Euraziyalyq Ekonomikalyq Odaqtyng resmy júmysy bastalghanyna, mine, aigha juyq uaqyt boldy. Atalmysh Odaq 1 qantardan Qazaqstan, Resey, Belarusi elderi ayasynda júmys istey bastasa, 2 qantardan bastap resmy týrde Armeniya Odaq mýshesi bolyp qabyldandy. Qyrghyzstannyng mýsheligi biylghy jyldyng 29 mamyrynan bastalady dep kýtilude. Ázirge Odaqtyng resmy júmys nәtiyjesi kórinis bere qoyghan joq. Esesine qújattyq kelisimder men aqparattyq nasihattar belsendi týrde dәriptelip jatyr.

Atalghan Odaqqa mýshe elderding elshileri 23 qantarda Ankarada baspasóz mәslihatyn ótkizdi. Onda Týrkiyanyng da EAEO-gha mýshe boluy mýmkin ekeni aityldy. Osy otyrysta Belarusi elshisi Andrey Savinyh:  «Biz EAEO-nyng Týrkiyamen sauda-ekonomikalyq, investorlyq qarym-qatynasyna basa nazar audaramyz. Ári qyzu qoldaymyz» dese, Qazaqstan elshisi Janseyit Týimebaev:  «Týrkiya bizding jana ekonomikalyq Odaqqa tolyqtay mýshe boluy mýmkin, Odaqtyng iskerligine Týrkiya qyzyghushylyq tanytyp otyr. Biz әriptestik kórsetuge dayynbyz», - dep mәlimdeme jasady.

Týrkiyanyng Euraziyalyq Ekonomikalyq Odaqqa mýshe boluy mýmkin ekeni byltyr da aitylghan. N.Nazarbaev byltyrghy jyly mausym aiynda Týrki tildes memleketter yntymaqtastyghy kenesining Týrkiyanyng Bodrum qalasynda ótken sammiytinde «EAEO ashyq úiym, oghan ózge memleketterding qosyluyna bolady. Mәselen, Týrkiya jәne basqa memleketter atalghan birlestikting qauymdasqan mýshesi bola alar edi. Sonymen qatar, búl mәsele Euraziyalyq ekonomikalyq odaqqa mýshe memleketterding qúzyretindegi sharua sanalady», - dep mәlimdegen edi.

Álemde bolyp jatqan sayasi-ekonomikalyq jaghdaylardy saraptaytyn bolsaq, Týrkiyanyng EAEO-gha mýshe boluy әbden mýmkin. 1993 jyldyng qarashasynan júmysyn bastaghan Europa Odaghyna Týrkiya 1999 jyly ýmitker retinde tirkeldi. Alayda әli kýnge deyin Euroodaqtyng tolyq mýshesi retinde qabyldanbay keledi. Keshe Djibuty respublikasynyng preziydentimen kezdesken Erdoghan, Somaliydegi týrik delegasiyasyna qatysty jasalghan jarylys turaly pikir bildirip, tayau kýnderdegi Islam atymen baylanystyrylghan terraktterdi «Islam fobiyasyn» tudyrghysy keletinderding isi retinde sipattady. Ol óz sózinde: «Bizdi Euroodaqqa qabyl eter, mýmkin qabyl etpes, búl manyzdy emes» dedi. Euroodaqty «Hristiyan Odaghy» teziysinde sipattaghan ol kóptegen әlemdik úiymdardyng mýshesi bolghan Týrkiyanyng Euroodaqqa әli kýnge mýshe bola almau sebebin basqadan izdeu kerek ekenin atap ótti. «Týrkiya endi kýshti memleket, eger Týrkiyany esiginizge kelip tilenedi deseniz, qatelesesiz. Týrkiya tilenshi el emes. Týrkiyanyng óz energetikalyq kýshi bar, Euroodaqqa qabyldanbasa da óz jolymen jýre alady», - dep mәlimdedi Erdoghan.

Byltyrghy jyldyng 1 jeltoqsanynda Resey preziydenti Putin Týrkiya Preziydenti Rejep Tayip Erdoghanmen Ankarada kezdesken bolatyn. Onda olar eki el arasyndaghy sauda әriptestigin sóz etuge bir jarym saghat uaqyt júmsaghan edi. Osy kezdesu turaly Resey BAQ-y Putindi «oljaly» qaytty dep jazdy. Putinning Erdoghangha iyiletin jóni de bar. Sebebi, Qyrymdy alghan song Reseyding Qara tenizge joly ashyldy. Týrkiyagha, Europagha Qara teniz arqyly gaz tasymaldau Resey ýshin anaghúrlym tiyimdi bolmaq. Búl shyntuaytynda Resey ýshin ghana emes, jana qúrylyp jatqan EAEO-gha mýshe elderge de tiyimdi.

Rubliding qúldyrauymen túspa-tús kelgen Euraziyalyq Ekonomikalyq Odaqtyng júmysy, әriyne, Reseymen odaq qúrghan elderge tiyimdirek bolghaly túr. Búnday úiymgha Týrkiyanyng qosyluy Odaqqa mýshe elding qay-qaysysyna da jaghady. Týrkiya – 1961 jyly  Europa ekonomikalyq yntymaqtastyq jәne damu úiymynyn, 1971 jyldan Europadaghy Qauipsizdik jәne Yntymaqtastyq Úiymynyn (EQYÚ)  mýshesi.  Sonymen qatar ekonomikasy quatty, alpauyt jiyrma memleketting biri retinde túraqtanghan. Islam әriptestik úiymyna da mýshe Týrkiya Dýniyejýzilik Sauda úiymyna 1995 jyldyng ózinde mýshe bolyp qabyldanghan. Sonday-aq, Týrkiyadan syrt Armeniya, Qyrghyzstan elderi de DSÚ-gha  mýshe.

Eger qazaqtarmen bauyrlas Týrik eli Odaq mýshesi retinde qabyldansa, Qazaqstannyng «Tәuelsizdikke tóner qauip turasynda» alandamauyna da bolatynday. Byltyrghy tamyz aiynda Úlytau tórinde súhbat bergen Elbasy Nazarbaev: «Tәuelsizdigimizge qauip tóndiretin qanday da bir odaqqa mýshe bolmaymyz», - dey kelip, «Bizding «tenizimiz» Reseydin, Qytaydyng territoriyasy» degen edi. DSÚ-gha kiruge asa niyetti Qazaqstannyng shiykizat eksportynda danghyl jolgha múqtaj ekeni dausyz. Jana Odaqtyng «tenizi» úlghaya týsse, Qazaqstan ýshin núr ýstine núr bolar edi.

Núrghaly Núrtay

Abai.kz