Jeksenbi, 14 Shilde 2024
Ádebiyet 7007 0 pikir 7 Nauryz, 2015 saghat 12:32

QÚRSAQSYZ ANA

I

Shynghystaudyng kórgende qúba tanyn,

Tiyanaghy joq oidy júbatamyn.

Men osynday tynymsyz tirshilikte,

Eshkim bilmes bir jaydan syr ashamyn.

Mansúq tútyp Semeyding qúla tanyn,

Ana janyn jalpygha synatamyn.

Kiltin ashyp shytyrman qúpiyanyn,

Sezimnen syr, kózden jas qúlatamyn.

 

Ey, bilgishim, atomshyl danalarym,

Ghasyryndy qalaysha jaraladyn.

Sezesing be poligon qasiretin,

Estiding be, “qúrsaqsyz ana” baryn.

 

Qasiretin bilemiz - Nevadanyn,

Estigenbiz esimin - Jenevanyn.

Qara jerdi tapsyryp tuar tangha,

Jan jarasyn aitayyn men ananyn.

* * *

Úlylyqtyng Qarauyl bir ólkesi,

Aqyn men batyr jortqan jyr ólkesi.

Albyrt kýnge alansyz asyq bolyp,

Bir әuletting boy jetti bir erkesi.

Kórgende kórkine kóz súghynatyn,

Janarynan jalyn syr úghynatyn.

Ghashyq bolghan bozbala esi ketip,

Búrymyna sýrinip jyghylatyn.

Qashan kórseng jýzinen aray kýlgen,

Janyna merey núryn oray bilgen.

Qyzdyng joly jinishke ekendigin,

Atam qazaq kezinde qalay bilgen?!

 

Yntyq bolyp bir jigit ajaryna,

Túrmys qúrdy, tek soghan jazaly ma?

Tarqatyldy tósekte asau búrym,

Tózbeu ýshin taghdyrdyng mazaghyna.

 

Jas júbaylar shattyqtyng balyn iship,

Ghashyqtardyng qashanda jalyn ishi.

Bir azyraq bir-birin kóre almasa,

Qúshaqtasyp tabysar saghynysyp.

Er jigitke baqyt bop qyz alghany,

Shymyldyghyn shattyqtyng ýze alghany.

Eki aidan song jerik bop kelin jýrdi,

Jar sýiip, ana bolu, qyz armany.

 

Mynau jalghan dýniyede jalghan jyrym,

Jas arudyng kýlkisi arman býgin.

Kýieuine qymsyna syryn aitty.

Ayaghynyng auyrlap qalghandyghyn.

 

Aghalyqpen almastyryp bala kýndi,

Jigit endi otagha bola bildi.

Qiyalynda ózinen aumaytúghyn,

Balpanaqtay talpynghan bala kýldi.


Áke bolu bir ghajap kýidi terip,

Quanyshy ketti onyng ýidi kerip.

Yrjalandap shattyqtan kýlip túryp,

Kelinshegin qúshaqtap sýidi kelip.

 

Shattandyryp ekeuin saghym tilek,

Ghashyq kónil jýrekke jalyn tilep.

Jas otaudyng týtini týzu úshty,

Bolashaqtan jastardyng baghyn tilep.

 

Bәrinen de beyhabar ana jýrek,

Qiyalymen kýtedi balany tek.

Jeti-segiz aidan song besiginde,

Baldan tәtti balbóbek bolady dep.

 

Alasúryp keudede jyndy jýrek,

Kýieuine kónili súmdyq ýdep.

Júbayylyq júmaqty jii ansady,

Sezbeytúghyn jýrekting súmdyghy joq.

 

Ómir shirkin tabady shyn anghaldy,

Kóp kórdi me, sonshalyq quanghandy.

Jalynymen jastyqtyng bilmegen-au,

Saulyghynan bótendeu syr anghardy.

 

Sharana bop tompayyp jasyn jany,

Tәbeti onsha taghamgha ashylmady.

Jiyrmadan jana asqan kelinshektin,

Bes ay boyy jerigi basylmady.

