Mәjilisting jalpy otyrysynda ótken bngdjet ózgeristerin talqylau barysynda deputat Aygýl Solovieva Últtyq bank tóraghasy Qayrat Kelimbetovke qarata ekonomikany dollarsyzdandyru mәselesin kóterdi. Deputat hanym «Elbasy osydan bes jyl búryn ekonomikany dollarsyzdandyru turaly iydeyasyn aitqan edi. Búl rette әlemdik valuta elder arasyndaghy kelisimshart boyynsha jýzege asuy kerektigine nazar audarylghan bolatyn. Osy baghyttaghy júmys belsendiligin arttyru turaly Preziydent jaqyndaghy Ýkimetting keneytilgen otyrysynda aitty. Osyghan oray, Últtyq bank tengening ekonomikadaghy rólin nyghaytyp, dollardan ketu ýshin qanday sharalar qabyldaydy?» - dep súrady.

Óz jauabynda Últtyq bank tóraghasy Qayrat Kelimbetov: «Elbasy tapsyrmasyna sәikes, Ýkimetpen birlese otyryp, ekonomikany dollarsyzdandyrudyng 2015-2016 jyldargha arnalghan arnayy sharalary qabyldanyp jatyr. Jospar basty ýsh baghytqa negizdeledi. Birinshi baghyt - makroekonomikalyq túraqtylyqty qamtamasyz etu. Búl negizinen Ýkimet jәne Últtyq bankpen jýrgiziletin barlyq makroekonomikalyq sayasatqa arnalady. Onyng ayasynda inflyasiya ýderisin yryqtandyru, ekonomikany әrtaraptandyru sharalary arqyly jýzege asady. Ekinshi baghyt - qolma-qol aqsha operasiyalaryn azaytyp, kólenkeli ainalymdy tómendetu. Múnda qanday da bir sheteldik valutanyng ainalymyna tyiym salu emes, últtyq valutanyng rólin arttyru turaly sóz bolyp otyr. Sonyng ishinde qolma-qol aqsha ainalymyn tómendetu boyynsha sharalar kózdeledi, jeke túlghalar arasynda jyljymaytyn, jyljymaly mýlikti satyp alu-satu barysynda osy mәselelerdi retteu qarastyrylady. Áriyne, búghan uaqyt kerek. Degenmen, әlemning barlyq elderinde әrtýrli tranzaksiyalarda qolma-qol aqshasyz operasiyalar ainalymy artyp otyr. Qazaqstan da búl ýderisten shet qalmaydy, aldaghy uaqytta kezen-kezenimen zannamalyq ózgerister engizbekpiz. Ýshinshi baghyt - últtyq valutanyng sheteldik valutagha qaraghanda basymdyghyn kóteru. Búl ýshin eng aldymen tauarlardyn, júmystardyng jәne kórsetiletin qyzmetterding baghasyn sheteldik valutada kórsetuge tyiym salynatyn bolady. Sonyng ishinde «shartty birlik» degen sekildi ataulargha da tyiym salu qarastyrylghan. Tenge boyynsha depozitterge kepildendiru kólemin 5-ten 10 mln. tengege deyin arttyru qarastyrylady. Kerisinshe, sheteldik valutadaghy depozitterge stavkalardy 3 payyzgha deyin tómendetu kózdeledi», - dep jauap berdi.

Elimizde keninen әngime bolyp otyrghan últtyq ekonomikany dollarsyzdandyrudyng basty mindeti — otandyq qarjy-bank sektoryn damytugha serpin beru bolyp tabylady.

Abay-aqparat.