Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 6365 0 pikir 10 Nauryz, 2015 saghat 14:06

Dosan BAYMOLDA. NIYDERLAND QAZAQTARY

Jaqynda Niyderlandtaghy Qazaq qoghamynyng shaqyruymen Amsterdam qalasyna barugha jolym týsti. Búl mening kópten beri josparlap, bir jaghy armandap jýrgen saparym edi. Europanyng birqatar qalalarynda bolyp, sondaghy qazaq diasporasy ókilderimen kezdesip jýrsem de, Niyderlandqa barudyng sәti týspegen bolatyn. Berlindegi Gumbolidt uniyversiytetine 3 aigha ghylymy taghylymdamadan ótuge shaqyrylghan mýmkindikti paydalanyp jәne Berlindegi qazaq qoghamynyng jetekshisi, kәsipker bauyrymyz Beshirethan Malabakannyng Amsterdamgha óz mashinammen aparyp qaytayyn degen úsynysy da búl sapardyng iske asuyna týrtki boldy.  

«Qyzghaldaq gýlderding eli» atanghan Niyderland jәne onyng tarihy eskertkishterge bay, әsem de tanghajayyp Amsterdam qalasy turaly az-kem mәlimetter bere ketsek, halyqaralyq sayasy kartada Niyderland (Netherland), al halyq auyzynda Gollandiya (Holland) dep atalatyn jer kólemi jaghynan shaghyn - nebәri 41 myng sharshy shaqyrym elde 16.5 mln halyq túrady. Halqynyng sany jaghynan Qazaqstanmen shamalas bolghanymen jer kólemi jaghynan 65 ese kishi búl el Qazaqstangha eng kóp investisiya qúiyp otyr. Statistikalyq derek, mәlimetter boyynsha Gollandiya Qazaqstan ekonomikasyna basqa elderge qaraghanda eng kóp, yaghny 11.8 mlrd AQSh dollary kóleminde tikeley investisiya qúighan kósh bastaushy el.
Niyderland (Netherland) degen «tómengi jer» degen maghynany bildiredi. Amsterdam qalasy - Niyderland memleketining konstitusiyalyq astanasy. Eldegi barlyq halyqaralyq úiymdar men shetel elshilikteri Gaaga (The Haaga) qalasynda ornalasqan. Amstel ózeni jaghasyna jayghasqan jәne kóptegen su arnalary qala ishine taraytyn Amsterdam qalasyn әlem sayahatshylary «Soltýstik Venesiya» dep teginnen-tegin atamasa kerek. Amsterdam qalasynyng key bóligi teniz dengeyinen de tómen ornalasqandyqtan Rotterdam qalasynan keyingi eng iri ónerkәsip jәne sauda ortalyghy bolyp sanalady. Niyderlandta әlem tanyghan kóptegen әigili suretshiler men óner adamdary ómir sýrdi. Sondyqtan qaladaghy Riksmuzey, Vinsent van Gog, Rembrandt múrajaylary sayahatshylar nazaryn ózine tartatyndyqtan jyldyng qay mezgilinde bolsyn qala ortalyghynda qaptap jýrgen sayahatshylardy kóre alasyz. 
Turizm el ekonomikasyna әjeptәuir payda kirgizedi. Statistikalyq mәlimetter boyynsha, 300-den astam qonaq ýileri bar Amsterdam qalasyn kóruge jyl sayyn 4 mlnday sayahatshy keledi eken. Amsterdam qalasyna kelushiler kóbinese qaladaghy tarihy manyzdy eskertkish oryndaryn aralaumen birge keshki Amsterdammen tanysugha qúmar. Qala ortalyghyndaghy eski, tar kóshelerde emen-erkin nasha shegip alghan jastardy jәne әlemning shar tarabynan kelgen tәnin satushy jezókshelerdi kóptep kóre alasyz jәne osy eki kólenkeli biznes týrining sharyqtap túrghanyna qala әkimshiligi esh tiym salmaytynyn kórip tandanasyz. 
Jalpy Niyderlandta jәne onyng astanasynda sheteldik immigranttardyng kóptigine qayran qalasyz. Ár kósheden Niyderlandtyng búrynghy otary bolghan Surinam sekildi elden kelgen qara nәsildi adamdardy, ontýstik-shyghys aziyalyq indeneziyalyqtardy, marokkolyq arabtardy jәne týrikterdi kóptep kezdestiresiz. Songhy kezde qytaylar da kóbeye bastapty. Osy shetelden kelgen immigrantar arasynda 1968 jyldan bastap enbek kýshi retinde Týrkiyadan kelgen, 1991 jyldan bastap kәsip izdep, oqu-bilim izdep Qazaqstannan kelgen qandastarymyz da jýr.