 

Domalaq, GauHar ana jasyn jany,

Babalardyng bolghan ghoy asyl qany.

Áldi ýmitpen әlsizdik tughyzatyn,

Jasandylyq jalghandy basynghany.

 

Soghys búzghan keshegi qan atasyn,

Býgingi ekologiya san otasyn,

Tegi búzyq súiyq qan úyasynda,

Úiyy almay qamyqty jan atasy.

 

Bir auyldyng er qayrat boz balasy,

Júbayyna jany ashyp kózqarasy.

Qauiptendi kýptileu jýktilikten,

Qaytedi mandayyna jazghany osy.

 

Jengelerden syr tartyp súrap edi;

- Jas әiel erkeleytin shyghar, - dedi.

Sozylmaly jeriktik bolghan shyghar,

Aqyldy әiel bәrine shydar, - dedi.

 

Jyly sóz tәuekelge baylap beldi.

Shynynda solay ma dep oilap kórdi.

Ýsh ay emes, bes aidan asyp qapty,

Sәl shyda” dep jaryna qayrat berdi.

 

- Sen ózindi qinama tekke, - dedi,

Emhanagha bar dep ed, ókpeledi,

Bir bóten sóz aitar dep sekem alyp,

Dәrigerge barugha bettemedi.

 

Poligonnyng kóp deytin ziyandary,

Biraq ózin búl dertke qiya almady.

- Aq qyla gór ei, Alla, beynetimdi,

Dep jas aru tilegin tiya almady.

 

Sóitip, aru mezgilden keshiguli,

Haq taghalam, ayama nesibindi.

Adam pende bolmasa kesh jýretin,

Uaqyt degen bilmeydi keshigudi.

 

Sóitip, uaqyt alty aigha aralatty,

Álsizdik kýnde úlghayyp bara jatty.

Kúp-qu bop jaghy solghan jas ananyn,

Qúrsaghyn týrtip qoyyp bala jatty.

 

Ay-kýni de shaq qalyp esebine,

Qazekenning qyzyq qoy esebi de.

Bosanghanda bir qaghaz súraydy dep,

Dәrigerding kelip túr esigine.

 

Dәrigerding sýikimdi kók qúraghy,

- Siz nege kesh keldiniz? - dep súrady,

- Jalpy әielder saulyghy ýshin emes,

Qaghaz ýshin keshtetip kep túrady.

 

- Anemiya, qanyng az, sosyn, - dedi,

Jalpy sizde әlsizdik basym, - dedi.

Qalalyq mamandargha silteme, - dep,

Qaghaz jazyp, jolynyz bolsyn, - dedi.

 

Bir qauipten jas ana qarghyp ótip,

Anemiya” sanada qaldy bekip.

Boydy qughan beykýnә bir bolashaq,

Qúrsaghynda tulady tarlyq etip.

 

Jas júbayyn jetektep bala qyran,

Emhanany tozdyryp tabanynan.

Jatqyzdy qalagha әkep emdetuge,

Kelinshekting sýidi de janarynan.

 

Tekserip qozy qúrsaq jas anany,

Qany tómen qúrsaqtyng osal әli.

Eger de ózdiginen bosanbasa, -

dedi olar, - operasiya jasalady.

 

Múny qalay jas aru qúp alady,

Qoldan keler әiteuir jylaghany.

Ay kóilegi jelbirep ýy bolghanda,

Kónilinde joq edi týk alany.

 

Jas kýieu de tyqyrshyp túghyrynda,

Bәri de zandy edi ghoy ghúmyrynda.

Mynau ómir ayaghysh adamdardy,

Tәlkek etip qoyady ghúmyrynda.

 

* * *

Úran tastap Semeyge-Nevadagha,

Mynau jigit atomnan kek ala ma?!

Tastardyng da tamyry tepki kórip,

Eriksizden bekingen Jer-anagha.

 

Ana-bala tegi joq taqyrypty,

Qozghaludyng negizgi zatyn úqty.

Ghasyrlar besiginde terbetilip,

Mýmkin kesh, mýmkin erte asyghypty.

