Allanyng ózi de ras, sózi de ras

Allanyng ózi de ras, sózi de ras,
Ras sóz eshuaqytta jalghan bolmas,
Kóp kitap keldi alladan, onyng tórti,
Allany tanytugha sózi airylmas.
Ámantu oqymaghan kisi bar ma?
Uәktubihy degenmen isi bar ma?
Alla ózgermes, adamzat kýnde ózgerer,
Jarlyqpen ol sizderge, siz de olargha...
Zamana, sharua, minez kýnde ózgerdi,
Olargha kez-kezimen nәby keldi.
Qaghida sharighaty ózgerse de,
Taghrif alla esh jerde ózgermedi.
Kýlli mahlúq ózgerer, alla ózgermes,
Áhly kitap búl sózdi beker demes.
Adam nәpsi, ózimshil minezbenen
Bos sózbenen qastaspay týzu kelmes.
Mahabbatpen jaratqan adamzatty,
Sen de sýy ol allany jannan tәtti.
Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep
Jәne haq joly osy dep әdiletti.
Osy ýsh sýy bolady imany gýl,
Imannyng asyly ýsh dep sen tahqiq bil.
Oylan-daghy, ýsheuin taratyp baq,
Basty bayla jolyna, malyng týgil.
Din de osy shyn oilasan, taghat ta osy,
Eki dýnie búl tasdiyq— haqtyng dosy.
Osylardy búzatyn jәne ýsh is bar:
Payda, maqtan, әuesqoy onan shoshy.
Ruza, namaz, zeket, haj—talassyz is,
Jaqsy bolsan, jaqsy tút bәrin tegis.
Bastapqy ýshin bekitpey, songhy tórtti
Qylmaghanmen tatymdy bermes jemis.
Bas joghary jaralghan, moyyn tómen,
Qarashy, dene bitken retimen.
Isting basy — retin tanymaqtyq.
Iman bilmes taghatty qabyl demen.
Imamdar ghibadattan sóz qozghaghan,
Húsniyzәn men imandy bildi oilaghan.
Imannyng tazalyghyn jaqsy úqtyrmay,
Syrtyn qansha jusa da, ishi onbaghan.
Alla minsiz әuelden, payghambar haq,
Mý'min bolsan, ýirenip sen de úqsap baq.
Qúran ras, allanyn, sózi dýr ol,
Tә'uiyline jeterlik ghylymyng shaq.
Allanyn, payghambardyn, jolyndamyz,
Yntamyzdy búzbastyq imanymyz.
Payda, maqtan әuesqoy — shaytan isi,
Kәni bizding nәpsini tyighanymyz?
Mý'min bolsan, әueli imandy bol,
Bendege iman ózi ashady jol,
Shyr ainal da, taza oila bir imandy,
Múnafiq namaz qylmap pa, maghlúm ghoy ol.
Alla ishimdi aitqyzbay biledi oila,
Bendesine qastyqpen kinә qoyma.
Raspenen talaspa mý'min bolsan,
Oyla, aittym, adamdyq, atyn joyma!

 

Ólse óler tabighat, adam ólmes

 

Ólse óler tabighat, adam ólmes
Ol biraq qaytip kelip, oinap – kýlmes
«Meni» men «menikinin» airylghanyn
«Ódi» dep at qoyypty ónkey bilmes.

Kóp adam dýniyege boy aldyrghan
Boy aldyryp, ayaghyn kóp shaldyrghan
Óldi deuge syyama aityndarshy
Ólmeytúghyn artyna sóz qaldyrghan?

Kim jýrer tirshilikke kónil bermey?
Baqy qoymas fәniyding minin kórmey
Mini qayda ekenin bile almassyn
Tereng oidyng telmirip sonyna ermey.

Dýniyedegi dos aqiyretke birdey bolmas
Ekeui tap birdey bop ornygha almas
Dýniyege yntyq, mәghshәrgha amalsyzdyn
Imanyn týgel deuge auzym barmas.

 

Ghylym tappay maqtanba

Ghylym tappay maqtanba,
Oryn tappay baptanba,
Qúmarlanyp shattanba,
Oynap bosqa kýluge.
Bes nәrseden qashyq bol,
Bes nәrsege asyq bol,
Adam bolam deseniz.
Tileuin, ómiring aldynda,
Oghan qayghy jeseniz.
Ósek, ótirik, maqtanshaq,
Erinshek, beker mal shashpaq –
Bes dúshpanyn, bilseniz.
Talap, enbek, tereng oi,
Qanaghat, raqym, oilap qoy –
Bes asyl is, kónseniz.
Jamandyq kórseng nәfrәtli,
Suytyp kónil tyisanyz.
Jaqsylyq kórseng ghibrәtli,
Ony oigha jisanyz.
Ghalym bolmay nemene,
Balalyqty qisanyz?
Bolmasang da úqsap baq,
Bir ghalymdy kórseniz.
Onday bolmaq qayda dep,
Aytpa ghylym sýiseniz,
Sizge ghylym kim berer,
Janbay jatyp sónseniz?
Dýnie de ózi, mal da ózi,
Ghylymgha kónil berseniz.
Bilgenderding sózine
Mahabbatpen erseniz.
Aqyl senbey senbeniz,
Bir iske kez kelseniz.
Aqsaqal aitty, bay aitty,
Kim bolsa, meyli, sol aitty –
Aqylmenen jenseniz.
Nadandargha boy berme,
Shyn sózbenen ólseniz.
Ayat, hadis emes qoy,
Kýpir boldyng demes qoy,
Qansha qarsy kelseniz.
Kóp orynda kórine aitpa,
Bizding sózge erseniz.
Múny jazghan kisinin
Atyn bilme, sózin bil!
Osy jalghan dýniyeden
Sheshen de ótken ne búlbúl,
Kósem de ótken ne dýldýl.
Sóz mәnisin bilseniz,
Aqyl – mizan, ólsheu qyl.
Eger qisyq kórinse,
Meyling tasta, meyling kýl.
Eger týzu kórinse,
Oylap-oylap, qúlaqqa il.
Aqymaq kóp, aqyldy az,
Deme kópting sózi púl.
Jaqynnyng sózi tәtti dep,
Jaqynym aitty dey kórme.
Nadandyqpen kim aitsa,
Onday týpsiz sózge.erme.
Sizge aitamyn, haupim - búl.
Ózing ýshin ýirensen,
Jamandyqtan jiyrensen,
Ashylarsyng jylma-jyl.
Bireu ýshin ýirensen,
Bireu bilmes, sen bilsen,
Bilgeninning bәri - túl.
Sózine qaray kisini al,
Kisige qarap sóz alma.
Shyn sóz qaysy bile almay,
Ár nәrseden qúr qalma.
Múny jazghan bilgen qúl –
Ghúlamahy Dauaniy,
Solay depti ol shynshyl.
Sózin oqy jәne oila,
Tez ýirenip, tez joyma,
Jas uaqytta kónil - gýl.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Zamanaqyr jastary

 

 

 

 

 

Zamanaqyr jastary,
Qosylmas eshbir bastary.
Birine - biri qastyqqa,
Qoynyna tyqqan tastary.

