Shәken Aymanovtyng 1970 jyly týsirilgen «Atamannyng aqyry» filimine arqau bolghan ataman Aleksandr Dutovtyng ólimi turaly derekter әli kýnge talas tudyryp, atamandy qazagha úshyratqan «Sýidin operasiyasynyn» jay-japsary әrtýrli bayandalyp jýr. Osy orayda jazushy Qúrmanbay Espenbetovtyng oqighagha qatysy bar adamnyng aitqan әngimesining jelisimen jazghan materialy oqyrman nazaryna úsynylyp otyr.

Ótken ghasyrdyng 80-jyldary ómirden kórgeni kóp, kóniline toqyghandary da jeterlik, bozbala kezinde qyzyldardyng qyspaghynan ashtyqqa úshyraghandyqtan aman qaludy maqsat tútyp, Qytay jerine aughan, keyin Qazaqstangha qayta oralghan Ermúrat balasy Aqtaydan estigen әngimeni jalpy júrtqa jariya etudi jón kórdim.

Ol kisining ýiinde otyrghanymyzda teledidardan «Atamannyng aqyry» filimi jýrip jatty. Kezinde búl filimdi milliondaghan adamnyng qyzygha kórgeni, kenes azamat­tary­nyng ruhy kóterilip, patriot­tyq sezimderi janghany sózsiz. Alayda Aqatay aqsaqal qolyn bir siltep:

– Shylghy ótirik, – dep teledidargha qaramay qoydy. Ýlkenderding basynan ótken oqighalardy, qyzyqty jayttardy jinaytyn men ýshin Ermúratúlynyng әreketi tosyn kórinip, qoyarda-qoymay atamannyng qalay óltirilgenin bilse aityp beruin ótindim. Aqatay aqsaqal qarsylyq bildirmey oqighanyng qalay bastalyp, nemen ayaqtalghanyn egjey-tegjeyli bayandady.

Ataman Aleksandr Dutov әskeri qyzyldardan oisyra jenilgennen keyin bassaughalap Qytay jerine ótip, Sýidin qalasyna bekinedi. Kenes odaghyn qúlatu armanynan aryla almay shekaragha jaqyn aimaqtarda kóterilister úiymdastyru sharalaryn qaras­tyryp, soghan dayyndalady. Onyng pighyly men jasamaq is-әreketteri Mәskeuge únamaytyny týsinikti.

Sondyqtan 1920 jyly jergilikti jerdege ChK-nyng bastyghyna Dutovtyng kózin jong jónindegi tapsyrma týsedi. Jәne kezekti adamdardy jaldau ýshin tiyisti qarjy bólinedi. Ol óz kezegindegi Sýidinge agentterin jiberip, atamannyng ýiining syrtynda bir kýzetshinin, ishinde ekinshisining túratynyn, qamaldyng qaqpasynda qarauyldyng baryn anyqtaydy. Tiyisti qorytyndy jasap, jospar qúrady. Atamanmen belgili bir qarym-qatynas ornatpay manyna jolau mýmkin emestigin týsinip, onymen teng dәrejede sóilesetin bilimdi adamnyng kerektigine toqtaydy. Biraq orys últynyng ókilin jiberse, Dutovtyng barlau qyzmeti shiykilikti tez sezip qoyatynyn eskertip, talapqa say kisini jergiliktilerding ishinen izdeuge kirisedi. Jәne ol belgili bir lauazym iyesi bolghanyn jón kóredi.

ChK-nyng bastyghy búrynnan ózine kómektesip, janynda jýrgen Omby qalasynda oqyghan kezinen biletin Smaghúldy Jarkent qalasynyng milisiya bastyghy qyzmetine taghayyndaugha úigharady. Nege ekeni belgisiz Smaghúl búl úsynystan bas tartady. Mýmkin el kózine týskisi kelmegen shyghar.