 

Boyynda bir ózgeshe osy kýpti,

Áyel de kýieuinen jasyrypty.

Zardabyn ghasyr tartqan búl atomdy,

Kim oilap shyghardy eken basy myqty?!

 

Jas kelinshek taghdyrgha úmsynbady,

Qu jany ýshin esh neden qymsynbady.

Jaghadaghy qúraq tal qurap baryp,

Ylaylanghan búlaqtan susyndady.

 

Qu tirlikting qiquly shuymenen,

Bosanatyn uaqytta juyq eren.

Jasyn sýrtip Semeyding topyraghyna,

Shólin basty Semeyding suymenen.

 

Quanyshyn kýdik oy basym etip,

Qaraylamay barady ghasyr ótip.

Mandayyna jazylghan taghdyrmenen,

Jaghalasyp jatqanday qasireti.

 

Alyp úshqan jas kónil quraghanday,

Ana janyn qorqynysh suarghanday.

Taba almaydy dertining jan dauasyn,

Tek ýmitpen qaraydy tuar tangha.

 

Keyde keshken tirlikten shoshynady,

Endi birde quanyp basylady.

Zaman ózi atomgha ainalghanda,

Nәzik kónil ýmitten tosylady.

 

Býlkildegen jýrekke jýk artqanda,

Ne týsedi jýikeni júqartqanda.

Shybyn janyn Qúdaygha tapsyrady,

Adamdargha senimin joghaltqanda.

 

Syrt kózderge bolghanmen aibary shyn,

Múnyng múnyn ózgeler qaydan bilsin.

Aman-esen bosansam jarady-au” dep,

Syrttay oinap kýlgenmen maydan ishi.

Asyp-tasyp túrghanday aibary shyn,

Poligonnyng kesiri” oidaghysy.

Qateligi ghasyrdyng biline me,

Beyuaqyttyng bolmaydy aitary shyn.

 

Mynau ómir óz zanyn moyyndatyp,

Anemiya” әlsizdikti uayymdatyp.

Qanyn da auystyrdy kýdikti kýn,

Bóten qandy qúidy әkep qoilatyp.

 

Tamyrynan tamyzghan syqpa qan sol,

Boygha tarap jatqanmen shyqpa jan sol.

Bógde qanda qasiyet qaydan bolsyn,

Kindiginen qiylyp shyqpaghan son.

 

Qan kerek!” - dep emhana shulap jatty.

Jas aru jasty kózin sulap jatty.

Ógeyligin tanytyp tegi joq qan,

Tughan qandy tepkilep tulap jatty.

 

Biylemeydi kýsh-quat, senim boydy,

Dertke qarsy shygha almay kónil toydy.

Tandayynan tirshilik dәmi ketip,

Imuniytet” - “imannyn” tegin joydy.

 

O, shyndyq! Bәlkim sen de jalygharsyn,

Aqiqattyng aspanyn saghynarsyn.

Mansúq tútyp kiyeli qasiyetti,

Óz-ózinnen jasyrynyp, sabylarsyn.

 

Ketken kýnde mahabbat ansary kem,

Armanyna asylghan jan-jary dem.

Tolghaq qysyp jas ana tolyqsydy,

Ajal-kórshi syghalap tang sәriden.

 

Jer ghalamdy shertip qap jii sýrgin,

Shyraghaylap jol tappay jii syndy.

Tolghatqanda oilady qayran súlu,

Sory qalyng ekenin sýiisudin.

 

Eki ómir de talasty tynshymady,

Keyde tulap, keyde ýnsiz tynyshyn aldy.

Kóndire almay turashyl tabighatty,

Ishin basyp beymezgil qyrsyghady.

 

Dәrigerden bir kómek súraghanday,

Qarashyghyn qadaydy sirә da almay.

Dәrmensiz tar tósekte dónbekshiydi,

Túla boyy dirildep jylaghanday.

 

Aynalanyng barlyghy túmandanyp,

Bala ýstinen qan ketti qyzandanyp.

