi. Biyl da qyryqtyqta ghana osynda boldy. Ekeui biraz alysty. Janjigittin úqqany, mynau tegin emes, kezinde Nazarbek siyaqty kýrestin basqa týrimen ainalysqanday synayy bar. Janjigitting bosansiy qalghan bir sәtin paydalanyp lyp etip artqa shyqty da belden qapsyra qúshaqtap, shalqaya kóterdi. Janjigit te janúshyryp eki ayaqpen birdey ananyn ayaqtaryn orap aldy da qayqaya qaldy. Eki ayaghy birdey matalyp tirekten airylyp qalghan ana jigit Janjigitti kótere shalqayghan qalpynda sәl túrdy da sol ústasqan kýii shalqasynan týsti. Janjigit úiqyly-oyau bir kýige týskendey, әiteuir, ózinin jyqqanyn biledi, odan keyin Qydyrmoldamen alysty, ony anada Sartaygha jasaghan әdiske salyp qúlatty. Endigi qarsylasy Kiyikbay eken, onymen Orynbasardyn toyynan keyin de eki-ýsh ret kýresip jyqqan. Biraq, búl qazir ayaghynan zorgha basyp túr, Kiyikbay bolsa-tyn, amalsyz taghy beldesti. Kiyikbay jana bәle bastady. Janjigittin belbeuinen sop qoly shyghyp ketkendey qimyl jasady da, búny on qabyrghanyn astynan ilip ap joghary tartty. Janjigittke on jaq býiiri týgel sógilip bara jatqanday kórindi, kóz aldynan Búlanbay aghasy jalt berip ótkendey boldy. «Adal kýresinder, aram әdiske týsip qalmandar, әsirese, qarsylastarynnyn qolyn andyp ýireninder, әitpese, moyynnan ústaghan bop bilekpen shyqshyttan salyp jiberetinder, iyqtan qoly shyghyp ketken bop búghana sýiekti ile tartyp syndyryp jiberetin, bolmasa bauyrdy mytyp, qabyrghany mayystyratyn aramza lar kezdesip qaluy bek mýmkin. Ondaylargha – mynanday amaldar – dep birneshe qarsy әdisterdi kórsetken. – Biraq, búny tek ózderindi mertiguden saqtau ýshin jasaytyndaryndy esten esh shygharmandar» – dep shegelegen. Áriyne, búnyn bәrin eske týsirip, saraptap jatatyn Janjigitte jay da múrsha da joq ekeni belgili edi, tek sanasynda әldene shyn etip, kóz aldynan janaghy elester jalt etkeni bolmasa. Janjigit búghan deyin ómiri istemegen әdiske kóshti. Kiyikbay qabyrghadan alghanda búnyn on býiirine qosa, kozghalsa qoltyghyna deyin shanyshqylap kótertpey qalghan on qolyn zordyn kýshimen kóndirip, Kiyikbaydyn sol bóksesin shenbektey mytyp tómen basty da on bóksesin sol qolymen joghary qaray shirene tartty. Janjigit Kiyikbaydyn ayaq-qoly bylqyldap qalghanyn sezdi. Búlanbay aghasy búl әdis adamnyn júlyntútasyna tiyip, denesin qozghalystan aiyrady dep týsindirgen. Kiyikbaydyn tizesi býgile bergende, Janjigit qolyn qoya berip edi, anau býktetile shalqalay qúlap, salmaghymen Janjigitti de tartyp әketti. Ekeui de oryndarynan siyrshylap әren túrghan son, Kiyikbay kiyrelendep әri ketti de Janjigit býiirin basyp, entigin basa almay ornynda túryp qaldy. On jaghyna úzyn biz qadap qoyghanday týgel shanshyp syzdaydy. Osy qalpynda Maskbishpen ústasty. Onyn qaruly ekenin de, kóp jaghdayda qaruly adamnyn tez búrlyghatynyn da Janjigit biledi, sonan da asyqpaugha tyrysty. Maskbiysh ústasqan bette júlqylaugha kóshti. Shalyp ta kórdi, jambasqa da salmaq boldy, biraq, Janjigit sozylyp jýrip búl әdisterden sytylyp shygha berdi. Maskbiysh endi kýshke saldy. On qolymen ishten tirep, sol qolymen belden alyp shirene kótergende Janjigit ayaghynyn úshymen jer syzdy. Búl jerde de ony boyynyn tym úzyndyghy qútqardy, ózi shamalas bireu bolghanda Maskbiysh mynanday dýley kýshpen júlyp alar edi. Maskbishtin Janjigitten salmaghy da azdau eken. Endeshe, óz әdisin ózine jasap kórse, biraq, qabyrghasy jibermey túr emes pe, sonda da bayqasaq... Janjigit on qolyna kýsh sap kórdi, býkpey jaylap tartugha bolatyn siyaqty, tәuekel. On qolymen belden aldy, sol qolyn shyntaghynan býgip tura kindikten tirep bar salmaqty sol jaghyna salyp shirene kótergende, Maskbishtin ayaghy jerden bir shyntaqtay ajyrap auada ilinip qaldy, sol betinde búrynghy mashyqpen qosqoldap búrap qalghanda on býiirin ótkir shanshu tilip ótti de búl shyday almay qúlay ketti. Auada ainalyp ketken Maskbiysh eki ayaghy kókten kelgen qalpy búnyn astyna týsken edi... Janjigit túra berip qaytadan qúiryghyna otyra ketti. Basyn tizesine qoyyp shókelegen qalpy talay otyrdy. Bir auyrlyq óneboyyn ezip qozghalugha shamasy qalmaghanyn jana bildi.