Smaghúl óz zamanynda Jetisugha aty әigili Jalayyrdyng Qaraqalpaq ruynan bolyp keletin Dihanbay qajynyng alty úlynyng biri edi. Omby qalasynda oqyghan, orys tilin jetik mengergen. «Alashordagha» qyzmet etken. Bir joly Jetisugha ýiine qaytarda Petropavl qala­synda Maghjan Júmabaev joly­ghyp, Almaty manynda túra­tyn tatar otbasyna sәlemdeme berip jiberedi. Aqynnyng amanatyn tap­syrugha barghanda Qasymhan Chany­shev­pen kezdesip, tanysady. Ekeui de bilimdi, oqyghan azamat bolghan­dyq­tan tez til tabysady da, aralarynda jaqyn qarym-qatynas or­naydy.

Smaghúldyng aituymen Qasymhan Jarkent milisiyasynyng basty­ghyna bekitiledi. Kinodaghyday Shadiyarov emes, Chanyshev.

Júrt tanyp, bile bastaghanda, ChK-nyng bastyghy Qasymhangha qysqa merzimdi demalys berip, Qy­taydyng Qúlja qalasynda jýrgen búryndary Jarkent qalasynda basshylyq qyzmet atqarghan orys azamatymen tanysudy jәne kenes ýkimetine qarsy ekenin aityp, senimine kirudi tapsyryp, shekaradan ótkizedi. Jospar iske assa, Dutov­pen kezdesuding joldaryn qaras­tyrudy tapsyrady.

Jas kezinde iri saudager әkesimen talay mәrte Qúljada bolghan Chanyshevke tapsyrmanyng bastamasy qiyndyqsyz oryndaldy. Eski tanystarynyng birining ýiine ornalasqan son, izdep barghan adamyn tauyp ChK-nyng bastyghy ýiretken «әngimesin» aitqanda, onyng kózderi ottay janady. Kenes ýkimetine óshpendiligi bar kisining kónil kýii basqasha boluy mýmkin emes edi. Ol kóp kýttirmey atamannyng barlau qyzmetining basshysy Poppen jolyqtyrady. Biraq Pop Chanyshevke senimsizdik bildirip, ony teksere týsu maqsatymen atamanmen kezdesuin keyinge syrghyta beredi.

Bastaghan isining búnday baghyt aluy ChK-nyng bastyghyna únamay, abyrjytady. Smaghúldy ózine shaqyryp, Qytaygha ketkenderding ishindegi bedeldi adamdardy sú­raydy. Ol Alashordada qyzmet istep jýrgende tanysqan Suan ruynyng bolysy bolghan Múqa degen kisige hat jazyp, Qasymhangha kómek kórsetuin ótinedi. Múqa milisiya bastyghyn qiyndyqsyz birneshe tildi biletin Dutovtyng jeke tilmashy әri senimdi adamdarynyng biri polkovnik shenindegi qazaq azamatymen jolyqtyrady. Kinoda ony Chanyshevtyng tuysqany retinde kórsetedi, biraq shyndyghynda olay emes. Sebebi milisiya bastyghy Chanyshev tatar últynan. Tilmash bir sózge kelmey Qasymhandy Dutovpen kezdestiredi. Tolyp jatqan qiyn qystau kezenderden ótken adam bolsa da ataman Chanyshevty qanday qylyghyna bola únatqanyn kim bilsin, әiteuir jyly qabyl­daydy. Jetisuda kóterilis úiym­das­tyrghysy keletindigin, jos­par qúryp jýrgenin aitqanda iman­day senedi. Tek ózining senimdi bir adamyn Jarkent milisiyasyna hatshylyq qyzmetke ornalastyruyn talap etedi. Sol arqyly qúpiyalardy bilip otyrghysy keletinin jasyrmaydy. Dutovtyng tap­syrmasy qiyndyqsyz oryndalatyny týsinikti, biraq onyng qolynan atamangha qajetti qújat­tardyng ótpeytini de aldyn ala belgili.

Birneshe ret Dutovpen jolyq­qannan keyin jәne ekeuining arasyna hat tasityn senimdi adamy Mah­múdtyng aitqandaryn saralap, Chanyshev atamannyng otyrghan ból­mesin aitpaghanda, bekinisting qaq­pasynan qarumen kiruding ózi mýmkin emestigine kózi jetedi. Kinodaghy Chanyshevtyng qarumen kirip, atamandy atuy eshbir shyndyqqa say kelmeydi.