Saudasy ar men imany,
Qayrat joq boyyn tighaly.
Enbekpen etti auyrtpay,
Qúr tilmenen jighany.

Ónimsiz iske shep - sheber,
Maydangha týspey nesi óner?
Siyrsha toysa mas bolyp,
Órege kelip sýikener.

Kýlmendep keler kózderi,
Qaljynbas keler ózderi.
Kekektep sekek etem dep,
Shoshqa tuar sózderi.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

****

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Adam — bir boq kótergen boqtyng qaby,
Boqtan sasyq bolasyng ólseng taghy.
Meni men sen teng be dep maqtanasyn,
Bilimsizdik belgisi—ol bayaghy.
Keshe bala en, kelding ghoy talay jasqa,
Kóz jetti bir qalypta túra almasqa.
Adamdy sýi, allanyng hikmetin sez,
Ne qyzyq bar ómirde onan basqa?!

 

 

 

Internatta oqyp jýr

Internatta oqyp jýr
Internatta oqyp jýr
Talay qazaq balasy –
Jana óspirim, kókórim,
Beyne qoldyng salasy.
Balam zakon bildi dep,
Quanar ata-anasy,
Oyynda joq olardyn
Sharighatqa shalasy.
Orys tili, jazuy –
Bilsem degen talasy.
Proshenie jazugha
Tyrysar, kelse shamasy.
Ynsapsyzgha ne kerek
Isting aq pen qarasy?
Nan tappaymyz demeydi,
Býlinse elding arasy.
Ijdihatsyz, mihnatsyz
Tabylmas ghylym sarasy.
Az bilgenin kópsinse,
Kóp qazaqqa epsinse,
Kimge tiyer panasy?
Orys teris aitpaydy,
Jaman bol dep olardy.
Qany búzyq ózi oilar
Qu menen súm bolardy,
Orysta qalar jalasy.
Búl iske kim vinovat:
Ya Semeyding qalasy,
Ya qazaqtyng alasy?
Oyynda joq birinin
Saltykov pen Tolstoy,
Ya tilmash, ya advokat
Bolsam degen bәrinde oi,
Kónilinde joq sanasy.
Aqyly kimning bar bolsa,
Demes múny tili ashy.
Aytynyzshy, bolsanyz
Zdravomyslyashiy,
Akyl aitpay ma aghasy?

 

Payda oilama, ar oila

Payda oilama, ar oila,
Talap qyl artyq biluge.
Artyq ghylym kitapta,
Erinbey oqyp kóruge.
Voennyy qyzmet izdeme,
Oqaly kiyim kiige.
Bos maqtangha salynyp,
Beker kókirek keruge.
Qyzmet qylma oyazgha,
Janbay jatyp sónuge.
Qalay sabyr qylasyn,
Jazyqsyz kýnde sóguge?
Ónersizding qylyghy –
Tura sózin aita almay,
Qit etuge bata almay,
Qorlyqpenen shiruge.
Az aqshagha jaldanyp,
Ónbes iske aldanyp,
Jol taba almay jýruge.
Alys ta bolsa izdep tap,
Korennoygha kiruge,
«Talapty erge núr jauar»,
Jýrip ómir sýruge.
Ya baylargha qyzmet qyl,
Erinbey shauyp jeluge.
Adal jýrip, adal túr,
Schetyng tura keluge.
Janyna jaqsa, sonynan
Jalqaulanba eruge.
Qisyq bolsa, zakon bar
Sudiyagha beruge.
Ol da oyaznoy emes qoy,
Alugha tendik senuge.
Ya óz betinmen tәuekel,
Zanimaysya pryamotoy.
Jenil kórme, bek kerek
Oghan da ghylym, oghan da oi,
Kalayynsha qayda enuge?

Jasymda ghylym bar dep eskermedim

Jasymda ghylym bar dep eskermedim,
Paydasyn kóre túra teksermedim.
Erjetken song týspedi uysyma,
Qolymdy mezgilinen kesh sermedim.
Búl mahrúm qalmaghyma kim jazaly,
Qolymdy dóp sermesem, óster me edim?
Adamnyng bir qyzyghy - bala degen,
Balany oqytudy jek kórmedim.
Balamdy medresege bil dep berdim,
Qyzmet qylsyn, shen alsyn dep bermedim.
Ózim de baska shauyp, tóske órledim,
Qazaqqa qara sózge des bermedim.
Enbegindi bilerlik esh adam joq,
Týbinde tynysh jýrgendi teris kórmedim.

 

 

 

 

 

Qanday qyzda lәzzat bar jan tatpaghan?

Qanday qyzda lәzzat bar jan tatpaghan?
Súluy búl zamannyng tek jatpaghan.
On segiz, on toghyzgha kelgennen son.
Almasy ókpe bolar qol batpaghan.

Búlardyng keybirining minezderi:
Eshnәrse kórmegensip, búrtaqtaghan.
Keybiri jaydary, ashyq bolamyn dep,
Orynsyz adamdarmen jyrtaqtaghan.

Áuelden súlu jayy bizge mәlim:
Jigitti júrt maqtaghan qyz jaqtaghan.
Key jigit maqtan ýshin qylyq qylmay,
Boyyna maydalyqpen syr saqtaghan.

Key jigit arsyzdyqpen úyatsynbay,
Qoly jetpes nәrsege tyrtaqtaghan,
Oryndy iske jýrip, oy tappaghan,
Ne bolmasa júmys qyp, mal baqpaghan.
Qasiyetti bolmaydy onday jigit,

Ásempaz bolma әrnege

Ásempaz bolma әrnege,
Ónerpaz bolsan, arqalan.
Sen de — bir kirpish, dýniyege
Ketigin tap ta, bar qalan!