Sonymen júma kýni týs aua «bismillә» dep Beshirethanyng su jana «BMV» mashinasymen Amsterdamgha qaray attandyq. Jol boyy Beshir ekeuimiz Niyderland memleketi jәne onyng astanasy Amsterdam qalasy, búl jaqta túratyn qazaqtar jayyn әngimelesumen boldyq. Niyderland astanasynda túratyn aghayyndar mening kele jatqanymnan aldyn ala habardar bolghandyqtan qazaqtardyng ýlkenderi sondaghy qazaq qoghamynyng tóraghasy Abdul Kәlemning ýiine jinalyp, bizdi kýtip otyrypty. Biz júma kýni týsten keyin shyqsaq ta qas qaraya Amsterdamgha jettik. Qazaqsha amandyq, jón súrasudan keyin men ózimning kelgen sharuamdy qysqasha tanystyryp, birden Niyderlandtaghy qazaq diasporasy taqyrybyna kóshtik. 
Niyderlandtaghy qazaq mәdeny qoghamynyng tóraghasy Abdul Kәlemning aituynsha, 1985-1986 jyldary Niyderlandqa 150-dey qazaq otbasy júmys izdep Týrkiyadan kóship kelipti. Olar - Týrkiyanyng qazaqtar túratyn Stambúl qalasynan, Izmirden jәne Altaykóy auylynan kóship kelgen Kerey qazaqtary. Keyin sol qazaqtardyng kóbi qaytadan Týrkiyagha, al qaysybiri Fransiyagha kóship ketipti. Sebebi, golland nemese aghylshyn tilderin bilmeui, jergilikti jerding zan-zakondarynan habarsyz boluy jәne ýi-baspana men dúrys júmys tabylmauy, sonday-aq jergilikti әkimshilik oryndarynyng qazaqtardan týrli qújat qaghazdardy talap etui jәne balalaryn oqytugha qatysty qiyndyqtardyng boluy olardyng qayta qaytuyna sebep bolsa kerek. Sol qiyndyqtargha shydap, keri kóshpegen qazaqtar Niyderlandta qalyp, ómir sýrip jatyr. Býgingi kýni olardyng sany 30-40 shaqty otbasyn qúraydy. Egerde әr ýide ortasha eseppen 2-3 bala bar dep eseptesek Niyderlandtaghy qazaqtardyng sany 120-160 adam shamasynda. Osynda qalghandarynyng bәri Niyderlandtaghy týrli kiyim tigu fabrikalarynda júmys istegen. 
Niyderlandtaghy qazaqtardyng ýlkeni 68 jastaghy Abdulla Uaqap Qyran jәne 65 jastaghy Ysqaq Shoqgýlenning aitularynsha, alghash Gollandiyagha júmys izdep Jenis Orash degen ruy nayman Týrkiya qazaghy kelipti. Odan keyin 1983 jyly Eiip Aqay, Múqyles Salihyly, Rafik Baydaly, Qaharman Qadyrәli degen 4 qazaq kelipti. Odan 1986 jyldan keyin qazaqtar kóbeygen. Alayda búl qazaqtar Niyderlandqa eshkimning shaqyruynsyz óz betterimen kelgendikten Niyderland ýkimeti olardy jaqsy qabyldamaghan. Sondyqtan 14-15 jyl boyy Týrkiya azamaty pasportymen jýrip-túrugha tura kelgen. Ýkimetten eshqanday әleumettik kómekter ala almaghandyqtan óz kýshterine senip, kez kelgen júmysty isteulerine tura kelgen. 15 jyl ótkennen keyin baryp Niyderland ýkimeti olargha azamattyq bergen. Sodan bastap túrmys-tirshilikteri jaqsara týsken. Ýkimet olargha ýi-baspana bergen, keybiri ózderi satyp alghan. Eng negizgisi júmysty bolyp, júmyssyzdary ýkimetten әleumettik kómekter ala bastaghan. Balalaryn oqytu problemasy sheshilip, qәzir bәrining balalary aghylshynsha nemese golland tilindegi mektepterde jәne qaysybiri joghary oqu oryndarynda oqyp jýr. Mysaly, Abdul Kәlemning qyzy Mehreb Amsterdam uniyversiytetinde oqidy. Abdulla Qarajigit esimdi taghy bir qazaqtyng qyzy Amsterdam uniyversiytetinde oqyp jatyr. 
