«ALPYSQA JETSEK EKEN ENDI BIZDER»
Keshegi kýn birge jýrgen jigitter 60-qa kelip jatyr. Ilgergi dәuirde 60 degen ómirding songhy bir shegi siyaqty jetip bolmaytyn úzaq ghúmyr edi. Qazir... IYә. Balanyng jasy. Búny qatarlastarymdy kәrilikke qimaghandyqtan aityp otyrghanym joq. Shyndyghy sol. Búl – jasqa baylanysty kózqaras. Al aqyl-es, minez-qúlyq túrghysynan saralasaq, 60-qa kelip jatqandardyng qay-qaysysyn da jas dey almaysyn. Tipti olardy erte «qartayghandar» sanatyna jatqyzugha bolady.
Solardyng biri, dúrysy biregeyi – Ámirhan Mendeke. IYә. Ámirhan Mendeke - synshy. Sózden de qadir qashty. Sonau bir jyldary qazaqtyng ýsh biyin «biy» dep aitugha qorashsynyp, olardy payghambargha balap edik. Sol siyaqty abyzdy da әrkimge bir telidik. Endi mine... Synshylyq ta Ámirhan bolmysyn ashugha dóp kelmey túr. Nege ekenin qaydam, synshy desem boldy keshegi sosialistik realizmning únghyl- shúnghylyn jetik biletin akademik shaldar kóz aldymda kólbendeydi. Sol siresken sosialistik realizmning kóbesin sókken osy Ámirhan Mendekeler edi. Mendekeler dep kóbeytip otyrmyn. Negizinen olar eki-ýsheu ghana. Naqtylasaq – Ámirhan Mendeke, Túrsynjan Shapay, Talasbek Ásemqúlov. Bary osy. Agha, inilerimning kóniline kelmes ýshin «bizding qatarlastarymyzdan» degendi qosyp qoyayyn. Álgi... IYә. Sol kisi aitpaqshy, «Ózim de bir qumyn».
Sonymen Ámirhan... Biz «Sosialistik Qazaqstan» (qazirgi «Egemen Qazaqstan») gazetinde qatar qyzmet atqardyq. Qayta qúrylyp jatqan kez. Sol bir kezeng «SQ»-nyng ózgeshe bir týlegen kezi edi. Áuelgi oppozisiyalyq oilar sol gazetting betinde aityldy. Bir jiynda Ámirhan «Myna redaksiyanyng aldyndaghy parkte (aty esime týspey túr dep Panfilov parki degendi auzyna almady) qúshaghyn jayyp túrghan alyp bir adamnyng beynesin qanyltyrdan jasap qoyghan. Mýmkin kórgen shygharsyzdar, – dedi de, – Sol alyp adamnyng qoltyghynyn, bútynyng arasynan qazaqtyng bastary qyltiyp túr. Biz soghan mәzbiz. Endigi jerde múnday әdiletsizdikke tózuge bolmaydy», – dep bir-aq toqtady. Ámirhan dәl búlay emes, ózine tәn sheshendikpen týbine jetkize, tausyla aitty. Óz basym sol sәtte ony 28 batyrgha qoyylghan eskertkish turaly aityp jatyr dep oilaghan joqpyn. Mening kózime ol kezde Ámirhan aitqan kemshilikter kórinbeytin. Student kezimde kurstasym Ghalym Doskenning Lenindi balaghattaghanyn estip esim shyghyp ketip edi, tap solay búl joly da Ámirhangha qayran qaldym. Ol meni, meni ghana emes, tәmam júrtty sodan beri qayran qaldyrumen keledi.
Á.Mendekening ózim mәn bergen alghashqy synshylyq enbegi Dulat Isabekovtyng bir shygharmasy haqynda bolatyn. Shygharmany Ámirhansha týsinip, Ámirhansha taldaghan adamdy óz basym soghan deyin de, odan keyin de kórgen emespin. Basyma sol kezde D. Isabekovtyng ózi shygharmasyn Ámirhansha týsine almaghan shyghar degen oy keldi.
Qazaqty Ámirhan Mendekeshe jaqsy kóretin adam neken-sayaq. Jalpy Ámirhannyng negizgi taqyryby – qazaqtyng múny. Ol múng ony dendep alghan. Sondyqtan da ol ne jazsa da qalamyn sherge malyp alyp jazady. Oqyghanda... IYә. Kópke deyin óz-ózine kele almaysyn. Jylaghyng keledi. Bir sózben aitqanda, Ámirhansha jazu – búl mektep.
Áriyne, ol ózining baghasyn biledi. Biraq eshqashan kiymelep algha shyqqan emes. Sol bayaghy qonyr tirshilik. Qazaq radiosyna diyrektor da boldy. Ózgergen joq. Jalpy ol ózgege bolsyn dep jýretin jigit.
Ótken kýnder eske týsedi. Ámirhanmen birge ótken kýnder. Eriksiz jymiyasyn. Endi mine... 60 esik qaghyp túr. Aqyn Amanhan Álim agham 60-qa kelgende súragham. 60-tyng jayyn. «Alpys – tal týs» degenning qanshalyqty shyndyqqa janasatynyn. Amanhan agham tyrjyndap ketti. Bet-әlpetinen 60-qa kónili tolmaytynyn anghardym. Sol saualdy Múhtar Shahanov kókeme de qoygham. Jetpisting jayyn bilmekke. Ol kisi qashanghysynday «Qarttyqty moyyndamau kerek» degen óz ústanymyn kóldeneng tartty. Osy taqyrypqa oray óleng oqydy. Jigerlendim. Naghyz ómirding 70-ten keyin bastalatyndyghyna bek sendim. Sondyqtan Ámirhan dos, 60 degen...
«Alpysqa jetsek eken endi bizder».
Qúdiyar BILÁL
Abai.kz