- Mektepti kórkeytetin jaqsy múghalim.  Oqu-tәrbie qyzmeti sapasyn  tek múghalimder ghana sheshe alady. Mektepting negizgi funksiyasy tetigi múghalimder qolynda. Oqu-tәrbie qyzmetining jandy nýktelerin men  qalyptasqan júmys amaldaryn jetildiru joldaryn biletinder de múghalim. «Shyn atqa mingenshe shybyqty at qylyp jýrgen» múghalimderding әleumettik jaghdayy týzelse  sapaly júmysqa qúlshynysy men jauapkershiligi   artar edi. Ynta - yqylasty múghalimder ýshin mektep júmysyn uaqyt talabyna sәikestep qayta qúru sonshalyqty kýrdeli de emes.

- Mektepti kórkeytetin jaqsy múghalim.  Oqu-tәrbie qyzmeti sapasyn  tek múghalimder ghana sheshe alady. Mektepting negizgi funksiyasy tetigi múghalimder qolynda. Oqu-tәrbie qyzmetining jandy nýktelerin men  qalyptasqan júmys amaldaryn jetildiru joldaryn biletinder de múghalim. «Shyn atqa mingenshe shybyqty at qylyp jýrgen» múghalimderding әleumettik jaghdayy týzelse  sapaly júmysqa qúlshynysy men jauapkershiligi   artar edi. Ynta - yqylasty múghalimder ýshin mektep júmysyn uaqyt talabyna sәikestep qayta qúru sonshalyqty kýrdeli de emes.

- Múghalimder bilimi men biliktiligin salystyryp, baryn úsynyp, joghyn alatyn әlemdik pedagogika kókjiyeginen әli de oqshau kýide. Ásirese, auyl múghalimining óz izdenisin tanytu ýshin óreli sarapshy tabugha da mýmkindigi joq. Basqaru tetiginde otyrghan keybir tekserushiler auyl jaghalap talantty múghalimderdi tabudy emes,  ilip alarlaryn júlqylamagha salu arqyly búqtyra týsuge beyim.  Onday jaghdayda sharbat iship otyryp, túzdyq úrttap qoyghanday jaylargha úshyraghan múghalim syrt kózge shyrayly kórinbeydi. Olardyng salqyn qandylyghy eshtenege elikpeytin enjarlyqtan emes, ne bolsa soghan  jelp etpeytin estiyarlyqtan. Tebinip  atqa miner minez múghalimderde joq. Túsauly attay sayasat aulasyna bas súqpaydy. Áleumettik jaghdayyna alandauly múghalim ýiine kisi kelse qúda bolar dep ýmittenetin kәri qyzdyng jengesindey biylik auzyna jaltaqtaydy.  Kóz ashqannan kósh sonynda salpaqtap ilesken múghalim orta jolda ne ongha, ne solgha búrylaryn bilmey, kýnkóris qamynda jýrip, qazirgidey « eshkim týsinip bolmaytyn kast» atalyp jýr. Bilim sapasyna  qanaghattanbaushylyq turaly aitylyp jýrgen jaylar sebepterin mektepke de, múghalimge de jýktey salmay, onyng shyghu tegin әleumettik jaghdaylarmen baylanystyra oilastyrghan dúrys.  Múghalim júmysy tek  jeke kәsiby sheberligi men bilimdiligine  baylanysty emes, balalar men eresekterding ómirlik ústanymdaryna da qatysty. Al onday ústanymdar men ruhany qúndylyqtardy qalyptastyratyn orta shekarasy mekteppen shektelmeydi.