Oqu demekshi, 1991 jyldan keyin Qazaqstannan halyqaralyq «Bolashaq» baghdarlamasymen, Europa odaghynyng «Erasmus Mundus» sekildi halyqaralyq baghdarlamalarmen kelip oqyp jýrgen qazaq jastarynyng sany da kóbeygen. Ózi «Erasmus Mundus» baghdarlamasymen Amsterdam uniyversiytetine oqugha kelgen týrkistandyq Gýldana esimdi qaryndasymyz Amsterdamda túratyn Uәly Biysher esimdi qazaq jigitimen bas qúrap, qәzir sonda túryp jatyr.Onyng aituynsha, ózi sekildi Qazaqstannan kelip oqyp jýrgen qazaq jastarynyng sany 20-30 aralyghynda. 
«Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy jәne Gaagadaghy Qazaqstan elshiligi búndaghy qazaqtargha qazaq tilindegi kitap, jurnaldar taratyp berip túrady biraq olardyng kóbi kirillshe әrip tanymaytyndyqtan búlardy oqy almaydy. Eng dúrysy kitap, jurnaldar latyn qarpinde bolsa jaqsy bolar edi» deydi Gýldana. Amsterdam túrghyny Fatma Úlyqpanqyzynyng aituynsha, jalpy gollandyqtar - qazaq sekildi keng minezdi keletin halyq. Sheteldikterge ishi tarlyq jasamaydy. Sheteldikterding salt-dәstýr, mәdeniyetin asa syilaydy. Aralasatyn gollandyq kórshileri qazy-qarta, bauyrsaq sekildi qazaqtyng taghamdaryna qyzyghatynyn aitady. Niyderlandta adam qartaiy problemasy bar bolghandyqtan ýkimet shetelden júmys kýshin alugha mәjbýr jaghdaygha baryp otyr. Niyderlandyqtardyng ózderinde 1-2 bala bolsa qazaqtarda 4-ke deyin balalary bar. Niyderlandta túratyn qazaq diasporasy bir-birimen tatu, birkelki dengeyde ómir sýrip jatyr deuge bolady. Ishterinen shyqqan biren-saran biznes adamdary da bar. Solardyng biri Aydyn degen jas jigit pissa dayyndaytyn ashana ashqan. 
Abdul Kәlemning aituynsha, 1986 jyldary kelgen qazaqtardyng kóbi qazir ýkimetten beretin zeynetaqygha qarap júmyssyz otyr. Búghan deyin onyng Stambúl qalasynda neylonnan kiyim-keshek tigetin kishigirim sehy bolghan. Ákesi qaytys bolghan song Amsterdamgha kelip, kiyim-keshek tigetin týrik firmasynda tigin sehyn basqaryp túrghan. Ol bir jyldary Týrkiya qazaqtary arasynan Týrkiyanyng әigili «Galatasaray» futbol komandasynda oinapty. Songhy jyldary perde tigetin sehta biraz jyldary júmys istep túryp, zeynetke shyqqan. "Qazir arzan qytay perdeleri kóbeyip ketkendikten perde tigip satu biznesi jýrmey qaldy" deydi ol.
Amsterdamda túratyn qazaqtar dinge berik. Bes uaqyt namazyn ótemese de júma namazynan qalmaydy. Biz barardan búryn amsterdamdyq qazaq Abdulla Qarajigit jәne әieli Halima ekeui qajylyq paryzdaryn ótep kelipti. Qajy Abdulla Qarajigitting aituynsha, Amsterdam qalasynda shamasy 50-dey meshit bar. Qazaqtar kóbinese júmalyq namazdaryn óteuge týrik meshitterine barady. Qazaqtar aptasyna bir ret qala әkimshiligi bergen qoghamnyng mәdeniyet ýiinde kezdesip túrady.
