Seysenbi, 28 Qyrkýiek 2021
Alasapyran 4293 4 pikir 7 Sәuir, 2017 saghat 12:01

Zeynetaqy qoryndaghy aqshagha moratoriy engizu kerek

Birynghay jinaqtaushy zeynetaqy qoryndaghy aqshagha týrli memlekettik jobalardy qarjylandyrugha moratoriy engizu kerek. Onyng ornyna qazir búl qorgha audit jýrgizip, ýkimet ústaghan aqshanyng tiyimdiligin anyqtaytyn teskeru men saraptamalar jasau kerek, deydi BJZQ janynan qúrylghan qoghamdyq kenesting tóraghasy, belgili sayasattanushy Dosym Sәtpaev LSM basylymyna bergen súhbatynda.

«Últtyq qordyng aqshasyn týgeskender endi zeynetaqy aqshasyna qol salyp jatyr. Mәselen, qazir kóptegen sarapshy defolt jaghdayyna tap bolyp ýlgergen elimizdegi birqatar bankterding shotyndaghy zeynetaqy jinaghynyng qauipsizdigine qatysty qobalju bildirip jatyr.

Tәjiriybe kórsetip otyrghanday, bizding sheneunikter – óte nashar menedjer, olar óz aqshasynan góri, ózgening aqshasyn shash ta tók paydalanugha әbden mashyqtanyp alghan. Mәselen, Últtyq qordaghy «bolashaqtyng aqshasyn» sóitti emes pe? Endi búl bassyzdyq «bolashaq zeynetkerlerdin» aqshasyna qatysty oryn aluda.

Sol sekildi bólingen aqshanyng qaytarymy kópting kýmәnin tughyzyp jatyr. Elimizding jýie qúrushy bankterin aman alyp qalu ýshin Últtyq qordan bólingen 10 mlrd dollardyng keri qaytuyna qatysty elbasynyng ózi ýkimetten jauap ala almady emes pe?..

Qalay degenmen de, ózgening qaltasyna týsetin sheneunikterding tәbetin jong kerek. Ózining zeynetaqy jinaghyn qayda investisiyalau kerektigin qatardaghy salymshynyng ózi sheshui kerek, al sheneunikterding onda shataghy bolmasyn. Moratoriy eng aldymen osy ýshin kerek», – deydi Dosym Sәtpaev.

Onyng pikirinshe, ózi basqaratyn qoghamdyq kenes «Qazaqstannyng zeynetaqy jýiesi» dep atalatyn bekinisi myqty qamal ishine tap bolghan «Troya jylqysy» sekildi. «Troya jylqysynan» qazir memlekettik qúrylymdar qatty ýrkip jatyr eken.

Zeynetaqy aqshasy qayda investisiyalandy – sonyng barlyghynan jauap alynady. «Eng aldymen, biz iske kiriskende, zeynetaqy aqshasynyng tiyimdi júmsaluyna qatysty memlekettik qúrylymdargha jan-jaqtan resmy saual jolday bastadyq. Kóbine oghan jauapty Últtyq bankten alyp otyrdyq. Mәselen, temirjol salasyn qoldaugha zeynetaqy jinaghynan bólmekshi bolghan 50 mlrd tengening jayy she? Búl aqshagha jauapty keybir memlekettik qúrylymdardyng úiqysy shayday ashylyp, jauap izdey bastady. Aqyry ol kerek emes dep, bastaryn ala qashty», – deydi sayasattanushy.

IYә, biz sheneunikterdi sastyratyn osynday saualdardy ýnemi ortagha tastap otyramyz. Kim qol saldy, qaysysy zeynetaqy aqshasynan dәmeli – bәrin súrastyramyz. Endi byltyr konteynerler tasymaly ýshin 1,1 myng temirjol platformasyn satyp alugha bólingen 17,5 mlrd tengege qatysty týsinikteme berilmek.

«Qazir biz sonyng jauabyn kýtip otyrmyz. Búl әli – basy. Áriyne, ýkimet halyqqa onyng bәrin ashyp aityp, aghynan jarylady degenge senu qiyn. Biraq bir tamshy su tas jarady emes pe?.. Mәselen, MEGA Silk Way «Bayterek Development» arqyly alghan 5 mlrd tenge qaryzyn merziminen búryn japty. Búl da zeynetaqy aqshasy bolyp shyqty. Qalghan 10 mlrd tenge aldaghy ailarda jabylyp qalady. Demek, biz qolgha alghan is nәtiyjesin bere bastady», – depti Dosym myrza.

Sonday-aq Dosym Sәtpaev jinaqtaushy zeynetaqy aqshasyn bir qorgha jinaudyng artynda qara niyetting bolghanyn aitady.

«Birynghay jinaqtaushy zeynetaqy qoryna bәrin biriktirgen son, ayaq astynan shamamen 90 mlrd tenge zeynetaqy jinaghy joyylatyny (spisaniyege ketetini) mәlim etildi. Búl Qazaqstan halqynyng adal enbegimen tapqan aqshasynyng 10 payyzyn «tesik shelekke» salyp jatqany sekildi. Meninshe, birynghay qorgha zeynetaqy aqshasyn biriktirip, bir jerge jinauda strategiyalyq maqsat bolmaghan. Tek bireuler búl qordy týrli memlekettik jobalargha aqsha audaruda ekinshi memlekettik budjet nemese Últtyq qor retinde paydalanghysy kelgen boluy kerek.