– Kim bar endi shyghatyn – dep aiqaylaghan Samaydyn dauysyn estigende ghana basyn kóterip jan-jaghyna qarasa, eshkim taramapty, ananday jerde úilyghyp otyr bәri.
– Onda – dedi Samay eshkim ýndemegen son. – Onda men shygham Janjigittin aldyna kep qos myqynyn tayanyp shirene qalyp edi. «Men kýrespey berdim saghan bәigeni» – dedi Janjigit ózinin dauysynyn jaryqshaqtanyp qyryldap qalghanyna tan qap.
– Estidinder ghoy – Samay qayta aiqaylady. Taghy eshkim ýn qatqan joq. Osy kezde punkt jaqtan motosiklin daryldatyp Janay jetti de onysyn óshirmegen qalpy:
– Ei, Samay, Janjigit bolyndar tez, ýlken aryqtan Múqalidyn kóp qozysy ótpey bólinip qapty ber jaqta, ar jaqta qoylary bytyrap ketipti...
– Ony kim aitty? – degen Samaygha.
– Ói, bolyndarshy-ey, ana jezden qaranghyda malynan airylady, – dep Janaq kýiip-pisti. Mynany estigen son Janjigit sozalandap túryp motosiklge bettedi. Samay búl eki arada bir jәshik araqty aparyp tastap, qayta jýgirip kep jerde jatqan kýrtkeni jazdy da ishinen eki bótelkeni suyryp aldy. Búl baghanaghy Janjigittin kýreske qatysu «jarnasy» bolatyn.
– Mynau senderge, menin jenisimdi jughanym – dep ana toptyn aldyna ekeuin de domalata sap, jýgirip kep lulikagha otyra ketti de:
– Áper tez – dep iyegimen jerdegi jәshikti núsqap Janjigitke әmir berdi, jәshikti aldyna jayghastyrghan son.
– Ne qyp túrsyn, otyr bol – dedi zirkildep, Janjigit onsyz da artqy oryndyqqa otyra bergen, motosikl yshqynyp ala jóneldi.
Shany búrqyraghan qara jolda zulaghan «IYJ» jer apshysyn quyryp keledi. Qyryqtyq kózden tasa bolghaly edәuir uaqyt. Janaq joldan kilt búryldy da ananday jerdegi jasyl alanqaygha kep toqtady. Samay Janjigitke
– Týs te mynany al – dep aldyndaghy jәshikti menzedi.
– Ói, nege toqtadyq, Múqaliy qayda, qoy qayda? – degen Janjigitke
– Manevr bez boya, bolshy, ei, sender ýshin ayaghym taldy – Samay jәshikti qozghay berdi. Janjigit týsken son ghana sezdi, óne boyy siresip saldyrap qapty, zorgha iykemge keledi. Janaq jerge brezent jayyp ýstine bir jarty qoyyp, motosikldin artqy qaqpaghyn ashyp, әldebir týiinshekterdi әkelip jayghastyryp jýr. Samay anaday jerdegi aryqtyn jiyegine baryp sheshinip jatyp, búlardy shaqyrdy.