Qayrat pen aqyl jol tabar
Qashqangha da, qughangha.
Ádilet, shapqat kimde bar,
Sol jarasar tughangha.

Bastapqy ekeu songhysyz
Bite qalsa qazaqqa,
Aldyng — jalyn, artyng — múz,
Barar eding qay jaqqa?

Paydany kórseng bas úryp,
Maqtandy izdep, qayghy alma.
Minindi úrlap jasyryp,
Maydangha týspey bәigi alma

Ózinde barmen kózge úryp,
Artylam deme ózgeden.
Kýndestigin qozdyryp,
Azapqa qalma ezbeden.

Akyryn jýrip, anyq bas,
Enbeging ketpes dalagha.
Ústaztyq qylghan jalyqpas
Ýiretuden balagha.

Kólenke basyn ýzartyp,
Alysty kózden jasyrsa;
Kýndi uaqyt qyzartyp,
Kókjiyekten asyrsa;

Kýngirt kónilim syrlasar
Sýrghylt tartqan beyuaqqa,
Tómen qarap mýndasar,
Oy jiberip әr jaqqa.

Ótken ómir - qu soqpaq,
Qydyrady talaydy.
Kim aldady, kim toqpaq
Saldy, sony sanaydy,
Neni tapsan, ony tap,
Jaramaydy kerekke.
Ónkey udy jiyp ap,
Sebedi sorly jýrekke.

Adasqan kýshik sekildi
Úlyp jýrtqa qaytqan oi
Ókindi, jolyng bekindi,
Áure bolma, ony qoy.

Ermen shyqty, it qylyp,
Biday shashqan eginge.
Jay jýrgendi uerd qylyp,
Tynysh ólsenshi teginde.

 

 

 

 

 

Jazghytúry

 

Jazghytúry qalmaydy qystyng syzy,
Masatyday qúlpyrar jerding jýzi.
Jan-januar, adamzat antalasa,
Ata-anaday eljirer kýnning kózi.

Jazdyng kórki enedi jyl qúsymen,
Jayrandasyp jas kýler qúrbysymen.
Kórden jana túrghanday kempir men shal,
Jalbandasar ózining týrghysymen.

Qyrdaghy el oidaghy elmen aralasyp,
Kýlimdesip, kórisip, qýshaqtasyp.
Sharua qughan jastardyng moyyny bosap,
Sybyrlasyp, syrlasyp, mauqyn basyp.

Tuye bozdap, koy qozdap - qora da shu,
Kóbelekpen, qúspenen say da du-du.
Gýl men aghash mayysyp qaraghanda,
Sybdyr qaghyp, búrandap aghady su.

Kól jaghalay mamyrlap qu menen qaz,
Jýmyrtqa izdep, jýgirip balalar mәz.
Úshqyr atpen zyrlatyp tastaghanda,
Jarq-jýrq etip iliner kók dauyl baz.
Qús qatarlap baylaghan qanjyghagha
Qyz búrandap jabysyp, qylady naz.

Jazgha jaqsy kiyiner qyz-kelinshek,
Jer jýzine óng berer gýl-bәisheshek.
Qyrda torghay sayrasa, sayda - búlbúl,
Tastaghy ýnin kosar bayghyz, kókek.

Jana púlmen jamyrap saudagerler,
Dihanshylar jer jyrtyp, egin eger.
Sharuanyng bir maly ekeu bolyp,
Jana tólmen kóbeyip, dәulet óner.

Bezendirip jer jýzin tәnirim sheber,
Meyirbandyq dýniyege núryn tóger.
Anamyzday jer iyip emizgende,
Beyne әkendey ýstine aspan tóner.

Jaz jiberip, jan bergen qara jerge
Rahmetine allanyng kónil sener.
Mal semirer, aq penen as kóbeyer,
Adamzattyng kónili ósip kóteriler.

Qara tastan basqanyng bәri jadyrap,
Bir sarannan basqanyng peyili ener.
Tamashalap qarasang tәniri isine,
Boyyng balqyp, eriydi ishte jiger.

Kempir-shal shuaq Izdep, bala shular,
Mal mazatsyp, quanyp, aunap-qunar.
Jyrshy qústar әuede óleng aityp,
Qiqu salar kóldegi qaz ben qular.

Kýn joqta kisimsiner júldyz ben ai,
Ol qaytsin qara týnde jarqyldamay,
Tang atqan song shygharyn kýnning bilip,
Óni qashyp, bola almas búrynghyday.

Kýn - kýieu, jer - qalyndyq saghynyshty,
Qúmary ekeuining sonday kýshti.
Týn qyryndap jýrgende kóp qojandap,
Kýieu keldi, ai, jýldyz k... qysty.

Ay, júldyzgha jyly jel habar berip,
Jan-januar quanar toygha elerip.
Azaly aq kórpesin silke tastap,
Jer kýlimder, ózine shyray berip.

Kýn - kýieuin jer kóksep ala qystay,
Bireuine bireui qosylyspay,
Kónili kýn lebine toyghannan son
Jer tolyqsyp, týrlener toty qústay.

Adam tiktep kóre almas kýnning kózin,
Sýiip, jylyp túrady jan lebizin.
Qyzyl aray sary altyn shatyryna,
Kýnning keshke kirgenin kórdi kózim.

