Senbi, 1 Qazan 2022
Alashorda 4581 2 pikir 9 Sәuir, 2017 saghat 22:20

Ekinshi dumanyng eki kýni (jalghasy)

(jalghasy. Basy myna siltemelerde. Birinshi silteme, Ekinshi silteme).

Astarly joba

Aqyry aghartu ministri Petr Mihaylovich fon-Kaufman halyq aghartu mәselesine baylanysty zang jobasymen halyq ókilderining aldyna shyqty. Jýzinen  parasatty baysaldylyq esken, jasy elulerdi ensergen osynau aqsýiek  Dumada kýl astynda byqsyp jatqan otqa may qúyarmyn dep oilamaghan da bolar-au. Qalay bolghanda da, ministrding jobany Dumagha úsynghan jәne onysyn deputattar talqygha salghan bir kýnning ózinde  pikirler sharpysy órt bap laulap, shegine jetti. Aynalyp kelgende, otarshyl imperiyanyng jýrek ainytar ekijýzdi beynesi is jýzinde Tavriya sarayy kýmbezi astyndaghy ruhany ainagha shaghylysqanday aiqyn kórinis tapty.

Jalpy, Ekinshi Dumanyng plenarlyq mәjilisterining buyrqanyp, qyzu aitysqa tolyp ótetini әdetke ainalghan-dy, biraq, meninshe, deputattardyng tap osy oqu mәselesin talqylauy qily kózqarastardy jalanashtap, airyqsha bet jyrtysugha apardy ghoy dep oilaymyn. Dúrysynda, otarshyldyqtyng jabayy týri órshigen imperiyada últ mәselesining shiyelenisip túrghanyn kórsetti. Dumanyng jalpy jinalysynyng bir ghana kýnining ózi. 1907 jylghy 4 mamyrda ótken otyrys. Qalay deysiz ghoy?

Imperiyanyn   aghartu ministri gofmeyster fon-Kaufmannyng Duma mýsheleri aldyna shyghyp, ministrligining jalpygha birdey mindetti bolmaq bastauysh oqu jýiesin qúru jayyndaghy kózqarasyn týsindirdi. Jәne sony qamtamasyz etuge tiyis zang jobasyn Memlekettik Dumanyng talqylauyna úsyndy. Múnysy óz retimen jasalghan oryndy shara ekeni ras. Jospar jaqsy, iygi niyetten tughan. Býkil halyqqa bastauysh bilim beru degeniniz, shirkin, arman ghoy. Ásirese әlipti tayaq dep bilmeytinder tolyp jatqan bizding qyr ýshin búl bir ertek emes pe. Degenmen shu tughyzghan mәselening ózi  sol jyp-jylmaghay jobadan bastaldy ma deymin.

Men, әiteuir, gofmeyster myrzanyng әdemi sózderin tyndau ýstinde birtýrli tiksinip qaldym, óitkeni onyng taldaularynda búl ministrliginizding músylman júrtyn esepke qospaghanyn anghardym. Bizding byltyrghy jylghy tamyzdyng ekinshi jartysynda ótken ýshinshi sezimizding sheshimderi, ondaghy mektep isine qatysty qabyldaghan qaulylarymyz dalada qalghanday kórindi. Ministrlikke, ýkimetke jibergen ótinishterimiz nazargha alynbaghan bop shyqty.

Mәselen, men imperiya boyynsha sipattamany, tipti, qyzygha tyndadym deuime bolady:   er adamdar arasyndaghy sauattylar ýlesi 29-dan 33 payyzgha deyin, al әielder arasynda búl kórsetkish – 13 pen 6  payyz arasynda eken. Demek, erlerding ýshten biri, qyz-kelinshekterding onnan biri ghana hat tanidy. Aghartu salasynda atqarylugha tiyis júmys shash-etekten degen sóz. Solay dep jalpylama oilaghandyqtan, әlgi payyzdyq derekter keltirilgende, men olargha sonshalyqty tereng mәn bermegen edim. Alayda  artynsha ministr myrza solardy últqa qaray jiliktegen  kezde, men eriksiz, jogharyda aitqanymday,  músylmandar qozghalysyn tolghantyp jýrgen jәitterdi eske týsirdim.