Amsterdam qalasynyng gýl ósiretin fermasynda júmys isteytin Mansúr Qarajigitting 12 jastaghy úly Elishan Týrkiyada ótken, Qúrandy mәnerlep jatqa oryndau sayysynda jýldeli oryn alypty. Balasynyng osy darynyn ary qaray damytyp, din oquynyng jogharghy kursyn oqytsam dep armandaydy әkesi. Tarihta qyzghaldaq gýlining otany Qazaq jeri dep atalady. Osy gýlding úryghyn Niyderlandqa aparyp, býgingi kýni әlemde ýlken biznes kózine ainaldyrghan gollandyqtar siyr sýtinen jasaytyn irimshikterimen de maqtana alady. Mansúrdyng aituynsha, Niyderlandta arnayy ósiriletin qyzghaldaq gýline degen súranys óte kýshti. Gýldi eng kóp satyp alatyn elding biri Resey kórinedi. Polisha, Týrkiya, Rumyniya jәne Qazaqstan da «golland qyzghaldaghyn» satyp alushy elder. Mine, qaranyz, tabighat ózi bizge ghana syilaghan osy qyzghaldaq gýline ie bola almay, sonau Europa týkpirinen qanshama qarjy júmsap, qayta satyp alyp jatyrmyz. Búghan ne deuge bolady?Eshnәrse aita almaymyz. Kezinde Aziya dalasyn qúlpyrtqan osy qyzghaldaq gýlding qúdyreti me, kim bilsin, Amsterdamdaghy basqa qazaqtarday emes, Abdulla Qarajigit - qala shetinen 3 qabat jaqsy ýidi satyp alghan qazaq. 
Osy joly Niyderlandtaghy ómirding Germaniyadan da qymbat ekenine kózim jetti. Osyndaghy qazaqtardyng kóbi ýilerinde qazaqsha, ne týrikshe sóilesedi. Al "Aldaghy uaqytta osy elde túra beresinder me? Joq әlde Qazaqstangha, ne Týrkiyagha kóshesinder me?" degen súraghyma kópshiligi "Bala-shaghamyzdy oqytyp, túra beru oiymyzda bar, biraq jaghdayymyz qiynday týsse amalsyz ne Qazaqstangha, ne Týrkiyagha qaray kóshemiz" desti. Qazaqstannan keletin keybir biznesmen qazaqtargha kómektesip túramyz deydi olar. Al Qazaqstannan Niyderlandqa júmys, kәsip izdep kelgen keybir qazaq otbasylarymen aralasyp túramyz, al kópshiligi onsha aralaspaydy deydi. "Sebebi nede?" degen súraghyma olar «Ómir sýrgen elderimizding ózgesheliginde, biz óz aramyzda týrikshe sóilesip ketemiz, al olar óz aralarynda oryssha sóilesedi eken» degen jauap berdi.
Biylghy Europa qazaqtarynyng kishi qúryltayyn Niyderlandtaghy qazaqtar aldaghy mamyrdyng 23-24 kýnderi Amsterdam qalasynda ótkizuge qyzu dayyndyq jasap jatyr. «2015 jylghy Europa qazaqtarynyng kishi qúryltayyn ótkizu bizding moynymyzgha jýktelgen. Sondyqtan qúryltaydyng dayyndyq júmystaryn bastap qoydyq. Jas futbolshylar dop oinaytyn futbol alanyna, qonaqtargha arnalghan eki qonaq ýige, konsert zalyna tapsyrys berip qoydyq. Amsterdamda túratyn qazaqtardyng әrqaysysyna óz mindetteri jýkteldi» deydi qogham tóraghasy Abdul Kalem. Mysaly, Amsterdam qalasynyng gýl ósiretin fermasynda júmys isteytin Mansúr Qarajigitke Qazaqstandyq qonaqtargha arnap gýl shoqtaryn dayyndau tapsyrmasy berilipti. Mine, Niyderlandta jýrgen azghana qazaq aghayyndarymyz osylay Europa tórinde alansyz, erkin ómir keship jatyr.

Almaty-Berliyn-Amsterdam.

 

Abai.kz 

 

Derekkóz: http:baq.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377