El bolashaghyn aiqyndaghan qújatqa qol qoyghan Alashtyng birtuar úlynyng eren enbegining arqasynda ken-baytaq qasiyetti Manghystau jeri qazaqtyng baghyna ainalyp otyr. 

Bolashaq qazaqtyng kórnekti memleket qayratkeri, túnghysh elshi, kenes diplomaty Nәzir Tóreqúlúly 1892 jyly qazan aiynda Týrkistan ónirindegi Qandóz auylynda maqta saudasymen ainalysatyn dәuletti otbasynda dýniyege keldi. Ol bastauysh bilimdi jana ýlgidegi diny negizdegi Jәdit mektebinde til syndyrudan bastaydy. Al, 1903-1905 jyldar aralyghynda orys mektebinde, 1905-1913 jyldary Qoqandaghy kommersiyalyq uchiliyshede oqyp, 1913-1916 jyldary Mәskeu kommersiyalyq institutynyng ekonomika fakulitetinde bilimin jalghastyrady. Jalpy ómirbayandyq maghlúmattar izimen jýrip otyrsaq, 1916 jyly oquyn tastap, jas student maydannyng qara júmysyna alynghan qazaqtar arasynda júmys isteuge óz erkimen Minsk týbindegi kýnbatys maydanyndaghy «Zemsoyzda» núsqaushy bolugha bel buady. Dәl osy sәtterde aq patshanyng qúlauymen jigerli Nәzirding aldynda sanqily qoghamdyq sayasatqa birjola bet búru kezenderi kýtip túrghan edi.

1917 jyly Orynbordaghy Býkilqazaqtyq siezge Ferghanadan delegat bolyp qatysyp, 1918 jyly Torghayda «Qazaq múny» gazetining redaktory bolady. Alayda, osy jyly Qoqandaghy jaghdaygha baylanysty, elge oralyp, qyzu sayasy maydannyng bel ortasyna kirip ketedi. Qoqan kenes deputattary revolusiyalyq komiytetining hatshylyghyna saylanyp, ózbek tilinde «Halyq sózi» gazetin shygharady. 1918-1919 jyldarda Ferghana oblystyq revkom tóraghasy bolady. 1920 jyldyng 20 nauryzynda ótken Týrkistan Halyq Komissarlary Kenesining mәjilisinde Nәzir Tóreqúlov oqu-aghartu komissary bolyp taghayyndaldy. 26 sәuirde Nәzirding bastamasymen, komissariattyng ishki qúrylymy jýielenip, sonyng ayasynda – is basqarmasy, qarajat, óner, teatr, muzyka, fotokino, ghylym, memlekettik baspa, statistika, taghy basqa bólimder ashyldy. Ishki kontrrevolusiyalyq qarsylyq bәsensip, el arasy tynshy bastaghanda bәlshebekter Nәzirdi Tashkentke aldyrugha qamdanghan kórinedi.

Nәzir Tóreqúlúly asa bilimdar, ilude bir kezdesetin siyrek bolmysty túlgha edi. Búnday músylmandyq tәrbiyeni europalyq mәdeniyetpen siystyra bilgen erekshelik sol uaqyttyng ziyaly ortasyna tәn jaghday bolatyn.

Áuelgide, Resey otarshylaryn batyl aiyptaghan Nәzirding azamattyq ústanymy kele-kele Kenes ókimeti ústanghan sayasatty da sheneumen úshtasyp jatty. Búl jaydy Nәzirding «Qoqan avtonomiyasy», «Ferghana mәselesi», «Týrkistan avtonomiyalyq respublikasy» sekildi tarihy basylymdarynan, «Shyghys sayasaty: búl shahardyng shayqasy kim?», «Balyq basynan shiriydi», «Qazaq mәselesi», «Qazaqtar men kelimsekter» atty publisistikalyq múralarynan angharugha bolatynday. Mәselen, «Mýshtýmde» (№3, 1927 jyl) jariyalanghan maqalasynda: «Islam men kommunizm pәlsapasyn әmmege úghyndyrmaqta bir ghana ólshem bolsa kerek. Ol – imandylyq, imandylyq hәm imandylyq. Mәskeude taqua bop kýn keshirmekting jolyn tappay ózim de qapalymyn. Ahualym әuelgidey emes, múnyng sebebin tereng qiyalgha shomyp dóp tapqandaymyn. Sol sәtte bir kelensiz kórinis kózime iline ketkeni. Ol nemene deseniz, ol – imannan júrday bola bastaghanymyz», – dep jazady.

