Preziydent N.Á.Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» maqalasy tәuelsiz Qazaqstan memleketindegi qazaq qoghamynyng býgingi kelbeti men keleshekke senimdi enuining kýretamyrly jayttaryn aiqyn anyqtaghan auqymdy da naqty, maniyfest dengeyindegi baghdarlamalyq qújat deuge tolyq negiz bar.

Qas qaghymda ózgerip jatqan qazirgi әlemde baghyty búlynghyr tarihy kezenderding bastaluy, әsirese halyqaralyq sayasatta keshe ghana shekarasy berik, irgesi býtindey kóringen derbes memleketterding kýtpegen jerden ishki berekesi ketip, shanyraghy shayqalyp otyrghany әbden oilandyrady. Múnday qasiretti jayttardyng týp-tórkinine ýnilgende, elding eldikten aiyryluynyng basty sebepterining biri – últtyq birliktin, úlystyq tútastyqtyng qalyptaspaghandyghynan tuyndaghany angharylady. Yaghni, bir elding ishinde ómir sýrgenimen, belgili toptardyng bólek aimaqtarda shoghyrlana ornalasuy, әrtýrli tilderde sóilep, ózgeshe әdet-ghúryp, salt-dәstýr, diny nanym-senim ústanuy. Ol azday, mýddeli syrtqy kýshter búlardyng arasynda memleketting resmy iydeologiyasynan basqa, әdette, mýlde qarama-qarsy ústanym men iydeologiyany qoldan kelgen barlyq tetikterdi paydalanu arqyly tarata bastaydy. Aqyrynda, eldik tútastyqtan aiyrugha, eng ókinishtisi eshbir jazyghy joq qarapayym beybit túrghyndardyng qisapsyz qyrghyny men orasan zardap sheguine әkelip soghatyn ishki janjal, týbinde azamattyq soghys oty tútanady.

Mine, sondyqtan Preziydent maqalasyndaghy  sanamyz isimizden ozyq túruy tiyis degen qaghidanyng terendigi kelip shyghady. Tipti, ol sayasy jәne ekonomikalyq damudy tolyqtyryp qana qoymay, olardyng ózegine ainalatyny tújyrymdalghan. Rasynda, býginde irkittey irigen Iraq, Libiya, sonday-aq Siriyanyng túrghyndarynyng ekonomikalyq, әleumettik  jaghdaylary tómen bolmaghandyghy ayan. Sondyqtan basqa salalardaghy janghyru qúr janghyryqqa ainalmauy ýshin, eng aldymen últtyq kodyndy saqtay biluding kýn tәrtibindegi basty mәselege ainalghany kәmil. Al, últtyq kodynnyng ózegi, әsirese qazaq halqy ýshin, ana tilinde túrghandyghy aspandaghy aiday aqiqat. Úzaq merzimder kóshpeli ómir saltyn ústanghandyqtan, bizding zamana synynan sýrinbey ótken ozyq dәstýrlerimizding altyn dingegi ózgelerdey piramida, saray, qorghan tәrizdi kózge kórinetin zattyq belgide emes, tilimizding tereng qatparlarynda saqtalghan qasterli úghym-týsinikter, qasiyetti qaghidalarda túr. Endeshe, maqaladaghy  «janghyru últtyq-ruhany tamyrdan nәr ala almasa, adasugha bastaydy» degen pikir býgingining basty úranyna ainaluy lazym.

Tәuelsizdigimizding alghashqy shiyrek ghasyrynda belgili sebepterge baylanysty negizgi kýsh-jiger ekonomikalyq, syaasy salalargha oiysyp, әdebi, mәdeni, ruhany qúndylyqtar ekinshi qatarda qalyp otyrdy. Ishki sayasatta últtyq janghyrudan búryn últaralyq kelisim joghary túrdy. Olay boluynyng da ómirshendik talaptary boldy. Babalardan miras bolghan, qanyna singen izgi qasiyetteri joghary halyq býtindey bir kezeng óz ýkimetining óz tilinde sóilemeuine de toleranttylyq tantyp, ýnsiz týsinistikpen tosyp keldi. Dey túrghanmen, qazaq qoghamynyn, sonyng ishinde qazaq tildi qalyng qauymnyng ózekjardy, tipti janayqayynyng tiyisti oryndarda qajetti dengeyde estilmey qala berui últtyq janghyrugha emes, әsirese jas buyn arasynda «qanghyrugha», yaky aldymen toryghushylyq kónil-kýige úshyrap, odan adasushylyqqa, teris әleumettik әreketterge, sonyng ishinde shet elderden kelgen jat diny aghymdar men iydeologiyagha boy úruy tәrizdi barynsha qaterli baghytqa bet búruyna әkelip soqtyrdy. Sondyqtan Elbasy tútas qoghamnyng ghana emes, әrbir qazaqstandyqtyn, jýrek týkpirindegini aqtarghanday, ghasyrlar qoynauynan jetken babalar ýni (jyraular poeziyasy dep týsindik), Abaydyng danalyghy men Áuezovtyng ghúlamalyghyna, Qúrmanghazynyng kýilerine sýiene otyryp sanasyn janghyrtudyng asyl arnalaryn belgilep berdi.

Naqtyraq kelgende:  bәsekege qabilettilik, pragmatizm, últtyq biregeylikti saqtau, bilimning saltanat qúruy, sananyng ashyqtyghy jәne ózge de naqty maqsattargha qol jetkizuding joldary men mәni týsindirilgen.