Jalpy, BJZQ-ny qúru mýddeler qaqtyghysyna әkelip soqqanyn úmytpaghan jón. Zeynetaqy aqshasymen Últtyq qor ainalysa bastaghan kezde-aq, «zeynetaqy qazanyna» ýkimet, týrli ministrlikter, kvaziymemlekettik qúrylymdar «qasyqtaryn» ala jýgirdi. Búghan óz aktivterinde zeynetaqy aqshasyn saqtaytyn bizdegi bankterdi de qosynyz. Onda da búl bankterding qarjylyq túraqtylyq jayy óte kýmәndi. Olardyng basym bóligi sayasy elitamen bite qaynasqan biznes-qauymdastyq ókilderi kelbetindegi iri aksionerlerding arqasynda kýn kórip otyr.

Demek, qatardaghy zeynetaqy jinaghy salymshylary esebinen bizding elita ózderining qatysy bar týrli qarjy qúrylymdaryn qoldap otyrady.

Búdan shyghatyn qorytyndy – barlyq búl jýie tek investisiyalyq tabysy, naqtysyn aitpay-aq qoyalyq, qoldaryna resmy inflyasiya dengeyi 6–8 payyzdan da tómen kórsetilgen qaghaz alatyn qatardaghy salymshylar ýshin jasalmaghan», – dep tújyrym jasaydy Dosym Sәtpaev.

Qoghamdyq qor basshysy ýkimet zeynetaqy jasyn ósiruge bas qatyrghansha, salymshylardyng bir bóligine óz jinaghyn merziminen búryn sheship aluyna mýmkindik beretin tetikti qarastyrsa, jón bolar edi deydi.

«Aytqanday, 2018 jyldyng 1 qantarynan bastap zeynetaqy jasyn ósiru bastalady. Biraq búghan qatysty әzirge lәm-mim dep bireu jaq ashyp jatqan joq. Memlekettik mekemeler tipti ýnsiz. Meninshe, eng aldymen zeynetaqy jýiesinde bir tәrtip jýrgizip alyp, oghan senimdi arttyrghanda ghana múnday tәjiriybeni qolgha alugha bolady. Al әzirge oghan erte.

Sandargha keletin bolsaq, BJZQ salymshylarynyng 78 payyzynyng ortasha jinaq somasy 1 mln tengeni qúraydy, naqtyraq aitqanda, erkekterdiki – 827,7 myng tenge, әielderdiki – 623,8 myng tenge. 21 payyz salymshynyng jinaghy 1-den 5 mln tenge aralyghyn qamtidy. Al 5 mln tengeden asatyn jinaqty 1 prosent salymshy qúraydy.

Adamdar jarqyn qarttyq turaly uәdege әbden toyghan. Eger memleket óz azamattarynyng zeynetaqy jýiesine degen senimin arttyrghysy kelse, onda qúr uәde bere bermey, qazirden zeynetaqy jinaghyn basqarudy óz qolyna berude azdap «azyq» berip túruy tiyis. Sol sekildi zeynetaqy jinaghyn merziminen búryn sheship alugha mýmkindik berui kerek. Áriyne, jappay emes.

Mәselen, eger salymshy óte auyr dertke shaldyqsa, ol bәribir zeynet jasyna jete almaydy, onda ony nege kýtui tiyis. Qazirden ony ózining emine paydalansyn degendey.

Áriyne, ýkimet densaulyq saqtau salasyndaghy paraqorlyqqa siltep, búl úsynystan basyn ala qashuy mýmkin. Alayda balyq basynan shiriydi emes pe? Eger sheneunikterding ózi jemqorlyqqa jol berip otyrsa, onda ol ýshin azamattargha aiyp taghudyng qajeti qansha?» – dep súrau qoyady sayasattanushy.

Ýkimet óz jýiesine senimsizdikpen qarasa, onda olar salymshylardy zeynetaqy jýiesine iyek artugha qalay shaqyrady?

«Qalay degenmen de, azamattardyng barlyghyna bolmasa da, belgili bir sebebi bar toptargha zeynetaqy jinaghyndaghy aqshasyn merziminen búryn sheship alugha mýmkindik bersin. Onsyz da qazir búl aqsha tәjiriybeden ótu barysynda joghalyp, qúnsyzdanyp jatyr. Oghan qosa, onyng bolashaqta saqtalyp qalatynyna da eshkim kepil berip jatqan joq. Eng qúryghanda, shotynda 5 mln tengesi barlardan bastasyn.

Sonda adamdar zeynetaqy tólemi qanday da bir qosymsha salyq emes, auyrghan kezde, basqa qiyn kýnder tughanda paydalanugha bolatyn óz aqshasy ekenin týsinedi. Ondayda júmysshylarda kóptep enbek etuge, jinaq jasaugha degen qúlshynys payda bolady. Al qazirgi týrimen alysqa bara almaymyz», – dep qorytyndy jasaghan eken Dosym Sәtpaev LSM-ge bergen súhbatynda.

Kamshat SÁTIYEVA

kaz.365info.kz

4 pikir