Nauryz meyramynyng Úlystyng Úly kýni atalyp, halyqtyq merekege dәl qashan ainalghanyn dóp basyp aitu qiyn shyghar. Degenmen, XIII ghasyrdyng enshisine tiyesili boluy mýmkin. Sebebi, kóshpendi taypalar qúrghan handyqtardyng memleket bolyp qalyptasuy osy kezenmen baylanystyrylyp jatady. Kókte kýn, jerde han men qarasha tenesetin «Úlystyng Úly Kýni» delinui tegin bolmasa kerek.

Búl jerde biz búl merekening dәstýrin jiti zerttep, salt-sanasyn meylinshe qatang saqtauymyz kerek. Dәstýr degenimizding ózi ozyq ýlgini qabylday otyryp, ary qaray úrpaqtan úrpaqqa jalghastyryp saqtau degendi bildiretin úghym. Olay bolsa, dәstýr - halyqtyng ziyatkerlik menshigi. Dәstýrinen aiyrylghan el de, últ da jer betinen joyylyp ketedi. Onday elding óz memleketi de bolmaydy. Sondyqtan, qazaqty óz bolmysymen saqtau ýshin salt-dәstýri onyng týpkilikti qaynar kózi bolady.

Qazaq balasy ejelden Úlystyng úly kýni merekesinde agha buyngha iltipat tanytyp, bala-shaghalargha quanysh syilap, bir birlerine tartu-taralghy jasap, aghayyn tuys, qúda-jegjat, kórshi-qolandarymen jinalyp oiyn-sauyq qúrghan.

Qazirgidey alanda kiyiz ýy tigip, týrli dengeydegi basshylar bir birine jaghympazdanyp, tәtti-dәmdilerin kimning lauazymy joghary bolsa sonyng auzynda tosyp, qarapayym halyqty kózge ilmey shikireyetin tonmoyyn burokrattyq bizding tarihymyzda eshqashan bolmaghan. Eshkim kópten oqshaulanbay, bәri teneskendikten búl naghyz halyqtyq meyram sipatyn alghan ghoy.

Sovet zamanynda Nauryzdy mýldem úmyttyrugha tyrysyp, jappay shyrsha merekesin toylaugha kóshtik. Tәuelsizdik jyldary Nauryz ortamyzgha oralghanymen ony әli óz bolmysymen toylay almay yryn-jyryng etip jýrmiz. Ony tek kóje ishu, kóne qazaq bolyp ról oinau, bir kýn shapan kii dep týsinu qate!

Qazaqtar Úlystyng úly kýnine kýzden bastap dayyndalghan ghoy. Mal semirgen qondy kezinde qystyng alghashqy kýnderinde soghym soyyp, qúrt-irimshik, jent sekildi taghamdaryn dayyndap, qaryn-qaryn jas et, may, qatyq jinap, eng dәmdi-tәttilerin «úzyn sary kelgende» dep keyinge saqtaytyndarynyng bir sheti Nauryz merekesin kýtkendikterinde jatyr.

Sonday-aq, kiyim-keshekterining óndisin, janasyn merekede kiyemiz dep taza, kirshiksiz kýii saqtap otyrghan. Ýiin, aulasyn, qora-qopsysyn da tazalap barynsha janarugha tyrysqan.

Úlystyng úly kýnimen birge yrys-bereke, qút kiredi dep sengendikten kónilde kirbin, uayym-renish bolmauyn manyzdy sanaghan. Búryn renjisken aghayyndar «kónilding kiri aitsa ketedi, qoldyng kiri jusa ketedi» dep, ózara ashyq-jarqyn syrlasyp, keshirisken. Ýige kelgen qonaqty qalay kýtetindigin aitpay-aq qoyayyn. Jylannyng da basyna aq qúiyp shygharatyn halyqpyz ghoy.

Mereke kýnderi eshqanday beyberekettikke jol berilmegen. Jaman sóz aitugha tiym salynghan. «Eski jyl esirkep, jana jyl jarylqasyn» degendey tek izgi niyetten shyqqan iygi tilek, batalar ghana aitylghan.

Endi, Úlystyng úly kýni qanday әreketterge tiym salynghany turaly bir-eki auyz aita keteyin:

• Búl kýni is tiguge bolmaydy. Ásirese, eski kiyimderding jyrtyghyn jamaudy «eskimen alysqannyng esi ketedi» dep sanaghan;

• Búl kýni bóten ýige qonudy sol jyl boyy ýiine toqtamay alys saparda boludyng nyshany sanaghan;

• Jylap-syqtau, jýz shayysu, boqtasu sekildi jat qylyqtar jasasa, jyl boyy janjaldan qútylmaydy dep sengen;

• Kýndiz jatyp úiyqtaugha tiym salghan. Tósek tartyp jatqan nauqastyng ózi otyryp, bir sәt kónil kóteruge tiyis bolghan.

Olay bolsa, biz býgingi kýni qalay toylap jýrmiz? Jappay teatrlandyrylghan kóriniske erip, jasandylyqqa kóship kettik. Búqaralyq mәdeny sharalardy aitpaghannyng ózinde әr mekeme salt-dәstýrdi kórsetip jatyrmyz dep «besikke bala salyp», ótirik «túsau kesip», «qúdalasyp, qyz úzatyp» shala býlinemiz. Onyng ne keregi bar? Toylaghan song bәri shynayy bolsyn da! Qalay?

Birinshiden, jyldyq júmysty Nauryz meyramy qarsanynda qorytyndylap, mynnan túlpar, jýzden jýirik shyqqan ýzdikterimizge osy merekede memlekettik marapattar men atauly syilyqtardy úsynudy dәstýrge ainaldyruymyz - Úlystyng Úly kýnining abyroyyn kóteredi.

Ekinshiden, merekege oray Preziydent raqymshylyq jariyalap, búryn isti bolghan, kinәlerin ashyq moyyndaghan, jasaghan qylmysyna shyn ókingen adamdargha óz Jarlyghymen bostandyq berui kerek. Múnday әreket dәstýrimizge say kelumen qatar biylikting bedelin kóteredi, halyqtyng memleketke degen syi-qúrmetin arttyra týsedi.

Ýshinshiden, Úlystyng Úly kýni merekesining danqyn kóterip, abyroyyn asqaqtatu jәne halyqtyng asygha kýtetin meyramyna ainaldyru ýshin kýntizbelik bes kýn demalys taghayyndalyp, әr mekeme menshik nysanyna qaramastan bir ailyq enbekaqy kóleminde syiaqy taghayyndaudy Ýkimet Qaulysymen zandastyru kerek.

Quandyq ShAMAHAYÚLY,

halyqaralyq jurnalist.

Abai.kz