Býgingi Qazaqstan dýniyejýzilik qoghamdastyqtyng ajyramas tolyqqandy mýshesi bolghandyqtan, jahandyq әlemmen qabyspaytyn keybir daghdylar men әdetterden aryla otyryp, últtyng damuyna kedergi bolatyn ótkenning kertartpa tústaryn mansúqtau arqyly janghyru úsynylady. Memleket basshysynyng tújyrymdaghanynday, rasynda, «keregemizdi keri tarttyryp» túrghan jayttar da jeterlik, olar: jeng úshynan jalghasqan jershildik, tamyr-tanystyq, ysyrapshyldyq pen astamshylyq, danghoylyq pen kerdendik, orynsyz saltanat, qanaghatsyzdyq pen ýnemsizdik. Órkeniyetilikke emes ósekke, ziyalylyqqa emes ziyandyqqa, parasattylyq emes pasyqtyqqa, izgilikke emes ibilistikke laqtyratyn múnday «ghúryptardan» dereu qútylyp, naqty maqsatqa jetuge, bilim alugha, saluatty ómir saltyn ústanu, kәsibiylikke jetkizetin últtyq pragmatizmge shaqyrady Núrsúltan Ábishúly. Qazaqstannyng ózge óner, bilim bar júrttarmen terezesi teng bolyp damuyna opa bermey otyrghan jeng úshynan jalghasqan jershildik pen tamyr-tanystyqtyng tamyryn qiyp, әrkimning jeke ýlesin, kәsiby biliktiligin baghalaytyn meritokratiyalyq qoghamdy tolyq qúrmayynsha, keleshek joq.

IYә, Abay aitqan «tughanda dýnie esigin ashady ólen»-nen de aiyrylyp, qazirgi kezende qazaq qoghamynda shildehanadan bastap jalghasyp beretin tym-tym asta-tók toylar, mәni men maghynasy mýlde eskirgen yrym-jyrymdardy tútas reformalaytyn, búlardyng konsepsiyalaryn qazirgi zaman talaptaryna say týbegeyli ózgertetin uaqyt bayaghyda jetti. Búl jóninde jogharyda aitylghanday janayqayy jete bermeytin ziyalyq qauym aityp ta jazyp ta keledi. Birqatar elder arnayy zang da qabyldady. Amerika, Europanyng damyghan alpauyt memleketterining Tәuelsizdik kýnine oray ótkizetin resmy diplomatiyalyq qabyldaularynyng ózi qazaq toyyna ketetin shyghynnyng jýzden bir bóligine ótkiziletindigin kózimiz kórip jýr. Solardy sókken adamdy kezdestirmedik.

Últtyq janghyruda orasan zor mәni bar otandyq búqaralyq aqparat qúraldarynda, birinshi kezekte, qazirgi shou-shylar men «júldyzshalardyn» ermegine ainalghan qazaq televiydeniyesindegi arzan danghoylyq pen danghazylyqty dereu toqtatu qajet. Aqparat qúraldary Elbasy úsynghan «Tughan jer» baghdarlamasyn, «Janynda jýr jaqsy adam» tәrizdi jobalardy jýzege asyryp, adal da eren enbekterimen eldi algha tartyp kele jatqan, tasada qalyp ketken arda azamattardyng úlaghatty ómir joldaryn nasihattaugha bet búrsyn.

«Sifrly Qazaqstan», «Ýsh tilde bilim beru» (búghan qatysty halyqpen aqyldasatyn jayttar bar) tәrizdi baghdarlamalargha kirisken Qazaqstannyng jahandyq әlemmen qabyspaytyn bir jayty – kirillisadan ketip, latyn әlipbiyine auysu ekendigi basy ashyq mәsele. Latyn әlipbiyine ótu – órkeniyetti әlemning qaqpasynan syghalamay, ony aiqara ashyp kiru degen sóz.

Áleumettik jәne gumanitarlyq bilimimizding úzaq jyldar boyy bir ghana ilimning ayasynda shektelip, dýniyege tar kózqaraspen qaraugha mәjbýrligimizden shekken zardabymyzdyng ornyn jedel toltyruymyz ýshin  әlemning ýzdik 100 oqulyghyn qazaq tilinde shygharudyng úlaghatty nәtiyjesin asygha kýtemiz. Búl orayda elimizding shet memleketterde jetkilikti merzim qyzmet etip kele jatqan, ana tilimen qatar birneshe tilderdi jetik mengergen diplomatiyalyq qyzmetkerlerding әleuetin paydalanugha әbden bolar edi.

Preziydent N.Nazarbaevtyn, shyn mәninde, barsha qogham Últtyq janghyrugha Ýndeu retinde qabyldaghan maqalasynda bayandalghan tújyrymdardyng iske asuy - jeti atagha deyin qyz alyspaytyn tegi, geni taza, jeti tilde mýdirmey sóileuge, jetpis ónerdi iygeruge qabiletti qazaq halqynyng bauyrlas, tamyr diasporalardy bauyryna tarta otyryp, jiyrma birinshi ghasyrdyng jahandyq kartasynda eshkimge úqsamaytyn, derbes orny bar, darhan da dara, mәrtebeli memleket bolatyny kәmil!

Múhtar Kәribay

Abai.kz