Jyldamyraq dayyn bop hirurgter,

Ýmit kýtti pyshaqtan kýmәn qauip.

 

Typyrlaydy sharana túnshygharday,

Qayshy tili syzady syr shygharmay,

Operasiya qan-josa jýrip jatty,

Jylnamashy menireu ýn shygharmay.

 

Qan әiteuir qúrsaqtan toqtamady,

Onsyz da әlsiz jýrek kóp talady.

Áyeldi alyp qalugha jantalasty,

Dәrigerding qashanda kóp habary.

 

Qos ómirding tirligin dara sanap,

Qajet emes búl jerde orasholaq.

Sharanany birge aldy úyasymen,

Ólim menen ómirdi arashalap.

 

Aqtyq ret ana-ómir saqtalynyp,

Mahabbat - úly sezim toqtalynyp.

Ananyng qúrsaghynda ólim-ómir.

Analyq úyamenen jatty alynyp.

 

Atom oi, atom dәuir esti bógep,

Úrpaq jatar qúrsaqty kesti bólek.

Ol zamanda, búl zaman dýniyede,

Jatyrsyz ana” baryn estimep ek.

 

Haq taghalam sheber-au qúdiretti,

Adamgha qúrsaq-úya túghyr etti.

Bar tirshilik qúrsaqtan quat alyp,

Sezimderdi suaryp ghúmyr etti.

 

Úly - úya. Búl jerde súraq qúrban,

Adam-týisik ghúmyrdy synap túrghan.

Býkil tamyr toghysyp sol úyagha,

Sezim-degen úly kýsh túraq qúrghan.

 

Búza almady eshbir jan ýnsizdikti,

Úyasyna kire almay kýn syzdyqty.

Tabighattan kindigi ajyraghan,

Áyel emes”- әieldi ýnsiz kýtti.

 

Solay ghylym qúr jangha shyraq jaqty,

Qúrsaq eti anadan jyraq jatty.

Býkil sezim - meyirim ataulyny,

Qoldan berip jas aru súlap jatty.

* * *

Tórt-bes saghat sorly әiel súlap jatty.

Emis-emis oi-eles qúrap jatty.

Mahabbat pen bal týnning kuәgeri,

Túnghysh úly ingәlәp jylap jatty.

 

Dóngelengen dýnie túrghany joq,

Adamdardyng qolynyng qúrghany kóp.

Beyshara әiel beybaq bop jatyr endi,

Atom keshken ómirding qúrbany bop.

 

Emhanadan shygharyp dәrigeri,

Kóp syrdy aitty túspaldap әri neni.

- Ózing ghana saqtasang qúpiyandy,

Bәri jaqsy bolady әli, - dedi.

 

Kelinshekting kóz tastap ayaghyna.

Dedi ishinen: "sorlyny aya, Qúday".

- Bayaghyday tósekte bola almaysyn,

Etek kiring bolmaydy bayaghyday.

 

- Bәrine de kinәli ghasyr, - dedi,

Kýieuinnen syryndy jasyr, - dedi.

Áyelding әtektigin bilu qiyn,

Tósekte qulyghyndy asyr, - dedi.

 

Sóitip, ana baqyty janbay qaldy,.

Jaryna da qúshaghy qanbay qaldy.

Bolashaqta ana da bola almaydy,

Eshkim bilmes mýgedek jangha ainaldy.

 

Estushi edi jaman dep jer qarghysy,

Zaman ýshin kelmeydi kem qalghysy.

Jatyrynyng joq ekenin estigen sәt,

Aqyl-tegil enirep” keldi alghysy.

 

Biraq-biraq kózden jas qúlamady,

Kónili de sel bolyp súlamady.

Súp-suyq bop sileyip túra berdi,

- Nege solay? - dep taghy súramady.

 

Qasiretting sheshimin tabady kim,

Qara jer topyraghynan tarady kýn.

Janardyng mún-qayghysyn úgha bilgen,

Qaydasyng “elim” degen sanaly úghym.

 

Al sol sәtte shabylyp auyl-aymaq,

Jas ana men sәbiyding qamyn oilap.