– Bir-bir sýngip shyqsaq kózimiz shyraday ashylady, Jәkó, qoryqpa, aghyp bara jatsan, úyalmay aighayla, ekeulep qútqararmyz seni – dep, kibirtiktep túrghan búghan tiyisti. Su shynynda da rahat eken, tizeden keletin terenge úzynynan jata ketip, basymen qosa batqanda, óne boyynan ashy ter, kýni boyghy ystyq, qolansa iyis qolqany qauyp mýnk ete týsti de, sәtte aghyn su sonyng bәrin sypyryp әketip tazaryp shyqqanday boldy. Búlar qoldarymen aryqtyn tabanyn tirep, ayaqtarymen su shalpyldatyp, shalqalap jatyp, qayta-qayta sýngip úzaq týsti.
– Davay, endi Jәkóni sugha batyrayyq – dep Samay aiqaylaghanda, ekeuinin oiynynan zәrezәp bolghan Janjigit, shynynda da sekemdenip edi, Janaq:
– Qoy-ey, búl dýleydin jýregi úshyp ketse, myna tayaz suda ekeuimizdi aryqtyn eki jiyeginen asyryp laqtyrady, sýiegimiz shashylyp qalar, onan da amanymyzda shyghayyq –degen son baryp kónili jaylandy. «Su jaryqtyq, shynynda da qasiyetti ghoy» – dep oilady ol, ózinin sergip- qunap qalghanyna tan qap, býiirinin de shydatpay shanyshqylaghany basylghanday, tek syzdaghany bolmasa. Ýsheui brezenttin ýstine jayghasqan son, Janaq týiinshekti sheship ishinen et, nan, sarymsaq shygharyp, Samay qalayy krujkany qútymen jana әkep qoyghan sugha shaydy da, bótelkeni ashyp, krujkany ortalay qúiyp, Janjigitke úsynyp:
– Al, davay, iship qoy, sharshaghanyndy sypyryp alady – degende, ýsheui birdey kýldi. ... Búl jaqta basqalar qúsap tilek aityp, tost kóterip jatpaydy. «Al, davay» – dese jetedi, bәrine bәri týsinikti, qysqa da núsqa. Sony qyjyrtyp aghash sheberi bop isteytin auyldaghy jalghyz orys – Efiym Fominnin aitqany mәtel bop ketken. Onyng apayy Evdokiya Bekdayyngha túrmysqa shyqqan, sodan «Men qyz berip otyrghan jaqtan jalghyz qúdamyn, jolym ýlken. Sender bar qazaq meni kýtuge mindettisinder» – dep jýredi. Bekdayyn ana bir jyldary jýgerini jaqsy ósirgeni ýshin Býkilodaqtyq kórmenin qola medalin alyp, ony jumay ma. Erteninde júmystaghylar Efimnen jezdesinin toyy qalay ótkenin súrasa, ol: «...Vsu nochi piliy za kakogo-to Aldabaya. Ya takiy nichego ne ponyal, slushay, – dep alyp әri qaray qazaqsha zaulapty. – Men bilmeytindey jezdemnin onday tuysqany bar ma edi, әlde, Bekdayyngha medalidi Aldabay degen bireu әpergen be?» Sóz bәrine tiyip túrghan son, estigender ýndey almay qalypty. Keyin «Efiym aitty» – degen osy әngime elge tarap ketti. Júrt úyalghanyn kýlip japqansidy, biraq «al, davay» shygha beredi. – Jaraydy, Aldabay ýshin alyp qoyayyn – dep Janjigit ydysty syzdyqtatyp úzaq ishti. Ol tyjyrynyp krujkany qayta úsynghanda,
–Týýh, osy týieshe soraptaytynyn-ay, sen tauysqansha menin jýikem de qúryp bitetin boldy auzyna qarap. – Samaydyn ýirenshikti sózin qalghan ekeui elen qylmady. Janaq jambastyn suyq etin qidalay turap, qalyndyghy eki elidey mayy bar bir japyraqty Janjigitke úsyndy. Onyn ýrke qaraghan týrine qarap:
– Je, jegin kelmese de ózindi zorlap je, әitpese, qanjilik bop ketesin. Búryn bәigeden sharshap jetken attargha ýlkender qúiryq jútqyzyp jatqanyn kórgem – dedi.
