Kenes Odaghynyng Batyry Áliya Moldaghúlova turaly maqala jazbas búryn muzey qújattaryna taghy bir kóz saludy úighardym. Óitkeni, ol turaly san myndaghan shygharmalar, maqalalar jazyldy. Batyrdyng tughanyna 90 jyl toluyna oray, qanday da bir tyng nәrse jazghym keldi.
Osylaysha, qor qújattaryn paraqtap otyryp, sarghayghan qaghazgha kózim týsti. Kóptegen sary qaghazdyng ishinen ózine kónil audartqany — qaghazdyng nemis tilinde jazylghandyghy. Syrtynda «Deutsche demokratische republic» degen jazuy bar eki marki japsyrylghan konvertte «Oberschule Borna» degen jazuy bar eken.
Hat Áliyany kezinde 54-atqyshtar diviziyasynyng qúramyna qabyldaghan diviziya komandiyri Nikolay Uraliskiyge joldanghan. Meni tanghaldyrghany — onyng mazmúny. Áliya fashistik Germaniyagha qarsy qaru kezenip, batyr ataghyn alsa, nemister 1975 jyly batyrdyng tughanyna 50 jyl tolu qarsanynda onyng atyn mektepke beripti.
Tolyghyraq aitsaq, Germaniyanyng Born qalasyndaghy mektep basshylyghy 1969 jyldan beri Aqtóbe qalasyndaghy №11 mekteppen tyghyz baylanys ornatqan. Osy ózara dostyqtyng tini Borndaghy mektepke batyr atyn berumen nyghaya týsken.
Mektep diyrektory men pioner jetekshisining qoly qoyylghan hatta N.Uraliskiydi osy sharagha, yaghny Born qalasyndaghy mektepke Áliya esimin beru saltanatyna shaqyrghany jazylghan. Sonymen birge, ol sharagha №11 mektepten 3 adam keletini kórsetilipti.
Osy aqparattyng anyq-qanyghyn anyqtau ýshin Aqtóbedegi №11 mektepting tәrbie isi jónindegi orynbasary Inna Voloshinagha habarlastym. Ol kisi ózi de kezinde osy mektepti bitirgenin, oqyp jýrgende Almaniya jerine mektepten delegasiya barghanyn, tipti qazirding ózinde ol elge tәjiriybe almasu maqsatynda baryp túratyndyqtaryn aitty.
Al Leypsig týbindegi shaghyn Born qalasyndaghy mektep pen aqtóbelik mektep arasyndaghy yntymaqtastyq ótken ghasyrdyng 70-80 jyldarynda ózara hat jazysu arqyly bastalghan. Born qalasynyng oqushylary aqtóbelik oqushylar arqyly qazaqtyng qaharman qyzy Áliyanyng erligi turaly bilip, qalamyzgha qydyryp kelip, batyrymyzdy qalay qasterleytinimizdi kózimen kórgen. Qazaqtyng qonaqjaylyghyna tәnti bolyp, osylaysha eki arada dostyq kópiri ornapty.
Nemis oqushylary fashisterdi jengen batyr qyzymyzdyng esimin ózderi oqityn mektepke beruge úsynys bildirip, búl úsynys qoldau tapqan kórinedi. Osylaysha 12 jyldyq orta mektep «Alija-Moldagulova-Obershule Borna» dep atalghan. Mektep aldynda Áliyanyng beynesi bar kartina men batyrymyzdyng tughan jyly men qaza tapqan jyly jazylghan belgi taqtaysha túrghan. Tipti bolashaqta mektepting aldyna Aqtóbe qalasyndaghy qazirgi Sherniyaz kóshesinde túrghan E.Shtamm men L.Raputovtyng qolynan shyqqan Áliya bustining kóshirmesin qong josparlanghan, alayda, ol jýzege aspady. Óitkeni, 1989 jyly Berlin qamaly qúlap, eki Germaniya qosylyp, Kenes Odaghy ydyraghannan keyin, german mektepterinde balalardy basqa iydeologiyamen oqyta bastady. Olar Gitler men onyng jaqtastaryn jengen — kenes ókimetining jauyngerleri emes, AQSh pen Úlybritaniya, al kenes әskerleri tek qosymsha ról atqardy dep oqytatyn boldy. Osyghan oray mektepting atauy óz manyzdylyghyn joydy.
Degenmen Born qalasynyng qasyndaghy 17 myng túrghyny bar Oshase qalasynda Germaniyadaghy kenes әskeri toptarynyng 175-raketa brigadasy men kenes ofiyserlerining garnizon ýii túrghansha mektep Áliyanyng atynda boldy. Al kenes әskerleri Resey jerine kóshirilgennen keyingi mektep taghdyry beymәlim. Degenmen búl - kezinde Áliyagha kórsetilgen taghy bir qúrmetting kórinisi.
Sheteldegi mektepter ishinde Áliya atynda Sankt-Peterburgte de oqu orny bar. Aqtóbe oblystyq múraghattaghy mәlimet boyynsha, Áliya apamyz oqyghan Leningradtaghy №9 mektep 1898 jyly Neva ózeninen ótetin kópir manynda salynghan. 1948 jyly mektepke Áliya esimi berilipti. Keyin ol mektepti ysyryp, 1963 jyly ornyna jana №140 mektep salynady. Mekteptegi batyr qyzymyzgha arnalghan muzey 1965 jyly jasaqtalghan. 2003 jyly Reseydegi Qazaqstan jylyna baylanysty atalghan mektepke Áliya esimi berildi.
1980 jyly 29 jeltoqsandaghy Leningrad atqarushy komiytetining sheshimimen batyrymyz túrghan №46 balalar ýii ornalasqan Krasnogvardeyskaya audanyndaghy Gurdina kóshesi Á.Moldaghúlova atyndaghy kóshe dep ózgertiledi.
Mәskeude 1935-38 jyldar aralyghynda Áliya apamyz oqyghan №35 mektep ysyryp tastalyndy. Al 1970 jyly atalghan mektep ornalasqan kóshege Áliya Moldaghúlova esimi berildi. 1975 jyldan bastap №891 mektepte Kenes Odaghynyng Batyry Á.Moldaghúlova atyndaghy «Danq» muzeyi júmys jasay bastady. 1998 jyly osy mektepke batyr aty berildi. 2013 jyly 26 mausymda jergilikti әkimshilikting №287 búiryghy boyynsha №891, 402, 761, 856, 880 mektepter qosylyp, ol Áliya Moldaghúlova atyndaghy №402 mektep gimnaziya bolyp qayta qúryldy. Al kóshe atauy qazirde batyr apamyzdyng esimimen emes, Vishnyaky kóshesi bolyp ózgertilgenin de aita ketkenimiz jón. Mektepte 2005 jyly Áliyanyng 80 jyldyghyna oray B.Ábishev jasaghan batyrdyng busti ornalasqan.
Áliya ózine eshqashan óshpeytin eskertkish ornatyp ketti!

Tolqyn JANABERGENOVA,
Kenes Odaghynyng Batyry Áliya Moldaghúlovanyng oblystyq memorialdy muzeyining bas qor saqtaushysy.

Aqtóbe oblysy.

Abay.kz

Derekkóz: www.aktobegazeti.kz