El bolashaghyn arydan oilaytyn últ ziyalylary sonau toqsanynshy jyldary-aq «kolonizasiyalyq sarqynshaqtardy joi ýshin eng aldymen jer-su attaryn bayyrghy tarihy ataularmen ózgertu qajet», dep dabyl qaqty. Biraq, bizding eki shoqyp bir qaraytyn botatirsek biylik qazaghy qalyng otyrghan kentter men eldi-mekenderdi ózgertumen ghana shekteldi. Sodan beri onamastikalyq ataulardy otarsyzdandyru mәselesi qansha ret kóterilse de, Patshalyq Resey men Kenes ókimetin eske týsiretin esimderge týzetu enbey-aq qoydy. Ótken aida BAQ-da Pavlodar men Petropavlding atyn ózgertu turaly mәsele qaytadan qylang berdi. Nege ekeni belgisiz osy joly tek teriskeydegi atalmysh eki  qalagha  ghana tarihy atauyn beru mәselesi kóterilip otyr. Osy kókeytesti mәsele túrghysynda kópten beri tereng izdenis jasap jýrgen tarihshy Núrlan Kenjeahmetpen tarihy jer-su attarynyng haqiqy syry turaly әngimelesken edik.

Nýreke, ótken aidan beri elimizdegi onamastikalyq ataulardy bayyrghy tarihy ataularymen ózgertu mәselesi qyzu talqylanuda. Songhy jyldary siz osy jer-su attarynyng tarihyn zerttep jýrsiz. Osy salanyng mamany retinde onamastikalyq ataulardy ózgertu mәselesinde nege yqtiyatty boluymyz kerek?

El bolashaghyn arydan oilaytyn últ ziyalylary sonau toqsanynshy jyldary-aq «kolonizasiyalyq sarqynshaqtardy joi ýshin eng aldymen jer-su attaryn bayyrghy tarihy ataularmen ózgertu qajet», dep dabyl qaqty. Biraq, bizding eki shoqyp bir qaraytyn botatirsek biylik qazaghy qalyng otyrghan kentter men eldi-mekenderdi ózgertumen ghana shekteldi. Sodan beri onamastikalyq ataulardy otarsyzdandyru mәselesi qansha ret kóterilse de, Patshalyq Resey men Kenes ókimetin eske týsiretin esimderge týzetu enbey-aq qoydy. Ótken aida BAQ-da Pavlodar men Petropavlding atyn ózgertu turaly mәsele qaytadan qylang berdi. Nege ekeni belgisiz osy joly tek teriskeydegi atalmysh eki  qalagha  ghana tarihy atauyn beru mәselesi kóterilip otyr. Osy kókeytesti mәsele túrghysynda kópten beri tereng izdenis jasap jýrgen tarihshy Núrlan Kenjeahmetpen tarihy jer-su attarynyng haqiqy syry turaly әngimelesken edik.

Nýreke, ótken aidan beri elimizdegi onamastikalyq ataulardy bayyrghy tarihy ataularymen ózgertu mәselesi qyzu talqylanuda. Songhy jyldary siz osy jer-su attarynyng tarihyn zerttep jýrsiz. Osy salanyng mamany retinde onamastikalyq ataulardy ózgertu mәselesinde nege yqtiyatty boluymyz kerek?

Jalpy, onomastikalyq mәlimetterge zer salyp, sol últtyng nemese memleketting tarihyn qalpyna keltiruge bolady. Resey otarshyldary qazaq dalasyndaghy jer attarynyng jappay ózgertu ýrdisin maqsatty týrde jýrgizip keldi. Qazir qúzyrly organdar ejelgi jer attaryn qalpyna keltiru isine atsalysyp, birshama jetistikterge jetti. Alayda ghylymy negizi әlsiz bolghandyqtan, keybir jer attary dau tudyryp jýr. Ejelgi jibek jolynyng birneshe jelisi Qazaq jerinen endey ótkeni turaly mәlimetter týrki, arab, parsy, qytay tarihy әdebiyetteri men kóne kartalarynda saqtalghan. Qazir Almaty obylysyndaghy Sarqand qalasynyng manyndaghy ejelgi Qayalyq qalasyn bireuler Qoylyq, bireuler Qaylaq, endi bireuler Qayalyq dep әrtýrli jazyp jýr. Onyng etimologiyasyn da әrtýrli týsindiredi. «Qaya» qúz degen maghynany bildiredi degen pikir keng taraghan. Biraq, Qayalyqtyng tónireginde qúz atauly joq. Ortaghasyrlyq qytaydyng tarihy әdebiyetinde «qaya» sózi eski týrki tilinde «hram», «búthana» dep týsindirilgen. Tarihy jazbalar men arheologiyalyq qazbalar múny dәleldedi. Qayalyqtan meshit, budda hramy men basqa hramdar tabyldy. Osy budda hramyn nayman hany Kushlik saldyrghan degen boljamdar bar. Sondyqtan Qayalyq sózin «hramdy», «búthanaly»  qala dep týsingen jón.