Fon-Kaufman  imperiya halyqtary arasyndaghy sauattylyq dengeyin jekelegen úlystardan alynghan derektermen saraptady. Olary mynanday bop shyqty: janaghy aitqan ortasha esep ishinde Reseydegi nemisterding hat tanityn erleri 59,9, al әielderi – 58,5 payyz eken. Litvalyqtar men latyshtarda erler men әielderding sauattylyghy shamalas – 52 payyzdan kórinedi. Evrey erlerining 49, әielderining 28,9 payyzy hat tanidy. Finderde erlerding 35, әielderding 27, polyaktarda erlerding 35, әielderding 29 payyzy mektep kórgen.

– Al eng songhy orynda orystar túr, – dedi ministr myrza, –orystyng erlerining 29, әielderining 9 payyzy ghana hat tanidy.

Taldauy sonymen bitti. Qazirgi  tanda  orystardyng osynday az mólsherdegi bóligining ghana sauaty bar ekendigi aghartu ministrligin qatty oilantady. Sondyqtan da Orys Dumasy osy orayda ministrlikting jobasyn ýlken janashyrlyqpen qarastyryp, tiyisinshe qoldau kórseter dep oilaydy.

Onyng statistikasy bizding iysi músylman júrtynyng eshqaysysyn eskermegen bolyp shyqty.  Al biraq ministr myrza onyng sebebin týsindiruge tyryspady. Birden,  keltirgen sarang sifrlary negizinde-aq, zang jobasyn dәiekteuge kóshti. Moyyndau kerek, deputattar aldynda ol tamasha sózder aitty. Áyelderding hat tanuyna, sauat ashuyna ýlken mәn beru kerektigin әngimeledi.

– Áyel degenimiz – ana ghoy, – dedi  bayandama jasap túrghan ýkimet shesheni tereng týisine sóilep, – ishinen jaryp shyqqan óz perzentining alghashqy ústazy bolugha ony tabighattyng ózi taghayyndaghan...

Kónilge tolqynys әkeletin sóz.

Mening kóz aldyma birden ýlbiregen móldir kóz Ghalimam keldi. Men ony ana jyly jazda Qoyandy jәrmenkesinde túnghysh ret kórip, keremet jaqsy kórip ketken edim. Ashyq minezdi, dausy búlbúlsha qúiqyljyghan tamasha әnshi, sýirik sausaqtarymen kerbez kýilerdi nәshine keltirip tartatyn dombyrashy qyz bir kórgennen menin  esil-dertimdi jaulap alghan.

Kózden búl-búl úshty ghoy dep jýrgen em, oida joqta Piyterde kórdim – astanada oqidy eken. Byltyr әr týrli jaghdayda kezdesip, әngimelesip jýrdik. Dostyq qarym-qatynas jasadyq. Shynymdy aitsam, men oghan kәdimgidey-aq ghashyqtyq sezimmen qaradym, tek jýregim lýpildep, tilim baylanyp, oiymdy bildiruden taysaqtay beretinmin. Aqyry, sol dostyq kýide ghana qalghan tәrizdimiz. Jә, búl, әsheyin, sózding retimen eske týsip ketken jәit.

Osynda oqyp jýrgendikting jemisi shyghar, Ghalima ózi oqityn instituttyng tarihyn tәp-tәuir biletin. Qyzdardy oqytu búdan bir jarym ghasyrday ilgeride Ekinshi Ekaterina patshayymnyng Sankt-Peterburgte arnayy oqu ornyn ashqan pәrmenimen bastau aldy degen maghlúmatty kezdesken kezderde maghan sýisine aityp bergen.

Asyl  tekti qyzdardy patsha sarayy manyndaghy jәne jalpy ziyaly ortadaghy tirshilikke beyimdep tәrbiyeleytin qauym retinde boy kótergen oqu orny әuelde Smolinyy monastyry janynan ashylghan eken. Úzamay Smolinyy asyl tekti qyzdar instituty dep atalypty. Biraq jyldan jylgha kóbeye týsken aqsýiek qyzdarmen oqu-tәrbie júmysyn jýrgizuge monastyri bólmelerining azdyghy jәne tarlyghy uaqyt ótken sayyn ótkir sezile berse kerek. Jalpy, institut tәrbiyelenushilerin jan-jaqty bilim negizderine jaqyndatu ýshin monastyridyng jaramsyzdyghy, búl erekshe oqu ornyna  arnayy ghimarat kerek ekendigi sol imperatrisanyng kezinde-aq belgili bolghan eken, tek ony salghyzu Birinshi Aleksandr patshanyng enshisine tiyipti.

