Qazaqtyng qoghamdyq ómirinde kýn tәrtibinen týspey kele jatqan ózekti taqyryptyng biri – til. Osy mәselege arnalghan kezekti alqaly jiyn 27 qantarda Almatydaghy «Dostyq» ýiinde ótti. Úiymdastyrushy – Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy, al әngime arqauy – «Memlekettik tilding qazirgi jay-kýii men bolashaghy». Dóngelek ýsteldi Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng preziydenti, akademik Ómirzaq Aytbayúly jýrgizdi. Bas qosugha Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng Basqarma mýsheleri, qalalyq, audandyq úiymdarynyng ókilderi, ziyaly qauym, BAQ ókilderi, til mamandary qatysyp, óz oi-pikirlerin ortagha saldy.

Basqosuda aitylghan týiindi pikirlerdi júrtshylyq nazaryna yqshamdap úsynyp otyrmyz.

Ómirzaq Aytbayúly: Qadirli  әriptester, jyl basynda bastarynyzdy qosyp otyruymyz tegin emes. Qazir әlem kýrdelilenip bara jatyr. Kórshiles elderde bolyp jatqan oqighalardan bәrimiz de habardarmyz. Elimizding mәdeniy-sayasy ómirinde de biraz ózgerister boy kórsetti. Euraziyalyq ekonomikalyq odaq sharty kýshine endi. Tildik tútastyqqa, últtyq biregeylenuge, ekonomikalyq derbestikke әli de qol jetkize almay kele jatqan biz ýshin alandaushylyqty tughyzatyn jayttar jetkilikti. Sondyqtan qazaq tilin túghyr etu arqyly arqyly eldigimizdi saqtaudy, memlekettiligimizdi nyghaytudy kózdeytin búqaralyq úiym retinde biz búl mәselelerdi nazardan tys qaldyra almaymyz.

Sonday-aq, byltyr ana tilimizding memlekettik mәrtebege ie bolghanyna da, Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng qúrylghanyna da 25 jyl toldy. Alayda elimiz tarihynda eleuli mәnge ie osynau kezendi sәt óz dengeyinde atap ótilmedi. Tiyisti saralau júmystary jýrgizilmedi. 25 jyl – az uaqyt emes. Shiyrek ghasyrlyq kezendegi tildik ahualymyzdy saralau, býgingimizdi baghalau jәne bolashaghymyzdy baghdarlau qajetti is dep oilaymyz.

Biyl da aldymyzda ýlken josparlar men jobalar túr. Elbasy óz Joldauynda Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn, Jenisting 70 jyldyghyn jәne Qazaqstan halqy assambleyasynyng 20 jyldyghyn atap ótudi tapsyrdy. Elimiz ýshin manyzy zor osy sharalardy eldigimizdi nyghaytatynday etip tiyimdi úiymdastyrugha qatysty da oilarymyzdy ortagha salghanymyz jón.

Sizderge baghdar beru maqsatynda býgingi jiynymyzdyng betalysyn  tanystyru ýshin alghashqy sóz Qoghamnyng viyse-preziydenti, professor Erden Qajybekke beriledi. Sodan keyin retimen әrqaysylarynyz óz oilarynyzdy qysqa da núsqa etip aityp, pikir alysugha jol ashsaq.

Erden Qajybek: «Qazaq tili» qoghamyn – qoghamdyq úiymdardyng ishindegi alghashqy qarlyghashy deuge bolady. Qogham – elimizdin, Elbasynyng sayasatyn qoldaytyn, tilimizding joghyn joqtaytyn úiym. Osy uaqyt ishinde túraqty baghytynan auytqymay júmys atqaryp keledi. Kóptegen auqymdy isterge múryndyq boldy.

Elbasynyng tek tilge qatysty ýsh Jarlyghy shyqty. Onda memlekettik tildi mәrtebesine say damytudyng naqty әreketteri kózdelgen. Alayda onyng oryndaluy kónil kónshitpeydi. Elbasy Jarlyghymen bekitilgen til turaly memlekettik baghdarlamalarda mejelengen is-әreketter tolyq atqarylmady. Múny iske asyrugha tiyisti mekemelerding osyghan jauapty bolghanyn kórmedik.

Ol túrmaq, osy 25 jyldaghy til sayasatynyng nәtiyjelerin qorytqan mәlimet te joq. Ýkimette de, Qoghamda da. Al, jospar boyynsha istelgen júmystar saralanbasa, oryndalmau sebepteri týsindirilmese, oghan eshkim jauap bermese, oidaghyday nәtiyje qaydan bolsyn?! Sondyqtan biz osy shiyrek ghasyrlyq kezendi bir saralap alayyq.

