«Bir quantarlyq jaghday, Últ­tyq bank tóraghasy dollarsyzdanu mә­se­le­simen ainalysa bastady. Óte qúptar­lyq qadam. Kommersiyalyq bankterding syrtqy aktiyv­terin shekteuge kýsh saldy. Tengemen saqtaytyn depozitterding ýstep korekten­diru mólsherlemesin 10 payyzgha kóterdi. Al dollarmen saqtalatyndy 4 payyzgha týsirdi. Endi, mine, 3 payyzgha tó­mendemek. Múnyng ózi tenge rólining ký­shengi­ne jol ashu edi. Sonday-aq dollarmen depozit saqtaugha da shekteu qoyyldy. Bir bankke 500 myng dollardan artyq depozit sala almaysyn. Búl da tengeni qoldau bolyp tabylady. Dollardan qútylatyn bolsaq, ekonomika túraqty bolady. Qar­jy salasy túraqtanady. Sonday-aq әlem­dik qarjy jýiesinde tuyndaghan valu­talyq spekulya­siya­dan qútylamyz. Otan­­dyq óndiris dol­lar­dan ada bolghan kezde damuy da artpaq. Eshqanday әlemdik qarjylyq daghdarysta elimizge әseri bolmaydy. Qysqasy, dol­lar­­dy yghystyru arqyly biz kóp mýmkin­dikke ie bolamyz. Taghy bir mәsele, qolma-qol aqshasyz tó­lem­der ayasyn keneytu. Búl da dúrys she­shim. Al baghany shetel valuta­synda kór­setuge tyiym salu bayaghyda qa­jet edi. Búl naghyz qylmys bolatyn. Nege eken, keshege deyin biz bәrine kóz jú­myp keldik. Qúqyq qorghau oryndary qayda qarap keldi? Týsiniksiz. Tәuelsiz elding ishki sauda-sat­ty­ghy tek últtyq valutamen ghana jýrui ke­rek edi. Kesh te bolsa, qolgha alyp ja­tyr­myz. Búl – dollarmen kýre­suding al­ghash­qy qadamdary. Áli de kóp júmys atqarylu qajet...» 

(Qarjyger-sarapshy Iliyas ISAEVTYNG «Ayqyn» gazetine bergen súhbatynan)