Myrzabay OMAROV. Anyzgha ainalghan arghymaqtar
«Basqa halyqty qaydam, bizding qazaq jylqydan jaralghan» dep Asqar Sýleymenov aghamyz aitqanday, dýniyede jylqy balasyna qazaqtay bauyr basqan halyq kemde-kem shyghar. Qazaqty jәne arghy ata-babalarymyzdyng tarihyn búl januarsyz elestetu mýmkin emes. Jylqy shyn mәninde, bizdi olarmen baylanystyratyn birden-bir dәneker, tiri tariyh. Últ ruhyn әldiyleytin súlu jyr, siqyrly saz, últymyzdyng maqtanyshy, kózayymy, әsemdik әlemi. Jylqy týligining qyr-syryn jan-jaqty zerttep jýrgen ghalym Myrzabay OMAROVPEN bolghan ekeuara әngimemiz osy anyzgha ainalghan arghymaqtar jóninde órbidi.
«Basqa halyqty qaydam, bizding qazaq jylqydan jaralghan» dep Asqar Sýleymenov aghamyz aitqanday, dýniyede jylqy balasyna qazaqtay bauyr basqan halyq kemde-kem shyghar. Qazaqty jәne arghy ata-babalarymyzdyng tarihyn búl januarsyz elestetu mýmkin emes. Jylqy shyn mәninde, bizdi olarmen baylanystyratyn birden-bir dәneker, tiri tariyh. Últ ruhyn әldiyleytin súlu jyr, siqyrly saz, últymyzdyng maqtanyshy, kózayymy, әsemdik әlemi. Jylqy týligining qyr-syryn jan-jaqty zerttep jýrgen ghalym Myrzabay OMAROVPEN bolghan ekeuara әngimemiz osy anyzgha ainalghan arghymaqtar jóninde órbidi.
- Myrzeke, túlpar túqymynyng saqtaluy jóninde ne deysiz?
- Halqymyz «ayghyrdy neden shalsan, atty sonan minersin» dep danalyq oy qaldyrghan. Asyl tekti túlpar túqymyn saqtau, ony jetildiruge asa zor mәn bergen. Tekti aighyr óz ýiirining tazalyghyn saqtaydy, qorghaydy, ózinen taraghan úrpaqqa shappaydy. Óz ýiirine buaz biyeni qabyldamaydy, ony teuip, shaynap quady, terletip, múzday sugha zorlap kirgizedi. Onyng qúlynyn tastatyp, ýiirge qabyldaydy. Qúnajyndar aighyrgha tiyisip, yzasyn keltirip, mazasyn alady. Sondyqtan olardy ýiirden quyp, uaqytyly ajyratady. Burada, qoshqarda, búqada múnday qasiyet joq. Tekti jylqy da tekti jigit tәrizdi.
Erterekte barymta kezinde enesinen qúlynday ajyrap qalyp, jyldar óte ýiirine qayta qosylghanda andausyzda enesine emeksip, niyetining búzylghany ýshin aighyrdyng ózin-ózi jazalap, jardan qúlap ólgeni turaly anyzgha bergisiz әngime bar.
El ishinde ylghy túlpar tuatyn bir bie bar eken. Pysyqay bireuler sol biyeni esekpen shaghylystyryp, sharuagha jayly qashyr túqymyn almaq bolyp әreket etedi. Sonda әlgi biyening kózinen jas monshaqtap túrypty. Januar qatty qorlandy ma eken kim bilsin? El arasyndaghy taghy bir әngimege toqtalghym kep túr: bir ataqty bay asyl tekti aighyryn kózden tasa ústap, túqymyn alugha sarandyq jasaydy eken. Bir kisi retin tauyp әlgi aighyrgha biyesin jetelep túqymyn alugha әrekettengen. Ayghyr endi biyege shauyp jatqanda bay da sezip qalyp, jýgire basyp kelip, aighyrdy bastan salyp jiberedi. Amalsyz ajyraghan aighyrdyng qasasynan aqqan shauqatty jerden ili-shala qos-qoldap uystap alghan әlgi kisi óz biyesining sarpayyna salyp ýlgerdi deydi. Keremeti sol aighyrdan әlgi kisi túqym alyp qalypty. «Qúlyn - jatyryna, bala naghashysyna tartady» degen osy-au.
Tekti aighyrdan biraz qúlyn órbitken iyesi әlgi aighyrdyng beysauat biyege shapqanyn bayqamapty. Múnyng syryn úqqysy kep, andidy. Sóitse, januar biyelerge tang bilinbey eshkimning kózine týspey shabady eken. Tektilik degen osynday-aq bolar, sirә!
- Biyl 100 jyldyghy atalyp ótip jatqan ataqty batyr Bauyrjan Momyshúlynyng aq boz aty jóninde de anyzgha bergisiz әngimeler bar ghoy...
