Halyq qalaulylary bas qosty. Múnda elimizde túratyn jergilikti halyqtyng sanyn kóbeytuge qatysty birqatar mәsele qaraldy. Jiynnyng maqsaty – jiyrmasynshy jylgha qaray  Alash úrpaghynyng sanyn 20 milliongha jetkizuding danghyl da pәrmendi jolyn úsynu. Búl mejege jetpesek, damushy nemese damudy qalamaytyn elderding basyn biriktiretin Birikken Últtar Úiymyndaghylar: «Qazaqtar úlan-ghayyr jerdi iygere almady», – dep bas qatyryp, baltyr syzdatyp, bayansyz әreketke baryp qaluy da ghajap emes. Sondyqtan shanyraghymyzdy sәbiyding kýlkisimen toltyryp, qatarymyzdy qaradomalaqtardyng sanymen arttyru týski ýziliste ghana bastary qosylatyn halyq qalaulylarynyng ózekti taqyrybyna ainaldy. Amanat arqalaghandar elding bolashaghyn oilap, auyzdary astan bosaghan tústa baghlannyng etindey dәmdi, sýttey aq, suday taza, qanttay tәtti oilaryn ortagha saldy. 

– Halyq sanyn arttyrudyn  birden-bir joly – syrtta jýrgen qandastarymyzdy Atajúrtqa týgelimen kóshiru, kóshi-qondy shiratu, joghyn tolyqtap, ornyqqansha kómektesu, – dedi jasy ýlken deputat myrza.

– Búl – tyghyryqtan shyghudyng joly emes. Syrttaghy 5 million qandasymyz elge týgel kóship kele qoymas. Sol jaqqa sinisip ketkender de jeterlik. Bilimi men kәsibin dóngeletip, shet elderde  tanymal bolghandar tabysyn tastap, orala qoymas. Zerdemizding zeyindiliginen, alpauyt elderding ýzdik ýlgidegi kәsibin, tilin, dilin bir adamday-aq mengerip aldyq. Sharuasyn ózge elde shalqytyp jatqandar sol jaqta túraqtanyp qalugha tyrysatynyn joqqa shygharugha bolmas, – dedi kelesisi.

– «Halqymyzdyng sany pәlenbay milliongha jetti» dep alaqaylap, qataryn ótirik molaytyp otyrghan kórshi elderding mәlimetine kýmәnim bar, – dep qopaqtady taghy biri. – Búl halyq sanyn kóbeytip kórsetu arqyly jerlesterin shet elge kóptep shygharudy maqsat etken zymiyan sayasatpen baylanysty qiytúrqylyq pa dep qalam. Bizge de solay jasau kerek shyghar. Qazirding ózinde jiyrma million qazaq bar desek, nemiz ketedi. Qay qytay, qay ózbek kelip, qoy sanaghanday sanaydy deysin.

– Bolmaydy, – degen shynshyldyghymen elge tanymal jas deputat.

– Ótirik aitu tabighatymyzgha jat. Sabyr men tózimdi tu ete jýrip, úrpaq sanyn arttyru jayyn oilastyruymyz kerek. Qara ormanday qauym bolsaq, jerimizding asty-ýstindegi baylyghyna kóz salyp otyrghan alpauyt elderge de kóptigimizben ses kórsete alamyz. Bizdi deputattyqqa úsynyp,  eline qanday jaqsylyq jasaydy eken dep ýmit kýtip otyrghan júrttyng yqylasyna bólener edik, – dep ekpindep baryp әreng toqtady.

– «Bir qozy tusa,  bir týp jusan artyq shyghady» degenimizben qazir ómir sýru súranysy artqan. Balalardyng nesibesi bizding kezimizdegidey bir tabaq kóje, eki kóilekpen ólshenbeydi. Olardyng bilim alu aqysy da qymbattaghan, – dedi nәzik jandy әiel qauymy arasynan saylanghan deputat hanym.

Osydan keyin manadan beri ýnsiz otyrghan ózgeshe top óre týregeldi:

– Budjetting aqshasy sanauly. Ony qalauymyzsha júmsay almaymyz. Shaqalaqtargha beriletin jórgekpúldy arttyrudyng basqa da joldaryn qarastyruymyz kerek.