 

 

 

Jaz

 

Jazdygýn shilde bolghanda,
Kókoray shalghyn, bәisheshek,
Úzaryp ósip tolghanda;
Kýrkirep jatqan ózenge,
Kóship auyl qonghanda;
Shúrqyrap jatqan jylqynyn
Shalghynnan jony qyltyldap,
At, aighyrlar, biyeler
Býiiri shyghyp, ynqyldap,
Suda túryp shybyndap,
Kúiryghymen shylpyldap,
Arasynda kúlyn-tay
Aynala shauyp búltyldap.
Joghary-tómen ýirek, qaz
Úshyp túrsa sympyldap.
Qyz-kelinshek ýy tiger,
Búrala basyp bylqyldap,
Aq bilegin sybanyp,
Ázildesip synqyldap.
Mal ishinen ainalyp,
Kónili jaqsy jaylanyp,
Bay da keler auylgha,
Ayanshyly jylpyldap;
Sabadan qymyz qúidyryp,
Ortasyna qoydyryp,
Jasy ýlkender bir bólek
Kenesip, kýlip sylqyldap.
Jalshy aldaghan jas bala,
Jaghalaydy sheshesin
Et әper dep qynqyldap.
Kólenke qylyp basyna,
Kilem tósep astyna,
Saltanatty baylardyn
Samauryny búrqyldap.
Bilimdiler sóz aitsa,
Bәigi atynday anqyldap,
Ózgeler basyn iyzeydi,
Áriyne dep maqúldap.
Aq kóilekti, tayaqty
Aqsaqal shyghar bir shetten
Malyndy әri qaytar dep,
Malshylargha qanqyldap.
Bay bayghúsym desin dep,
Shakyryp qymyz bersin dep,
Jaramsaqsyp, jalpyldap.
Shapandaryn belsengen,
Asau minip tenselgen
Jylqyshylar kep túrsa,
Tanertennen salpyldap.
Myltyq atqan, qús salghan
Jas bozbala bir bólek
Su jaghalap qutyndap.
Qayyryp salghan kók qúsy
Kóterile bergende,
Qaz sypyrsa jarqyldap.
Ótken kýnning bәri úmyt,
Qoldan keler qayrat jok,
Baghanaghy bayghús shal
Auylda túryp kýledi,
Qoshemet qylyp qarqyldap.

 

Kýz

 

Súr búlt týsi suyq qaptaydy aspan,
Kýz bolyp, dymqyl túman jerdi basqan.
Bilmeymin toyghany ma, tonghany ma,
Jylqy oinap, bie qashqan, tay jarysqan.

Jasyl shóp, bәisheshek joq búrynghyday,
Jastar kýlmes, jýgirmes bala shulay.
Qayyrshy shal-kempirdey týsi ketip,
Japyraghynan airylghan aghash, quray.

Bireu malma sapsidy, salyp iyin,
Salbyranqy tartypty jyrtyq kiyim.
Enesine iyirtip shuda jibin,
Jas qatyndar jyrtylghan jamaydy ýiin.

Qaz, tyrna qatarlanyp qaytsa bermen,
Astynda aq shomshy jýr, ol bir keruen.
Qay auyldy kórseng de, jabyrqanqy,
Kýlki-oyyn kórinbeydi, seyil-seruen.

Kempir-shal qúrjang qaghyp, bala býrsen,
Kónilsiz qara suyq qyrda jýrsen.
Kemik sýiek, sorpa-su tiymegen son,
Ýide it joq, tyshqan aulap, qayda kórsen.

Kýzeu tozghan, oty joq elding many,
Túman bolar, jel soqsa, shan-tozany.
Ot jaqpaghan ýiining súry qashyp,
Ystan qoryqqan qazaqtyng qúrysyn zany.

 

Qys

 

Aq kiyimdi, deneli, aq saqaldy,
Soqyr, mylqau, tanymas tiri jandy.
Ýsti-basy aq qyrau, týsi suyq,
Basqan jeri syqyrlap, kelip qaldy.
Dem alysy - ýskirik, ayaz ben qar,
Kәri qúdang - qys kelip, әlek saldy.
Úshpaday bórkin kiygen oqshyraytyp,
Ayazbenen qyzaryp ajarlandy.
Búlttay qasy jauyp eki kózin,
Basyn silikse, qar jauyp, mazandy aldy.
Boranday búrq-sarq etip doldanghanda,
Alty qanat aq orda ýy shayqaldy.
Áues kórip jýgirgen jas balalar,
Beti-qoly dombyghyp, ýsik shaldy.
Shiydem men ton qabattap kiygen malshy
Bet qaraugha shydamay teris ainaldy.
Qar tepkenge qajymys qayran jylqy
Tityghy qúruyna az-aq qaldy.
Qyspen birge túmsyghyn saldy qasqyr,
Malshylarym, qor qylma itke maldy.
Sonygha maldy jayyp, kýzetinder,
Úiqy óltirmes, qayrat qyl, búz qamaldy!
It jegenshe Qondybay, Qanay jesin,
Qúr jiber myna antúrghan kәri shaldy.

 

 

 

Án túraly

 

 

Kúlaqtan kirip, boydy alar
Jaqsy әn men tәtti kýi.
Kónilge týrli oy salar,
Ándi sýisen, menshe sýi.

Dýnie oidan shyghady,
Ózimdi ózim úmytyp,
Kónilim әndi úghady,
Jýregim boydy jylytyp.

Ansaghan shólde su tapsa,
Bas qoymay ma bastaugha?
Bireu týrtse, ya qaqsa,
Boy toqtamas jasqaugha.

Bir kýigizip, sýigizip,
Eski ómirdi tirgizer.
Ómir tonyn kiygizip,
Joqty bar qyp jýrgizer.

Esitkendey bolady
Qúlaghy eski sybyrdy.
Eski oigha kónilim tolady,
Tiriltip ótken qúrghyrdy.

Iship, tereng boylaymyn,
Ótken kýnning ularyn.
Jәne shyn dep oilaymyn
Júrttyng jalghan shularyn.

Taghy sene bastaymyn
Kýnde aldaghysh qulargha.
Esim shyghyp qashpaymyn,
Men ishpegen u bar ma?

 

 

 

 

Jarq etpes qara kónlim ne qylsada

 

 

Jarq etpes qara kónlim ne qylsada,
Aspanda ay menen kýn shaghylsada,
Dýniyede, sirә, sendey maghan jar joq,
Saghan jar menen artyq tabylsada.

Sorly asyq sarghaysada, saghynsa da,
Jar tayyp, jaqsy sózden janylsada,
Shydaydy riza bolyp jar isine,
Qorlyq pen mazaghyna tabynsa da.

 

Jelsiz týnde jaryq ay

Jelsiz týnde jaryq ai,
Sәulesi suda dirildep,
Auyldyng jany tereng say,
Tasyghan ózen kýrildep.

Qalyng aghash japyraghy
Sybyrlasyp ózdi-ózi,
Kórinbey jerdin, topyraghy,
Qúlpyrghan jasyl jer jýzi.

Tau janghyryp, әn qosyp
Ýrgen it pen aitaqqa.
Kelmep pe eding jol tosyp
Jolyghugha aulaqqa?