Pavlodardy - Kereku dep ózgertu jónindegi úsynys kónilge qonymsyzdau. Óitkeni, Kereku - Koryakovting qazaqilanghan núsqasy ekeni belgili. Mening biluimshe ejelden ata-babalarymyz kәri Ertisting boyyn meken etken. Endesh, Pavlodardyng týrkiler dәuirindegi kóne atauynyng bolmauy mýmkin emes.  Búghan ne aitasyz?

Ertis alqaby ejelgi qazaqtardyng altyn besigi. Osy arada olar shúghylaly kóshpendiler mәdeniyetin jaratyp qalghan joq, sonymen birge qala mәdeniyetin joghary órege kóterdi. Ejelgi Qimaq, Qypshaq memleketteri osy arada shanyraq kóterdi. Arab-parsy derekterine jýginsek, Ertis alabynda Qimaqtardyng jiyrmagha juyq qalasy bolghan. Qimaq etnoniymi Ertisting bir salasy Qobaq (Qobyq) ózeninde saqtaldy.

Ertis ózeni saghasyndaghy qala attarynyng qúramynda «túra» sózi qosarlana jýredi. «Túra» sózi kóne týrki tilinde «qalashyq», «qamal» degen maghynada. Osman týrikteri tilinde «múnara, bekinis; tórtbúryshty aghash nemese tas qúrylys», al sibirdegi hakas, shor qatarly týrki tildes últtar tilinde «qala, tórtbúryshty ýi» degen maghyna beredi.

Túra turaly týsinikteme qytaydyng XVI ghasyrda jazylghan «Suchjeni hua-y chji» atty geografiyalyq enbeginde: «Qonyrauly múnara qalanyng soltýstik batys búryshyndaghy Szushensy monastyriynda. Aytulargha qaraghanda osy monastyri ejelgi Batys Ólkedegi Túra eken» degen derek bar. «Min shi» kitabynda: «Tura (Tula) qytay tilinde Datay (ýlken teksheli ghimarat) degen maghyna beredi» delingen.XIV gh. sonynda Batys Sibirdegi Tobyl ózenining bir salasy Túra ózenining boyynda Chingiy-Túra nemese Chimgiy-Túra qalasyn astana etken Shayban әuletining biyligi ornady. Atalmysh ózen qalanyng atymen Túra ózeni dep ataldy. Altyn orda biylik etken tústa Barabin oipatyndaghy Omi ózeni alqabynda Chingiy-Túra (Tumeni), Qyzyl-Túra (Krasnoyar), Zubar-Túra, Kysym-Túra (oryssha Devichiy gorod, osy attas qaladan ekeui bar: biri, Vagaydyng Ertiske qúyar saghasynda, endi biri, Isker qalasynyng manynda), Jangiy-Túra, Sibir (Isker nemese Qashlyq) jәne Ton-Túra (Tomsk), sonday-aq Aba-Túra (qazirgi Reseydegi Kuznesk), Qyzyljar-Túra  qalalarynyng bolghandyghy mәlim.