Osyghan baylanysty Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy birneshe jobany qolgha alyp otyr. Aldymyzdaghy 2-3 ay boyy býkil BAQ betterinde «Tilge 25 jyl» degen sekildi aidarlar ashyp, maqala, mәlimdeme, ýndeu, t.b. týrli formatta saraptamalyq, taldamalyq, problemalyq materialdardy túraqty berip otyrsaq. Osyghan otandyq BAQ basshylary, jurnalister, til janashyrlary at salyssa degen tilegimiz bar. Búghan Qoghamnyng býkil qúrylymdyq bólimshelerining barlyghy júmyldyrylatyn bolady.

Sonymen birge qazir tariyhqa bet búruymyz da tegin emes. Búl sharalardan elimizdegi ózge últ ókilderi de tys qalmauy kerek. Qazaqstan halqy assambleyasynyng key sәtte «ýy ishinen ýy tikkendey» әser qaldyratyny da jasyryn emes. Degenmen eldi birlikke, tútastyqqa úiystyratyn úiym retinde Assambleyanyng manyzy zor. Sony oryndy paydalanugha tyrysuymyz kerek.

 Ay sayyn «Dostyq» ýiinde ziyaly qauym ókilderinin, baspasóz qúraldarynyng basyn qosyp, tilge, ruhaniyatqa, eldigimizge qatysty naqty bir taqyryp jóninde alqaly jiyn ótkizip otyrudy úsynamyz. Qoghamdaghy tolghaqty mәselelerdi ortagha salyp, talqylay otyryp, tiyisti oryndargha naqty úsynystar men talaptarymyzdy qoyyp otyruymyz qajet.

Mysaly, alqashqy otyrysty aqpan aiynda ótkizip, ony 25 jyldyqty saralaugha, nauryzda – sheteldegi qazaqtargha, sәuirde – Assambleyadaghy mәdeny ortalyq úiym jetekshilerin shaqyryp, memlekettik tildi damytu boyynsha ýlken alqa qúrugha arnalsa degen úsynysymyz bar. Múnyng barlyghy da Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng ayasynda úiymdastyrylady. Osynday «aylyq otyrystardyn» bereri kóp bolady degen ýmitimiz bar.

Ómirzaq Aytbayúly: Dúrys, osynda aitylghandargha qatysty úsynys-pikirlerinizdi aityp otyrsanyzdar. Kelesi sóz Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng Almaty qalalyq filialynyng tóraghasy, Almaty qalasy Mәslihatynyng deputaty Qúsman Shalabaevqa beriledi.

Qúsman Shalabaev: Qazaqstan halqy assambleyasyn til mәselesine tartyp, birlese júmys jýrgizu degen jón. Biyl onyng 20 jyldyghy keng kólemde atap ótilmek. Aytalyq, Almaty qalalyq Mәslihatynda týrli fraksiyalar qúrylghan. Solardyng biri – osy Assambleya fraksiyasy. Oghan jetekshilik jasau maghan tapsyrylghan. Yaghni, qalalyq Assambleya ókilderimen kelise otyryp, tilge qatysty sharualardy atqarugha bolady.

Áriyne, ailyq otyrystar ótkizu manyzdy. Ony qoldaymyn. Alayda osy basqosulargha kirispes búryn, «Qazaq tili» qoghamynyng 25 jyldyghyn halyqaralyq konferensiya týrinde ótkizip alghanymyz jón dep bilemin. Osy shara barysynda da kóptegen keleli kenesterge jol ashylady. Búl sharany Almatyda ótkizudi úsynamyn. Oghan mýmkindiginshe ýles qosugha dayynbyz.

Erden Qajybek: Qúsman Kәrimúlynyng Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng 25 jyldyghyn Almaty qalasynda atap óteyik degen úsynysy óte oryndy. Óz kýshimizben de ótkizuge bolady. Biraq búl – eldik mәsele. Jalpy júrtshylyqtyng nazaryn audartudy qajet etetin dýniye. Sondyqtan búl memleketting at salysuymen, joghary dengeyde ótkeni dúrys. Ol ýshin ailyq otyrystarymyzdy ótkizip, búqaralyq aqparat betterinde materialdar jariyalap, deputattyq saualdar jasap, qoghamdyq pikir tudyruymyz kerek. Sóitip, Qoghamnyng 25 jyldyghyn kýzge salym memlekettik dengeyde, layyqty dәrejede ótkizgenimiz jón dep oilaymyn.