Taymandamay tamyljyp,
Bir suynyp, bir ysyp,
Dem ala almay damyl qyp,
Eleng qaghyp, bos shoshyp.

Sóz aita almay bógelip,
Dýrsil qaghyp jýregi,
Túrmap pa edi sýienip,
Tamaqqa kirip iyegi?

 

 

 

Qansonarda býrkitshi shyghady angha

 

Qansonarda býrkitshi shyghady angha,
Tastan týlki tabylar andyghangha.
Jaqsy at pen tatu joldas - bir ghaniybet,
Ynghayly yqsham kiyim anshy adamgha.
Salang etip jolyqsa qaytqan izi,
Saghadan sympyng qaghyp iz shalghanda.
Býrkitshi tau basynda, qaghushy oida,
Izding betin týzetip andaghanda.
Tomaghasyn tartqanda bir qyrymnan,
Qyran qús kózi kórip samghaghanda.
Tómen úshsam týlki órlep qútylar dep,
Qandykóz qayqang qaghyp shyqsa aspangha,
Kóre túra qalady qashqan týlki,
Qútylmasyn bilgen song qúr qashqangha.
Auzyn ashyp, qoqaqtap, tisin qayrap,
O da talas qylady shybyn jangha.
Qyzyq kórer, kónildi bolsa anshylar,
Shabar jerin qaramay jyghylghangha.
Qyryq pyshaqpen qyrjyndap túrghan týlki,
O daghy osal jau emes qyran pangha.
Segiz nayza qolynda, kóz audarmay,
Batyr da ayal qylmaydy erteng tangha.
Qanat, qúiryq suyldap, ysqyrady,
Kókten qyran sorghalap qúiylghanda.
Jarq-júrq etip ekeui aiqasady,
Jeke batyr shyqqanday qan maydangha.
Bireui - kók, bireui — jer taghysy,
Adam ýshin batysyp qyzyl qangha.
Qar - appaq, býrkit - qara, týlki - qyzyl,
Úqsaydy hassa súlu shomylghangha.
Qara shashyn kóterip eki shyntaq,
O da býlk-býlk etpey me sipanghanda,
Appaq et, qyp-qyzyl bet, jap-jalanash,
Qara shash qyzyl jýzdi jasyrghanda.
Kýieui er, qalyndyghy súlu bolyp,
Jәne úqsar tar tósekte jolghasqangha.
Art jaghynan jauryny býlkildeydi,
Qyran býktep astyna dәl basqanda.
Qúsy da iyesine qorazdanar,
Alpys eki ailaly týlki alghanda.
«Ýiirimen ýsh toghyz» dep jymyndap,
Jasy ýlkeni janyna baylanghanda.
Silke kiyip tymaqty, nasybaydy
Bir atasyng kóniling jaylanghanda.
Taudan jiyde tergendey ala berse,
Bir jasaysyng qúmaryng әr qanghanda.
Kókirekte jamandyq esh niyet joq,
Ang bolady kenesing qús salghanda.
Eshkimge ziyany joq, ózim kórgen
Bir qyzyq isim eken súm jalghanda.
Kókiregi sezimdi, kónili oilygha
Bәri de anyq túrmay ma oilanghanda.
Úqpassyng ýstirt qarap búlghaqtasan,
Suretin kóre almassyn, kóp baqpasan.
Kólenkesi týsedi kókeyine,
Ár sózin bir oilanyp salmaqtasan.
Múny oqysa, jigitter, anshy oqysyn,
Bile almassyn, qús salyp dәm tatpasan.

 

 

Qartaydyq, qayghy oiladyq, úiqy sergek.

 

Qartaydyq, qayghy oiladyq, úiqy sergek.

 

Ashuyng - ashyghan u, oiyng - kermek.
Múndasargha kisi joq, sózdi úgharlyq,
Kim kónildi kóterip, bolady ermek?

Jas - qartaymaq, joq - tumaq,
tughan - ólmek,
Taghdyr joq, ótken ómir qayta kelmek.
Basqan iz, kórgen qyzyq artta qalmaq,
Bir qúdaydan basqanyng bәri ózgermek.

Er isi aqylgha ermek, boydy jenbek,
Ónersizding qylyghy óle kórmek.
Shygha oilamay, shyghandap qylyq qylmay,
Erinshek ezdiginen kópke kónbek.

Jamandar qyla almay jýr adal enbek.
Úrlyq, qulyq qyldym dep qaghar kólbek.
Aramdyqtan jamandyk, kórmey qalmas,
Myng kýn synbas, bir kýni synar shólmek.

Adamzat tirilikti dәulet bilmek,
Aqyl tappaq, mal tappaq, adal jýrmek.
Ekeuining biri joq, auyl kezip,
Ne qorlyq qúr qyljanmen kýn ótkizbek?

Nadangha aram aqyldy qúlaqqa ilmek,
Búl sózden ertegini tez ýirenbek.
Ras sózding kim biler qasiyetin?
Aqylsyz shyngha senbey, joqqa senbek.

Qyzyl aray, aq kýmis, altyn bergek,
Qyzyqty ertegige kóterilmek.
Aqsaqaldyn, әkenin, bilimdinin
Sózinen syrdang tartyp, tez jiyrenbek.

Aqyldy qara qyldy qyryqqa bólmek,
Ár nәrsege ózindey bagha bermek.
Tarazy da, qazy da óz boyynda,
Nadannyng sýiengeni kóp pen dýrmek.

Alashqa ishi jau bop, syrty kýlmek,
Jaqynyn tiride andyp, ólse ókirmek.
Bir-eki joly bolghan kisi kórse,
Qúday sýiip jaratqan osy demek.

El búzylsa, tabady shaytan órnek,
Perishte tómenshiktep, qayghy jemek.
Ózimning ittigimnen boldy demey,
Jendi ghoy dep shaytangha bolar kómek.

Syrttansynbaq, qusynbaq, órshildenbek,
Sybyrmenen top jasap bólek-bólek.
Aramdyqpen bar ma eken jannan aspaq,
Ózimen ózi bir kýn bolmay ma әlek?

Qoldan kele bere me júrt mengermek?
Adaldyq, aramdyqty kim tengermek?!
Maqtan ýshin qayratsyz bolys bolmaq,
Ittey qor bop, ózine sóz keltirmek.