Qasymhan oilanyp-tolghanyp, tapsyrmany oryndau ýshin tapanshany bólmege kirgizuge atamannyng as-suyn, tamaghyn dayarlaytyndardy paydalanudy dúrys sanap, oiyn ChK-nyng bastyghymen bólisedi. Ol úsynysty qoldap, jogharydan týsken qarjydan altyn tiyndar jәne sol kezding eng qúndy tauary apiyn aldyrady.

Sýidinge kelgen Chanyshev, Núqay degen úighyr jigitimen bir kezderi Múqa bolystyng qoyyn baqqan Toqtamnyng jәne ózining hatyn tasushy Mahmúdtyng aldyna Jarkentten әkelgen baylyghyn qoyyp, Dutovtyng kózi joyylghanda búdan ýsh ese kóp syilyq alatyndaryna uәdesin beredi. Osy jerde Toqtam men Núqaymen milisiya bastyghynyng qalay tanysyp, tabysqandaryn, is-әreketterine qatysugha kóndirgenin ezip, aitpay-aq qoyayyq.

1921 jyldyng qantar aiynyng songhy kýnderining birinde Qasym­han aldyn ala dayarlaghan attardyng janynda qaldy. Hat tasushy Mahmúd Dutovqa kirip, milisiya bastyghynyng sәlemin jetkizip, sózge tartyp, bógelui tiyis bolady. Sol kezde arasynda tapansha bar tamaq salynghan ydysty kóterip Núqay sonynan Toqtam kiretin bolyp kelisedi. Mahmúd tez qozghalyp, tapanshany Núqaydyng tabaghynan alyp, atamandy atuy qajet. Alayda uaghdalasqandarynday bolmay, qarauyldyng tekseruinen ótu sozylyp, Mahmúd keshigip qalady. Bólmege tabaq ústap kirgen Toqtam men Núqay onyng joghyn kórgende sasyp-saldyrap bir birine ymday bastaydy. Tisqaqqan ataman qauipting baryn sezip, ýstelding tartpasyndaghy tapanshasyna qol sozghanda amalsyz Núqay oghan oq júmsaydy. Esikte túrghan kýzetshi úmtylghanda ony da jer jastandyrady. Osy kezde ghana kelgen Mahmúd Núqaydan tapanshany alyp atamannyng ólgenine senimdi bolu ýshin taghy bir ret atady. Syrttaghy kýzetshi aldyndaghy eki dybysqa kónil bólmey, ýshinshi ret estigende bólmege jýgirip kirgende Mahmúd onyng da kózin joyady. Ýsheui tysqa shyghyp, Chanyshevpen birge qaladan shyghyp ketkende ghana, qyzmet babymen atamangha kelgen tilmash polkovnik Dutovtyng kýzetshilerimen birge ólip jatqanyn kóredi.

Janalyq birden barlau qyzme­tining bastyghy Popqa jetetini anyq. Biraq atamandy kimning óltirgenin anyqtaugha onyng qúlqy bolmaydy. Kerisinshe oqighany qúpiyada ústap, biletinderding auyzdaryn jauyp jýruin talap etedi. Poptyng óz esebi bary keyin belgili boldy. Ásker qazynasyndaghy altyn, kýmisti, apiyndy Gonkongke attandyryp, jiberuge ýlgermek eken.

Ózderinen kýdiktense Poptyng shekaragha qaray qughynshy jiberetinin eskerip, Chanyshev ýsh seriktesimen Jarkentke qaytpay, basqa jolmen Qúlja qalasyna baryp ýsh tәulik jasyrynady. Al ChK-nyng bastyghy tapsyrmanyng naqty oryndalghanyn bilu ýshin ertenine agentin Sýidinge jiberedi. Ol eki kýn jýrip atamannyng ólgeni jayynda habar estimegenin jetkizedi. Odan keyin kelgen Chanyshevtyng tobyna ChK-nyng bastyghy kýdiktenip, sene qoymay, eki kýnge demalugha jiberedi, syrttarynan baqylau úiymdastyrady. Isting anyq-qanyghyn bilip keluge, kezinde Dutovtyng talabymen milisiyagha hatshylyq qyzmetke ornalastyrylghan adam Sýidinge attandyrylady. Ony kóptep kórmegen Pop qúshaq jayyp qarsy alyp atamannyng aman-sau ekenin aityp, Jarkentke shygharyp salady. ChK-nyng bastyghy búl habardy alysymen Chanyshevty qamaugha alyp, (tapsyrma oryndaghan ýshe­uin) eger atamandy óltirmese ómir­leri­men qoshtasatyndaryn es­ker­tip, shekaradan ótkizip, Qy­tay­gha qaytarady.

