Búryndary "men qazaqpyn" degende qany qyzbaytyn adam bolmaghan. Sebebi, qazaq degen sózde mәrttik, jomarttyq, adaldyq, sabyr men tózim, úyat pen ar, ynsap pen qanaghat, túraqtylyq pen qaysarlyq bolatyn. Qysqartyp aitqanda barlyq ruhany qasiyet qazaqtyng boyynan tabylatyn. Joq bolsa, tabugha tyrysatyn. Sondyqtan, Abay: "jalqausyn, bossyn, ezsin" dep qayrady. Qasym han, ensegey boyly Er Esim, Tәuekel, Abylay siyaqty handarymyzben qatar qazaqtyng ruhany shejiresinde sopy Áziz Mýsirәli, Baba Týkti Shashty Áziz siyaqty ghaziz jandy úly adamdar kóp boldy. Solardyng ishinde shoqtyghy biyik Áziret Súltan men Beket atany júrt jadynan esh úmytqan emes. Al, sol babalarymyzdyng ósiyet etip ketken asyl qasiyetterin boyymyzdan qalay tabamyz degen mәsele kóp aitylyp, jii nasihattaluy kerek dep oilaymyz.

Beket atanyng 260 jyldyq mereytoyyn keng kólemde atap ótken Manghystaudaghy toyda osy ýsh súraqty el aghalarymen talqylap kóruge tyrystyq.

Búryndary "men qazaqpyn" degende qany qyzbaytyn adam bolmaghan. Sebebi, qazaq degen sózde mәrttik, jomarttyq, adaldyq, sabyr men tózim, úyat pen ar, ynsap pen qanaghat, túraqtylyq pen qaysarlyq bolatyn. Qysqartyp aitqanda barlyq ruhany qasiyet qazaqtyng boyynan tabylatyn. Joq bolsa, tabugha tyrysatyn. Sondyqtan, Abay: "jalqausyn, bossyn, ezsin" dep qayrady. Qasym han, ensegey boyly Er Esim, Tәuekel, Abylay siyaqty handarymyzben qatar qazaqtyng ruhany shejiresinde sopy Áziz Mýsirәli, Baba Týkti Shashty Áziz siyaqty ghaziz jandy úly adamdar kóp boldy. Solardyng ishinde shoqtyghy biyik Áziret Súltan men Beket atany júrt jadynan esh úmytqan emes. Al, sol babalarymyzdyng ósiyet etip ketken asyl qasiyetterin boyymyzdan qalay tabamyz degen mәsele kóp aitylyp, jii nasihattaluy kerek dep oilaymyz.

Beket atanyng 260 jyldyq mereytoyyn keng kólemde atap ótken Manghystaudaghy toyda osy ýsh súraqty el aghalarymen talqylap kóruge tyrystyq.

1. Qazaqta «Mәdinada - Múhammed, Týrkistanda - Qoja Ahmet, Manghystauda - Pir Beket» degen sóz bar. Osyny qalay týsinesiz?
2. Beket ata sekildi ruhany túlghalar qazaqtyng minezin týzep, ar, úyat, namys, eldik sana, adamgershilik qasiyetterdi adam boyyna sinirip, mәngilik óshpes múra etip ketti. Osy qasiyetterdi qazaqtyng jýregine qalay júqtyramyz? Tәjiriybesi bar ma?
3. Biz úly babalarymyzdy kóp nasihattaymyz. Olar dýiim qazaqqa, әlemge ýlgi bolghan adamdar. Olardyng boyyndaghy adamgershilik, erlik óz boyynyzda bar ma?