- Múghalimning janashyl izdenisteri oljaly payda tabu ýshin emes, qajettilikti qanaghattandyru maqsatynda tuyndaydy.. Múghalim enbegining qúny men tútynu qúnyn saralaytyn salagha nazar audarylmay otyr.  Naryqtyq qatynas jaghdayynda  pedagogikadaghy jana iydeyalar men izdenister qalypty joba shenberinen shyghyp, naqty ónimge ainalghany dúrys bolar edi.. Pedagogikalyq ónimderding de tovarlyq qasiyetteri - qúny men tútynu qúny boluy tiyis. Shynayy múghalim ózin-ózi jyltyratyp kórsetuge ýiir emes. Onyng baghasyn basqalardan búryn bala biledi. Qazirgi qoldanystaghy kategoriyalar taghayyndau jýiesi múghalimning kәsiby sapasy tarazysy bola almaydy. Eng aldymen múghalimderding kәsiby sheberligin anyqtau, bilimning shynayylyghyn aiqyndau normativterin, bilim sapasyna jauapkershilik kriyteriyalary aiqyndaluy kerek.

- Bilim salasynda sanaluan sheshimder men reformalar tolghaghy jiyilep,  mektep újymdarynyng dayyndyq jayyn eskermey,   jana talaptar qoyyla bastady.  Jana iydeya, jana isterge kóshuge  ishtey jәne syrttay yqpal etetin  tetikteri men aimaghy anyqtalmay otyr.. Múghalim qyzmetinde jetistikter men jaysyzdyqtar, sәttilik pen sәtsizdikter jii almasyp otyrady. Sonday ahualda  enbegining jetistigin esepke alu jәne baghalau joldary aiqyndalmaghandyqtan múghalim enbegi jemisin maqtanysh ete almaytynday kýy keship jýr. Bilim beruge jana kózqaras formaldy josparlardan, faktilerdi ghana sanamalaytyn statistikalyq mәlimettermen shekteluden aryludy qajet etedi. Adam qyzmetin emes, dokumentterdi, әkimshilik sheshimderdi oryndaluyna baghyttalghan tekseruler men baqylaulardy bir jýiege týsirilgeni jón. Mektep basshylary oqytu әdisteri modelderining konstruktory, újymdy biriktirushi arhiytektor, qarym-qatynas qalybyn jasaushy әleumettik injener,  basqarudyng menedjerlik amaldaryn mengergen basqarushy dengeyine kóterilui kerek.

-  Bilim beruding әlemdik standartyna kóshu ýshin, eng aldymen, mektep pen múghalimge materialdyq, moralidyq, әleumettik qamqorlyq pen kózqaras órkeniyetti eldermen tenestirilui kerek. Amerikada oqytu sapasyn zerttep otyratyn arnauly ortalyqtar janashyl iydeyalary bar pedagog-entuziasterdi izdestiredi. Múghalimderding kәsiby dengeyi men shygharmashyldyq talanttaryn anyqtaytyn « professionalidyq baghalau kenesi» dep atalatyn kenes ortalyghy bar. Ol kenes mektepterde balalardy jalyqtyratyn oqytu әdisterinen arylu maqsatynda arnayy keshendi sharalar úiymdastyrady. Kәsiby biliktiligi tómen múghalimderding mektepte júmys isteuinen arylu maqsatynda arnayy synaq- testileu jýiesi engizilgen. Múghalimder enbegine aqy tóleu oqytu sheberligine qaray  differensiasiyalanbay oqytu sapasy qalauly nәtiyje bermeytinin dәleldegen. Angliyada múghalimder dayyndau sapasyna airyqsha mәn beredi eken. Múghalimder dayyndaytyn kolledj, uniyversiytetterge neghúrlym dayyndyghy joghary mektep bitirushilerdi tartady jәne múghalim mamandyghyna tilek bildirgen studentterge jogharghy stiypendiya taghayyndaydy. Mektepterinde ghylmy ataqtary bar , óz elderinde «ostepenennye pedagogi» dep atalytyn  pedagogtar dәris beredi.  Beriletin bilim dengeyi, oqu programmalary, oqytu әdistemeleri, múghalimderding enbek aqylary kólemi arnauly orta jәne jogharghy mektepterden kem týspeytindey « akademiyalyq modelige» kóshirilgen mektepter júmys isteydi.

Saken Bozaev.   Zeynetker ústaz. KSRO jәne QR bilim beru ýzdigi. Y.Altynsarin atyndaghy medalidyn  iyegeri.

Atyrau oblysy, Qúlsary qalasy.

"Abay-aqparat"