– Smolinyy institutyn salu ýshin jer tandau jәne  qúrylysyn shapshan, eki jyl ishinde bitiru Úly Ekaterinanyng sýiikti nemeresi Blagoslovennyy Aleksandrdyng kezinde jýzege asty, – dep maqtanyshpen jariya etti Ghalima.

Arhiytektory Djakomo Kvarengy degen sәuletshi eken. Ghalimanyng aituynsha, ol Italiyadan Úly Ekaterinanyng túsynda kelip, Petrbor men Patsha Auylynda kóptegen әsem ghimarattar túrghyzghan adam. Instituttyng ishin oqushy qyzdardyng bar jaghdayyna qolayly etip jasaghan sol.  Sabaq  ótetin synyptar jәne tәrbiyelenushi qyzdar men tәrbiyeshiler túratyn bólmeler әbden oilastyrylyp isteldi – bәr-bәri óte ynghayly jasalynghan.

– Múghalimderimiz bizding institutty eldegi eng ozyq oqu orny deydi, imperiyanyng ózge iri qalalarynda keyingi jyldary payda bolghan  basqa instituttar osynyng jobasymen salynuda kórinedi.

Ghalima oqyp jýrgen Smolinyy institutynda tariyh, jaghyrapiya, shet tilderin,  muzykany oqytady,  by biylep, suret saludy, sonymen birge, asyl tekti ziyaly ortada ózin ústau mәnerine, qyzdargha qajet basqa da mashyqtargha ýiretedi eken. Institutqa  tek dvoryandardyng qyzdaryn ghana qabyldaydy.

Onda mening qúrbym búghan qalay tap keldi deytin shygharsyz? Ghalima el jaqta oryssha oqytatyn qyzdar uchiliyshesinde sauat ashqan-dy. Atalary  ýkimetke sinirgen enbegi ýshin Resey imperiyasynyng qúrmetti azamaty atanghan. Sonday dvoryandyq mәrtebe berilgen әuletten bolghandyqtan, ol Smolinyy institutyna kidirissiz qabyldansa kerek.

Túlymy jelbirep kelip, alghashynda tómengi jastaghy oqushylardyng formasy bop tabylatyn aqshyl qonyr kóilek kiyipti. Sosyn kógildir jәne súr formamen jetkinshek shaghyn da osy oqu orny qabyrghasynda ótkizgen, endi, jasóspirimdik belesine say, jogharghy synyptaghylar kiyetin aq formamen jýr. Biraq ol ýsh jyl oqyluy tiyis jogharghy synyptyng birinshi jylyn ghana bitirdi.  Byltyr jazda auylyna kanikulgha attandy da, qaytyp oralmady. Onda otbasynda ornaghan әldebir qiyn jaghdaygha baylanysty qalyp qaldy.

Byltyr jazghytúrym Ghalima maghan bolashaq patsha Ekinshi Nikolaydy  ýsh-tórttegi sәbi  kezinde kórgenin, tura aldynda túryp, dombyramen әn salyp bergenin aityp qayran qaldyrghan edi. Ol taq múrageri sesarevichting qazaq dalasymen, qazaqtyng tirshiligimen jәne túrmysymen  tanysa kelgen saparyn dausy synghyrlap, mayyn tamyza aitty. Sol shaq jayynda sәby kýngi әserin tolyqtyratyn maghlúmattardy bertinde estip bilip alghandyghynan bolar.

Patshazadany dala tósindegi әsem bezendirilgen kiyiz ýige ýkimet aldynda bedeli zor, jas ta kórikti alpauyt Múhamedjan myrza men onyng zayyby Qarashash  súlu bastap kiripti. Dastarhan qazaqtyng san týrli dәmine tolyp túrghan. Ghalimanyng malynyp kiyingen eki әpkesi talshybyqtay búralyp, qymyz qúighan keseni patshazadagha airyqsha izetpen aparyp úsynypty. Sosyn oghan qazaqtyng әn-kýii tartu etilgen.  Óner  kórsetushiler arasynda sәby Ghalimagha da kezek tiygen eken.