Ómirzaq Aytbayúly: Ortamyzda Ahmet Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng diyrektory, professor Myrzabergen Malbaqov otyr. Kelesi sózding retin Myrzabergen myrzagha bersek.

Myrzabergen Malbaqov: Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy 25 jyl boyy talay mәselelerge múryndyq bolyp kele jatyr. Tilimizding birden-bir joqshysy. Búdan bylayghy uaqytta da Qoghamnyng atyna zaty say, isteri tartymdy bolatynday irgeli júmystardy atqarghany jón. Meninshe, Qoghamnyng ayasyna birneshe institut syiyp ketedi. Sondyqtan Qogham janynan ghylymy instituttar, taghy da basqa qúrylymdar ashqan jón sekildi.

Osy orayda «til tazalyghy» degen mәsele – óte ózekti. Elimiz aldyna zor mindetter qoyyp otyr. «Qazaqstan-2050» strategiyasy jariyalandy. 2050 jyly 30 ýzdik elding qataryna qosylsaq, sol kezde bizding tilimiz qanday jaghdayda bolady? Ýsh tildilikting jaghdayynda til tazalyghy saqtala ma? Álde alashúbar kýige úshyray ma? Qazirgi sóz qoldanysymyzgha qarasaq, shúbarlap, sauatsyz sóileu, jazu etek alyp bara jatyr. Múnyng aldyn aluymyz kerek. Búghan bәrimiz de jauaptymyz. Til qoghamynyng atqaratyn manyzdy isterining biri osy bolugha tiyis dep oilaymyz.

Ómirzaq Aytbayúly: Sóz kezegi «Últ taghdyry» QQ tóraghasy, qogham qayratkeri Dos Kóshimde.

Dos Kóshim: Býgingi taqyryp boyynsha búghan deyin de talay jiyn ótti. Búl – ashyq әngime. Qatty aitsam, renjimenizder. Biz aldymen qazaq tilin qoldaytyn úiym boluymyz kerek. Al atalghan mәseleni әrtýrli qoghamdyq úiymdar atqaruy kerek. Sondyqtan qoghamdyq úiymdar ókilderi ózara kezdesip, býkil mәselening basyn ashyp alghanymyz jón. Sonda júmys tiyimdi bolady. Qazir qoghamdyq úiymdar arasynda ýilestirushilik joq. Osyny qolgha alu kerek. Osy orayda naqty birneshe úsynysty ortagha salghym keledi:

1) qoghamdyq úiymdar memlekettik úiymdarmen birlese otyryp mәslihat jasau kerek, sebebi, memlekettik úiymdar arqyly ortaq jobalar jasalsa, sol arqyly qarjylandyru kózin de taba alamyz. Qazaq tili baghytynda júmys istep jýrgen kez kelgen úiymmen, mekememen kezdesu boyynsha arnayy baghdarlama jasaluy tiyis;

2) soltýstik oblystarda qazaq tilinde bilim beretin mektepter ashu mәselesi óte ózekti. Búl ýshin býkil auyldy, audandy týgel qamtyp, nasihattau sharalaryn jýrgizu qajet. Balalaryn qazaq mektepterine beruge ýgitteu isimen ainalysu qajet. Qogham qúrylymdary osyghan júmyldyrylsa;

3) til tazalyghyn týzeu onay. Tehnika-tehnologiyanyng damyghan zamanynda til tazalyghyn týzeuding onay joly – býkil respublika kólemindegi sayttyng ashyluy. Búl rette tilding tazalanuyn kez kelgen adam qatesi bar jazudy, kóshedegi qate mәtinderding suretterin saytqa jiberu arqyly, naqty mekeme atauyn saytta ornalastyru jәne onyng týzelgendigin qadaghalau arqyly rettey alamyz. Joba dayyn túr, alayda byltyr ýkimen grant bólmedi. Osynyng oryndaluyn qolgha alu kerek;

4) qazaq tilining orfografiyasy búzylyp bara jatyr.  Mysaly: «Almaty-2», «Aynabúlaq-3» degen jazular barlyq jerde jazylyp túr, alayda qazaq «2-Almaty» nemese «3-Aynabúlaq» dep ataydy. Osy mәsele jóninde A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty týiindi pikirdi aituy kerek;