Dutovtyng ólgenin óz kózderimen kórgendikten, olar ChK-nyng bas­tyghynyng sheshimine týsine almay, onyng uәde etken baylyq, syiaqyny bermeu ýshin jasaghan aila sharghysy bolar dep topshylaydy. Sýidinde jýru qauipti ekenin bilip, Mahmúd serikterin ertip, Qúlja qalasyna kelip panalaydy.
Aqpan aiy bastalghanda Mәs­keuden tapsyrmanyng oryndalmay jatqan sebepterin súrap mazasyn alghandyqtan ChK-nyng bastyghy kómekshisi Smaghúldy Sýiin­dinge jiberedi. Ol Múqa bolys ar­qyly tilmash polkovnikpen kezdesip, Jarkentten әkelgen altyn aq­sha­lardy, apiyndy aldyna qoy­ghanda atamannyng ólgenin rastap qana qoymay qolyna generaldyng pogo­ny men qújattaryn ústatady. Pop­­tyng qazany nege qúpiyada ústap otyrghanyn da aitady. Dutov ólgennen keyin oghan qyzmet etip jýrgen Núqay men Toqtamnyng ýshty-kýili joghalyp ketkeninen olardyng osy oqighagha qatysty ma degen kýdigining baryn da jasyrmaydy.

Janalyq ChK-nyng bastyghynyng kónilin jaylandyrghanymen, bir jeti kýtuine tura keledi. Dutovtyng jerlengeni jóninde habar Qúlja qalasyna jetkende jasyrynyp jatqan Mahmúd onyng basyn kórden qazyp alyp, ChK-nyng bastyghyna aparyp, ózderine uәde etken altyn men apiyndy berudi talap etuge úigharady. Oiyn janyndaghy serikterine aitqanda Toqtam ýzildi-kesildi bas tartady. ChK-nyng bastyghy uәde etken sonsha baylyqty bermes ýshin kózimizdi qúrtady degen kýmәnin algha tartady. Mahmúd pen Núqay tapsyrmany oryndap, Jarkentke bara jatqanda shekarany baqylap jýrgen kazak­targha kezigip, qashularyna tura keledi. Núqaygha oq tiyip, sonda qaza tabady. Mahmúdqa uәde etilgen aqsha men apiyn tiydi me, tiymedi me belgisiz, Mәskeuden estelikke syilyq alghany ghana belgili.

Aqsaqal әngimesin úiyp tyndap otyrghan maghan qarap qoyyp, sózin ary qaray sabaqtay týsti.

Arada birneshe jyldar ótkende ýkimetting baylargha qysymy kýsheye týskeni tarihtan belgili. Smaghúldyng әkesi Samarqant pen Qúljanyng arasyna keruen jýrgizgen, saudamen ainalysqan auqatty adamdardyng biri boldy. Sol zamanda Mekkege baryp, qajy atanghanynyng ózinen qanshalyqty bay bolghanyn biluge bolady. Ol malyn aman saqtap qalu maqsatymen Qytay jerine ótuge dayarlana bastaydy. Shekara búrynghy kezdegidey ashyq-shashyq emes, qatang kýzetiletin. Qatarlata zastavalar qoyylghandyqtan, qolgha týsip qalghanday bolsa, dymsyz qalmas ýshin jinaghan altyn-kýmis jәne de basqa da qymbat asyl zattarynyng bir bóligin taudyng bir jerine kómip ketuge sheshedi. Janyna Aqataydyng әkesi Ermúratty jәne eki senimdi adamdaryn ertip, Matay tauynyng «Aspan qora» degen jerine baylyghyn jasyrady. Oigha alghan isin oryndap, ýiine qaytyp kele jatqanda kezdeysoq taudy sharlap jýrgen qyzyldardyng otryadyna jolyghyp qalady. «Keshe bizden qashyp ketken 4 adam ekenderindi moyyndandar» dep komandiyri Diqanbay qajygha ses kórsetedi. Diqanbay qajy eshtene týsine almay, an-tang bolyp túrghanda qyzyl komandir qolyndaghy shoshandatqan myltyghynang shýrppesin basyp jiberedi. Qajy sol jerde til tartpay ketedi. Komandir jazyqsyz jandy jayratqanyn juyp-shay ýshin basshylyqqa «ony Qytaygha qashyp bara jatqanda jerinen atyp týsirdim» dep bóse salady.