Óleng - sózding patshasy, sóz sarasy

Óleng - sózding patshasy, sóz sarasy,
Qiynnan qiystyrar er danasy.
Tilge jenil, jýrekke jyly tiyip,
Tep-tegis júmyr kelsin ainalasy.

Bóten sózben bylghansa sóz arasy,
Ol - aqynnyng bilimsiz bisharasy.
Aytushy men tyndaushy kóbi nadan,
Búl júrttyng sóz tanymas bir parasy.

Áueli hayat, hәdis – sózding basy,
Qosarly bәiitmysal keldi arasy.
Qisynymen qyzyqty bolmasa sóz,
Nege aitsyn payghambar men ony allasy.

Meshitting qútpa oqyghan ghúlamasy,
Mýnәjәt uәliylerding zar nalasy.
Bir sózin bir sózine qiystyrar,
Árbiri kelgeninshe óz shamasy.

Ólenge әrkimnin-aq bar talasy,
Sonda da solardyng bar tandamasy.
Ishi altyn, syrty kýmis sóz jaqsysyn
Qazaqtyng kelistirer qay balasy?

Búrynghy eski biydi túrsam barlap,
Maqaldap aitady eken, sóz qosarlap.
Aqyndary aqylsyz, nadan kelip,
Kór-jerdi óleng qypty joqtan qarmap.

Qobyz ben dombyra alyp topta sarnap,
Maqtau óleng aitypty әrkimge arnap.
Ár elden ólenmenen qayyr tilep,
Ketirgen sóz qadirin júrtty sharlap.

Mal ýshin tilin bezep, janyp jaldap,
Mal súrap bireudi aldap, bireudi arbap.
Jat elde qayyrshylyq qylyp jýrip,
Óz elin bay dep maqtar qúday qarghap.

 

Qayda bay maqtanshaqqa barghan tandap,
Jisa da, bay bolmapty, qansha maldy ap.
Qazaqqa óleng degen bir qadirsiz,
Byljyraq kórinedi solar dandaq.

Eski biyshe otyrman bos maqaldap,
Eski aqynsha mal ýshin túrman zarlap.
Sóz týzeldi, tyndaushy, sen de týzel,
Senderge de keleyin endi ayandap.

Batyrdy aitsam el shauyp alghan talap,
Qyzdy aitsam, kyzyqty aitsam qyzdyrmalap,
Ánsheyin kýn ótkizbek әngimege
Tyndar eding әr sózin myngha balap.

Aqyl sózge yntasyz, júrt shabandap,
Kóngenim-aq soghan dep jýr tabandap.
Kisimsingen jep keter bilimsiz kóp,
Jibersem, ókpeleme, kóp jamandap.

Amaldap qaraghaydy talgha jalghap,
Árkim jýr alar jerding ebin qamdap.
Maqtan qughan, malqúmar neni úgha alsyn,
Shyqpasa mynnan bireu talghap-talghap.

Mal jiyp aramdyqpen úrlap-qarlap,
Qusyng dese, quanyp jýr alshandap.
Qaqsa-soqsa bir payda týse me dep,
Elding bayyn elirtip «jau múndalap».

Ynsap, úyat, ar, namys, sabyr, talap –
Búlardy kerek qylmas eshkim qalap.
Tereng oi, tereng ghylym izdemeydi,
Ótirik pen ósekti jýndey sabap.

 

 

 

 

 

 

Men jazbaymyn ólendi ermek ýshin

 

Men jazbaymyn ólendi ermek ýshin,
Joq-bardy, ertegini termek ýshin.
Kókiregi sezimdi, tili oramdy,
Jazdym ýlgi jastargha bermek ýshin.
Búl sózdi tasyr úqpas, talapty úghar,
Kónilining kózi ashyq, sergek ýshin.

Týzu kel, qisyq-qynyr, qyryn kelmey,
Syrtyn tanyp is bitpes, syryn kórmey.
Shu degende qúlaghyng tosansidy,
Ósken song múnday sózdi búryn kórmey.
Tang qalamyn, aldynghy aitqandy úqpay,
Jәne aita ber deydi júrt tynym bermey.

Sóz aittym «Áziret Áli», «aydaharsyz»,
Múnda joq «altyn iyek, sary-ala qyz».
Kәrilikti jamandap, ólim tilep,
Bolsyn degen jerim joq jigit arsyz.
Ásire qyzyl emes dep jiyrenbeniz,
Týbi tereng sóz artyq, bir bayqarsyz.

Batyrdan barymtashy tuar danghoy,
Qyzshyl da, qyzyqshyl da әure jan ghoy.
Arsyz, malsyz, aqylsyz, sharuasyz,
Elirmeli maskýnem bayqalghan ghoy.
Bes-alty misyz bәngi kýlse mәz bop,
Qinamay qyzyl tildi kel, tildi al, qoy!

Óleni bar ónerli inim, sizge
Jalynamyn, múnday sóz aitpa bizge.
Ózge týgil ózine paydasy joq,
Esil óner qor bolyp keter týzge.
Sәnqoy, danghoy, oinasshy, kerim-kerbez,
Qansha qyzyq bolady ózinizge?

 

 

 

 

 

Kúlaqtan kirip, boydy alar

 

Kúlaqtan kirip, boydy alar
Jaqsy әn men tәtti kýi.
Kónilge týrli oy salar,
Ándi sýisen, menshe sýi.

Dýnie oidan shyghady,
Ózimdi ózim úmytyp,
Kónilim әndi ýghady,
Jýregim boydy jylytyp.

Ansaghan shólde su tapsa,
Bas qoymay ma bastaugha?
Bireu týrtse, ya qaqsa,
Boy toqtamas jasqaugha.

Bir kýigizip, sýigizip,
Eski ómirdi tirgizer.
Ómir tonyn kiygizip,
Joqty bar qyp jýrgizer.

Esitkendey bolady
Qúlaghy eski sybyrdy.
Eski oigha kónilim tolady,
Tiriltip ótken qúrghyrdy.

Iship, tereng boylaymyn,
Ótken kýnning ularyn.
Jәne shyn dep oilaymyn
Júrttyng jalghan shularyn.

Taghy sene bastaymyn
Kýnde aldaghysh qulargha.
Esim shyghyp qashpaymyn,
Men ishpegen u bar ma?

