Býgingi "Aytugha onaydan" Olimpiya apany, Delegat jigitti, Saddam balaqaydy kórgende esime eriksiz Dulat Isabekovting "Bonaparty" týsti...

"Balagha at qonggha kelgende qazaqtan ótken «nahal» eshkim joq. Olar dýniyejýzilik esimderding qojasynday onyng tóbesine shyghyp otyryp alady da, «mynau ananyki eken, mynau mynanyki eken» dep bas qatyryp jatpay, qaysysy auzyna týsse sonysyn alyp balasyna japsyra salady. Ol esim jaqsy ma, jaman ba, qazaq topyraghyna ýilese me, ýilespey me, ýilese qalghan kýnde dәl sonyng balasyna kelise me, kelispey me – onymen isi de bolmaydy. Tipti, sol ózi qúrmettep otyrghan adam kim bolghan, ne istegen, últy qaysy, qazaqqa onyng qatysy bolyp pa edi, bolmap pa edi, ony da oilap bas qatyryp jatpaydy. At pa – at, sonday bireu boldy ma – boldy, bola ma – bolady, basqasynyng oghan keregi shamaly. Tipti, әlgi adam býkil ómirin qazaqqa qarsy júmsap jýrip saryp etse de ol onyng atyn balasyna qongdan tayynbaydy. Eger on million qazaqty aralap shygha alsanyz dýniyejýzindegi barlyq últtar men taypalardyng attaryn týp-týgel kezdestire alatynynyzgha kәmil senemin.
Qazaqtar ýshin dýniyejýzilik esimderdi emin-erkin iyemdenu HH ghasyrdyng 30-60 jyldary aralyghynda erekshe damydy. Amerikanyng alghashqy preziydentinen bastap Qaraspandaghy bazarkom Oqapqa deyingi attar Qazaqstanda tyng jerlerdi iygeru nauqanynday keng auqymda emin-erkin iygerildi. Dýniyejýzilik esimderdi iyemdenu nauqany barlyq ýlken janalyqtar sekildi әr jerde әrtýrli jýrdi de, keybir alys týpkirlerge tym kesh jetip, kesh ayaqtaldy. Sol kezdegi sayasy oqighalardyng tiri kórsetkishindey Oktyabri, Sosial, Avrora, Potemkiyn, Reva, Lusiya, Kommuna, Stahan, Chapay, Shors, Roman, Rollan, Maksiym, Marks, Engelis esimdi balalar kóshe-kóshelerde qúlynday shauyp jýrdi. Tipti, býtin bir memleketter men astanalardyng atyna ie bop qalghan qara domalaq balalar da az kezdespeydi.
Býkil respublika sheteldik attargha birshama toyattap, basyn astaudan kóterip, kýiis qayyryp túrghan shaqta «Jiydeli» kolhozyna búl nauqan endi ghana jetip edi. Jalpy, búl auylgha janalyq bitken júrttyng eng sonynan jetetin әdeti, tipti, sovet ýkimeti de Syrdan keship ótip, Allanyng uysyndaghy alys auyldy tabamyn degenshe de eki jyl jýrgen. Sovet ýkimeti degendi búl auyl kenetten estidi. Bes qanat qara ýiding aldynda qatpa qara kempir jaybaraqat jabaghy jazyp otyrghan, eki atty jerden shyqqanday taban asty sau ete qaldy. Sau ete qaldy da al kep búnyng aty-jónin, әkesining atyn, qaydan shyqqanyn, kimnen tughanyn, kimmen túratynyn, sayasy kózqarasyn, bala-shaghasyn týp-týgel súrap shyqty. Súrap bolghan son: «endi siz sovet adamy bolasyz» dedi de, attaryna minip basqa ýilerge ketti. Qara kempir týkke týsinbey qaldy. Feodalizm kezinde týtken jýnin sosializm kezinde de jalghastyryp, qannen-qapersiz otyra berdi. Býtin bir dәuirden býtin bir dәuirge jýn týtip otyryp-aq attap ketkenin ol oilaghan da joq. Ertesine de oilamady, óitkeni oilanatynday eshtene de ózgermedi: sol auyl, sol adamdar, sol ýi, sol jýn, sol tirshilik, sol kýlki, sol mún.