Osy kezde zan-zakonnyng bol­maghanyn, sholaq belsendilerdin  alshang basyp, oilaryna kelgenin istegenin, qarapayym halyqty zar iyletip, әr isti pispegen shala kәllәlarymen sheshkenin kóp jayttyng aq-qarasy anyqtalmay qalghanyn aita ketken oryndy.

Al janaghy әskerding kimdi izdep jýrgeni birer kýnnen song belgili bolady. Bes adamnan túra­tyn Qúndaqbaydyng toby Qytay­dan kelip, Mataymen qatar jatqan Altynemel tauynda jýrgenin «úzyn­qúlaqtan» estip, qyzyl­dardyng otryady olardy qorshaugha alghanda atys bastalady. Qyzyl әskerden ekeui ólip, bireui jaralanady. Al Qúndaqbaydyng bir serigi oqqa úshyp, qalghan tórteui qútylyp ketedi. Qúndaqbay – Kenes ýkimeti ornaghan alghashqy kýninen ony suqany sýimey qarsylasqan, ashtyqtan bosyp, shekara aspaq bolghan qazaqtardyng Qytay jerine ótuine kómek qolyn sozghan erjýrek batyl, halyqtyng qamyn oilaghan, kenpeyil, últtyng maqtanyshy bolarlyqtay, birtuar azamat edi. Qúndaqbaydyng erlikteri, mergendigi, ailaker, aqyldylyghy, is-әreketteri Kýrenbelde (qazirgi Almaty oblysynyng Kerbúlaq audany) el arasynda býgingi kýnge deyin anyz-әngime bolyp aitylady. Biraq Kenes ýkimeti ony úry, bandynyng basshysy retinde elding sanasyna siniruge tyrysty. IYә. Qytaygha ótken qandasty ashtan qalmas ýshin, basyn qauip-qaterge tigip, onsyz da kәmpeskelenetin baylardyng malyn úrlap, qyrdan asyrghany shyndyq. Qytaydan kelgen sayyn andyp, qyzyldardyng otryady әreket jasaghanymen, on jyldan asa uaqyt ishinde ony qúryqtaryna týsire almady. Qazaqtyng erekshe jaratylghan búl azamaty jóninde úzaq aitugha bolady, negizgi taqyrybymyzdan auyt­qymau ýshin osymen toqtatayyq. Tek búl jóninde jazyp, jariya etetin adamnyng bolmauynan Kenes ýkimetimen kýresken túlghalardyng qatarynan oryn almauy ókinishti.

Qyzyl komandirding Diqanbay qajyny Qúndaqbaydyng toby eken dep topshylap, kinәsiz atyp óltirgenin kózimen kórgen Ermúrat, bolghan jaytty Smaghúlgha estirtedi. «Aspan qoragha» qanday maqsatpen barghanyn da jasyrmaydy. Balasy әkesining qalay ajal qúshqanyn bilgende, qalay da kek aludy oilay bastaydy. Qyzyl komandir Smaghúldan qauipting baryn sezip, odan qútyludyng joldaryn qarastyrady. ChK-nyng bastyghyna onyng kezinde Alashordagha qyzmet istegenin algha tartyp, qamaugha alu kerek ekenin aityp, aryz týsiredi. Alayda moyyngha kiygizilgen qyl búghaudy kesetin pyshaqtyng bolatyny da belgili. ChK-nyng bastyghy Smaghúldy sonau Omby qalasynda oqyp jýrgen kezinen bilgendikten, tolyp jatqan tapsyrmalardy oryndaghanyn keltirip, ony qamaudan aman qaldyryp, oghan tezdetip Qytay jerine ótip ketuge kenes beredi. Shekaradan ótkizip jiberuge Bolghanbay milisionerdi janyna qosyp jiberedi. (Búl milisionerding úrpaqtary bar, Almaty oblysynyng Kerbúlaq audanynda túrady). Biraq Smaghúl qyzyl komandirden óshin alu ýshin Bolghanbaydan eki tәulikten keyin ghana shekaradan ótkizuin ótinedi. Áriyne sebebin oghan aitpaydy.