– Balalardyng sanyn arttyrmaqshymyz desek, bórkin aspangha laqtyryp, qoldau kórsetetin qandas azamattar jeterlik. Solardy yntalandyryp, qoghamdyq qor qúrayyq. Ýkimet berip kele jatqan jórgekpúlgha qosymsha olar da tiyn-teben tólep túrsa, әiel bitken perzenthanadan shyqpay qoyatyn shyghar.

– Onda bylay bolsyn. Birinshi balagha – myng dollar. Ekinshi balagha eki myng dollar. Besinshi balagha bes myng dollar, ary qaray solay kóbeyte beretin jaghday jasayyq.

– Tamasha, – dedi janaghy nәzik jandy deputat. – Ony bylay isteu kerek. Balany perzenthanadan alyp shyghyp bara jatqanda qamqorlyq jasaushylar syrtqy esikting aldynda kýtip túryp, qarajatty anasynyng qolyna ústatqany jón.

– Aqshany berip túryp: «Búl segizinshi balagha alghan segiz myng dollardy qúda shaqyrghangha nemese basqa da toy-tomalaqqa ústap qoymanyz. Osy perzentting keregine ghana jaratynyz» dep eskertu kerek dedi, - egde jastaghy  eljandy azamat. Ol ary qaray  basynan ótken bir jaydy әngime arqauyna ainaldyrdy.  – Jeneshem qatarynan bes úl tapty. «Endi óziniz ýshin bir qyz tauyp alsanyzshy, kómekshi bolady» desem, «úyat qoy» dep azar da bezer bolady. «Qoy, jýgirmek, eluge kelip qaldym, endi qayda?» dep jolatpaydy. Men de qolqa salghanymdy qoymadym...  Aqyry jeneshem beymaral ghana altynshysyn dýniyege әkelip, esimin Inkәr  dep qoydy, – dedi jan-jaghyndaghylargha salmaqpen qarap.

– Bizge qayyndarymyz olay qolqa salghan joq. Dúrystap ótinse  әli de bir-ekeuin tabatyn edik qoy, – dedi óz ortasynda shoqtyghy biyik túratyn kerbez kelinshek. Júmyr basty pendede arman tausylghan ba? Bir qaraghanda tórt qúbylasy say adamdardyng da oilaghany bar ekenin anghartyp tastady ainalasyna. 

Osy kezde әngimening pispegen túsynda ghana sózge aralasatyn óner salasynyng ókili oiyn ortagha saldy. Ol ómirding qaltarys-búltarystaryna zer salyp jýredi. Aytatyn әzil-qaljynynyng astarynda ýlken oy jatady.

– Mәselen, jeneshemiz kezinde túrmys tauqymetine baylanysty bala tuudy shektep qoydy delik. Myna quanyshty jaghdaydy estigen song aldynghy balalaryna ini-sinli tauyp beru turaly oy tudy. Biraq, auyr júmys istegen jarynyng densaulyghy jaramay qaluy mýmkin. Onyng ýstine jigitter býginde erte belsizdenip jatyr. Jeneshem ne istese eken, – dep tyng oidyng shetin qyltitty.

– Jeneshelerinning jayyn oilaghysh ekensinder. Aghalarynnyng qamy ghoy. Endi onday jaghdayda medisinanyng kómegine sýienu kerek shyghar. Deneden tys úryqtandyru ortalyghyna jýginip degendey.  Úrpaq ósiru ýshin әrtýrli qazaqy amaldardy da paydalansaq bolar, – dep ómirden kórgen-týigeni kóp, memlekettik qyzmette jýrip bilimpazdyghymen tanylghan jigit aghasy oy qosty.

– Joq, – dedi qyzba jigit sózge aralasyp. – Bolmaydy. Bala tabighy týrde jәne erli-zayyptylardyng arasynan tuuy kerek. Sharighatqa qarsy sóz aitpanyzdar. Zang qabyldau  oiynshyq emes.  Dúrys sóilenizder, – dep qyzyp kele jatqan әngimening betin qaytaryp tastady.