5) Orystildi auditoriyagha qazaq tilin nasihattau mәselesi óte manyzdy. Osy kezge deyin biz oblystarda, qalalarda 80-dey kezdesu ótkizdik. Múnyng sayasy manyzy jәne túraqtylyqqa tikeley qatysy bar. Múny biz byltyr Til komiyteti bólgen 16 millionday qarjygha joba retinde atqardyq. Osy boyynsha әri qaray júmystardy jalghastyrghan oryndy;

6) Azamattardyng qazaq tilin mengeru dengeyin anyqtaytyn QAZTEST jýiesi jasalghan. Jýiesining bәri dayyn, biraq әli enbey otyr, birqatar oblystar óz betterinshe engizip te jatyr. Sondyqtan osyny BAQ-ta kóterip, Qaztesti jappay engizuge yqpal etuge tyrysuymyz kerek;

7) Qazaqstandaghy telearnalardyng eng kem degende 50%-y qazaq tilinde jýrgiziluin jeke túlghalar emes, «Qazaq tili» qoghamy tekserui qajet. 50 de 50 payyz bolu kerek degen zang joq, 99 da 1 payyz boluy mýmkin, onyng ishinde 99 payyzy qazaq tilinde nemese eng kem degende 50%-y qazaq tilinde bolu kerek;

8) taghy bir joba. Mysaly, Amerikada býkil oqushy «Men – amerika azamatymyn» degen shygharma jazady. Sol sekildi bizding elimizde de «Mening bolashaghym – qazaq tilinde» degen taqyrypqa Qazaqstandaghy býkil mektepte 7-11 synyp oqushylaryna (onyng ishinde barlyq últ ókilderi) jyl sayyn shygharma jazdyryp, jarys úiymdastyru kerek. Al alghashqy oryn iyelerin yntalandyratyn syilyq nemese Elbasymen kezdesu úiymdastyrsaq, kem degende 2 millionday adam oilanady, «bolashaghym, tilim ne bolmaq?» degen oy salamyz. Biraq shygharmany tekserip, qorytyndysyn shygharatyndar Qogham tarapynyn qúrylghan komissiya boluy tiyis. Býkilhalyqtyq shygharma jazu jobasyn Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng úiymdastyruyna bolady.

Qoryta aitqanda, qazaqtyng mәselesi ýide otyryp sheshilmeydi. Atqa minip, dalagha shyqpasaq, jonghardy jenbes edik. Sondyqtan auyl-auylgha shyghyp, el aralap, nasihat júmysyn atqarayyq. Ásirese, soltýstik, shyghys oblystargha baru kerek. Qazaq tili ýshin qarajat súrau dúrys emes. Aldymen ózing bir nәrse bermesen, eshnәrse de bolmaydy. Jinalyspen alysqa bara almaymyz. Álgindegi jobalardy biz birlesip atqarugha dayynbyz.

Qazir «tildik diskriminasiya» degen sóz jii estiledi. Biraq onyng mәnin jete týsinip jýrgen adam az. Men orystildi auditoriyalarmen kezdesude osy súraqtan bastaymyn. Sonda ony aityp jýrgenderding kóbi múnyng mәnin dúrys týsindirip bere almaydy. Osyny taratyp týsindiruimiz kerek.Sonda dúrys úghym qalyptasady, úghym týzelgen song túraqtylyq ta bolady.

Myrzabergen Malbaqov: Dos Kóshimning pikirine qosylamyn. Osyghan Qazaqstan halqynyng tildi mengeru dengeyine qatysty bir pikir qosqym keledi. Qaztesti qoldana otyryp, halyqtyng naqty qazaq tilin mengeruin anyqtay otyryp, sodan keyin әreket etsek.

Erden Qajybek: Óte oryndy úsynystar men jobalar aityldy. Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy mýddeli birneshe úiymmen birlese otyryp, sheteldegi qazaqtar men týrki tektes halyqtar shoghyrlana qonystanghan elderde qazaq tilin ýiretetin ortalyqtar jelisin ashudy qolgha alyp otyr. Bes jyl ishinde osynday 50 shaqty osynday ashpaq oidamyz.

Ómirzaq Aytbayúly: «Taqiyaly perishte» filimin kórmegen qazaq joq shyghar. Ortamyzda sondaghy basty róldi somdaghan aqsaqalymyz – Álimghazy Rayymbekov otyr. Osy kisi bir pikir qossam deydi.