G. F. Miller atalmysh qalalardyng qalay salynghandyghy turaly qúndy derekterdi keltiredi. Katalon kartasynda kezigetin Sinuy (Singui) degen qalany IY.V.Belich Chimgiy-Túra (Chingiy-Túra) dep tújyrymdaydy. Eger Belichting tújyrymy dúrys bolsa Chimgiy-Túranyng tarihyn 1375 jyldan ary asyrugha bolady. Batys Sibir aumaghynda XIII ghasyrda Taybúghanyng týrki tildi taypalardyng birlestigin qúrghanyn, әri Chingiy-Túra nemese Chimgiy-Túra qalasyn salghanyn, onyng Túra ózenine qazaq dalasynan kelgenin halyq anyzdary men shejireler rastaydy. 1428-1429 j.j. Aq Ordadaghy Ábilqayyr Túra qalasynda ózin han dep jaryalaydy, әri Túrany astana etedi. XV ghasyrda jazylghan «Siiy tudy jeni-u lue» («Batystaghy elderding jer-suy men el-júrty haqynda») kitabynda Tula (Túra) degen qalany bylay suretteydi: «Qalanyng pishini dóngelek, tórt jaghyna (kiyiz) ýiler qorshay tigilgen. Qalada bir han bar, onda basyna sәlde oramaytyn, aq kiyiz qalpaq kiyetin músylmandar túrady, olar egin ekpeydi, balyq, qoy etin jep, qymyz ishedi». Tarihy derekter boyynsha, Ábilqayyr 1428 jyly Túra qalasynda han dep jariyalandy әri Túrany astana etti. Al 1446 jyly astanasyn Syghanaqqa kóshiredi. Osy arada Syghanaq kóshpelilerding dәstýri boyynsha qosalqy astana bolghan kórinedi. Óitkeni, «Tariyh-y Rashidiyde» Qasymhan óz iyelikterin basqaru ýshin Ubayra-Subayragha attanghany turaly derek bar. Ubayra-Subayra qazirgi Sibir jerining ortaghasyrlyq aty, parsy, qytay derekterinde Abar-Sebur, Ibir-Sibir dep te ataldy. «Tariyh-y Rashidiydin» qazaqsha audarmasynda (2003 jyly) Ubayra-Subayra jeri Aspara dep búrmalanghan. Al jogharydaghy derektegi Túra qalasy Chingiy-Túra nemese Chimgiy-Túra qalasyn menzeydi. Tipti Qadyrghaly Jalayyrdyng enbeginde (1602 jyly jazylghan) Qazan taghy, Túra taghy, Hajy-Tarhan taghy, Sarayshyq taghy degen tirkester kezigedi.

Sol kezdegi sauda joly Qazaq dalasy arqyly Túragha, Toboliskige, al odan әri Ertisti boylay Tarany basyp Barabin dalasyn kesip ótken. XVI gh. avtory belgisiz kartada Túra qalasy «Terou» dep hattalghan. Túranyng tarihy turaly L.R. Kyzlasov bylay deydi: «Eski Ugor qamaldary Chingiyden men Sibir ornalasqan jayly oryngha XII ghasyrdyng basy men XIII ghasyrda tatar (týrki-N.K.) qalalary Chingiy-Túra men Kashlyk (Isker) salyndy. Onan song Tumen dep atalghan Chingiy-Túrany 1586 jyly Mamet han qiratty, al 1586 jyly onyng qirandysynyng ýstine orystyng Tumeni salyndy».

Al, Petropavlding kóne atauynyng Qyzyljar bolghany ras pa? Sebebi, Sibirde de Qyzyljar (Krasniyarsk) atty qalanyng bar ekeni belgili....

XVIII ghasyrdaghy «Siiy tuchji» kitabynda Abylay han túsynda Qazaq handyghynyng ordasy Esilding boyynda bolghandyghy, hannyng Kesyten qalasynda túratyndyghy jazylghan. Kesyten Qyzyljardyng dybystyq audarmasy boluy mýmkin, dybystalu jaghynan Qyshtymgha da juyqtau, Qyshtym Resey territoriyasynda, Chelyabinskiyding manynda. Qazaq handyghy túsyndaghy tarihymyzdyng әli sheshilmey kele jatqan tústarynyng kóp ekenin eskergenimiz jón.

Óskemenning kóne atauy turaly ne aitasyz? Sebebi, Óskemen de «Ust-Kamenogorsk» atauynan shyqqan...

