Arman SQABYLÚLY. «AUTSORSING» DEGEN AURU BAR
Parlament qabyrghasynda viyse-spiyker Darigha Nazarbaeva memlekettik tapsyrys tenderlerining 37,8 payyzyn útyp, 400 milliard tengening júmysyn iygergen adamdardyng atyn atap, týsin týsteudi talap etti. Qazaqstandyq «Forbstyn» jazuynsha budjet qarjysynyng arqasynda 15 adam bayyp shygha kelipti. Óte oryndy kóterilgen mәsele. Endi «Memlekettik tapsyrystar jónindegi zangha» shúghyl ózgerister engizilip jatyr. Meni osyghan úqsas ekinshi mәsele qatty alandatady. Sol Darigha hanym ishki «kuhnyasyn» býge shegesine deyin biletin memlekettik telearnalarda «mem.tapsyrysqa» úqsaytyn birdene bar. Naryq menedjerleri «autsorsing» dep ataydy. Ol da arnalardaghy budjetting aqshasyn bóten kompaniyalargha tapsyrys boyynsha beruge arnalghan әdis. Múnda da milliardtar ainalymgha týsedi. Bir aiyrmashylyghy – autsorsingke baghdarlama berilerde eshqanday tender ótkizilmeydi. Telearnanyng óz ishindegi «kórkemdik kenes» osy mәselege baylanysty sheshim shygharuy tiyis. Al, «kórkemdik kenesterdin» kóz boyau ýshin qúryla salghan «quyrshaq» ekendigin, kimge , qansha qarjygha baghdarlama beru kerek ekendigin birinshi basshynyng ainalasyndaghy at tóbelindey ghana toptyng sheshetindigi qazir eshkimge qúpiya emes. Nәtiyjesinde, songhy ýsh-tórt jylda budjet qarjysynyng arqasynda «Forbsqa» kirmese de, qaltasy qalyng shou-biznes ókilderining tizimin bastaghan myqtylar payda boldy. Qymbat baghdarlama da solardiki, aqshasy kóp úzaq serialdar da solardiki. Qarapayym jurnalister kire almaytyn esikti «Esentaevalar teuip kiretin» zaman tudy. Olardyng jasaghan júmysynyng sapasyn qarap, qaytaryp jiberip, qayta jasatyp nemese budjetting esil aqshasyn ornyna qoyyp jatqandardy jәne bayqamadyq. Eger әldebir qúrylys kompaniyasy budjet aqshasyna mektep salyp, ol sapasyz bolyp shyqsa sózsiz jauapqa tartylady. Al, sapasyz, reytingi tómen baghdarlama, serial týsirgender men ony bergender nege jauapqa tartylmaydy? Búl da budjettin, halyqtyng qarjysy ghoy...
Parlamentte osynday mәselelerdi ótkir qoyyp jýrgen deputattardyng bar ekenin bilemiz.Olar «autsorsing» degen bәlening naqty mehanizmin anyqtap berip, budjet aqshasynyng azghantay toptyng qaltasynda ketpeuine tosqauyl qoyatyn zandyq negiz qalyptastyrugha yqpal etedi dep senemin. Osy autsorsingting dúrys jasalmay jatqandyghynan qazirding ózinde jýzdegen kәsiby jurnalister júmyssyz qaldy. Erteng odan da kóp bolady... «Autsorsing» degen qazir jurnalister ýshin «ausyldan» da auyr bolyp túr.
(Jazba avtordyng facebooktegi paraqshasynan alyndy).