Ánes Saray, jazushy:
1. «Mәdiynede - Múhammed, Týrkistanda - Qoja Ahmet, Manghystauda - Pir Beket». Búl - Beket atamyzgha halyqtyng bergen baghasy. Beketting ornyn anyqtap berip túr. Búdan artyq bagha joq. Ótkende bir jerde batagha basqa da adamdardy qosty. Olardy qosudyng qajeti joq. Osy ýsh taghan ústalyp qalatyn bolsa, ýlken iydeologiya bolady. Ýsh taghandy ylghy da aitu kerek. Osydan ainymasaq, bizder týbinde Beketting qadyr-qasiyetine jetemiz. Sonday-aq ýsheuining arasynda ruhany sabaqtastyq bar. Qazaq dalasynda sopylyqtyng teoriyasyn Qoja Ahmet Yasauy jasap ketken. Beket ata sol Yasauiyding shәkirtterining shәkirti bolyp keledi.
2. Búl adamdar ózderining isimen, minezimen ónege bolghan. Múhammed (s.gh.s.) Payghambardyng istegen isin sýnnet deydi. Hadisterdi Payghambardyng kózin kórgender jazghan. Búl kisiler sol jolmen jýrgen. Jәne búl kisilerding jýris-túrysy, minezi, keremeti halyqtyng auzynda qalghan. Qayrymdylyghy, adamgershiligi, el ýshin janyn beretindigin surettep, jinaqtaghan. Sodan bolar qazaq halqynyng joyylmay osy kezge jetui sol Bekettey әuliyelerding sharapaty dep oilaymyn. Olargha qazirgi dýnie toyymsyz, qanaghatsyz, qiyanatshyl, aqshandaghan desen, dýniyeden bezip keter edi.
3. Men óz boyymnan tabylady dep aita alamyn. Biraq olarday erekshe jaratylghan adam emestin. Men pendemin. Pende dep ózining jaqsylyghy men jamandyghy bar adamdy aitady. Halyqtyng 99 payyzy pende. Biraq pende bolyp túryp pendeshilikke salynbaytyn joldy qarastyru kerek. Qiyanat jasamau, óz enbeginmen kýnindi kóru, bargha qanaghat, joqqa sabyr - bizding halyqtyng negizgi ústanghan ústanymy. Sony joghaltyp alsaq, qúrdymgha qaray jol shegemiz.

Júmabay Shashtayúly, «Qazaq әdebiyeti» gazetining bas redaktory:

1. Elimizde keybireuler әuliyelerdi syilaugha kelgende taza músylmandyq kanondardy qatty saqtaymyz dep, tym úshqary ketip, dogmagha úrynatyny bayqalady. Osynyng kesirinen birneshe topqa bólinip jatqan jayymyz bar. Jalpy eng qasiyetti qúndylyqtardyng jiyntyq mәninde últ túrady. Sol biyik filosofiyanyng biyiginen kórine almay jatamyz. Men ruhany biyikke kóterilgen túlghanyng aldynda túrghanday sezinem. Osy jerge kelmesten búryn ruhany ishtey dayyndalghan dúrys siyaqty. Lauazymgha qatty mәn beretin qazirgi uaqytta ziyaratqa keluding manyzdy nәrsesin bayqadym, dýniyeni úmytyp, últqa, ata-anagha, balagha degen izgilik boygha daryp, paryzdyq mәseleni kóteretin oryn ba dep qaldym.
2. Beket atamyz osy kýnge deyin halyqtyng sanasynda. Búl - ýlken túlgha. Halyq jadynan shygharmaghan úly ruhany túlghalardy dogmagha úrynbay, sayasatqa ainaldyrmay halyqqa nasihattau kerek. Býginde sonday túlghany aitqanda, mifologiyalyq túrghyda toqtalady da, shynayy túlgha etip tanu, taldau jetispey jatyr.
3. Men erlikke, qúrbandyqqa qay betimmen baramyn (kýldi)...