Qadirmendi qonaqqa Múhamedjan myrza meymandos qazaqtar atynan sәnimen jihazdalghan tamasha kiyiz ýy syilap, kýmis әbzelderi men er-túrmany, altyndalghan shashaqty jabuy  kóz tartqan sәigýlik mingizipti.

– Ol jap-jas, jýzi sonday jyly, meyirban kisi edi, – dedi Ghalima kýlimsirep. – Maghan qol soghyp, qoshemet kórsetti. Múhamedjan atamnan mening qanshagha kelgenimdi súrapty.  Piyterge jiberip oqytynyz dep kenes beripti. Ózi bizding eldi aralap qaytqannan keyin ýilenip, taqqa otyrypty ghoy. Endi kórse tany ma eken...

Shirkin, jastyq qiyal-ay. Sosyn ainaladaghy dýbirli oqighalardy aityp, meyirban kisining toghyz jýz besinshi jyldyng toghyzynshy ghinuarynda ózine ótinishpen kele jatqan qalyng júrtty oqqa baylaghanyn eske týsirgen edik. Sonda ol tilek bildirushi qauym arasynda әielderding de kóp ekenine, olardyng ómirde tabighat belgilegen erekshe oryny bar ekenine de qaramaghan...

 

***

Biraq myna jasamys aghartu ministri myrza  jap-jas patsha degende emeshegi  ýzile sóilep túr. Bәlkim, tәrtip ýshin solay boluy kerek te shyghar.

– Osy zang jobasyn sizderge úsynu qúrmeti maghan Gosudari Imperatordyng qalauy boyynsha tiyip otyr, – dep jariya etti ol.

Aghartu  isin Birinshi Petrding óte joghary baghalaghanyn әngimeledi. Fon-Kaufman Birinshi Petrdi – bizding Monarhtarymyzdyng ishindegi: «Bilim  alu – eshqanday da artyqshylyq emes, ol – halyqtyng múqtajdyghy», – dep jariya etken túnghysh Monarh dep atap aitty.

– Halyq  qajetine qyzmet etetin shaq Úly Petr dәuirinen keyin  shyndap bastala almay túr edi, ony bastatyp otyrghan – Asa Úly Mәrtebeli Imperator Ekinshi Nikolay...

Osylardy ayan qyla kele, ol:

– Bilimdi sózsiz  moyyndaghan bizding Monarhtarymyzdyng ishindegi túnghysh Monarh zamanynan beri kýni tuuyn tosyp túrghan – halyq búqarasyna qyzmet etetin  aghartu syndy úly iske qozghau salu qúrmeti maghan tiyip otyr, – dep tebirendi.

Úly  iske qozghau salu joldaryn taratyp týsindire túryp, fon-Kaufman bir kezde orys halqynyng janashyry týrinde tausyla sóiledi:

– Kýni býginge deyin orys halqy óz jer aumaghynyng úlan-ghayyr bóliginde jaratylystyng barsha tamashasyna kenele qoyghan joq, – degen andamasymen bólisti. – Orys  halqy tabighy qazynasy bay jerlerdi  paydalanugha qajetti mashyqqa jetkilikti dәrejede ie bolghan joq, – dep, payymyn odan әri taratty. – Al orys halqy qabiletti jәne darynnan da kende emes. Biraq  qaranghy. Sonyng saldarynan útylyp otyr. Bizding tabighy baylyghymyzgha úmtylyp, syrttan bilimmen qarulanyp kelip jatqandar kóp. Sonau ózinen mәdeniyettirek kórshilerimen ekonomikalyq kýreste bizding osynau ashyq-jarqyn halqymyz baryp túrghan qauqarsyzdyq kórsetude.

Qyzyq ta týsiniksizdeu payym. Búl tújyrymdy qazaq eline aghylyp kelip, jeri men tabighy baylyghyn tabyspen iygerip jatqan orys ókilderine tanu qiyn. Olarmen ekonomikalyq kýreste naghyz qauqarsyzdyq kórsetip jatyr dep qazaq halqyn aitugha bolar edi. Biraq ministr qazaqty ómirde bar dep eseptep túrmaghan tәrizdi.