Nәzir asa ýlken lauazymdarda jýrgen kezde de, ishtey últ mýddesining kýreskeri bolyp qala berdi. Ony Nәzirding Alashtyng úly qayratkerlerimen tyghyz dostyq baylanysta boluynan angharugha bolady.

Yaghni, Álihan, Sanjar, Nәzir ýsheui – HH ghasyr basyndaghy qazaq qoghamyndaghy sausaqpen sanarlyq sanlaq túlghalar edi. Búlardyng boyyndaghy erekshe bekzattyq pen kisilik olardy elden erekshelep túratyn. Alashtyng kósemi Álekeng ózinen keyingi Nәzirge erekshe bólek eljirep, bauyryna tartqan. Al Týrkistan Ortalyq atqaru komiyteti tóraghasy N.Tóreqúlúly ózi joqta ýkimetting bar sharuasyn Sanjargha senip tapsyryp otyrghan. Ókinishtisi, Nәzirding kimdermen bet jyrtysqanyn jaqsy bilsek te, Alashtyng Álihanymen, Sanjarmen bólek dostyghyna tәntimiz. Jalpy, Álekenning maydangha súranyp kelgen Nәzirdey jas qyrandy tegeurininen tanyp, topshysyn erinbey týzegeni, búl aghaly-inili dostyqtyng Torghay dalasynda da ýzilmeui, Samarqanda jýrgende Orynborgha shaqyrtyp alyp kóz aldynda ústauy, keyinnen Nәzirding Mәskeude jýrip Álekendey aghasynyng jalaly «ataghynan» qoryqpay, óz baspasyna qyzmetke aluy, shyndyghyn aitqanda panalatuy almaghayyp tirshilikte úshyrasa bermeytin, tamasha kisilik pen eren erlikting ýlgisi ekeni ras.

Nәzirge tәn qasiyetterding biri – onyng kishipeyildiligi. Nәzirding qamqorlyghyn kórgender qatarynda T.Jýrgenov, H.Hakimzade, Sh.Bayshora, A.Qadyri, S.Qojanov, Gh.Múratbaev, S.Sәduaqasov, B.Aralbaev, S.Saparbekov, M.Júmabaevtarmen birge taghy basqa júrt tany qoymaytyndary qanshama.

Nәzirdi Týrkistan Kompartiyasy әueli memlekettik iydeologiyanyng sheneunigi sanatynda emes, ózderi bas súghugha jýregi qaymyghatyn jergilikti nәzik mәselelerge júmsaytyn әskery kadr retinde baghalaghan. Músylman burosynyng úsynuymen Qoqanda qúrylyp jatqan músylman eriktilerining jasaghyna júmsaghanda, keyindeu Týrkistan revkomy kenesining mýsheligine saylaghanda, Nәzirding batyldyghy, jergilikti jaghdaygha jýiriktigi, mәmilegerligi basmashylargha qarsy kýreste meylinshe eskerildi.

Tua bitti boyyndaghy mәmilegerlik darynyn 1920 jyldyng 18 aqpanynda Ándijan stansasynda jinalghan alqaly toptyng aldynda sóilegen ataly sózi aiqyndaydy. Nәzirge oidaghy tanymyn, berik toqtamyn jýzege asyru, әlbette, onaygha soqpaghan. Birtindep memlekettik iydeologiyagha tartylghanymen ózining últtyq mýddelerinen, azamattyq ústanymdarynan ainyp, eshkimge bas úrmady. Keybireulerdey qara basynyng qamy ýshin últyn, dostaryn satyp ketpedi. Qayta әdildik ornyghar degen ýmitpen ghúmyr keship, enbek etti.

Degenmen, 1920 jyldyng 19 shildesinde Ortalyqtyng ýkimimen “endi qauipti” dep tanylghan Músylman burosy taratylyp, onyng ornyna Týrkistan Kompartiyasynyng Uaqytsha Ortalyq Komiytetin basqaru N.Tóreqúlúlyna senip tapsyryldy. Al, Shyghys halyqtarynyng Bakude ótken qúryltayynan oralysymen, 8 qyrkýiekte Nәzirdi Týrkistan Ortalyq Atqaru Komiytetining tóraghasy qyzmetine saylaydy. Artynsha, Týrkistan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining tóraghasy lauazymyna auysty.