Tek bir jarym aidan song ghana bir qarasha ýy qyzyl otau dep atalyp, mandayshasynda: «Jolsy bilar jasyn kedler» degen eshkimge týsiniksiz bir jazu men oryssha boqtay alatyn «kózi ashyq» múrtty qazaq payda boldy. Álgi qyzyl polatnayda qanday sóz jazuly túrghanyn ol ýsh kýnnen song keshke qaray on shaqty qiqy-jiqy adamdy jinap alyp týsindirip berdi. Sóitse, ol úran eken. Úran bolghanda da kisining zәre imanyn úshyratyn úran bop shyqty. «Joyylsyn baylar, jasasyn kedeyler!» Mine, gәp qayda! Al búlar osynday ýzildi-kesildi sayasy úrannyng astynda ýsh kýn boyy (!) mamyrajay ómir sýrip kelgen!
Júrt júmylyp iske kiristi de ketti.
Alty kýnning ishinde bay joyylyp, kedeyler ghana qaldy.
Kelesi aida úrannyng «Jolsy bilar» degen jartysy óshirilip, «jasyn kedler» degen ekinshi jartysy ghana qaldy.
Sóitip, búl ónirde jana ómir – kedeyler ómiri bastaldy.
Sol qatpa qara kempirding býgingi úrpaghy Ábdәshim qazir osy auylda padashy. Onyng on bir balasy bar, beseui qyz, altauy úl. Sonyng altynshy úly, yaghni, úldan kenjesi tughanda býkil auyl bop onyng atyn bir auyzdan Bonapart qoydy. Bayaghy osy auylda alghash payda bolghan oryssha boqtay alatyn múrtty qazaqtyng býgingi úrpaghy búl balany osylay atasa óte dúrys bolady dep sheshti. Bonaparttyng kim ekenin bilinkiremey bir top qiqy-jiqy qazaq daghdaryp qaldy. «Bonapart – fransuz degen elding patshasy. Olardyng kýshti әskeri bolghan, búl sonyng komandiyri,– dep dәleldedi ol oiyn. –Nemene, balang Bonaparttay bolsa taqiyana tarlyq qyla ma?»
Balanyng әkesi Ábdәshim:
–Tarlyq qylmaydy ghoy, – dep kýmiljidi. – Biraq, tym shetel eken. Osy ózimizding sovet mәmlәkәtinen sol siyaqty eshkim joq pa?
–Bar, – dedi osy auylgha alghash oryssha boqtaudy ýiretken qazaqtyng túqymy. – Kotovsky bar, Shors bar, Chapay bar. Biraq olardyng bәri qoyylyp jýr. Biz eshkimde joq janasyn alayyq. Óskesin balang da bәrimizge riza bop jýrsin.
–Tym shetel eken-au…
–Nesi bar shetel bolsa! Últtyq tar shenberde qalmay kenirek, biyigirek oilau kerek. Olar da bizding attarymyzdy alyp jatyr ghoy.
–Qanday attardy?
–Býkil әmirika men nemis elin alyp qarandarshy, Konrad degen familiyadan ayaq alyp jýre almaysyn.
–Konrad?
–IYә, Konrad! Ol kәdimgi siz ben bizding ruymyz!
–Qonyrat pa?
–Endi qalay? Qonyrat! Qiyadaghy bir elder bizdi syilap, ruymyzdy familiya qylyp alyp jatqanda bizding tomagha túiyq jatqanymyz úyat emes pe? Olar da el, olar da mәmlәkәt. Bonapart ta bir elding azamaty. Esite qalsa úrpaghy quanar, estimese әruaghy razy bolar.
Múrtty qazaqtyng býgingi úrpaghy logikalyq jaghynan júrtty jenip ketti de, Ábdәshimning balasy Bonapart dep ataldy.
Toy toylandy, azan shaqyryldy, at qoyylyp, resmy bekip ketti..."

Jazushy Dulat Isabekovtyng "Bonaparttyng ýilenui" әngimesinen ýzindi.

Ángimeden ýzindini alyp dayyndaghan - Sәken Sybanbay

Abai.kz