Álimghazy Rayymbekov: Óz basym mektepterge oqushylarmen kezdesulerge jii baramyn. Sonda qazaq tilin, salt-dәstýrimizdi nasihattap jýremin. Qaraghandyda «Taza til» degen aksiya úiymdastyryldy. Osynday sharalardy Qogham jer-jerde kóptep ótkizse degen tilek bar.

Áriyne, til bolu ýshin sol tilde sóileytin adamdar kóbeyi kerek. Qazaq kóbeymeyin dep otyrghan joq. Kóbeyeyin dese, ýileneyin dese, baspanasy joq. Qazaqtyng kóp balasynyng bir baspana zarymen-aq ómiri óksip ótip jatyr. Býkil ómirindi, quatyndy, shygharmashylyq qabiletindi baspana alu jolynda, sonyng qaryzyn óteu jolynda júmsau degen ne súmdyq? Bay elmiz deymiz, qazba baylyghymyz, shiykizatymyz kóp deymiz. Qayda sol baylyq? Kim iygiligin kórip jatyr? Onda qazaq nege kedey? Osy jaghyn atqaminerlerimiz oilamay ma eken? Sheneunikter el bolmasa, kimdi basqarady? Qoyshy qoy bolmasa, neni baghady? El ashynbay túrghanda, osy jaghyn oilanu, sheshu kerek.

Núrtóre Jýsip («Ayqyn» gazetining bas redaktory): 25 jyldaghy әreketterdi qarasaq, shashyranqylyq bayqalady. Osyny ýilestiru aldaghy uaqytta «Qazaq tili» qoghamy arqyly jýrip jatsa, dúrys bolar edi. Dos Kóshimning oqushylargha shygharma jazdyru turaly úsynysyn qoldaymyn. Tildi de, tәrbiyeni de qalyptastyratyn analar ekenin eskersek, shygharmany eng aldymen qyzdargha jazdyrsa dúrys bolatyn siyaqty. Elimizde әlipby mәselesi әli sheshimin tappay keledi. Latyngha kóshemiz degen sóz bolyp edi. Ayaqsyz qaldy. Endi jalpyhalyqtyq qarip standartyn jasau kerek.

Mamay Ahetov (Almaty qalasy Til basqarmasynyng basshysy): Bizding basqarma 2010-2015 jj. eresekter arasynda, mektep oqushylary arasynda qazaq tilin mengeru boyynsha monitoring jasaghan. Zertteu nәtiyjelerin «Qazaq tili» qoghamyna úsynugha dayynbyz. Balabaqshalargha arnalghan metodikalyq, kórneki qúraldar mәselesi býkil respublika dengeyinde sheshilmegen. Osyny Qogham qolyna alsa bolady. Sol sekildi telearnalardaghy til mәselesin de «Qazaq tili» qoghamy siyaqty qoghamdar qadaghalasa, qoghamdyq úiymdar arqyly tildi búrmalap jýrgen týrli әzilkesh-symaqtardy saraptap, sýzgiden ótkizse, dúrys bolar edi. Al KAZTEST-ti memlekettik qyzmetshiler arasynda paydalanyp jýrmiz. Óte qajet dýnie jәne osyny qolgha alu kerek.

Núrperzent Dombay («Ana tili» gazeti bas redaktorynyng orynbasary): Últtyq sanamyz óz dengeyinde damymay kele jatqan siyaqty. Qoghamnyng jergilikti jerlerdegi bastauysh úiymdaryn jandandyru qajet. Solardyng ýni shyqpay jatyr. Memlekettik qyzmetshilerding memlekettik tildi bilui әli de dúrys talap etilmey otyr. Osyny mindetteytin talapty tiyisti engizu qajet. Búl da «Qazaq tili» qoghamynyng baqylauynda bolatyn dýniye.

Dos Kóshim: Taghy da bir-eki pikir qosayyn. Mәdeniyet ministrligi ýkimettik emes úiymdargha jylda granttar, granttan bólek tenderler arqyly qarajat bóledi. Sol qarajattyng qayda ketkenine monitoring jasau kerek. Onyng eki týrli paydasy bar: 1) biylik osy qarajattyng qayda ketkenin qadaghalaytyn úiymnyng bar ekenin bilu kerek; 2) «Qazaq tili» qoghamyna da ýlken bedel bolady. Myna qarajat mynaghan júmsaldy, mynaday kemshilikter bar dep otyruy tiyis. Sebebi ýkimettik emes úiymdardyng júmys isteu baghytynyng biri monitoring jasau.