 

 

 

 

 

Ózgege, kónilim, toyarsyng

 

Ózgege, kónilim, toyarsyn,
Ólendi qaytip qoyarsyn?
Ony aitqanda tolghanyp,
Ishtegi dertti joyarsyn.
Sayra da zarla, qyzyl til,
Qara kónilim oyansyn.
Jylasyn, kózden jas aqsyn,
Omyrauym boyalsyn.
Qara basqan, qanghyghan,
Has nadan neni úgha alsyn?
Kókireginde oty bar,
Qúlaghyn oily er salsyn.
Tyndamasa esh adam,
Óz jýregim tolghansyn.
Ár sózine qarasyn,
Ishtegi dertim qozghalsyn.
Áuelesin, qalqysyn,
Ot-jalyn bop shalqysyn.
Jylay-jyrlay ólgende,
Arttaghygha sóz qalsyn.
Mendey gharip kez bolsa,
Moyyn salsyn, oilansyn.
Qabyl kórse sózimdi,
Kim tanysa, sol alsyn.
Ne payda bar - myng nadan
Syrttan estip tandansyn.
Onan daghy bir esti
Ishki syryn angharsyn.
Ózdering de oilandar,
Neshe týrli jan barsyn.
Ghylym da joq, my da joq,
Daladaghy andarsyn.
Jýreginmen tyndamay,
Qúlaghynmen qarmarsyn.
Sony kórip, solargha
Qaytip qana sarnarsyn?!

 

 

 

 

 

Qarasha, jeltoqsan men sol bir-eki ay

 

Qarasha, jeltoqsan men sol bir-eki ay —
Qystyng basy biri erte, bireui jәi.
Erte barsam jerimdi jep qoyam dep,
Yqtyrmamen kýzeude otyrar bay.

Kedeyding ózi jýrer maldy baghyp,
Otyrugha otyn joq ýzbey jaghyp.
Tonghan iyin jylytyp, tonyn iylep,
Shekpen tiger qatyny býrseng qaghyp.

Jas balagha ot ta joq túrghan mazdap,
Taltayyp qaqtana almay, óle jazdap.
Kempir-shaly bar bolsa, qanday qiyn,
Bir jaghynan qysqanda o da azynap.

Kәri qoy eptep soyghan baydyng ýii,
Qay jerinde kedeyding túrsyn kýii?
Qara qidan orta qap úryspay berse,
O da qylghan kedeyge ýlken syiy.

Qar jausa da, tonbaydy bay balasy,
Ýy jyly, kiyiz tútqan ainalasy.
Bay úlyna jalshy úly jalynyshty,
Aghyp jýrip oinatar kózding jasy.

Bay ýiine kire almas túra úmtylyp,
Bala shyqsa asynan ýzip-júlyp,
Yq jaghynan sol ýiding úzap ketpes,
Ýigen jýkting kýn jaghyn oryn qylyp.

Ákesi men sheshesi balany andyr,
O da ózindey it bolsyn, azghyr-azghyr.
Asyn jóndep ishe almay qysylady,
Qúrbysynan úyalyp ónsheng jalbyr.

Jalshy ýiine jany ashyp, as bermes bay,
Artyq qayyr artyqsha qyzmetke oray.
Bayda meyir, jalshyda peyil de joq,
Andystyrghan ekeuin qúdayym-ay!

Alsa da ayanshaqtau kedey sorly,
Enbek bilmes baydyng da joq qoy orny.
Jas bala, kempir-shalyn tentiretpey,
Bir qys saqta, tas bolma sen de o qúrly.

 

Bilimdiden shyqqan sóz

 

Bilimdiden shyqqan sóz
Talaptygha bolsyn kez.
Núryn, syryn kóruge
Kókreginde bolsyn kóz.

Jýregi – aina, kónigi – oyau,
Sóz tyndamas ol bayau.
Óz óneri túr tayau,
Úqpasyn ba sózdi tez?

Áblet basqan elerme,
Sózge juyq keler me?
Týzu sózge sener me
Týzelmesin bilgen ez?

«Aytshy-aytshylap» jalynar,
Úqqysh jansyp shabynar.
Úqpay jatyp jalyghar,
Úiqyly-oyau boykýiez.

Jas baladay jensik qoy,
Baylauly emes aqyl, oi,
Oylaghany – ait pen toy,
Yrjang – qyljang it minez.

Súlu qyz ben ya batyr
Bolmaghan son, tәnri alghyr,
Shyghyp keter, ya qalghyr,
Oghan aqyl – aram bez.

Jaqsygha aitsan, jany erip,
Úghar kónil shyn berip,
Dertti ishine em kórip,
Nege altyndy desin jez.

«Oy, tәnir – aishyl» ker esek,
Qulyq, súmdyq ne ósek.
Bolmaghan son, bir esep –
Meyili qamqa, meyili bóz.

Qaqtaghan aq kýmistey keng mandayly

Qaqtaghan aq kýmistey keng mandayly
Alasy az qara kózi núr jaynaydy.
Jinishke qara qasy syzyp qoyghan,
Bir jana úqsatamyn tughan aidy.
Mandaydan tura týsken qyrly múryn,
Aqsha jýz, alqyzyl bet til baylaydy.
Auzyn ashsa, kóriner kirsiz tisi,
Syqyldy qolmen tizgen, qaynaydy.
Sóilese, sózi әdepti, әm maghynaly,
Kýlkisi beyne búlbúl qús sayraydy.
Júp-júmyr, aq torghynday moyyny bar,
Ýlbiregen tamaghyn kýn shalmaydy.
Taqtaday jauyryny bar, iyghy tik,
Eki alma keudesinde qisaymaydy.
Soraqy úzyn da emes, qysqa da emes,
Nәzik bel tal shybyqtay búrandaydy.
Etindey jas balanyng bilegi bar,
Ájimsiz aq sausaghy iske ynghayly.
Qolang qara shashy bar jibek taldy
Torghynday tolqyn úryp kóz tandaydy.