– Múnday ahualgha jaybaraqat qaraugha bolmaydy, – dep ol әlgi bayandaghanyn týiindep jatty. – Búl jaghday Rossiya memleketin ózining teri men qanyn tógip jinastyryp alghan jergilikti orys halqyna airyqsha auyr tiyedi. Jәne, moyyndauymyz kerek,  qazirgi ahual orys halqynyng kóniline kelerlik, tipti, kim-kimdi de qynjyltarlyq kýide bolyp túr.

Múnysynda bir jasandylyq bar sekildendi. Meninshe, ýkimetting údayy qonsy elderdi shauyp, jer-suyn basyp alyp otyrghan qylmysty hareketterin ol orys halqynyng isine balap kórsetip túr.

Shynynda da, «ózining teri men qanyn tógip Rossiya memleketin jinastyryp alghan» degen jaqsy sózding astarynda ýkimetting kórshi el-júrtty әskery kýsh qoldanyp jaulap alushylyqtaryn jasyru әreketi jatyr emes pe? Bir kezderi, Altyn Orda ydyraghannan keyin, jeke iyelikterde shashyrap jatqan úsaq orys knyazidikterin bir ortalyqqa jinastyru – qúrmetteuge әbden ylayyq shara. Biraq odan keyingi tirlikteri – qúday bergen qonsylaryna shapqynshylyq jasap, qandy qyrghyngha úshyratu jәne olardyng jerin ózine kýshpen qosyp ala beru de  ong baghalanugha tiyis pe?

Jә, býgingi kýn tәrtibinen alshaqtap ketpeyin. Osynau ýkimet  mýshesi bayan etken jәitting týiini sol – halyq aghartu ministrligi zang jobasynyng negizine búdan qyryq pәlenshe jyl ilgeride tújyrymdalghan prinsipterdi alypty. Olardy Azatker-Patshanyng reformalaryna baylanysty sharualar turaly ereje jasaghan komissiyalar kórsetken eken.

Olar sol kezde-aq selo mektepteri jelisin jasaudy kesheuildetpeu kerek ekenin moyyndaghan kórinedi. Jәne  halyq mektepterin qúru ýshin ústanyluy tiyis prinsipterding negizgilerin de  algha tartypty. Solardy múqiyat qarastyrghan ministrlik mine, endi, uaqyt talap etken zang jobasyn jasap, qadirmendi Memlekettik Dumanyng qarauyna engizip otyr.

Gofmeyster Petr Mihaylovich fon-Kaufman bek senimdi – selolarda uchiliysheler ashu óte qajet. Olardy asha otyryp, ýkimet tarapynan sharua túrmysyn jaqsartugha baghyttalghan eleuli is-shara jýrgiziledi.

Sharua sosloviyesin imandyq-adamgershilik túrghyda jaqsartu mәselesin ýkimet  óte manyzdy dep esepteydi. Ol auylsharuashylyq óndirisin jetildiru jaghyna ghana emes, jýrgizilip otyrghan kýlli reformanyng jýzege asuyna da әser eterliktey,  aldaghy mindetterding atqaryluyna septesuge óte jaqyn túr. Óitkeni býgingi jazylyp jatqan qaulylardyng kóbining oryndaluy men kózdelgen maqsatqa jetu soghan tyghyz baylanysty. Yaghny sharua sosloviyesi jana jaghdaydaghy óz qúqtary men mindetterin jaqsy biletin jaghdaygha jetkende ghana reforma sәtti jýredi. Al búl sharualar arasynda sauat ashudy dúrys jolgha qoyghanda jәne olardyng túrmysyna qajet bastapqy maghlúmattardy sauattylyq negizinde taratugha qol jetkizgende ghana yqtimal bolmaq.

Aytyp túrghany  ministr myrzanyng tek óz oiy emes – sharua qauymy túnghysh ret, Azatker-Patshanyng erik-jigerine sәikes, memleketting azamattyq ómirine qatysugha tartylghan kezde, orystyng tandauly adamdary   osylay oilaghan.