Ekinshi, ókimettik emes úiymdargha jergilikti oblystardan bólinetin qarajattyng eng bolmasa bir grantyn memlekettik tildi nasihattaugha (qazaqtyng salt-dәstýri, ong-órnekteri syndy mәseleler emes, naqty til problemalaryna júmsaluy tiyis) bólinse dep talap etu jәne onyng strategiyalyq baghyttaryn «Qazaq tili» qoghamy respublikalyq dengeyde anyqtap, qadaghalauy kerek.

Qúsman Shalabaev: Biz til mәselesimen birge әleumettik, mәdeni, t.b. mәseklelerdi de qatar alyp jýrgenimiz dúrys. Óitkeni, olar bir-birimen sabaqtasyp jatyr. Al oqushylar arasyndaghy shygharma jazdyrudy Almaty qalasynan bastayyq.

Osy rette qosymsha mynaday jaytqa nazar audartqym keledi.  Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng negizin qalaghan akademik Ábdualy Qaydar byltyr toqsangha toldy. Istegen enbegi zor. Ghalymdyghyn, qayratkerligin bylay qoyghanda, Otan soghysynyng ardageri. Sondyqtan akademik aqsaqalymyzdy Almaty qalasynyng Qúrmetti azamaty ataghyna jәne respublikalyq basqa da marapattargha úsynsaq degen úsynysym bar.

Gharifolla Ánes (Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng viyse-preziydenti): Bizding bas qosuymyz – zaman talaby. Bәrimizdi de alandatatyn, kónilimizdi de jýrgen oilar aityldy ghoy deymin. Endi sózden iske kóshu ýshin Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy janynan Ýilestiru kenesin nemese Aqyldastar alqasyn qúrsaq. Meninshe, onyng ýsh taghany bolu kerek: 1) til, 2) sayasy jәne 3) biznes. Osy ýsheuin birlestire otyryp, júrtshylyq nazar audaratyn, biylik qúlaq asatyn jaghdaygha jetuimiz kerek.

Hakim Omar («Temirqazyq» JShS diyrektory): Qazir til ýirenemin degen azamattar kóp. Solargha qajetti oqu qúraldaryn, sózdikterdi, tilasharlardy kóptep, sauatty shygharudy qolgha alu kerek. Qazir jaryq kórip jatqan osynday kitaptardy Qogham saraptap otyrsa. Óitkeni, olardyng kópshiliginde qate degen órip jýr.

Núrlan Asqarov (Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng jauapty hatshysy): Qazir jer-jerde qazaq tiline baylanysty sottasu jii kórinis berip jýr. Sot otyrystarynda kóbinese qazaq tildi azamatatrdy jyghyp beru faktileri kezdesip otyr. Búghan Qoghamgha kómek súrap jýgingen azamattar kuә. Sondyqtan mәsele tuyndaghan jaghdayda kenes beretin qazaq tilin jaqsy biletin zangerler tobyn qúru qajet.

Zang jobalary orys tilinde dayyndalyp, qazaq tiline audarylghandyqtan, oghan lingvistikalyq saraptau júmystary da orys tilinde jýrgiziledi. Búghan qyruar qarajat bólinedi. Sondyqtan zang jobalarynyng týpnúsqasynyng qazaq tilinde dayyndaluyn talap etuimiz qajet. Sonda oghan lingvistikalyq, qúqyqtyq saraptau júmystary da qazaq tilinde jýrgizilip, qazaq tildi mamandargha súranys tuyndar edi.

***

Jiyndy Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng preziydenti, akademik Ómirzaq Aytbayúly qorytyndylap, basqosugha qatysushylar Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng janynan Ýilestiru Kenesin jәne әr oblystan bir-bir adamnan qatystyra otyryp, Aqyldastar alqasyn qúru; Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng 25 jyldyghyn kýzde joghary dengeyde ótkizu; ay sayyn belgili bir taqyrypqa arnap túraqty týrde basqosu ótkizip, onyng qorytyndysymen júrtshylyqty habardar etu; jiynda atalghan úsynystardy qorytyp, olardy iske asyru josparyn jasau; Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng qúrmetti preziydenti, akademik Ábduәly Qaydardy Almaty qalasynyng Qúrmetti azamaty ataghyna jәne Jenisting 70 jyldyghyna oray basqa da marapattargha úsynu jóninde ortaq baylamgha keldi. 

Abai.kz