– Onda anyq aqjilik eki shelek may jegen Maskbiysh eken, biraq, erte jep qoyyp sarkóben kýiin joghaltyp aldy ma, eki ayaghy kókten keldi ghoy baghana – degen Samaydy.
– Endi bóskendi qoyatyn shyghar, әi, qaydam, onyn ne nәrsege syltauy dayyn emes pe – dep Janaq qostady.
– Qalay desen de qaruy myghym, meni jerden júlyp ala jazdady ghoy, ayaghymnyn úzyndyghy ghana saqtap qaldy, әitpese, – dey bergen Janjigitti.
– Áytpese ne, bir jәshik araqty Maskbiysh útyp ap, auzymyzdy qu shóppen sýrtip otyratyn edik qazir demeksin ghoy – dep Samay taghy bóldi. – Qalay maqtasan da Maskbiysh senimen tirese almaytyny – fakt.
– Sol onyn ishindegi myqtysy Maskbiysh qoy, qalghandaryniki ne sonda? – Janjigittin búl súraghyna Janaq ýnsiz múrtynan kýlip tómen qarady da, Samay eleurep ketti:
– Kak ne? Sen bilesin be olardyn ishine qan qatqaly qansha bolghanyn. Vo, bilmeysin, óitkeni sen kýresesin, basqa uaqytta úiyqtap jýresin.
– Ói, Jәkó kórmeydi deymisin, jay nazar audarmaydy ghoy – Janaq Samaydyn tizginin tarta sóiledi. – Olar bir bәleni oilastyrghanyn osy qyryqtyq bastalghaly bólektenip jýrgenderinen-aq bәrimiz de bayqadyq emes pe. Al, Maskbishti búlar en sonynda qosqan siyaqty. Óitkeni, ne desen de, onyn aramdyghy joq jәne auzynda sóz túrmaytyny da ras, odan keyin – maqtanshaq, men bilsem, analar ýrlep- ýrlep ony da Jәkó siyaqty, tura kýreserdin aldynda shygharghan bolar .
– Joq, ony qoyshy, sen mynany aitsanshy, – Samay Janjigitti iyegimen núsqady. – Men bayqap otyrdym Myrza kep kýbir etip edi, emizik kórgen búzauday ere jónelgenin aitsanshy ananyn sonynan.
– Sonda ne, «kýrespeymin» – deuim kerek pe edi?
– Janjigit oghan antaryla qarady. – Men bilgem joq qoy, ananday kýres bolatynyn.
– Joq, sen nege bireu aitsa ere jónelesing ә, – Samay auyz ashtyrmaydy tipti – Myna ekeuimiz, Janaqty núsqap bolmasaq, ne bolaryn oiladyng ba?!
– Ne bolushy edi?
– Jaraydy, bәrin jyqtyn deyik, sonda analar seni jayyna jiberip qoya beredi deysin be bir jәshik araghynmen. Joq, olar senin araghyndy ishedi, ózine de ishkizedi, sodan keyin araq pen kýrestin ayaghy – tóbeles, olar – on, sen – jalghyz. Kýresken jerinde sýiegin qalar edi...
– Sonda maghan ne qylmadyn deydi?
– Týýhh, mynany-ay, ty na samom dele durak iliy prikidyvaeshsya. Ei, mynaghan sen úqtyrshy, әitpese menin sózim tausyldy. – Samay Janaqqa búryldy.
– Ishtarlyq degen bizden qalmaytyn auru, Janaq tómen qarap ap, әr sózdi shege suyrghanday bir-birlep asyqpay sóiledi. – Sen, Jәkó, basqa jaqtiki bolshy, mysalgha myna irgedegi Marqadan delik tipti. Onda senin tórt audannyn týie baluany bolghanyndy janaghylar jyr qylyp aitar edi, ósirip-óndep aitady aitqanda, óitkeni, olar seni tanymaydy, sodan da qyzghanysh joq. Tanymaytyndy maqtau – búl siyaqtylargha ózderi maqtanu ýshin kerek. Al, ózimizdin ishimizde jýrgenge, atamanyz, jaqsy lepesti ólshemey aitugha bolmaydy. Óitkeni, onyn aty ozsa, bizdin iytimiz qyryn jýgiredi. Nege ol alda jýredi, qatarda jýrsin, qatardy búzbasyn, bolmaydy eken, ony artta jýrgizemiz. Óite almasaq erligimizge syn, eldigimizge syn. Mine, bar sayasat – osy.