Qanday qyzda lәzzat bar jan tatpaghan?
Súluy búl zamannyng tek jatpaghan.
On segiz, on toghyzgha kelgennen son,
Almasy ókpe bolar qol batpaghan.
Búlardyng keybirining minezderi –
Esh nәrse kómegensip búrtaqtaghan.
Keybiri jaydary, ashyq bolamyn dep,
Orynsyz adamdarmen jyrtaqtaghan.
Áuelde súlu jayy bizge mәlim,
Jigitti júrt maqtaghan qyz jaqtaghan.
Key jigit maqtan ýshin qylyq qylmay,
Boyyna maydalyqpen syr saqtaghan.
Key jigit arsyzdyqpen úyatsynbay,
Qoly jetpes nәrsege tyrtaqtaghan.
Oryndy iske jýrip, oy tappaghan,
Ne bolmasa júmys qyp, mal baqpaghan.
Qasiyetti bolmaydy onday jigit
Ánsheyin qúr bekerge búlghaqtaghan.

 

 

 

 

 

Sap, sap, kónilim, sap, kónilim

 

Sap, sap, kónilim, sap, kónilim!
Sayalamay, say tappay,
Ne kýn tudy basyna
Kýni-týni jay tappay?
Sen jayyna jýrgenmen,
Qyz óle me bay tappay?
Týn kezgening maqúl ma,
Jan-jaghyna jaltaqtay?
Ólermin dep jýrmisin,
Múnan basqa jan tappay?

Sap, sap, kónilim, sap, kónilim!
Sabyr týbi – sary altyn.
Sabyr qylsyn, jayyndy
Biler me eken bekzatym?
Kónil aulap, sóz aitar
Aradaghy tilhatym,
Aghyn suday ekpindep,
Layy joq suatym,
Auru da emes, sau da emes,
Qúrydy әl-quatym.

Sap, sap, kónilim, sap, kónilim!
Sana qylma bekerge.
San qylghanmen payda joq,
Dýnie dayar óterge,
Ajal dayar jeterge.
Qosh, qyz alsyn qoynyna,
Beynet kórmey, dәulet joq.
Áli batyp keterge,
Onymenen boyyna
Iman, dәulet biter me?
Adaldy satsang aramgha,
Qúday qabyl eter me?
Qyz sýiedi meni dep,
Oghan kónil kóterme!

Sap, sap, kónilim, sap, kónilim!
Sarqa berme sanasyn.
Bәrin ózing bilseng de,
Áli-aq ózing tanasyn.
Órtenesin, janasyn.
Óz-ózinnen beynetke
Óz basyndy salasyn.
Qay mezgilde toyghyzdyn
Andayyn aghasyn,
Qatyny men qalashyn?
Qarsaq jortpas qara adyr,
Qaramay nege shabasyn?
Sonda tәuir bola ma,
Ústap ap bireu sabasyn?
Kiyimindi tonasyn,
Elge de kýlki bolasyn.

Sap, sap, kónilim, sap, kónilim!
Saghynyshqa sarghayma!
Jay jýrseng de qyz qumay,
Seni bireu qarghay ma?
Qyz izdesen, qalyng ber,
Múnym aqyl bolmay ma?
Kórip alsang kóriktini,
Tandap alsang tektini,
Sonda da kónil tolmay ma?

 

 

Segiz ayaq

Alystan sermep,
Jýrekten terbep,
Shymyrlap boygha jayylghan.

Hiuadan shauyp,
Qisynyn tauyp,
Taghyny jetip qayyrghan.

Tolghauy toqsan qyzyl til,
Sóileymin deseng ózing bil.
Ótkirding jýzi,
Kestening bizi,
Órnegin sendey sala almas.

Bilgenge marjan,
Bilmeske arzan,
Nadandar bahra ala almas.

Qinalma beker til men jaq,
Kónilsiz qúlaq, oigha olaq.
Basynda my joq,
Ózinde oy joq,
Kýlkishil kerdeng nadannyn

Kóp aitsa kóndi,
Júrt aitsa boldy –
Ádeti nadan adamnyn.

Boyda qayrat, oida kóz,
Bolmaghan song aitpa sóz.
Atadan altau,
Anadan tópteu,
Jalghyzdyq kórer jerim joq.

Aghayyn bek kóp,
Aytamyn eptep.
Sózimdi úghar elim joq.
Molasynday baqsynyn,
Jalghyz qaldym – tap shynym!

 

 

 

 

 

Kózimning qarasy

Kózimning qarasy,
Kónilimning sanasy.
Bitpeydi ishtegi,
Ghashyqtyng jarasy.
Qazaqtyng danasy,
Jasy ýlken aghasy.
“Bar” demes sendey bir,
Adamnyng balasy.
Jylayyn, jyrlayyn,
Aghyzyp kóz mayyn.
Aytugha kelgende,
Qalqama sóz dayyn.
Jýrekten qozghayyn,
Ádepten ozbayyn.
Ózi de bilmes pe,
Kóp sóilep, sozbayyn.

 

 

 

Jelsiz týnde jaryq ai

 

Jelsiz týnde jaryq ai,
Sәulesi suda dirildep,
Auyldyng jany tereng say,
Tasyghan ózen kýrildep.

Qalyng aghash japyraghy
Sybyrlasyp ózdi-ózi,
Kórinbey jerdin, topyraghy,
Qúlpyrghan jasyl jer jýzi.

Tau janghyryp, әn qosyp
Ýrgen it pen aitaqqa.
Kelmep pe eding jol tosyp
Jolyghugha aulaqqa?

Taymandamay tamyljyp,
Bir suynyp, bir ysyp,
Dem ala almay damyl qyp,
Eleng qaghyp, bos shoshyp.

Sóz aita almay bógelip,
Dýrsil qaghyp jýregi,
Túrmap pa edi sýienip,
Tamaqqa kirip iyegi?

 

 

 

Qaranghy týnde"

audarma

Qaranghy týnde tau qalghyp,
Úiqygha keter balbyrap.
Dalany jym-jyrt del-sal ghyp
Týn basady salbyrap.

Shang shygharmas jol-daghy,
Silkine almas japyraq.
Tynshygharsyng sen-daghy
Sabyr qylsang azyraq.

Lermontovtan

"Gornye vershiny"

Gornye vershiny
Spyat vo time nochnoy,
Tihie doliny
Polny svejey mgloy.

Ne pylit doroga,
Ne drojat listy,
Podojdy nemnogo,
Otdohneshi y ty.

Geteden

Johann Wolfgang von Goethe

"Wanderers Nachtlied"

Über allen Gipfeln
Ist Ruh,
In allen Wipfeln
Spürest du

Kaum einen Hauch;
Die Vögelein schweigen in Walde.
Warte nur, balde
Ruhest du auch.