- Ghasyrlar boyy attyng jalynda ósken qazaq halqynyng atqa minui - aspanda qús bop samghau, - depti batyr Bauken. Danqty qolbasshy, shabandoz B.Momyshúly qanqúily úrysta ózine janserik túlpar tandaydy. «Batareyagha berilgen kóp jylqynyng ishinen men ózime sýttey appaq, sýliktey jinishke, eki qúlaghy tas tóbesine shanshylghan, qarakóz atty tandap aldym» - deydi.
Aqboz at maydanda batyrdyng jan serigine ainalghan. Kezekti bir shabuylda polk minagha toly alangha kezigedi. Ashyq alanda jayau әsker ne algha basugha, ne keri ketuge jol tappay daghdarady. Soghys kezinde múnday bir jerde kóp túru ólimdi kýtumen ten. Sonda Baukeng aq boz atpen qúiynday shauyp әskerining aldyna týsip jol bastaydy. Batyr shapqan aq boz attyng izimen polk aman-esen ótedi. Qalghan basqa polkting әskerleri sol alannyng basqa jerinen ótkende minagha týsedi. Búl kezdeysoqtyq pa, әlde aq boz attyng kiyesi me, joq batyrdyng oq qaghar aruaghy ma? Qalay degende de búl oqigha sheshilmegen júmbaq kýiinde qala bermek.
- Absent әuletining taghdyry kimdi de bolsa qyzyqtyrmay qoymaydy...
- 1935 jyly týrikmenning bir top jigiti saydyng tasynday iriktelgen sәigýliktermen 4300 shaqyrym Ashhabad - Mәskeu aralyghyn basyp ótti. Solardyng ishindegi eng súlu, eng jýirik aqalteke besti arghymaqty KSRO Qorghanys ministri bolyp túrghan K.E.Voroshilovqa syilaydy. Ol biraz jyl Qyzyl әskerding ortalyq sport klubynda baghylyp, keshegi kýndey kýrkirep ótken songhy soghysta Kazbek atymen qatysyp, jenisten keyin túqym tastaugha qiyrdaghy Qúlandy auylynan bir-aq shyghady. 1952 jyly odan Baqqara qúlyndap, keyinnen jer jahandy tanghaldyryp, Riym, Tokio men Mehiko olimpiadalaryna qatysyp, jenimpaz atanghan Absent dýniyege keldi. Absent latyn sózi, týp maghynasy - beytarap, qatyspau degendi bildiredi.
1901 jyly Pablo Pikasso adamzattyng óner tarihyna «Absentke әues әiel» atty әigili tuyndysyn syilaydy. 1975 jyly «Qazaqfilim» kiynematografisteri «Absent-Arab pen Baqqaranyng túyaghy» filimin týsirdi. Keler jyly ekrangha shyqqan shygharma «Adamdar men arghymaqtardyn» da sol kinostudiyada túsauy kesilgeni belgili.
- Biyening sýti - sary bal, Qymyzdan asqan dәm bar ma! - depti Aqtamberdi jyrau. Ángimemizdi qymyzgha qaray búrsaq...
- Aytuly ghúlamalar qymyzgha arnap qanshama enbek jazghan. Qymyzdyng tamaqtan ótken tamshylary kókirekke daua beredi. Óz denesin qymyzgha daghdylandyrghan adam barlyq aurulardan em tabady. Qymyz - әri tagham, әri dәru. Búl shipaly susyn tirshilik tynysyn syilap, dert boylaghan deneni jaza alady, - deydi HVI ghasyr ghúlamasy Fazlallah ibn Ruzbihan Isfahany «Mihmen-name Búhara» enbeginde. Ghalym qymyzdyng tek dene emes, sanany da biyley alatyn qasiyetin siypattaydy. «Qymyz denege daryp, bastyng qaqpaghyna jetip, midy boylaghanda, otty susyn quanyshqa bóleydi, jýrek qaqpalaryn lәzzat pen qanaghattylyqqa ashyp, adamdy meyirbandyqqa jetelep, qayghy-múnyn tarqatady. Biraq adam esinen aiyrylmaydy, qayta miy tynyghyp, auyr oilardan arylyp, quanysh núryna bólenedi» dep týiedi.
Alghashqy qymyzdan dәm tatar aldynda, bayaghynyng qazaqtary kýnge qarap túryp ydysyndaghy qymyzdan bir úrttamyn shyghys jaqqa býrkip, iyilip taghzym etedi eken.
Qymyz adamgha quat beretinin mynadan da biluge bolady.
