Aspannan qúiylghan súp-suyq núr jer betin aq kýmistey zerge orapty. Qys týskeli aq kórpesin qymtay jamylghan Jer-ana birte-birte kózden ghayyp bolghan.

Qys kelse, tau adamdarynyng ensesi týse bastaytyn әdeti bar. Tarbaghatay bókterinde auyl adamdary qystan әbden zәrezep bolyp, qar kýrep, jol arshumen kóp uaqytyn zaya ketiredi. Say-saladaghy úlpa qardy jel qualap, jol bitkendi jauyp, kýrtiktep tastaydy. Ásirese qystaudaghy malshylargha qiyn-aq. Kýn shyqqansha órgen qoy qar astynda qalghan kódeni talghajau etedi. Jylqy ótken izben jyljy otyryp, olardyng da japatarmaghay tebindep jatqany. Aq týtek boranda qystaudan adasqan key malshynyng әupirimdeumen jany qalyp jatatyn sәtteri de az emes.

Býgin kýn ashyq. Shytynaghan ayaz basylmaghanymen, basqan sayyn syqyrlap, júqarghan jýikeni onan әri qajay týsedi. Tang atpay ýiden shyqqan Mәulen taza auada keudesin kere tynystap, qora jaqqa bet aldy. Kirse, boz bie men qúnany typyrshyp túr eken. Múny kórip, bas shúlghysyp qoyady. «E, keshe bergen jemning quaty ghoy» dep kýbirlep qoydy Mәulen. Qora jyp-jyly. Syrtqa bettegen qoy-eshkilermen birge búrqyraghan bu budaq-budaghymen jarysa shúbap jatyr. Keshe siyrdan qalghan saghdardy qoy-eshkining typ-tipyl etkenin bayqaghan búl myrs etti de, qolyndaghy kerosin shamdy ilmekke ile saldy. Al jylqy maly tym talghampaz. Jazdygýni siyr taptap ketken jerden auzyna bir tal shóp almaydy. Osyny biletin Mәulen qysqa jinaghan shópting maysasyn aldymen jylqylaryna salatyn.

Mәulen keshe keshkisin dastarhan ýstinde otyrghanda, atshanamen qayyn atasy Kýzenbaydyng qystauyna baryp qaytugha bekingen edi. Endi bolmasa tau etegindegi qalyng qar týsip, birazgha deyin qatynas ýziledi. Búl oiyn әieli Áytim men balasy Serikbaygha da sol kezde eskertken. Aghayyn-tuysty bir aralap qaytpaq. Qazirgi jýrisi – jol qamy. Temir tabandy shanagha boz biyeni jegip, oghan kýreng taydy qosaqtady. Ondaghy oiy – ombylaghanda sep bolsyn degeni. Sýt pisirim uaqyt ótken song kóligi attanugha dayyn boldy. Ýige qaytyp kirgen Mәulen peshke qy toltyryp jatqan Áytimge:

– Dayyndal. Qazir jolgha shyghamyz, – dedi.

– Serikbaydy jyly kiyindireyin. Jolda jaurap qalar. Tau etegi ghoy qaytkenmen, – dedi Áytim.

– Onda shayyndy qamda, – degen otaghasy tóseuli jatqan qúraq kórpege jantaya ketti.

Otaghasy esikke qúlyp sap, qaqpany ashqanda, boz bie men kýreng tay oqyranyp qaldy. Auyz qyldaryna qyrau túrypty. Álsin-әlsin bastaryn shúlghy beredi.

Búl otbasynyng tau etegindegi qystaugha bet aluy tegin emes. Týneugýni qayyn inisi Aydar:

– Jazday jem-shópti molyraq jinap alghanymyz jaqsy boldy. Kýn suytpay, qar qalyng týspey qonaq bolyp ketersin. Azyn-aulaq malyndy óz kózinmen kórersin, – degen.

– Áriyne, kelemiz ghoy. Serikbay da naghashylaryn saghynyp jýr, – degen Mәulen sol joly uәde berip ketip edi.

Búl kezeng kenes ókimetining qabyrghasy sógile bastaghan kez edi.