– Uay, desenshi, – Samay myna jaqtan taghy shydamay Janaqqa tiyisti – sen osy Aqtaylaq biydin jiyeni emessin be, sluchayno. Shirkin, zamanynnan kesh tuyp traktorist bop jýrsin ghoy, әitpese, maldasty qúryp, qamshyny tayanyp biylik aityp otyrar edin.
– Mine, ony da kóre almaydy – Janaq Janjigitke iyegimen Samaydy núsqady – Janaghy sózimnin mysaly.
Ýsheui birdey kýldi.
– E-e, senin «maghan kim shyghad» – dep úrandaghanyn, Janaq aitqan Múqalidyn qoyy, bәrin jana úqtym – dedi әlden uaqytta Janjigit dostarynyn múnyn syrtynan jasap jýrgen qamqorlyqtaryna shyn kónilden riza bop:
– Bes saghatta jetti-au әne-e-eu-u basqa – Sanaq Janjigittin tóbesinen asa qarady. – Oghan da tәuba. Bәri taghy kýldi.
– Al, jigitter, atqa qonalyq... Qaranghy týspey jaghagha jeteyik, audy qaraymyz. – Janaq dastarhandy jiystyryp sóilep jýr. – Sodan keyin uhany pisirip qoyyp әngimeni asyqpay jalghastyramyz, búiyrsa, týn bizdiki.
– Sonda dalagha týneymiz be, ýidegiler alandamay ma? – degen Janjigitke.
– Dauysyn jaman shyqty ghoy, kelinshegin bir týnge shydar, alandamaydy, baghana balalardan aityp jibergemiz, bol jinal, – dedi Samay.
Motosikldin artqy oryndyghynda shayqalyp kele jatqan Janjigit eki jaghynda zyrylday ainalyp qalyp jatqan shiy, qaraghangha qaray otyryp oigha shomdy. «Dos bolsa osylarday-aq bolsyn – dep oilady ol. – Men ýshin bastaryna bәle izdep, dalagha týnep jýrgenderin aitsanshy. Analar týni boyy auyldan búny izdeytinin bilip otyr, sonan da uha pisirip jatpaqshy, ony maghan bildirmegen týrleri, ózderinshe...».
...Búlar erteninde asyqpay aularyn taghy qarap, auylgha sәske týste jetti. Birden Bayjýsip aqsaqaldykine toqtap, Janjigitti sýiregendey qyp synyqshynyn aldyna әkeldi. Qart onyn arqasyn qazdyn mayymen sylap, aqyryn basyp otyryp, ózine ghana týsinikti bir qimyldar jasap, janyn әbden qinady. Bir uaqta «sýbe qabyrghan mayysyp, kók etke tirelipti, omyrtqagha bekiytin túsynda da zaqym bar, әli ýsh-tórt kýn kelesin» – dep qoya berdi. Janjigit bir júmaday del-sal bop jýrdi. Aqsaqaldyn qoly shipaly eken, aitqan uaqytta býiirinin shaghyp syzdaghany basyldy, tek oqysta shalt qimyl jasap qalsa shanyshqany bolmasa. Biraq, sanasynda әldene synghanday. Alghash ret ózin ózi jek kórdi, kýresti jek kórdi, ózimen kýreskenderdi jek kórdi. «Búlanbay agha, seniminizdi aqtay almadym, qazaqtyn kýres degen óneri ózderinizben bitip, biz ýshin tóbelestin basy bop qaldy, Siz bizge bórin ýiretip ediniz, biz ýiretpek týgili, ýiretkeninizdi ústana almadyq». Neshe kýn sýlesoqtanyp jýrgende osy oilardan aryla almady. Dýisenbide múny Upravtyn ózi shaqyrtypty.