Sózsiz, jiyrmasynshy jyldary Qoqannan shyqqan albyrt jastyng sayasiy-qoghamdyq mansaby bas ainaldyrar biyikterge toly boldy. Jalpy Nәzirding qatarlastarynyng (Túrar, Súltanbek, Sanjar jәne taghy basqalaryn) kommunister qataryna ótkeni ýshin jazghyrghannan góri, últ mýddesin kommunizm iydealymen qanshalyqty sheber ýilestirgeni tónireginde oy órbitu әldeqayda manyzdyraq bolar edi. Sol kezde Týrkistan qayratkerlerinen partiyalyq lauazymgha alghash jetken Nәzirding berik ústanymyn tanugha bolatynday. «Qosshy» odaghyn qúruda, ýkimet basshysy retinde jergilikti kadrlardy tәrbiyeleude olardy Týrkistannyng joghary oqu oryndarynda oqytugha tóraghalyq jasady. Múnan tys kómek súrap kelgen qandas qazaq jastarynyng oqugha týsip, qatargha iliguine qamqorlyghyn aitpasqa bolmas. Eng bastysy, basmashylar qúryghyna aldap týsken myndaghan diqandardy óz otbasylaryna qaytarudaghy enbegi zor. Týrkistan Ortalyq Atqaru komiytetinde «Qazaq» bólimining ashyluyna septigin tiygizdi, atalghan bólimde Sanjar men Súltanbek Qojanovtarmen ýzengiles qimyldady.

Osy rette Ahmet Zәki, Mústafa Shoqay, Sholpandar shetke yghyssa da, Nәzir, Túrar, Súltanbek, Akmal, Fayzullalar óktemdikting ótinde alysa jýrip, enbek etti. Olardyng basyn biriktirip, tuystyrghan týbi bir týrki qandastyghy ekeni jazylmaghan aqiqat. Árkim óz bilgenimen qareket jasady, qolynan kelgenin istep baqty, әreketteri nәtiyjeli isterimen dәleldendi.

Nәzir Tóreqúlúly Týrkistan Ýkimetin basqaryp túrghanda Týrkistan Respublikasynyng Manghyshlaq uezi men Aday bolysynyng Qazaq Respublikasyna beriluin qoldaghan qarargha qol qoyyp, oghan ózgelerdi de kóndire bilgen. Yaghni, Manghyshlaq uezi men Krasnovod uezining №№ 4,5 Aday bolystaryn Ózbekstan men Týrkimenstannyng aumaqtyq bólinisine kirgeli túrghan jerinen túrmystyq ereksheligi men etnografiyalyq qúramyna qaray endigi kezde Qyrghyz (Qazaq) Sosialistik Kenestik Respublikasyna beru turaly №341 dekretimen bekitip, osylaysha qazaq júrtynyng resmy territoriyalyq kartasyna qabyldatqyzghan. Múnday tarihy manyzy orasan zor qújattyng bastamasynda 1920 jyldyng 16 qazanynda Týrkistan Respublikasy Kenesi OAK tóraghasy Nәzir Tóreqúlov túrghan edi. Osylaysha el bolashaghyn aiqyndaghan qújatqa qol qoyghan Alashtyng birtuar úlynyng eren enbegining arqasynda, elimizding ýshten bir baylyghyn iyelenip otyrghan keng baytaq qasiyetti Manghystau jeri qazaqtyng baghyna ainalyp otyr.

Sonymen qatar Nәzir Prjevalisk qalasynyng Qaraqol atanuyn qoldaghan. 1921 jyldyng 7 aqpanynda Ýkimet basshysy N.Tóreqúlúly músylman jamaghatynyng ynghayyn baghyp, demalys kýnin jeksenbiden júmagha auystyrghan №14 dekretke qol qoyady. Sonymen birge, Qúrban ait kýnderin mereke dep jariyalaydy.

Múnda, Nәzirshe baghamdasaq, «islamdy qyzghyshtay qoru tek dinbasylardyng mindeti emes, bәlkim, bilimdar ne aqyldy jannyng qolynan nege kelmeske, búl ýshin medrese týgesu, sirә da shart emes…» deui, Nәzirding dinge qarsylyghynyng joqtyghy, qayta jaqtaytyndyghyn «Dәruish» degen laqap atpen baspa betterinde kórinuinen bayqaymyz.