Qazaqstan boksshylary jauapty jarystardyng aldynda tau baurayynda oqu-jattyghu jiynyn ótkizip, eki ýsh apta qymyz ishedi eken. Sidney Olimpiadasy aldynda Tashkentte bokstan Aziya chempionaty ótedi. Ermahan Ybyrayymovtyng әkesi Saghy qaharman úly qayda barsa, sonynan bir mes qymyzyn, qazy, qartasyn arqalap barady. Tashkent - tiyip túrghan jer. Barsa Ermahan men Bolat Júmadilovting kózi shýnireyip ketken deydi. Qazy men qymyz úsynsa, salmaghymyz ósip ketedi dep shyr-pyr etedi. Jekpe-jekterin kórip, soqqylarynyng әlsizdigin sezgen Saghy agha kelgen song qarsylyqtaryna qaramay, ekeuine de bir-bir bilem mayly qazy asatyp, qymyzdan jútqyzady. Jigitterding kózi ottay janyp shygha keledi. Kezekti jekpe-jekte qarsylastaryn qoghaday japyrady.
Keyin sol Ermahan alystaghy Sidneyge eki mes qymyz kóterip barghan deydi. Jarys aldynda sýr qazy men sary qymyzdan simirip alady. Rubalkabaday alyp zәngini súlatyp salghan Múhtarhan da sol qymyzdan ishken eken. Babalarymyzdan jetken qasiyetti bal qymyzdan bekzada bolmysty Bekzat bauyrymyz da qúmarta ishken deydi. Mine, qymyzdyng keremeti!
Qymyz dayyndau tәsili Qazaqstannyng bәrinde birdey emes. Saryarqada әbden túz sinip sýrlengen jylqynyng jayasymen ashytqan, qymyzdyng týsi sary bolsyn dep jylqynyng tobyghyn, Shyghys Qazaqstanda airyqsha dәmdi bolsyn dep baylar qúima kýmis - taytúyaq salghan. Qymyzdy kýmis ydysqa qúisa, dәmi bal tatidy degen sóz bar halyqta.
Qazaqstannyng ýsh jeri - Qazyghúrt, Bayanauyl- Kókshe, Marqakól - Altay qymyzy erekshe.
Qymyzdy sabada saqtaydy. Ony bes biyening terisinen jasaydy. Baylardyng sabasyna 35-40 shelek qymyz syyady. Múnday sabalarmen as, toygha qymyz aparylady. Arqada shúbyrtpaly Aghybay batyrdyng bes biyening terisinen jasalghan sabasyn eki týie kóterip jýrgen deydi etnograf A.Toqtabay. Eki týiening ortasyna keregeni jalpaghynan jatqyza baylap, ýstine sabany qoyghan. Múnday sabany kiyiz ýy jabyghynan atqa minip túryp pisken. Sabanyng odan ýlken «Tayjýzgen» degen týrin 10 jylqy terisinen istegen. Arqada Nayman ishindegi baghanalylarda jii kezdesken. Múnday sabalardy arnauly qos donghalaqty arbagha salyp, birneshe atpen tartqan. Syiymdylyghy 100 shelek. Sabadan ózge de ydys týrleri mol bolghan. Ol turaly әngime de bólek. Qysqasy, qymyzdyng paydasy úshan-teniz, aityp tauysa almaysyz!
- Jylqy malynyng kiyesi turaly ne aitasyz?
- Attyng kiyesi turaly әigili kino sheberi Asanәli Áshimov aghamyz bylay degen edi. «Sh.Uәlihanov turaly kino týsirilimi kezinde Shoqannyng rólin somdaghan úlym Saghidyng astyna mingen aqbozy týsiru alanynda sharshaghan, әlde mezi boldy ma, iykemge kónbey minez kórsetti.Ashu qysqan men atty qatty jekip, basynan qamshymen úrdym. Ómiri betime kelmegen úlym: «Agha, toqtat!» dep, qatty dauys kóterip, qolymnan qamshyny júlyp aldy. Sabama týsken song atqa qarasam, kózinen jas móltildep túr eken. Allanyng qúdireti, kóp úzamay kózimning qarashyghynday qos qúlynymnan aiyryldym. Sonda meni attyng kiyesi úrdy ma deymin. «Sol sәttegi attyng janary esimnen ketpeydi» dep kýrsingen edi kinoger aghamyz.
Qazaq halqynyng úghymynda atty basqa, kózge sabaghandy jaqsylyqqa jory bermeydi. Qazaqtyng kóptegen jyr-dastandarynda batyrlar ózderining sýiikti atymen adamsha syrlasady, olardyng ghashyq jarlary batyrdyng mingen atyn kórgende, onyng ózin kórgendey kýy keshedi. Demek, jylqy adamdar arasyndaghy ruhany dәneker. Eng bastysy - dostyqtyn, senimnin, mahabbattyng jarshysy. El men jerding kórki.
Ángimelesken
Aqtan QONYR
«Ayqyn» gazeti