Bir-birinen sýiinshi súrap jatty,

Qúdalar, tuysqandar “A, Qúdaylap”.

 

Úl keldi dep barlyghy quanysty,

Kónilden de kózderden shuaq úshty.

Bar jaghdaydan beyhabar kýieu jigit,

Sәbiyli bolghanyna quanyshty.

 

Aqyl súrap esin ap jengesinin,

Dayynda dep tapsyrdy tal besigin.

Úly tolghaq ýstinde tughan úldyn,

Abylay dep qoymaqshy boldy esimin.

 

Quandy әke osy dep qolghanatym,

Qúdaydan tilegenim sol bolatyn.

Alty alashqa belgili er bolsyn dep,

Abylay dep azandap qoyghan atyn.

 

Bәri de ótti. Besik toy. Shildehana,

Aghyl-tegil dastarhan. Kýnde sharap.

Tal besik balaghynda qúr mýsin bop,

Kýbirlep kýrsinedi irgede ana.

 

Ana janyn esh adam úghynbaydy,

Bayaghyday qyran kóz súghynbaydy.

Bireulerding baqyttan basy ainalyp,

Kózding jasyn bir beybaq syghymaydy.

 

Ázirshe eshbir jangha múng shaghylmay,

Qúdaygha jalbaryndy shyn shaghynbay.

«Qúndaqtap sәbiyimdi sýigizdin-au,

Beymezgil, túldyr qylmay, túmsa qylmay.

 

Ey Alla! Rahmet osyna da,

Taba qylma dúshpangha, dosyma da.

Sәbiyimning qyzyghyn kóruge jaz,

Tileytinim tek endi osy ghana.»

 

Dep ana sharanagha emirendi,

O, meyirim, jas bolyp tógil endi.

Áldeneden jeringen jasyn kónil,

Jasandylau, jasyqtau tebirendi.

 

Ana iyisin sәbiydey kim biledi,

Kókiregin nәreste tilgiledi.

Omyraudyng aq sónke sýti ketip,

Amalsyzdyng týndigin tilgiledi.

 

Búl fәniyden nәreste ne biledi,

Ana tósin aimalap tebinedi.

Ashy sýtting busanghan bir tamshysy,

Tas emshekten shym-shymdap seziledi.

 

Qúndaqtalghan ash sәby aq kiyimdi,

Shyrqyraydy júlmalap tas týiindi.

Tas emshekten ugha úqsas ashy kermek,

Bir-aq ret tamdy da sap tiyldy.

 

Ne shyghady sorghanmen qúr sýlikten,

Eshbir tilmen jetkizbes jyrshy bitken.

Mynau jatqan tirshilik shólge ainaldy,

Shóldemegen tirshilik - tirshilik pe?!

 

Estimeydi zarlyny qogham myna,

Úly sezim, jylasang soghan jyla.

Kimdi aiyptap, kýnagha tartsaq eken,

Kólge tatyr kóz jastyng obalyna.

 

Ýiirilip kýreng búlt sor basyna,

Sel janbyr sirkiresin ordasyna.

Dýniyening esigin endi ashqan,

Perishtening beykýnә kóz jasy ma?

 

Beykýnә bir otaudyng sәni ketip,

Jigitting esi shyqty mәni ketip.

Shyrqyraghan sәbiyin júbata almay,

Ana otyr bar ýmitti tәrik etip.

 

Kelinining ketken song tosyn әli,

Ene bayghús balany qasyna aldy.

Qara qoydyng qaghyp ap ókpesimen,

Ala siyr sýtimen asyrady.

 

Opasy joq tirshilik mynau jalghan,

Qal qalay?” dep býginde súrau da arman.

Jas aru sәbiyinen tiri aiyryldy,

Kelmedi jan dýniyemen jylau qoldan.

 

Týn balasy qúrghatyp nesip jyryn.

Júbaylargha kýmәndi kesir ghylym.

Jyghyldy kep taghdyrdyng soqpaghyna.

Ayta almay eng kýnәsiz besik jyryn.