Men onyng jón sózderin tynday otryp, oigha battym. Qazaq  elinde jer ólsheushi bolyp istegen orynborlyq deputat Timofey Sedelinikov Birinshi Dumada óte belsendilik tanytyp edi. Azatker-Patsha zamanynan bergi oqighalardy tereng taldap, ýkimet sayasatynyng kemshilikterin badyraytyp ashyp bergen. Qazaq basyna týsken jer-su mәselesin deputattar aldyna qalay jayyp saldy deseyshi. Mening sol agham qazir osynda otyrsa, myna patsha әkimining әdemi sózining astaryn jilikshe shaghar edi.

Patsha  әkimi taghy sandyq derekter keltirdi.

Imperiyadaghy halyq sany byltyrghy jýrgizgen esepteri boyynsha 141 million 500 myng eken. Olardyng ishinde mektep jasyndaghy balalar 12 million 736 myng dep sanalady. Solardyng tek 5 million 389 mynyn ghana oqytugha mýmkindik bar kórinedi. 7 million 300 mynnan astam balagha mektepterde oryn jetpeytin.

Bala oqytyp jatqan mektep sany shamamen 90 mynday. Balalardyn  bәrin oqumen qamtu ýshin taghy 160 mynnan astam mektep kerek.

Ár bastauysh mektepke orta eseppen 390 somnan qazyna qarjysy júmsalady.  Ol negizinen múghalimning syiaqysy retinde beriledi.  Óitkeni mektepting kýlli kýsh-quaty múghalimde. Múghalim shәkirtterdi tek oqytyp qana qoymaugha tiyis, ol  tәrbiyeshi de.

– Men pedagogika tarihyna qayrylyp, pedagogikanyng atasy Platonnyng bedeline silteme jasasam deymin. – Fon-Kaufman tәtti dauyspen sózin sabaqtay berdi. – Ol ózining «Zandar» deytin shygharmasynda adam balasy tabighatynan juas ta momyn degen oidy aitady. Tek tәrbiyening arqasynda ghana ol ózgeredi. Ózgerip, jalpy januarlardyng ishindegi eng tandauly týrge ainalady. Al eshqanday tәrbie kórmey ósken adam, nemese jalghan, teris tәrbie alghan adam januarlardyng eng jamanyna ainalady. Andardyng bir jaghymsyz týrine enedi. Eger biz óz balalarymyzdan Platon aitqanday ang túrpattylardy dayyndaghymyz kelmey, adal azamattardy tәrbiyeleymiz desek, onda biz mektepterimizge tәrbiyeshi-múghalimder kerek ekenin úghuymyz kerek. Endeshe qarjyny osylay baghyttau lәzim, múnday úly maqsatqa júmsaugha aqshany ayau kýnә bolyp tabylady.

Netken әdemi sóz. Odan әri ol tipti ghajap sózder aitty. Aqshany oqu isinen ayamaudyng әsirese qazirgi sәtte asa manyzdy ekenin әngimeledi. Patshanyn  1906 jylghy 5 qazanda shygharghan pәrmeni boyynsha – búdan bylay memlekettik qyzmetke kiruge kýlli nәsil, tek, túqymnyng perzentteri bir kisidey haqyly kórinedi.  Sebebin týsindirdi.

– Óitkeni barlyq sosloviyening qúqtary tenestirilgen, – dedi ol, – endi bastauysh mektepte bilim ala bastaghan kim-kimning de oquyn odan әri jalghastyruyna kedergi keltirilmeydi. Olardyng qay-qaysysynyng da  uaqyty kelgende memleketti basqarugha qatysuyna shek qoyylmaydy. Eshkimning de búl oraydaghy mýmkindigi shektelmeydi.

«Bizding qazaqtyng da ma?» ­– sol sәtte sanamda osynday saual sumang etti. Miymnyng alys bir týkpirinde әkimder tirshiligindegi sóz ben isting ýilesip-qabysa berui ekitalay-au degen kýdik te byqsyp jatty.

Úzamay Duma mýsheleri mening basyma kelgen kómeski oilardy aiqyndaugha kiriskendey boldy. Jaryssóz kezinde ministr myrzanyng әdemi sózi súryqsyz is-әreketterin býrkemelegen shymyldyq ekeni mәlim bola týsti.

(Jalghasy bar)

Beybit Qoyshybaev

Abai.kz

2 pikir