Senbi, 23 Qarasha 2024
Alang 5065 0 pikir 9 Nauryz, 2015 saghat 11:55

«AYBYNYM...» JAYLY MÚNG

«Jaman aitpay, jaqsy joq» - el shetine jau tiyse, egemendigimizdi kim qorghamaq? «Egemen elimizdi qorghaydy» degen Qorghanys ministrligine bólinip jatqan qyruar qarjy eki kýnning birinde bolmasa da, eki-ýsh ay sayyn Esilding sol jaghalauynda «kýn sәuleli kottedjder» bolyp sәn týzep, qymbat-qambat kólikter bolyp, kóshege shyghyp jatyr. Osydan eki-jyl búrynghy «ARQANKERGEN» tragediyasy keshe ghana Últtyq qauipsizdik komiyteti Shekara qyzmetining diyrektory, general Núrlan JOLAMANOVtyng on bir jylgha sottaluymen ayaqtaldy. «AYaQTALDY» deuge bolsa, әriyne!

Shyghysymyzdaghy Qytay, soltýstigimizdegi Resey «aqyryn-aqyryn anyq basyp» (ABAY), ekonomikalyq ekspansiyanyng «jalyn kýdireytip» keledi. Kózi ashyq, qara tanityn býgingi qazaqtyng bәri biledi – ekonomikalyq ekspansiya degenning soghyspay-aq jaulap alu tәsili ekenin. Almatyny aitpaghan kýnning ózinde, Shyghys Qazaqstan oblysynyng aumaghyna qúmyrsqaday qaptaghan qytekender qazirding ózinde-aq әkesining ýiine kelgendey «jyly jymiyp», jayghasyp jatyr. Soltýstik Qazaqstan oblysy Ukrainadaghy Qyrymnyng kebin kiii mýmkin degen әngimening de aitylghanyna az uaqyt bola qoyghan joq. Sonda QAZAQty kim qorghaydy? Ashtan kelgendey aqshagha qúnyqqan Qorghanys ministrligindegi korrupsionerler me? Olardan qayran joq, ashyghyn aitu kerek – olardyng qanday qaru-jaraqpen qamtylghanyn... tipti qamtylyp jatqanyn biz jaqynda ghana «MEMLEKETTI «METALLOLOMMEN» QORGhAY MA?», «QAYYR POLKOVNIK QAYDA JÝR EKEN?» degen birneshe materialymyzda ashyp aitqanbyz. Bәrimiz bilemiz – elimizding múnay salasyn qarasha qazaq emes, KÁDIMGI qytaylar men amerikandyq jәne batystyq alpauyt kompaniyalardyng jaulap alghanyn. Biraq bәrimiz bile bermeymiz – osynau kompaniyalar qojayyndarynyng qazaqty ishki-syrtqy jaulardan jantalasa qorghaytynyn. Álqissa, osy jerde sәl-pәl sheginis jasap, ótken-ketkendi eske týsiruge tura keledi. Mysaly, AQSh pen EUROODAQ ózderining qazaq elindegi kompaniyalarynyng mýddesin janyn sala qorghaydy, búghan esh kýmәn joq. Bir-eki mysal: mәselen, 2007 jyly Qashaghan kenishindegi italiyalyq ENI múnay-gaz kompaniyasyna qatysty qylmystyq is qozghalyp, tipti olardyng óndeu júmystaryn uaqytsha toqtatu turaly bizding ýkimetimizding arnayy qaulysy da shyqty. Sol-aq eken, Italiyanyng premier-ministri Romano PRODY myrza elimizge edel-jedel úshyp keldi. Úshyp keldi de - qazaq elindegi memlekettik organdardyng italiyalyq kompaniyagha qatysty qylmystyghy bar, әkimshiligi bar – qozghalghan isterding barlyghynyng «kýlin kókke» úshyrdy. PRODIYding pәrmenimen atalmysh kompaniya óz júmysyn yn-shynsyz qayta jalghastyrdy. Ekinshi mysal: 2010 jyly qazaq elining sol kezdegi Qarjy polisiyasy «TenizShEVROYL» firmasyn 212 milliard tenge kóleminde aqsha jasyryp, zansyz kәsipkerlikpen ainalysty degen kýdikpen firmanyng basyna «qara aspandy» tóndirip kep jiberip edi... al - sony ne boldy sonyn? Bilmegender bolsa bile jýrsin, esimizge ala keteyik, atalyp otyrghan TShOnyng (TenizShEVROYL) negizgi de basty aksionerleri CHEVRON jәne EhhMobil dep atalatyn ataqty amerikandyq kompaniyalar. Qazaqtardyng dәl osy «shataghyn» esty sala elimizge AQShtyng Euraziya aimaghyndaghy energetika mәseleleri jónindegi ókili Richard MORNINGSTAR myrza alqyn-júlqyn jetip keldi. Jetip keldi de - ýkimetimizdegi birqatar sheneuniktermen jabyq esik jaghdayynda «әngime-dýken» qúryp, TShOnyng basyna «qazaqtar tóndirgen qara búltty» seyiltti de jiberdi. Ýshinshi mysal: aldynghy jyly QAShAGhANdaghy eski-qúsqy múnay qúbyrlaryna baylanysty «tendesi joq keremettey» dau-damay tuyndady. Dau-damaygha tipti resmy ASTANA aralasugha mәjbýr boldy. Sol-aq eken, AQShtyng Energetika ministrining birinshi orynbasary Deniyel PONEMAN degen myrza eki ókpesin qolyna ala elimizge úshyp jetti. Úshyp jetti de – kompaniyalarynyng mýddesin ýkimet dengeyinde sheshti de jiberdi. Elimizding sol kezdegi Múnay jәne gaz ministri Úzaqbay QARABALIN Ponemannyng sonyn ala «qúbyrlar jelisi auystyrylyp bitkennen keyin 2016 jyldyng birinshi-ekinshi jartysynda Qashaghannyng túsau kesiledi» dep mәlimdeme jasap ta jiberdi. «Toqpaghy myqty bolsa, kiyiz qazyq jerge kirer» dep qazekeng osyndayda aitsa kerek!

Jogharyda aityp óttik, «...el shetine jau tiyse, egemendigimizdi kim qorghaydy?» dep. Odan keyingi aitylghandardan shyghatyn jәne bir qorytyndy – elimizde milliardtaghan dollarlarmen júmys istep jatqan AQSh jәne EUROODAQ kompaniyalarynyng mýddesin óz ýkimetteri janyn sala qorghaytyn bolady – әlbette, qazaq eline jau tiyse! «Aqysyn tólegen әnge tapsyrys beredi» demeytin be edi múndayda, demek – jaghday (elimizding qorghanys salasyn aitamyz da) osy betimen kete beretin bolsa, elimizding egemendigi AQSh pen EUROODAQ kompaniyalaryna tәueldi bolyp qalady degen sóz, ashyghyn aitu kerek.

Qysqasy, «auruyn jasyrghan óledi», sondyqtan «úsaq-týiek basqa mәselelerdi jiyp» qoyyp, eng aldymen Qorghanys ministrligindegi korrupsiyany týp-túqiyanymen qúrtu kerek!

Marat MADALIMOV.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5362