 

Qaytedi qúr ólekse jandy myna,

Kózimen atqyzady tandy myna.

Kýieuine tek ýnsiz jautandaydy,

Múnyn aityp ala qúiyn taghdyryna.

 

Búryn bәri ózgeshe kórkem edi,

Endi ózi júbayynan jerkenedi.

Bal erninen sýise de emirenip,

Búrynghysha jalyndap órtemedi.

 

Jelkildegen jas shaghyn san angharmay,

Kýieuine kónili joghalghanday.

Úrghashy men erkekti tuystyrar,

Býkil úly sezimnen tonalghanday.

 

Súmdyq eken jas jannyng kýrsingeni,

Ot sezimge su qúighan qúrsyn emi.

Beytirshilik beyhabar halge týsti,

Adamdyqtyng qanqasy qúr sýlderi.

 

Erke qylyq qúshaqty saghynbaydy,

Tәtti kónil tósekten tabylmaydy.

Qyranynyng kónilin aulaytúghyn,

Jasandylyq sezimge baghynbaydy.

 

Bolsa daghy әielding bereri kóp,

Kәzir oghan týkting de keregi joq.

Kýieuining qúshaghy órtemeydi,

Shymyldyq ishindegi jelegi joq.

 

Kýieui de bir syrdy san anghardy,

Salqyndyqtyng sәulesin jagha almady.

Bal sezimnen balbyrap jýretúghyn,

Ayauly jar qylyghyn taba almady.

 

Esine alyp bal dәuren ótkendigin,

Bir júmbaqtan er jigit seskendi bir.

Kimnen, neden kórerin bilmey jýrdi

Áyelining ózgerip ketkendigin.

 

Qaytsin әiel, keledi jasyrghysy,

Biraq oghan kónbeydi ghasyr kýshi.

Syryn jaugha bildirmey tyryssa da,

Taghylyqtyng qoymaydy tosyn kýshi.

 

Ómirdegi bir ýlken janalyqtyn,

Atom keshken tamyry janarypty.

Týbin kesken tamyrday qurap jatty,

Etek kiri toqtaghan analyqtyn.

 

Tirligine tek әiteu ókpeleydi,

Quanysh, qyzyqqa da bettemeydi.

Bútaghynan týiin de bere almaydy,

Su ishpegen tamyrday kóktemeydi.

Jer-Anaday janbyr da tilemeydi,

Kýndiz kýlki kónilden syr egeydi.

Kýder ýzip tósekten ketken bolar,

Kәzir ýige jary da týnemeydi.

 

* * *

Solay múnlyq san týndi aralatty,

Qúpiya ghyp jan bilmes qara daqty.

Kýlki ýiirilgen óninen núry tayyp,

Kýnnen-kýnge qartayyp bara jatty.

 

Ókinishten, kýiikten janady jan,

Bayqatpaydy kóp syrdy janarynan.

Bolashaqqa ýmitsiz jautandaydy,

Esine alyp sol kýndi nala qylghan.

 

Kóp nәrseden búryndar janylypty,

Maqtaghan poligonnyng mәnin úqty.

Kýieuine bir kýni nazyn aitty,

Ózindegi bir júmbaq, taghylyqtyn.

 

- Janym, - dedi ózinshe salqyn ýnmen, - 

Aynaldym meni sýigen bal tilinnen.

Men qazir búrynghysha sýie almaymyn,

Bilmeymin, ózgeshemin, jalqymyn men.

 

Bilip jýrsin, men seni jii aldaymyn,

Qúshaghyndy jat kórem, siya almaymyn.

Bilem, seze jýregim aldamaydy,

Endigi mәngi men seni sýie almaymyn.

 

Áriyne, men baqytty em senimenen,

Sen baqytty bolmaysyng menimenen.

Jan bersem de, jar beru onay emes,

Qimasam da rúqsat, eniremen.

 

Dedi-daghy búzghan joq sol qalypty,

Qinalam-au dep beker tolghanypty.

Sezimderding tóresi qyzghanu ghoy,

Qyzghanysh ta, yapyr-ay, joghalypty.

