Sәrsenbi, 28 Shilde 2021
Alashorda 15298 1 pikir 23 Aqpan, 2015 saghat 14:09

SÁKEN SEYFULLIN 25 AQPANDA ATYLGhAN

S.Seyfullinning 1938 jyly 25 aqpanda atylghanyn rastaytyn qújat tabyldy. Ol qújat Reseyding Federalidik Qauipsizdik Komiytetining (FSB) ortalyq arhiyvining erekshe bóliminen tabylghan. Ony S.Seyfullin jayly derekti filim týsirip jýrgen belgili rejisser Erkin Raqyshev tapqan. Ol qújatta sottyng atylsyn degen ýkimi oryndalghany, aqynnyng qay kýni atylghany, ólimine qanday adamdardyng kuәger bolghany kórsetilip, qoldary qoyylyp akt jasalynghan.


Songhy jyldary tarihshylar týrli konferensiyalar ótkizip, BAQ betterinde týrli maqalalar basylyp, S.Seyfullin men M.Júmabaev atylmaghan, olar Sibirde aidauda bolghan, olardy kórgen adamdar bar degen tújyrymdama aitylyp jýrdi. Biraz kisiler qayratker aqyndarymyzdyng jatqan jerlerin anyqtaymyz dep, Magadangha ekspedisiyagha da baryp qaytty. Ýkimetting aldyna arystarymyzdyng sýiekterin tauyp, elge әkelip jerleu kerek degen mәsele qoydy. Biraq naqty derekter bolmaghan son, búl úsynystar ayaqsyz qaldy. Endi osynyng aq-qarasyn anyqtap, aqiqatyn Raqyshev dәleldep otyr. Rejisserding aituynsha, býgingidey beybit kýndi ansap, armanda ketken, óz ómirinen últynyng mýddesin joghary qoyghan, ayauly aqynymyzdyng atylghany turaly qújattyng tabyluynyng manyzdylyghy zor. Óitkeni, aqynnyng qaytys bolghan kýni belgisiz bolghandyqtan, oghan sol kýni Qúran baghyshtalmay, eske alynbay, taghzym etilmey keldi. Endi bәri anyqtaldy. S.Seyfullindi 1938 jyly 25 aqpanda atqan. Sol kýni 39 adam atylghan. Olardyng qatarynda T.Jýrgenov, Ú.Qúlymbetovter de bolghan. Raqyshevting aituynsha S.Seyfullinning atylghany turaly aktining tabyluyna aqynnyng úrpaqtarynyng kómegi bolghan. Sebebi, FSB ótinishti tek aqynnyng jaqyn tuystarynyng súrauy boyynsha ghana qaraydy eken. Aktining kóshirmesi jaqyn kýnde alynyp qalar.

E.Raqyshev búghan deyin "T.Rysqúlov", "Asharshylyq", "T.Jýrgenov" derekti filimderin týsirgende, belgisiz bolyp kelgen kóptegen tyng derekterdi tapqany mәlim. T.Rysqúlovpen qatar S.Qojanov pen N.Tóreqúlovtyng jerlengen jerin de anyqtaghan. Endi aqiyq aqynymyz S.Seyfullin jayly tapqan derekteri, el ishinde jýrgen týrli alyp-qashpa әngimelerge toqtau salatyny anyq. Tarihshylar ózderining dәieksiz boljamdary arqyly qateleskenderimen qoymay, halyqty shatastyryp jýripti.

Raqyshev: «Tarihshylarymyzdyng qatelesip, Sәken men Maghjanmen týrmede birge boldym degen adamdardyng sózine senip jýrgen sebebi mynada. Birinshiden, jogharydaghy S.Seyfullinning atylghany turaly aktining tabylmaghandyghynan. Yaghni, atylghany turaly akt bolmaghan son, ol atylmaghan dep keldi. Odan keyin sol kezde Kenes ókimeti atylghan adamdardyng tuysqandaryna, jalghan mәlimet beru jayly qúpiya qauly shygharghan. Týrli adamdar arqyly ósek ayan taratqan. Atylghan adamdar jayly olarmen «10 jylgha deyin hat jazysugha bolmaydy» degen ótirik ýkim shygharghan. Kenes ókimeti «halyq jaularyn» atyp óltirgennen keyin, ózderining qylmysyn jasyru ýshin ózderin sudan taza, sýtten aq qylyp kórsetu ýshin, osynday qiytúrqy әreketterge barghan. Onyng bir dәlelimen T.Rysqúlov derekti filimin týsiru barysynda úshyrastym. Ýkimet T.Rysqúlovtyng tuystaryna ol 1943 jyly Qostanayda týrmede auyryp óldi degen anyqtama bergen. Búghan deyin Rysqúlov 1938 jyly 8 aqpanda atylsyn degen sottyng ýkimi bolghan. Men FSB qyzmetkerlerine: «sottyng ýkimi nege oryndalmaghan, T.Rysqúlov Qostanayda qaydan jýr?» Sottyng ýkimi ózgertilse, ol qújat qayda dep tabandy súraghannan keyin ghana olar shyndyqty aitty. Sóitip, Rysqúlovtyng ýkim shyqqan song eki kýnnen keyin, 10 aqpanda atylghany jayly qújatty kórsetti. Mening «T.Rysqúlov Qostanayda auyryp óldi» degen qújat qaydan jýr degen súraghyma olar osy qúpiya qauly jayly aitty. Búl qauly 1939 jyly 11 mamyrda NKVD-nyng № 00515 búiryghymen shyqqan" deydi.

Býgingi egemen el boluymyz - batyr babalarymyzdyn, Alash qayratkerlerining tәuelsizdik ýshin kýresip, sol jolda qighan jandarynyng jemisi. Biz olardyng elimizding qalyptasyp, qazaq últyna sinirgen enbekterin úmytpay, әrqashan jadymyzda saqtay biluimiz kerek. Eske alyp, týrli is-sharalar ótkizip, erlikterin nasihattap , jas úrpaqtyng boyyna siniruimiz qajet.

Endi atylghan kýni belgili bolghan Sәken Seyfullinge de qaytqan kýni 25 aqpanda, dúgha jasap jýreyik. Ol aqiyq aqynymyzdyng aruaghy riza bolyp, ruhy jay tabu ýshin kerek.

 

Áygerim TILEUJANQYZY.

Abay.kz

1 pikir