Áyeli men balasyn shanagha qymtay otyrghyzghan otaghasy júlqyna qozghalghan shanagha qatarlasa kelip qiyalay jayghasty da, delbeni qaghyp qaldy. Á degennen shiraq adymdaghan januarlar onan әri jele jónelgen. Qúlaqtary tikireyip, demderi búrqyraghan ekeui taptalghan jolmen saldyryp keledi.

Auyldan úzay bere soltýstikten yzghar sezilip, qimylsyz otyrghan jolaushylar az-maz tonaziyn dedi. Shana izi kýnge shaghylysyp, jalt-júlt etedi. Bir uaq aspan men aq kiyiz jerding arasy múnarlana berdi. Kýnge shaghylghan qylau qylpyp túr. Jýrginshilerding ýsti-basyn omartasyn qorghaghan araday qaumalap, qúshaqtay qúlaydy. Kirpikke qonghan endi biri kóbelekshe dir-dir etip, lezde eriydi de, kóz jasyna úqsap úyashyqqa irkiledi. Qystyng yzgharly jelinen yqqanday búiyqqan ýilerding shamy sonadaydan óleusirey shalynady. Tarbaghatay tauy ýnsiz búiyghyp jatyr. Aq jamylghan silemderi syr býkkendey. Mýlgigen tynyshtyq. Jalghyz-aq at túyaghy tiygen sayyn qart-qart etken qasat qar japan dalany janghyrtyp keledi.

– Áy, shu, januar! – Mәulen tau bókterine eninkiregen sayyn boz biyege úmsynyp qoyyp, aighaylap keledi. Ózi bolsa, týgine qyrau qatqan januarlardyng jýrisine eligip alypty, ýstindegi teri ton, teri qolghap, teri shalbar, týlki tymaq, qara ala pima óne boyyn qyz-qyz qaynatyp, jelik bere týskendey.

Tau baurayyna engen sayyn, yzgharly jel bәsendep, sabasyna týseyin dedi. Jahandy erkin qydyrghan kýn núry iyne kirpikterin qar betine qaday týskenimen, jeltoqsandaghy quaty әlsiz. Japan týzge sәule taratqannan әrige qauqarsyz.

Mәulen osy kýni bolatyn súrapyl syndy sezbedi. Oiynda eshtene joq. Kýndelikti kýibeng tirlikting kýiki tirligin kýittep jýrgen jan ghoy. Kónili taza pende neni bilip, neni sezgen?

Taugha taqaghan sayyn jym-jyrt dýnie týrlene berdi. Jol tabanyna týsken qar qalyndap, kólikteri ombylaugha kóshken. Biraq key tústarda bauyrymen jer syzghanda bolmasa, jýristerin bәsendetpedi. Siresip jatqan qar betimen temir shegendi shana zulaghanda, hrustaliday synghyrlap, endigide at túyaghynan shyqqan ýnge úlasyp ketedi.

– Áy, Áytim! Myna qardyng qalyndyghyn qarashy! Attardyng adymyn ashtyrmaugha ainaldy, – dedi otaghasy keyis bildirgendey moyyn búryp.

– Aytpa deymin, taudyng qary qalyng bolady ghoy. Biz jýretin joldy jel ýrlep ketpegenin qarashy!

Atshana dónge kóterilgende, Mәulen alysta qalghan auyl jaqqa kóz tikken. Shamalauynsha, on-on bes shaqyrymdy artqa tastaghan sekildi. Tarbaghatay taularynyng órkeshti jotalary birinen-biri biyiktep barady. Kenet kózi eki-ýsh dóng keyinirekte qúbaqandap osylay qaray jortqan bir top bórini shalyp, selk etti. Degenmen әiel, balasyna syr bergisi kelmedi. Dereu boz biyege qamshy basyp, jýristerin shirata týsti. Kókshulan týz taghylary japan týzdegi jataghan jotadan beri qúlap, tura zymyrap keledi. Mәulenning jýzi súp-súr bolyp ketkenin bayqaghan Áytim balasyn ýnsiz ghana bauyryna qysa berdi. Jón súraugha batyly jetpedi. Áyelining әldeneden sekem alghanyn bayqap qalghan otaghasy:

– Qoryqpay otyra berinder. Olar quyp jete qoymas myna qarda, – dedi sendirgisi kelip.