 

Sóitip, ózi kýieuin atastyryp,

Aq otauy kórindi qapas qúrly.

Sher ghalamdy toltyryp qasiretke,

Qatelik pen qylmysty shatastyrdy.

 

Sezu, sýi - adamgha eng keregi,

Jasyra almay jan syryn sendeledi.

Túnghiyqqa tylsym týn tynyp túrghan,

Arudyng zaryn tandap, terbeledi.

 

Eshkimnen ala almaghan ómir óshin,

Týn-aru jibitedi kónil esin.

Týnine bar qayghysyn besik etip,

Júbana almay jan dýnie eniresin.

 

Jan edi ol meyirimge asqan jany,

Qatygezdik qorshady tastan da әri.

Janúyasyz, ghashyqsyz kýn keshedi,

Taghdyry bar qústyng da aspandaghy.

 

Álde kimge aitsam dep aghym jayly,

Qansha úmtylsa, bir kýsh bar, baghynbaydy.

Qos anaryn iydirip emirenip,

Ana qúsap balasyn saghynbaydy.

 

Ótip jatty bilinbey zala kýnder,

Jary da joq qasynda, bala kýder.

Sezimderi kóz ilgen aruananyn,

Kókiregin ezedi nala kýnder.

 

Úly ómirden tonalyp tylsym qylyq,

Jiyrma birding jelegin úmsyndyryp.

Otau ýige kómildi qasiretke,

Imany bar jýrekti kýrsindirip.

 

* * *

Az ba, kóp pe, bilmeymin týsingennin,

Men kәzir Jer-ananyng ishindemin.

Qaza bolghan jandardyng molasynan,

Qatty shoshyp úlidy ishimde mún.

 

Qara jerge qarmaq sap topas qúldyq,

Poligon dep zúlymdyq otastyrdyq.

Qan jýretin tamyryn talqan etip,

Qatelik pen qylmysty shatastyrdyq.

 

Elu jyldy elemey ortaq ýmit,

Bombalardy synadyq sor tabylyp.

Adam-ana qúrsaghy qoldy boldy,

Jer-ananyng qúrsaghy qoparylyp.

 

Móldiregen qansha aidyn ylaylandy,

Ey, adamzat, kim biler búl ailandy.

Jer-anadan nәr alar keler úrpaq,

Qasiretin kimderden súraydy endi?!

 

Sor daladan sor ishken sortang halyq,

Bedeu ettik úl-qyzdy, jol tandadyq.

Adam-ana qúrsaqsyz kýn keshkendey,

Jer-ananyng jatyryn talqandadyq.

 

Osylay, Ana, Túqym, Tekti ýzippiz,

Atalyq meyir núryn ketkizippiz.

Bolashaqqa jerge de eng qauipti,

Úrpaqsyzdyq” ilimin jetkizippiz.

 

Adam ghoy qara jer men kók tiregi,

Múnarasyz mahabbat kók tiledi.

Bәrinen de túldyr bop qayran aru,

Qara jerge qayghysyn tókti kelip.

 

Mise tútpay tirlikti taghy jany,

Jalqy jany tau-tasqa baghynady.

Bedeu әiel qosylyp bedeu jermen,

Bozdaghan qobyzgha úqsap anyrady.

 

- O, jaratqan! Jarattyng tar dýniyeden,

Jalbarynam qúrsaghym taldy neden?!

Bardy jasay bilgende joq nәrseden,

Bardy jasau qiyn ba, bar dýniyeden.

 

Áldekimde ketti me tiri kegim,

Mynau jalghan nesine býlinedi?!

Óli jerdi tirlitken qúdiret-au,

Nege óltirding sezimdi tiridegi?!

 

Adam qoly tozdyryp tózimimdi,

Adam qoly tonady sezimimdi.

Mahabbat ber, jiger ber, qúshtarlyq ber,

Qaytar maghan bar úly sezimimdi!

 

Bir jaqsylyq kýtem-au tekke kýnnen,

Adamy týisikti ber tekke kýigen.