– Baluan Jәkó, amanbysyn, qalay qyryqtyqtan keyin demindi aldyn ba? Ýi- ishinin jaghdayy jaqsy ma? Qajet kómek bolsa, ait – dep aldymen adamnyn jaghdayyn súraytyn әdetimen. – Olay bolsa, Jәkó, meni tynda, otyzdy ortaladyn, qysy-jazy qualandy júmysta shapqylay bermey, bir sharuanyn basyn ústaytyn kezin jetti. Kýzde bir otar úrghashy toqty bersem deymin saghan, qalay oilaysyn, kórmegen malyn emes. – Janjigittin tosylyp qalghanyn kórdi de – Onda, kelistik, qolynnan keletinine senem – dep bastyrmalatty. – Al, qazir shaqyrghanym, anau Rәbildi bilesin, qalada asqazanyna operasiya jasatypty, әielimen sóilestim, jaghdayy tәuir deydi. Biraq, pyshaqqa týsken onay deysin be, eki-ýsh aisyz júmysqa jaramas. Sen sonyn ornyna LSP * gha bara túrsan, endi kýzge de qansha qaldy. Janjigit ózi de myna sýrgin tirlikten keyde qajyp, «bir otardyn sonynda óz qotyrymdy ózim qasysam...» – dep oilaytyn, biraq, bәri múnsha tez sheshilgende abdyrap qaldy. Birtalaydan keyin «barsam barayyn» – dep kýngirledi. – Al, onda jaqsy, ózindi shaqyrghanda aitpaghym osy edi, qalghanyn brigadirler aitar, Uprav qolyn úsyndy. Búl esikke baryp qalghanda – Janjigit, – dep dauystap qayta toqtatty, múnyn janyna jaqyndap keldi de. Ózin bilesin, baluandyghyna bek riza aghalarynnyn bireui – menmin. Áneukýni auyldyn, auyldyn emes- au audannyn abyroyyn asqaqtatqanynda býkil auyl, basy men bop qalay aiqúlaqtandyq. Onyn – erlik, onday ataq әperetin syngha týsip jatsan qúba-qúp. Shataq әkeletin alys-júlystan aulaq jýr der edim, búl menin aghalyq aqylym tyndasan, al, jaqsy jolynnan qaldyrmayyn. «Estigen eken ghoy, úyat boldy, búl kisi múny aitar demep edim».
... Janjigit sol ketkennen mol ketti. Júrt ony jylyna bir ret qyryqtyqqa qoyyn aidap kelgende ghana kóretin boldy. Bireuler – baluan Jәkó on kisini bir demde jenip sodan kókjúlyn bop ketipti – dedi, bireuler – qabyrghasyn mayyp qyp, qatty-qayyrymgha kelmeytin boldy – dedi. Maskbish – kýresti ústay almaghandy kýrestin kiyesi úrady, sodan onyn kýshi qaytty – dep danyshpansydy. Júrttyn aitqanynyn biri de shyndyqqa kelmeytin, Bayjýsip aqsaqal qabyrghasyn da ornyna keltirip bergen, qazir bilinbeydi de, kýshi de qalpynda. Bar bәle – múnyn ishinde, biraq, ol turaly eshkimge tis jarmaydy Janjigit...
...Sol siyr tabynyn baghyp jýrgende kórgenimnen keyin de ýsh-tórt jyl ótip ketipti. Ortalyqtyn shetki kóshelerinin birinde alasa shaghyn ýide túratynyn biletinmin. Shalqasynan ashyq syrtqy esikten kirgende dombyranyn kýngirlegen qonyr dauysy estildi. Auyz ýide esikke arqasyn berip, tómen qarap kózin shala júmyp, baluan Jәkó mýlgip otyr. Qolyndaghy bir tútam qalaq dombyragha anaday sausaqtar qalay siyady – dep tan qaldym. Men ózi ónerden enshi almaghandardyn qatarynanmyn, sonan da dombyra, syrnay degenderdi úgha da, tynday da bilmeymin. Biraq, búl jerde meni әuennin tym-tym jaqyndyghy, tym jylylyghy toqtatty. Aqyryn basyp art jaghynan kep tize býktim. Kýi meni besikte әldiylegendey, endi, mine shybyq minip shapqylaghandaymyn. Mine, kóp bala ózenge