«Siiy shuydaoszi» kitabynda Kansy patshanyng Ghaldangha ýsh ret jaza joryghyn jasap, Tula degen jerge deyin barghandyghy turaly mәlimet bar. Osy Tulanyng qay jer ekeni belgisizdeu bolsa da, biraq manichjurlardyng Ghaldandy quyp Ertiske deyin barghany anyq. Atalghan enbekting «Zaysan nau-er so shou shuy disanitu» (Zaysan kóli su jýiesine qarasty ózender kartasy III ) atty kartada Dola ózeninin  Ertis ózenine qúyatyn jerinde Dola degen qala, onyng shyghysynda Talasyke qalasy syzylghan. G.F. Millerding kartasyna negizdelsek, osy aradaghy Dola Túrany, al Talasyke Tara qalasyn menzeydi. Óitkeni Dola qalasy Dola ózeni boyyna ornalasqan, onyng batysynda (shyghysy bolu kerek) Tobol, Abalak (Ebalak), Vagay, shyghysynda Ishim qalalary túr, al Tara qalasynyng shyghysyndy Tara ózeni jatyr. Túra qalasynyng júqanasy qazirgi Tumen qalasynyng irgesinde jatyr. XVIII ghasyrdaghy qytay derekterine taldau jasasaq, Kengir-Túranyng qazirgi Óskemen qalasy ekenin bilemiz. 1757 jyly Amursananyng izine týsken Sin generaly Shunidena ózining mәlimdemesinde bylay jazady: «Syanlun jylnamasynyng 22 jyly 6-aydyng 16-kýni (1757 jyly) Esunichosuete tauynan asyp, Ta-erguni ózenine jettik. Osy aradan qaraqshylardyng (Amursanany menzeydi-N.K.) iz-deregin bildik. Kelesi kýni orys territoriyasyndaghy Kenger-Túra qalasyna baryp, adam jiberip jayymyzdy habarladyq. 18-kýni orys kapitany Ertis boyyna kelip bizben kezdesti». Osy aradaghy Ta-erguni ózeni Qalba jotasynyng soltýstik bóliginde, Úlan audany jerindegi Targhyn ózeni, Úlan auyly Óskemen qalasynan ont.-batysqa qaray 35 km jerde. «Syanilun neyfu yuytu» kartasyndaghy týsindirmege negizdelsek, Kengir-Túra Ertis ózeni jaghasynda. Qytay ghalymy Tan Sisyan qúrastyrghan «Qytaydyng tarihy atlasynyn» VIII tomynda Kengiyr-Túrany Óskemen qalasy dep eskertken, onyng pikirin basqa ghalymdar da qúptaydy. «Siiy shuydao szi» kitabynyng V szuaniynda Ertis ózeni turaly: «Taliguni (Targhyn ózeni-N.K.) ózeni (Ertis ózenine) batystan qosylady,...(osydan son) Ertis ózeni solt.-shyghysqa qaray aghady da, Kenge-er tula-nyng shyghysyn janay ótedi. Kengir Túra orystyng shaghyn qalasy...Odan taghy soltýstik shyghysqa qaray aghyp, Senbolote qalasynan (Sempalat, qazirgi Semey-N.K.) ótedi» dep jazylghan.

Qazirgi Óskemen qalasynyng irgesi 1720 jyly әskery qamal retinde salynghany mәlim. Jogharydaghy derekke jýginsek, 1757 jyldargha deyin ol Kengir-Túra atalghan.

Kóne týrkilik jer-su ataular qanday filosofiyagha negizdilgen dep oilaysyz?

Ejelgi qazaqtar ortalyqty sary, shyghysty kók, ontýstikti qyzyl, batysty aq, soltýstikti kara dep ataghan. Múnday ataudyng Shyghys Aziyalyq órkeniyetine yqpal etkeni mәlim. Ejelgi qytaylar patshany huan-dy dep atady, aldynghy «huan» qytaysha huan (sary) sózimen ýndes.