– Apa, әkem kimderdi aitady? – Serikbay týk týsinbey ekeuine alma-kezek qarady.

– Eshtene emes, balam. Ýstindi qymtap otyr, әitpese suyq tiyip qalar, – dedi Áytim әngime auanyng basqa jaqqa búryp.

Búl kezde top bastaghan kókjal sonynan ilesken bóriler sypyra tiygendey jýz elu qadam tústa edi. Qarly jerge tyrnaq batyra almasa da, tabandap algha úmtylady.

Altaymen qol ústasqan Tarbaghatay taularynyng bir ereksheligi – tósine molynan qar jiyp, alty ay qys boyy aq mamyqqa oranyp jatady. Osydan birer kýn búryn tau etegine týsken qar kýpsip, bórilerding mýiizgek tabandaryna qolaysyzdyq tughyzghan, biraq qatty ayaz qardy bauyrgha júqtyrmay, talmay qughyndaugha kómek bolghan.

Es bilgeli ata-әkesimen qoy baqqan Mәulen qasqyrlardyng aila-sharghysyn kem mengermegen. Qayta qyrghynday tiygeli tura tartqan talay kókjaldy qos auyz myltyghymen jayratyp salatyn. Býgin qaruyn aludy esinen tars shygharypty. Oq-dәrining iyisin bir sezse, qasqyr jolay qoymaushy edi. Ondayda ash qasqyr ghana tәuekelge baruy mýmkin. Biraq týz taghylary búl joly erkin. Ánsheyinde jarau minip izine týskenning ózinde bas saughalap jantalasatyn bórilerding qarasy da mol kórindi.

Qasqyrlar aradaghy songhy jotadan asty, endi qashyqtyq tipti qysqara týsti. Aylaly jyrtqyshtar qansha ash bolsa da, bir sarynmen jortyp, syr bermey keledi. Endigide kýdireygen jelke jýnderi de anyq kórindi. Mәulen kólikterge toqtamay qamshy basa berdi.

Qughyn kýsheydi. Atshana kelesi dónge taban tiygizgende, jyrtqyshtar tar saydyng tabanyna týsti. Bir qyrynday keyinge qaraghyshtaumen bolghan jylqylar qiystay salyp, qarghy shapqylasqanda, sondarynan boz boran búrqyrap, shanadaghylargha borap keledi. Áytim men Serikbayda ýn joq, ýrey biylep alghan. Bar sengenderi – Mәulen. Ol bolsa, bar bolghany kólikterine qamshy basumen әlek. Ayazdan, әlde qoryqqannan Áytimning tisi tisine tiymey qalshylday bastady. Serikbaydy tars qúshaqtap, tastay bolyp qatyp qalghan. Mәulenning qauashaghyn әp-sәtte yzgharly oy osyp ótken. «Áttegen-ay, qarudy alyp shyghuym kerek edi. Qaraptan-qarap qasqyrgha jem bolghanymyz ba? Dýniyening shyr ainalghanyn kórmeysing be? Búl atana nәletterding talayyn soghyp alghan edim, endi ózimdi mayyp qylmaq. Meni qoyshy, әielim men balam... Olardyng kýni ne bolmaq? Jaraydy, men-aq qúrban bolayyn. Týtinimdi týzu úshyrar úrpaghym aman bolsa bolghany. Tý-u, men dep kettim. Jany qysylghanda adam ne demeydi. Joq, búl jyrtqyshtargha beker jem bolmaspyz. Bir amalyng tabuym kerek. Ne istesem eken?».

– Áy, shu, januar! – Mәulen atshanadan zor denesimen kóterilip, qamshysyn kótergen sәtte iyesining shalt qimylynan jylqylar oqyra tiygen tayynshaday júlqy jóneledi.