Býitip tiri qalghansha kýiik qúshyp,

Nege sonda mәngi ólip ketpedim men?!

 

Jer anany jastyq qyp әiel basy,

Mayda samal sipady qara shashyn.

Syry birge jaraly Jer men Ana,

Bir-birine múng shaghyp tókti jasyn.

 

Adam týgil meyirge tas iyetin,

Qayran úly sezim-ay bas iyetin.

Sol sezimdi saudagha ainaldyryp,

Bilmey jýr-au bireuler qasiyetin.

 

Kýnirendi qara jer auyrghanday,

Ah” degende qatty dem taudy úrghanday.

Eniregen arudyng kóz jasy bop,

Jer-Ana janbyr jasyn jaudyrghanday.

 

Adamzatqa jabayy jat qylyghyn,

Jer-Ana da jerinip jatty býgin.

Adam-Ana zar múnyn kótere almay,

Aunap-tolqyp, jer-Ana shaqty múnyn.

 

- Ei, Ana! Men de sendey mazdamadym,

Bombadan mende qúry jazdamadym.

Men de sendey beybaqpyn, qúrsaqsyzbyn,

Adamgha qyzmet ettim azghana kýn.

 

Men de sendey baghymdy saghynbaymyn,

Dertke toly tastardyng qoghyndaymyn.

Adam-ata zamanynday mәueli baq,

Qazir mening boyymnan tabylmaydy.

 

Seni qúrtqan adamnyng alaqany,

Meni qúrtqan adamy alasalyq.

Qúrbanymyz ekeumiz adamdardyn,

Mening de kýnim kýren, ala tanym.

 

Bayaghyday mening de qúdiretim joq,

Boyymda qasiret pen indetim kóp.

Ishimdi mynau pendem qaydan bilsin,

Aytugha jetkizuge mende til joq.

 

Ana sherin jer múny túmshalady,

Qayghysy bir tirlikting múnsha hali.

Biri jaspen, al biri topyraqpen,

Beyanalar qauyshyp múng shaghady.

Dýniyede búdan artyq qorlyq bar ma?

Kim kóner múnday ýkim, zorlyqtargha.

Jer men adam mәiegin múrat etken,

Ghylymda búdan artyq zorlyq bar ma?!

 

Barlyghyna kónedi boysúnghandar,

Biz bilmeytin jýr qansha jaysyz jandar.

Shyryldaghan janyna demeu bolyp,

Kóz salmaydy býgingi oisyz jandar.

 

Ayyrylghan ot basynan joldasynan,

Arudyng qasiyetine әn qosylghan.

Úly ólkede ataqty jasyl kól bar.

Kól ornatyp ketipti kóz jasynan.

 

Kesel keshken kesirding jas qany әli,

Dәrmensizder kózinen jas tamady.

Kóp nәrseden jeringen ómirdegi,

Qatygezdik osydan bastalady.

 

* * *

Qasiretshil, atomshyl ei, danalar,

Ghasyrynda osynday key jara bar.

Kýnә japqan poligon aimaghynda,

Kóresing be, qúrsaqsyz bey-Ana bar.

 

Qasiretin bilemiz - Nevadanyn,

Estigenbiz esimin - Jenevanyn.

Qara jerdi tapsyryp ghasyryma,

Jan jarasyn arshydym men ananyn.

 

Qalay jauyp qoya alam masqarany,

Qadir, qasiyet qúrsaqtan bastalady.

Aqyldyng qúrbany etpey bolashaqty,

Bola ma eken ghylymnyng basqa amaly.

 

Boyjetkeni-au bolashaq ghasyrymnyn,

Sen de jary bolarsyng jasyn úldyn.

Shytyrman qúpiyanyng arasynan,

Ebin tauyp ózimshe atyryldym.

 

Ne deydi eken týsingen búghan aghyn,

Ana zaryn men әiteu qúp alamyn.

Syrgha toly qúpiya ar jaghynan,

Belgisizdeu ýmit bop syghaladym.

 

Almahan MÚHAMETQALIQYZY.

Astana qalasy.

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1196
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1869
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1921