Ejelgi qazaqtar ózderi ómir sýrgen aumaqty dýniyening ortasy dep týsingeni qazirgi toponimderden men múndalap túr. Osy aumaqty betin shyghysqa qaratyp ekpettep nemese shalqalap jatqan alyp adamnyng mýsinimen somdaghan. Búl kezdeysoqtyq emes, ejelgi týrkilerding dýnie jýzilik imperiya qúrghandyghynyng jemisi. Kóne týrkilerding tanymy boyynsha jer sharshy, aspan dóngelek. Týrki jazbalarynda tórt úly tau hattalghan: shyghystaghysy Qadyrqan-yysh (qazirgi Ýlken Hingan taulary), batystaghysy Altyn-yysh (Altay tauy), soltýstiktegisi Kogmen (Sayan tauy), ontýstiktegisi Kený-Tarman (Tyanishani tauy). Kený-Tarmandy týrki tanushylar Kenýt jәne Tarband degen eki qala dep týsinip, Syr boyynan izdeydi. Is jýzinde Kenýt Ile ózenining bir salasy Qas ózenining boyyndaghy ejelgi qala, onyng ekinshi kompenenti Tarman qazirgi Shynjandaghy Túrfan toponiyminde saqtalghan. Qytay derektemelerinde Túrfannyng soltýstigindegi Tyanishani tauyn Turomani dep ataydy. Al «kený» sózi syn esim. Týrkilerding ósip-óngen ortalyghy qazaq dalasy. Ejelgi ata-babalarymyz osy ortalyqqa «Sary arqa» degen at qoydy, kәdimgi adamnyng arqasy.　Al shyghystaghy kýnge bet alyp jatqan mýshesin «Manlay sýbe», «Manlay suya» dep atady, qazirgi Shynjannyng shyghys aimaqtary. Manlay degenimiz adamnyng mandayy. Arqa men mandaydyng qay jerde jatqany týsinikti boldy, endeshe alyp adamnyng etegi men ayaghy qayda? Tarihy әdebiyetterde Kaspy tenizining shyghys jaghalauy jәne Horasanmen shektesken taudyng sol jaq bókteri Atek dep atalghany mәlim, әriyne týrkishe «etektin» fonetikalyq ózgeriske týsken týri. Al qazir biz Azov tenizi dep atap jýrgen teniz týrikshe «azaq» (ayaq) sózinen shyqqan. Ortaghasyrlarda osy arada Azaq qalasy boldy. Atalghan toponimderding ornalasuy kezdeysoq bolghan shyghar degen kýmәndi oy tuyluy mýmkin. Alayda, taghy bajaylay zer salsaq alyp adamnyng basqa mýshelerin tabamyz: Erenqabyrgha (Shynjandaghy Tyanishani jotasy), Sauyr (Tarbaghatay tauynyng bir silemi), Túmsyq (Qashqardyng soltýstik shyghysyndaghy jer). Ejelgi qazaqtar tau jotalaryn negizinen annyng atymen ataghan. Ortalyq Aziyadaghy qúramynda «basy» kompenenti bartoponimderden: Týlkibasy (Ontýstik Qazaqstan obylysy Týlkibasy audany), Ordabsy (ordaly jylan sózinen shyqqan), Qozybasy (Almaty obylysy Jambyl audany; Jambyl obylysy Qorday tauy), Qúljabasy (Almaty obylysy Aqsu audany, Jambyl obylysy Qorday audany), Qúlanbasy (Almaty obylysy Balqash audany), Bulanbasy (Ferghana), Atbasy (Qyrghyzstan), Qoshqarbasy (Qyrghystan), Maralbasy (Qashqardyng soltýstik shyghysy), Jolbarysbasy (Tarym oipatynyng tóniregindegi tau), Tonguzbasy (Tarym oipatynyng tóniregindegi tau), Eshkibasy (Shynjandaghy Korlanyng soltýstigindegi tau), Toyynbasy (Qashqardyng batysyndaghy jerding aty, Toyyn sózi Tonadan shyqqan boluy mýmkin, «tona» eski týrik tilinde qabylan maghynasyn beredi), t.b. bar. Ghylymy әdebiyetterde Týlkibasy jerin «Týlkibas» dep búrmalap jýrgen jәit bar.

Songhy kezderi Almaty qalasynyng atauy turaly da daudyng basy qyltidy. Orys shovinisteri «general Kolpakovskiy Verniy bekinisin salmaghanda býgingi Almaty bolmaytyn edi» dep bósude. Búghan ne aitugha bolady?

Jogharydghy derekterdi aituymdaghy maqsat, qazaq toponimderining jasalu tarihy qatang ghylymilyqqa ie ekenin oqyrman qauymgha eskertu bolyp tabylady. Toponimderding jaryqqa shyghuy sol últtyng tarihymen, ornalasu aumaghyymen, dýniyetanymymen tyghyz baylanysty, әueli mәlim tarihy dәuirdegi sayasy auqymmen de baylanysty. Biraq sayasy auqymmen jaryqqa shyqqan toponimderding ómirshendik kýshi tómen, uaqyt úzara kele tarihy toponimge oryn bosatady. Mysaly, Ýrimji qalasy bir mezet Dihua dep ataldy, keyin onyng tarihy aty qaytadan qalpyna keltirildi. Almaty (ortaghasyrlyq derekterde Almatu atalghan) qalasy da bir mezet Vernyy dep ataldy, aqyrynda onyng tarihy aty qaytadan qalpyna keltirildi. Shyghys derekterinde Almaty　 «Ghurbyn Almatu», «Gurban Almatu» dep ataldy, junghar-monghol tilinde «Ýsh Almaty» degen maghynada. Múny Almaty ózenining ýsh salasy dep, eki salasyn tauyp, ýshinshi salasyn tappaghandar da boldy. Alayda, «Ghúrbyn Almaty» Almatydaghy ýsh alma baghyna baylanysty shyqqanyn shyghys derekteri rastaydy.

Túshymdy әngimenizge alghys bildiremiz!

Súhbattasqan Múhan Isahan

"Abay-aqparat"