qaray úshyp baramyz... Kenet tәtti qiyal short ýzildi. Basymdy kótersem, ol artyna búrylyp maghan qarap otyr eken. Qos qolymdy úsynyp sәlem berdim. Maghan tosyrqay qaraghanynan tanymaghanyn andadym. Meni tan qaldyrghany- bylay da salaly jinishke kóringen sausaqtary ústaghanda qalyn sýiekti terimen ghana qaptap qoyghanday seziledi eken, alaqany da solay, etsiz juan sýiek. Júrtshylyq múnday poshymdy jandy «sýiegi auyr» –deydi әdette. Ákemdi aitqan son baryp tanydy. – Janaghy tartqanynyz kimnin kýii? – dedim kýiden birdene úghatynday, әngimeni sozbaq niyetpen. – E-e, Qojykening saryny ghoy, bala kýnnen qúlaqqa sinisti bolghan. Auylda birer shal shertetin, solardan estigenim de ana jaqta – iyegimen bir baghytty núsqady «Týsinikti» – dep oiladym. Elektr shәinekke shelekten baqyrmen alyp su toltyryp tokqa qosty, dastarhan jasaugha kiristi. Men aqyryn ýidin ishin sholyp otyrmyn. Kónentoz zattar taza, shashylghan dýniye joq, biraq bәrinde bir ýilesim jetispeytin siyaqty. Sony andaghanday eki jyldan asty kempirim qaytqaly, jalghyz úl әskeriy qyzmette, kontraktniyk deydi. Qolyma kel – dep bolmaghan son, byltyr qyzmet atqaratyn jeri – Atyrau jaqqa baryp keldim kóreyin dep. Eki balamen eki kishkentay bólmede túrady eken, ne asýiine syimay, ne tósegine syimay bek qolaysyzdandym bir júma jatqanda. Kelin ekeui de júmysta, balalar baqshada. Syrtqa shyqsam bir tanys joq, bәri әskeri, bәri asyghys júrt, ózim shamalas jan kórmedim. Úlgha aittym, shamam barda saghan salmaq salmayyn, ózim de qysylmay óz jerimde jýreyin dedim de qayttym. Auylda bir tughanday bite qaynasyp kettik qoy Shaygha kel – dedi sózin ýzip. Pisken sýttin qaymaghyn ezip qosqan qoy kýren shaydyn dәmi erekshe eken. Bauyrsaq, qúrt, sary may salghan dastarhan da jalghyz adamnyn tirligine kemshin týsip túrghan joq...
– ... Tipti, bir Maskbishtin ózi nege túrady, qazir ol da zeynette, menen eki jylday búryn shyqqan. Júmysy – tanertennen týske deyin auyldy bir aralap shyghady, týsten keyin sol janalyghyn ózin tyndaytyn biz siyaqty shaldargha jetkizedi. Minez ózgermeydi eken ghoy, sol bayaghy qalpy – ózinin búl ónirde jauyryny jerge tiymegen baluan bolghanyn aitady jәne ony maghan aitady. Ne dersin, kýlesin de qoyasyn. Biren-saran eski kózderdin biri de osyndaghy. Túrghylastardyn kóbi jan-jaqqa ketti balalarynyn sonynan. Samay men Janaq ta kóshti osy kóktemde. «Kósh baysaldy» aityp jýk tiyesken bop uaqytty ózimizshe sozghanmen bola ma, qoshtasatyn kez de keldi. «Jәkó, amandyqpen kórisuge jazsyn, artyq – auysym bolsa kesh» – dep Samay jylamsyrap kelip qúshaqtaghanda men de eki kózime erik berdim ghoy, jarty aidan keyin Janaqty da solay shygharyp saldym. Ekeuine de auylgha әdeyilep bargham. Men kempir auyra bergen song audan ortalyghyna zeynetke shyghysymen keldim ghoy. Oryndaryn әli ógeysip jýrmin , olargha tipti qiyn shyghar, biz eldin ishindemiz ghoy. – Baghanadan sambyrlap qatty sóilep otyrghan dauysyna diril aralasyp qojyrap ketti. – Taghy bir shyny ish. Men kesemdi qayta úsyndym.