Nauryz aiynda N.Tóreqúlúly Týrkistan Kompartiyasy ókilderining qúramynda RKP (b) H siezine qatysyp, sonynan júmysshy tabynyng kósemi V.IY.Leninning qabyldauynan keyin, әskery kommunizm sayasatynan jana ekonomikalyq sayasatqa kóshu joldaryn izdestiredi. 21 cәuir kýni Týrkistan ýkimetining basshysy N.Tóreqúlúly «Azyq-týlik salghyrtyn salyqpen almastyru turaly» qararyn elge jariyalady. Búl qala men auyldaghy sauda-sattyqty jandandyrugha, kembaghal hәm orta sharua diqandardyng túrmysyn jenildetuge, qauip tudyra bastaghan súm ashtyqtan qútqarugha septigin tiygizer edi... Biraq, osyny jýzege asyruda basmashylardyng jýgensizdigi ýlken kedergi keltirdi. Partiya ghadetinshe, qaterli mýddeni alyp shyghuda dúshpangha sózin ótkere alyp, sýrinbeytin әmbebap sardar Nәzir Tóreqúlúlyn júmsady. Bar júmysyn Sanjar Asfendiyarovqa senip qaldyrghan Nәzir sәuir aiynda Kór Shermat qúrbashymen pәtua jasasatyn Kenes delegasiyasyn Marghúlangha bastap barady. Qúrbashy uaghdagha ilanyp, Kenes jaghyna ótuge tilegin bildirgenimen, onyng qos kenesshisi qarsy shyghady.

Alayda, sózge sheshen Nәzirding aitqanyna qúlaq asqan, yqylasy aughan adamdar tabylghanymen, basmashylar arasynda aitys-tartys toqtamady. Kóbi Kenes ókimetine óz erkimen beriledi. Qoly pyshyrap, sergeldenge týsken Kór Shermat Aughanstangha auyp ketedi.

1922 jyldyng 22 aqpanynda Týrkistan burosy Orta Aziya burosy dep atalyp, Nәzirge Týrkistan, Búqara, Horezm aimaqtarynyng júmysy jýkteldi. Áytse de, osy jyldyng shildesinde Tóreqúlúly Mәskeuge qyzmetke shaqyrylady. 8 qyrkýiekte Býkilreseylik HII partiya jiynynda Nәzir KSRO halyqtary Ortalyq baspasy basqarmasynyng tóraghasy qyzmetine taghayyndalady. Baspagha keluimen ómirbayanynyng jana jarqyn betteri ashylady.

Eng aldymen, 1923 jyldyng aqpanynda Últ isteri halyq komissariatynyng janynan qúrylghan Orta Aziyada birynghay latyn ýlgisinde jana әlipby jasaytyn topqa tóragha bolyp bekitiledi. Ortalyq baspadaghy qyzmette «Jana әlipbi. Ýlkender ýshin» kitapshasy arab jazuyndaghy qazaq dybystaryna balama latyn әlipbii ýlgisindegi jana qaripterdi júrtshylyq nazaryna úsynady. Sonymen qosa, Shyghys tilderi institutynda oqu-aghartu júmysynyng prorektory mindetin de atqarady. Búghan deyin Tashkentte Nәzir Qazaq aghartu insituty dep atalghan jogharghy pedagogikalyq institutty qúrugha úiytqy bolghan edi. Ózi shygharugha ýlgermegen son, Abay shygharmalarynyng Á.Divaev jinastyrghan tolyq jinaghynyng shyghuyna qoldau kórsetedi. Tashkentke birjola qonys audaryp kelgen Maghjan Júmabaevty «Aq jol» gazetine qyzmetke kirgizuge Súltanbek Qojanovqa tabystaydy. Keyin Maghjan Mәskeuge kelgende Joghary әdebiyet jәne óner institutyna týsuine yqpal jasap, baspagha qyzmetke alady. Osylaysha Nәzirding jәrdemimen Maghjannyng «Jýsip han» ertegi-poemasy jaryqqa shyghady.

Al, Álihan Bókeyhannyng baspada әdeby qyzmetker bolyp júmys jasauyna qoldau kórsetip, «Er Sayyn», «Er Targhyn», «Qozy Kórpesh – Bayan Súlu» jyrlaryn, «Jiyrma ýsh joqtau», «Myng bir maqal» jinaqtaryn shygharuyna at salysady.