– Áy, Áytim! Myna taghylargha qarashy! Ash nemeler ónmendep, sonymyzdan qalmay keledi. Shirkin, qolda myltyq bolsa...

Otaghasynyng myltyqsyz shyqqanyn sonda ghana bilgen Áytim ýndemedi. Tili baylanyp, kómeyine óksik tyghyla berdi. Biraq jylay almady. Áytse de kózinen búrshaqtaghan jasty tyya almady. Tyygha dәrmeni de bolmady. Bar bolghany otaghasynyng jalghyz túyaghyn bauyryna basyp kýbirley berdi: «O, Tәnirim, qashqan da, qughan da saghan siynady. Kók Týrikting úrpaghyn kók bórige jem qyla kórme! Analyq tilegimdi qabyl al, otaghasynyng jalghyz perzentin saqta. Ya, Tәnirim! Ózing jar bola kór!»

Jortqanda kýy de, jer de tandamaytyn týz taghysy alghan betten tanbady. Ónimsiz әreketinen týk shyqpasyn anyq sezgen Mәulen endi shalt qimyldamasa, tym kesh bolatynyn týsingendey. Tútas bir otbasynyng qarap bolatynyn oilaghanda, denesi tiksindi. Qap! Myltyghymnyng joghyn qarashy... Keyinge qarap edi, segiz túyaqtan boraghan búrqasyn arasynan tayaq tastam jerde ilesip kele jatqan jyrtqyshtardy kórdi. Bәri auyzdaryn ashyp alypty, jol bastap kele jatqan kókjal qos ezuin kezek jalap qoydy.

– Áy, dyr-dyrr-rr! – Qúlaqtary tikireyip, auyzdyqty qarsh-qarsh shaynaghan kólikteri aspangha qarghyp-qarghyp kep әreng irkildi. Sonda da ilgeri qaqshyp, jata kep júlqy tartyp jatyr. Tilersekteri dirdek qaghady. Mәulen shanadan qarghyp týsti de, Áytimge bojyny ústatyp:

– Myqtap ústa, jiberip alma, – dep qynynan qara bәkisin suyryp aldy. – Myna taydy qúrban qylamyn. Janymyzdan sadagha...

Búl kezde qasqyrlar toby qaq jarylyp, jandarynan oraghyta ótip bara jatyr edi. Mәulenning qosaqtalghan kýreng taydyng qayysyn qiyp jiberuge úmtylghany sol, janúshyrghan januar qatty júlqynyp, әbzel-baulary byrt-byrt ýzildi de, ózi boz biyening aldyn kóldenendey qarghyp ketti. Sóitse de, talys qayys shiratylyp kep, birjola bosap kete almady. Kerisinshe, onsyz da alasúryp túrghan boz biyeni onan әri ýrkitip, ekeui bar pәrmenimen júlqyna shapshydy. Osy sәtte tәrteni boylap ilgeri úmtylyp bara jatqan otaghasy men shana týbine shógip bir uys bop býrisip jatqan balasyna kezek qarap kýbirleumen shirene tartqan Áytimning qolynan shiryqqan bojy susyp týse berdi. Bәri de qas pen kózding arasynda. Áldenege soghylghan atshananyng ong tabany qayqang etip kókke kóterilip baryp әreng audarylmay qaldy. Tek gýrs etken bir soqqy... Ynq etken bir dybys... Túyaqtardan appaq bop kóterilgen qar tolqyny...

Úlynyng ýstine shalqalay qúlaghan Áytim sol boyda shananyng sol jaq erneuine soghyldy. Jandәrmen basyn kóterip keyinge qaraghan: týz taghylary oidym-oydym kireuke ýstinde әldeneni japyr-júpyr jәukemdep jatyr. Kýreng taydyng yshqynghany estilgendey boldy. Tizesining astynda Serikbayy shynghyrdy.

Otaghasyna әldene demekke jalt búrylghan Áytim betaldy jansaughalap bara jatqan boz bie men kýreng taydy kórip esinen tana jazdady. Shananyng temir shegeni synghyr-synghyr etedi...

Abai.kz