– Anda-sanda Bekqazy soghyp ketedi. Ol zeynetke shyqqan son taghy bir óner bastap saqal qoya bergen. Keyde bir jiyndarda tósin japqan aq saqalyn taramdap tóbedey bop otyrghanda, tanymaghan adam ony saliqaly qariya eken dep qalatyn shyghar – Janjigit kenkildep kýldi. – Ótken qysta jýzge tayap baryp bir apamyz dýniyeden qaytty, shóbere týgili, shópshek kóripti, armany joq. Jan-jaqtaghy úrpaqtarynyn kelip jetkenin tosyp, sýiekti shygharmay týs aughansha ayaldatty. Kýn suyq, tona bastadyq... «Apamyzdyn sapary – toy ghoy» – dep júrt birazdan keyin qaljyn, qaghytpa aita bastady. Sonda ghoy, Bekqazy: – Ei, Jako, – dep aiqay salghany. Bәri kýrektey saqaly tósin japqan engezerdey shalgha qarady. Anau ony kerek qylghan joq. – Pomnishi sen meni bayaghyda bir ret sborol. Sonyn otvetin beru kerek, davay shyq ortagha, ústasyp kóreyik – dep kýrkirep túr. Al, ne deysin?.. E-e, búnyn bәri bir kýngi tirliktegi qyzyq qoy – dep kýrsinip baryp toqtady. Qúlaghy tosang estiytinderdin әdetinshe, baghanadan sambyrlap qatty sóilegen Jәkó ýndemey qalghanda, ýidin ishin bir menireu tynyshtyq basty. Men qabyrghagha sýieuli túrghan dombyrany alyp qaray bastadym... Moyyny eki qarystan sәl asatyn shauyp jasaghan, shanaghyn qashaumen oiyp, betine júqa taqtay shegelegen eski dombyra uaqyttan qaraqonyr tartypty. Pernesi de siyrek baylanghan, ishegi tym juan siyaqty kóringen.
– Saghyntay bergen. «Ákeydin kózi dep saqtaghanym bolmasa, bizdin ýide múny ústaytyn jan joq. Sen al, bir kәdege jarasyn tekke qansyp jatqansha» – dep. Mynau magazinnin dombyrasyna ýirene almaymyn. Dauysy da qatty, dybysynda da biyazylyq joq siyaqty. Búl shirkin adamgha serik qoy, qajysan sergitedi, qinalsan oilandyrady, jalghyzdyghyndy jasyrady. – Jәken taghy ýndemey qalghan. Men dombyrany qolgha alsa eken dep ainaldyryp otyrgham, bettemeytin týrin tanyghan son ornyna sýiey saldym.
– E-e, allanyn bergen ólsheuli ghúmyryn el qatarly keship kelemiz, óz óremizde óz tirligimizdi jasadyq, etken enbegimiz eskerusiz qalghan joq. maqtauyn da aldyq, medalin de taqtyq, qazir mine, ókimet beynettin zeynetin berip otyr. Shýkir, qanaghat bolsa búiyrghan rizyq jetedi ghoy. Tek qinalatynym – topyraghy torqa bolghyr, Búlanbay aghamnyn aitqanyn orynday almaghanym. «Kýreske qyzmet etinder, sonda ghana ol da bar óner siyaqty, senderge on qaraydy » – dep edi. Sol agham arbamen auyldardy aralap jýrip qansha balany kýreske tartty, maqsat-kýresti joghaltpau. Al, biz Áues, Sartay, Bekqazy, men – bәrimiz jabylyp bir balany shygharghamyz joq, jaraydy, ózimizdin óremiz ony baulugha jetpesin, qúryghanda bir balany nege Nazarbektin qolyna tabystamadyq. Ekinshi, osynda kelgeli bir- aq ret ýlken dodagha qatysyppyn. Nege ózim shyndap kýrestin sonyna týspedim? Osy eki sharuanyn birin jerine jetkizgenimde, menin kýreske qyzmet etkenim sol bolar edi-au. Qaytersin, qayratyn tolghanda aqylyn tolmay, aqylyn kirgende kýshin qaytqan, ókinishi kóp, biri kem dýniye.. – Talaydan keyin baryp, ózine ózi aitqanday, kýbirge tayau ýnmen – Baluannyn oquyna týse almadym – dedi de úzaq ýnsiz qaldy. Men maldas qúryp otyrghanda menin beluarymday úzyn boyly, enkish jauyryndy shaldyn qúnysqan jalpaq iyghyna, tómen salghan aq basyna eleusiz kóz tastap әngimenin endi qiyspaytynyn úqtym. Bir týsiniksiz auyrlyqtan qashyp syrtqa shyghugha asyqtym. Ol «aman jýr» – dep qolymdy aldy da sol túnjyraghan qalpynda qala berdi ... Talay jerge barghanymsha, qúlaghyma dombyranyn kýngirlegen qonyr ýni men «Baluannyn oquyna týse almadym» – degen kýbir qatar estilip túrdy...
Qúmarbek QALIYEV.
ShyghysQazaqstan oblysy,
Kýrshim audany.
Abai.kz