1926 jyly «Jat sózder turaly» atty enbeginde ana tilining saqtaluyna airyqsha kónil audaryp, singarmonizm zanyn quattaushy lingvist ghalym retinde qosqan ýlesi kýni – býginge deyin manyzyn joghaltqan joq.

Shyghys halyqtarynyng Ortalyq baspasyn alty jyl basqarghan Nәzir jurnalistikanyng shynyna jetkendigin dәleldedi. Onyng olimpi – «Temirqazyq» jurnaly boldy.

1927 jyly 15 jeltoqsanda KSRO Ortalyq Atqaru Komiytetining Prezidiumy Nәzir Tóreqúlúlyn Hijazgha elshi etip taghayyndaydy. Segiz aidan song Nәzir jana qyzmetke Tayau Shyghysqa attanady. 1928 jyl mausymda Saud Arabiyasynda KSRO Bas konsuly – Saud Arabiyasynda KSRO Tótenshe elshisi jәne Ókiletti ministri bolyp taghayyndalady. 1928 jyldyng 3 qazanynda Mekke qalasynda koroliding úly Feysal hanzadagha (surette) senim gramotasyn tabystaydy. Elshilik mindetine kirisken N.Tóreqúlúly elshilik janynan emdeu klinikasyn ashugha kýsh salady. Artynsha, balalargha arnalghan tis emdeytin kabiynet ashtyryp, Mәskeuden Merzon degen mamandy aldyrady.

Elshi Nәzir Tóreqúlúly Arab týbegine kelgende, jergilikti sayasy ahual Angliyamen barynsha shiyelenisken kezeni edi. Músylman dýniyesining jan syryna qanyq, has imandy, auzy uәli elshi ghalamdyq dau-damaygha batyl aralasty. Arabsha bilmeytin Nәzir kóp úzamay audarmashysyz-aq baylanys ornata bildi. Múnysy europalyq elshilerdi, әsirese, aghylshyn Bond myrzanyng ózin tanqaldyrdy. Sonymen qatar, Nәzir koroliding asa yqpaldy túlghasy, qarjy ministri Abdulla Suleymandy KSRO-men sauda qatynasyn jasaugha kóndiredi.

Nәzir Tóreqúlúly 1930 jyly Mekkedegi Feysal hanzadagha ózining KSRO-nyng tótenshe elshisi jәne ókiletti ministri ekenin aighaqtaytyn senim gramotasyn tapsyrady. Onyng ýstine, Nәzirding dipkorpustyng duayeny (bir memlekettegi býkil elding elshilerining jetekshisi) bolyp taghayyndaluy aghylshyndarmen aradaghy «tarihy tartysty» óz paydasyna sheshkendigining nәtiyjesi edi. Osy qyzmette jýrip, әldeneshe ret ýlken jәne kishi qajylyqqa baryp, músylmandyq paryzyn da óteydi. Segiz tildi erkin mengergen azuly elding elshisi N.Tóreqúlúlynyng jastayynan qalyptasqan mәmileshil, bitimgershil qasiyeti eki elding arasyndaghy diplomatiyalyq qatynastardy biyik satygha kótergeni tarihy shyndyq.

Nәzir elshilikten oralghannan keyin, qyryqtyng qyrqasynda ghylym jolyn birjola tandady. Jurnalist kәsibin qúlay únatqan ol baspager bolumen qatar ústazdyq etti. Qaryndashpen adam beynesin saluda joghary sheberlikke jetkenimen, ony әste dabyra etpedi. Boyynda Shyghys dәstýrindegi aqyndyghy da bar bolatyn. Búlar Nәzirding biz bilmeytin qyrlary bolatyn.

Osy rette Nәzirding Lubyanka qabyrghasyndaghy eng songhy fotosuretinde (surette) múqiyat qyrylghan saqal-múrty, miyghynan kýlimsirigen otty kózi, qyrtyssyz kostumi, taza aq kóilegi onyng ruhany jyghylmaghanyn aighaqtap túr. Tútqyn ekenin bildiretin taralmaghan shashy, shoyyn júdyryqtyng izi qalghan isinki qabaghy ghana. Degenmen, týrme jaghdayynda da jinaqy, múntazday taza, tәkappar qalpyn joghaltpaghany, ózine tәn sýikimin saqtaghany tang qaldyrady. №71576 tútqynnyng RF arhiyvinen alynghan fәny jalghandaghy songhy fotosureti osynday.