– Onda  túrmysqa shyqpaghan 400 myngha juyq qarakózding jayy ne bolmaq? Jar bolu baqyty búiyrmaghan qyzdardan sәby sýy quanyshyn qyzghanghanymyz ba? Kәrilik kelgende basyn sýieytin úrpaghy bolu kerek emes pe? Sol kezde obalyn kim kótermek? Nekeden ghana sәbiyli bolu kerek bolsa, qyzdardyng kýnәsin jenildetip, kezekti ret ýileninizder, – dedi kerek kezde «Aytpasa sózding atasy óledi» dep sóz bastaytyn er minezdi egde jastaghy deputat apay. – Bizdi qúrtyp kele jatqan osy: «Anau bolmaydy, mynau bolmaydy, tynysh jýru kerek, elding aldyna shyghyp kósemsime» dep qaqpaylau.  

Qyzba jigit ary qaray arynyn sayabyrsytyp:

– IYә, tórt әiel alsanyzdar da ózderiniz bilinizder, – dedi de, sózin sol jerden ýzdi.

Halyq qalaulylarynyng qúlshyna bastalghan bastamasynyng berekesi osy pikirden keyin qashty. «Áp-әdemi әn edi, púshyq shirkin qor qyldy demekshi, qyzylkenirdek boludan qashty ma, onymen salghylasyp abyroy tappaytyndaryn bildi me, kópshilik әngimeni jetken jerden ýzdi. Árkim óz oiymen әure.  

«Qayyndarym bala tu dep qolqalamady» degen nәzik jandy halyq qalaulysy oigha shomdy. Kelinim Nәzira qyzyq. Qyzyq emes, batyl-ey. Biz siyaqty jaqsy mashina minsem, ýiime kelgen qonaq auzyn ashyp, kózin júmatynday jóndeu jýrgizsem dep mýlde oilamaydy da. Óz qyzyghy ózinde. Kenje úly tughanda irgetasyn qalaghan ýiining shatyryn sol úl birinshi synypqa barghanda japty. Baspananyng úzaq salynghandyghy ýshin kýieui ekeui renjisken de joq. Bir-birine týsinistikpen qarap, qayta  kemshilikterin bildirtpey otyrdy. Biz bolsaq kóshten qalyp qoydyq dep bir-birimizdi «jep» qoyatyn edik. Tannan keshke deyin mektepte balalargha dәris beremin dep alashapqyn bolyp jýrgende alatyny 60 myng tenge ghana. Sóitip jýrip kýieuine nesiyege kólik satyp әperdi. Toqsanynshy jyldyng basynda shyqqan «Mazda» shirkin bir toqtamaydy. Bala-shaghasyn otyrghyzyp alyp, aghayyn-tuystyng toy-tomalaghy, ólim-jitiminen qalmaydy. Shirkin, myna zang kýshine ense kelinim  altynshysyn dýniyege әkelip, alghan aqshasymen kýieuine kólik әpergen nesiyesin jauyp tastar edi. Tanghy asty tәnirden tileytin otanasy bardy úqsatugha sheber-aq. Tórt qúbylasy say әiel degen sol shyghar. Erteng bes balasy bes ýy bolyp, úrpaghy bir ruly elge ainalady. Al, búl bolsa, keyde ózining qyzmetke aldanyp, jalghyz úlmen qalyp qoyghanyna nalidy, keyde tәubesin aitady. Áyteuir jalghyz úldyng tileuin tilep, shyghar shyqpas jany bar kýy keshude.  

Halyq qalaulylary qazaqtyng sanyn kóbeytu jayyndaghy basqosularyn aldaghy uaqytta qayta jalghastyrmaq.  Bәrining oiy kózqarastyng bir jerden shyghuy. Ary tart, beri tarttan auyz әbden kýigen. Osy zang jogharyda aitylghanday qabyldansa, qarajat tapshylyghynan balalarynyng jayyn kýittey almay jýrgen kópbalaly otbasylar shattanatyn edi-au. Aq jaulyqty analarymyz riza kónilmen: «Bәrekeldi, deputattarymyz azamat-aq eken»,– dep qol jayyp batasyn berer edi. Aq týiening qarny jarylghan kýn dep sol kýndi ait.

Gýljan TÚRSYNOVA, Almaty oblysy.

Abai.kz