Qyzyl komandir Diqanbay qa­jy­nyng ba­lasyn ChK-nyng bas­tyghy ózi kýt­kendey qamaugha almay, milisio­nermen birge jibere salgha­nyn kórip, auylynda jasy­ry­­nyp, ony atyp tastamaq niyet­pen toruyldap jýredi. Biraq onysyn qoy baghyp jýrgen bala bayqap qalyp, Smaghúlgha habarlaydy. Smaghúl qyzyl komandirdi kýtip, qaruyn saylaydy. Alayda ekeui ynghaysyz jaghdayda betpe-bet kelip qalyp, qarularyna jarmasyp ýlgere almay júdyryq pen bilek kýshimen aiqasularyna tura keledi. Smaghúl astyna týsip qalyp, jan-jaghyng sipaghanda qolyna ýshkir tas ilinedi. Samaydan tiygen soqqydan qyzyl komandir esinen tanyp qalady. Osy sәtti paydalanyp, Diqanbay qajynyng úly kek qaytaryp, basyn myljalap, qyzyl komandirdi o dýniyege attandyrady. Búndayda «ólim izdep kelgen eken» degennen basqa aitar sóz joq.

Aman-esen Qytay eline jetken Smaghúl bir jylday ótkende Dutovty Núqay atyp óltir­gende janynda bolghan Toqtam­dy kezdestiredi. Onyng Múqa bo­lys­tyng qoyyn baghyp jýrgeni­nen bilgendikten, tilmash polkov­nikting atamannyng ólimine onyng qaty­synyng boluy mýmkin degen kýdi­gin estigenin aitady. Toq­tam jasyrmay bastan-ayaq bayan­dap, qansha aqshagha jәne apiyn­gha jal­danghandaryn biraq qyzyl­dardyng uәdelerin tolyq oryn­dama­ghanyn qynjyla bayan­daydy. Kóp úzamay ayaq-astynan belgisiz jaghdayda Toqtam qaytys bolady. Smaghúl onyng atamandy óltiruge qatysqanyn bilgen Dutovtyng jaqtastarynyng isi ma degen kýtikte bolady. Naqty dәleli de tabylady.

Arada 30 jylgha jaqyn uaqyt ótkende Smaghúl Aqataydy jeke alyp shyghyp:

– Jasym biraz jerge jetip qaldy, osy kýnge deyin eshkimge aitpaghan syrymdy tynda. Kenes ýkimeti biylikte túrghanda tughan jerge ayaq basa almaymyn, sebebi kezinde alashordagha júmys jasaghanmyn. Mening balalarym Aljan men Qúljan elge barghanymen Matay tauyn sendey jaqsy bilmeydi.

Sen de maghan alys adam emessin, aghayynymnyng balasysyn. Ayt­paghym Diqanbay qajy әkem Matay tauynyng «Aspan qora» de­gen jerinde jez shәugimderge sa­lyp, altyn, asyl búiymdar ty­ghypty. Janynda sening әkeng Elmú­rat bolghan eken, jasyrylghan baylyqty qalay izdeudi sol kisiden estidim. Ákeme kómekteskenderden eshkim qalmady, – dep jasyryn jatqan baylyqty qalay izdeudi aitady. Sonynda bir әngime kelesisine jalghasyp, Smaghúl Dutov atamannyng ólimi jayynda Aqataygha týgel aityp beredi.

Aqatay ótken ghasyrdyng 60-jyldary elge oralyp, baylyq kómilgen jerdi qazghanda bir myltyq jәne bos qalghan jez shәugimdi ghana tabady. Shamasy Diqanbay qajymen bolghan adamdardyng biri qúpiyany jariya jasap qoyghan bolu kerek.

«Atamannyng aqyry» kinosynan bastalghan әngime osylay ayaqtalghan edi.

Qúrmanbay ESPENBETOV, jazushy

Abai.kz