1937 jyldyng 3 qarashasynda Mәskeude jabyq sot mәjilisinde Nәzir Tóreqúlúly pantýrikshil diyversiyalyq terrorlyq úiymnyng belsendi mýshesi, Týrkiyanyng tynshysy dep aiyptalyp, atu jazasyna ýkim shygharylady. Ýkimning qúny últtyng bir bútaghyn mәngige syndyrdy. Osy týni qazaq halqy birtuar kórnekti qayratkeri, asyl azamatymen mәngilikke qosh aitysty.

Tәuelsizdik alghan jyldardan beri, el ensesi men abyroyy kóterilip, últynyng qaymaqtaryn úlyqtap, tarihy túlghalaryn jas úrpaqqa ýlgi-ónegesimen dәripteude 2009 jyly QR Ýkimeti qaulysymen Astana qalasynda QR Syrtqy ister ministirligi ghimaraty aldyna qazaqtyng túnghysh elshisi, kórnekti memleket qayratkeri Nәzir Tóreqúlovtyng enseli eskertkishin qon jóninde sheshim qabyldanghan bolatyn. Qaulygha sәikes, sol kezdegi QR Mәdeniyet ministrligi resmy aqparat baspalarynda arnayy eskertkishti jasau jóninde respublikalyq bayqaudy jariyalap ta ýlgerdi.

Degenmen, birashama biyliktik auyz-týiisterding saldarynan Astana qalasynyng sol jaghalauynda ornalasqan QR Syrtqy ister ministirligi ghimaratynyng aldynda N.Tóreqúlovtyng eskertkishining zandy ornyna ornatyluy – ókinishke qaray, naqty әkimshiliktik-oryndaushy mekeme anyqtalmaghandyqtan óz sheshimin tappay keledi.

Jogharydaghy súraudy osydan 4-5 jylday búryn QR Senatynyng deputattarynyng qoldauymen senatorlar Q.Aytahanov pen Gh.Qasymovtyng QR Ýkimetining basshysy K.Mәsimovting atyna «Nәzir Tóreqúlovtyng 120 jyldyghynyng mereytoyyna baylanysty» deputattyq saualdarynda enseli eskertkishti atalghan jerge túrghyzu turaly súraulary joldanyldy, әitse de, keyin bolghan QR Ýkimet basshysy Serik Ahmetovtyng túsynda da belgisiz sebeptermen jauaby kýni býginge deyin berilmedi.

Euraziya Ekonomikalyq Qauymdastyghynyng Bas hatshysy, Tótenshe jәne ókiletti elshi Tayyr Mansúrovtyng qazaqtyng túnghysh elshisi N.Tóreqúlovtyng enbegin nasihattauda kóp ýles qosqanyn, ol turaly birneshe ghylymy jәne kórkem kitaby bar ekenin de aita ketuge tiyispiz.

Hosh, al endi aldymyzda 2017 jyly Nәzir Tóreqúlúlynyng 125 jyldyghy da kele jatyr. Qogham tarapynan, býgingi buynnyng súrauymen әli de bolsa, kezinde ýkimet basqarghan qazaqtan shyqqan túnghysh diplomatyna arnalghan eskertkishting zandy jerine ornatu turaly Ýkimet qaulysy taghy da ayaqsyz-súrausyz qalmauy kerek.

Niyet bireu, býgingi tәuelsiz jasampaz úrpaq – Alash jolyn, eli ýshin eren enbek etip, sayasy qandy repressiyanyng jazyqsyz qúrbany bolghan Nәzirdey nartúlgha qayratkerlerimiz salghan sara joldy úlyqtay bilui tiyis.

Toqsan auyz sózdi Nәzirshe týiindesek, «jersizge jer, ashtargha nan, sauatsyzgha bilim, bilimdige qayrat, yqtiyarynan ajyraghan qazaq-qyrghyz halqyna erik pen tendik» bolsyn. Demek, búl bir-birimizdi tәrbiyelep kele jatqan jaryq kýnderge dayyndaytyn ruh bolar (Dәruish. «Ishtrakun» jurnaly, №243, 1 jeltoqsan,1920 j.).

Amanjol NAYMANBAY, 

«Nәzir Tóreqúlúly atyndaghy halyqaralyq qor» preziydenti, professor.

 *Maqalagha «Nәzir Tóreqúlúly atyndaghy halyqaralyq qor» materialdary paydalanyldy.

Abay.kz

(Derekkóz: qazaquni.kz)