Temirhan Medetbek, aqyn:

1. Keybireuler búl asyl sózdi tek Manghystauda ghana aitady dep oilaydy. Negizi barlyq jerde aitady. Jaqynda Týrkistangha atalarymyzdyng birine qúran baghyshtaugha barghanda batagha osy ýsh ruhany túlghany qosty. Múhammed (s.gh.s.) payghambardyn, Qoja Ahmet Yasauiyding jolyn jalghastyrushy Beket atanyng orny erekshe. Ruhany tútastyq osy ýsh túlghany auyzgha alumen qalyptasady. Beket ata kýlli qazaqtyng ruhany ústynyna ainaldy degen sóz. Jan-jaqtan adamdardyng Atanyng basyna aghylyp kelui búl orynnyng ruhany ortalyqqa ainalghanyn kórsetedi. Jana men bir adamdy zenbilge salyp ziyarattap jýrgenderdi kórdim. Búl ne degen peyil, yqylys?! Beket atynyng basyna dirildenkirep týsip edim, quattanyp shyqtym.
2. Beket ata siyaqty túlghalar imandylyqtyng institutyn qalyptasty-ryp ketti. Kóp ziyarat etu kerek. Ziyaratqa jaman, las qasiyetterdi shygharyp, janaru, tarazu ýshin keledi. Imandylyq qúndylyqtardy boyyna darytyp, izgilikke úmtylugha jәrdem beredi әuliyeler.
3. Men mýmkindigimshe taza bolugha tyrysqan adammyn. Alla Taghalanyng aldynda eshqanday kýnәm joq dep aita almaymyn. Biraq qolymnan kelgenshe jaqsylyq jasap, qiyanat jasamaugha tyrystym. Bala-shaghamdy da jaqsylyqqa, ar-úyatqa, kóregendikke, jannyng tazalyghyna tәrbiyeleuge úmtyldym. Baghamdy júrt aitsyn, men ózimdi qalay keremetpin dep aitamyn? Enbegimdi oqyghan júrttar maqtap, alghys aityp jatady ghoy. Alla Taghalagha, әruaqtargha, ruhany әlemge enbegimning birshamasy arnaldy.

Aydar Abuov, Mәdeniyetter men Dinder halyqaralyq ortalyghynyng diyrektory, filosofiya ghylymynyng doktory, professor:

Halyq auyz әdebiyetinde qalyptasqan sóz. Mening pikirimshe, búl óte dúrys. Ol dәstýr. Qazaq dalasy islam dýniyesining eng shetki jeri dep esepteledi. Ilude bireui ghana Mekke baratyn bolghan. Al, Mekke jete almaytyn qarapayym halyqtyng sanasyna uaghyz aityp jýretin aqyn, aghartushylar osy tónirektegi Týrkistangha ýsh ret ziyarat jasasan, ol da qasiyetti sapar dep aitylatyn. Ol qajylyqqa tenelmeydi, biraq әuliyelerge de ziyarat etu de sýnnetten, jaqsylyqtan tughan iygi is, qalyptasqan dәstýr. Sondyqtan әrbir músylman Yasauy babagha, Beket atagha ziyarat etudi ýlken qúrmet dep esepteydi. Halyqtardyng islamgha qayshy kelmeytin dәstýrleri islam әlemining filosofiyasyn damytady. Týrkistanda Qoja Ahmet Yasauiyding shәkirtter tәrbiyelep, týrkilerge týsinikti týrki tilinde «Diuany hikmet» enbegin jazdy. Onyng shәkirtteri, dәruishteri Qazaq dalasyna, Túran әlemine, barsha týrki eline Yasauy ilimin taratqan. Yasauiydi tek Qazaqstan emes, týrki dýniyesi ózining ústazy esepteydi. Beket ata Qoja Ahmet Yasauiyding ilimin iygergen, onyng ruhany mektebin damytqan tikeley izbasary, shәkirti.

Smaghúl Elubay, jazushy:

1. Mekkege jәne qazaq dalasynyng Mekkesindey bolghan Qoja Ahmet Yasauy kesenesine, Beket atagha baru ýshin de adamgha dayyndyq kerek dep oilaymyn. Mening sol dayyndyghymnyng joqtyghynan shyghar, Atagha birinshi ret keldim. Atalarymyzdyng qazaqtyng ruhany tarihyndaghy ornyn týsinetindey halge jetip, ziyarat ettik. Sopylyq - islamdaghy әuliyelerdi tudyrghan keremet úly jol. Shynyn aitqanda, islam dinin sufizmnen ajyratugha bolmaydy. Áuliyeler - Payghambardan, sahabalardan keyingi islamiyattyng payghambar jaqqan alauynan ot alyp, qaranghylyqty jer betinen serpu ýshin jan-jaqqa jýgirgen ruhany jelayaqtar. Qazaq dalasynda Payghambardyng jolyn qughan әuliyeler kóp boldy. Sonyng ishinde Qoja Ahmet Yasauy men Beket atanyng orny bólek.
2. Sopylardan qanday ýlgi qaldy? Jalpy iman jolynda tazalyqqa, qúlshylyq etuge, tózimdilikke, qanaghatqa, Qúdaydyng shapaghatynan ýmit etuge ózin arnasa, qúdiretke ie bolatynyn, qarapayymdylyqtan ruhany shyngha kóteriletinin olar ózining ómirimen dәleldedi. Qazaq dalasynda ruhany shyngha ainalghan әuliyelerge Qoja Ahmet Yasauiyge, Baba Týkti Shashty Ázizge, Beket atagha qarap, ruhany biyikteuimiz kerek. Jer bauyrlap qalmauymyz kerek. Olardyng qaldyrghan sabaghy osy. Biz әuliyelerding ýlgisine qaray bet búrdyq. Beket atanyng әruaghy qoldaghay!
3. Sol adamgershilikke barar joldamyz dep oilaymyn.

Janat Áskerbekqyzy, Filologiya ghylymdarynyng kandidaty, aqyn:

Týrkistan - týrkilerding ruhany otany. Dәstýrli músylmandyghymyzdyng qanat jayghan jeri. Músylmandyqtyng irgesin qalap, býkil qazaq dalasyna taralghan jeri. Islam dinin úrpaqtyng jýregine sinirgen úly ústaz Áziret Súltan, әuliyelerding súltany - Qoja Ahmet Yasaui. Beket-Atamyz osy Qoja Ahmet Yasauiyding jolyn jalghastyrushy, dәstýrin jalghastyrushy ruhany shәkirt. Arystan bab Múhammed payghambardaghy amanat-qúrmany alyp, Qoja Ahmet Yasauiyge tabystaghan. Búlardy biriktirip túrghan jol - dәstýrli músylmandyq, qazaqtyng ishine keninen taraghan, ata-babanyng saltyn, dәstýrin, ghúrpyn, últtyq ereksheligimizdi, tilimizdi, dilimizdi saqtay otyryp taraytyn músylmandyq. Osy joldy ústaytyn bolghandyqtan haqiqat joly, haqtyng joly negizgi tiregi, ústyny osy kisiler dep bilemin. Sondyqtan biriktirip túrghan kýsh osynda.

Núrtóre Jýsip, «Ayqyn» gazetining bas redaktory:

1. Búl túlghalardyng aty nege әigilenip túr? Qúranda «eger Meni kimde-kim shyn sýise, Men onyng esimin mәngilik qylamyn» degen ayat bar. Múhammed (s.gh.s.) payghambar, onyng ilimin ústaghan Qúl Qoja Ahmet Yasaui, Pir Beket Atamyz da Qúdaydy shyn sýigen adamdar. Sondyqtan búlardyng aty janghyryp túrady, úmytylmaydy. Búl kisilerding atyn atay almaytyn zamandar boldy. Tәuelsizdik alyp ruhany bastau beretin úly túlghalarymyzgha qayta jýginip jatyrmyz.
3. Endi ony men aita almaymyn, әiteuir jaqsylyqtyn, әdiletting jarshysy bolsaq, tura jýrsek, kishkentay bolsa da halqymyzgha qyzmet etsek degen oiymyz bolady. Beket atanyng basyna ziyarat qylghanda jaqsy әserde boldym. Adamnyng jigerine-jiger qosady. Ómirdi payymdaysyn, tarazylaysyn. Ýlken, ghalamat oy salarlyq sapar boldy.

Pikirlerdi jinaghan: Dәuren SEYITJANÚLY, Kamshat BATYRBEKQYZY

«Ýsh qiyan» gazeti