Barlybektanugha qalay keldim?

Men, Almaty oblysynyng Aqsu audanyna qarasty Arasan degen eldimekende dýniyege kelippin. Búl ónir – respublika júrtshylyghyna, alys-jaqyn shet elderge ózining shipaly da emdik qasiyeti zor suymen tanymal edi. «Qapal –Arasan» dep atalatyn shipajayy bar. Sol ónirdegi Barlybek Syrttanov atyndaghy orta mektepti tәmamdap, «qazaq tili men әdebiyeti» mamandyghynyng qyr-syryn jetik mengerip, mamandanu ýshin respublikalyq grant joldamasy arqyly Torghay ónirindegi Ybyray Altynsarinning esimin iyelengen Arqalyq memlekettik pedinstitutynda oqydym. Studenttik jyldary ústazym әri ghylymy jetekshim Aybek Qaliyevting tikeley tapsyrmasymen Alash әdebiyetin diplom júmysyna taqyryp retinde bekitip, osy saladaghy keybir mәselelerdi zerttey bastadym. Mine, sodan beri osy – alashtanu salasyna mamandanyp kelemiz.

6 synypta oqyp jýrgenimde, yaghni, 2006 jyly bizding mektepte Barlybek Syrttanúlynyn  140 jyldyq mereytoyy qarsanynda  ghylymy konferensiya ótken-di. Synyp jetekshim, ghylym salasyna baulyghan alghashqy ústazym – Qarlyghash Núrmúhanqyzy oqushy tiline layyqtap,  «Barlybek Syrttanov jәne onyng ýzengiles dostary» dep atalatyn bayandama jazyp berdi. Men osy bayandamany oqushylar konferensiyasynda oqyp, qayratker Barlybek turaly alghash ret kólemdi mәlimet alyp em... Keyin studenttik jyldary «Qazaqstan tarihy» pәninen B.Syrttanúlynyng qoghamdyq-sayasy qyzmetine baylanysty referat jazghanym jәne bar. Zadynda, Barlybek turaly jazylghan zertteu enbekteri men estelikter sany – óte az. Osy kýni júrttyng bәri búl túlgha turaly mәlimetti professor, zanger-ghalym marqúm Sәken Ózbekúlynyng enbekterinen bilip jýr. Sәken Ózbekúly – Barlybektey túlghanyng baghyn ashyp, halqymen qayta qauyshtyrghan ghalym!

2016 jyly – Barlybek Syrttanúlynyng tughanyna 150 jyl tolghan-dy. Alayda, onyng toyy elenbey, tasada qalyp qaldy. Tek tughan ólkesi Aqsu audanynda jergilikti halyqtyng úiymdastyruymen shaghyn toy úiymdastyrylghany bolmasa, basqa eshtene jýzege asyrylmady. Al, biyl – «Alash!» úrandy halyqtyng atoy salyp, úran tastap, sauyn aitatyn jyly. Alash partiyasy men Alash Orda ýkimetining qúrylghanyna túp-tura jýz jyl uaqyt ótipti. Bizding Barlybek – alghashqy qazaq oqyghandarynyng biri. Sankt-Peterbordaghy Imperatorlyq uniyversiytetting shyghystanu fakulitetin kýmis medalimen tәmamdaghan neken-sayaq qazaqtyng biregeyi. Alashtyng ýlken oqymystysy 1911 jyly ýzengilesi әri tól qúrdasy Álihan Bókeyhannyng tapsyrmasymen «Qazaq elining ustavy» dep atalatyn qazaqtyng alghashqy konstitusiyalyq enbegin jazyp shyqty. Álihan, Ahmet, Mirjaqyptarmen qatarlasa jýrip, Alash qozghalysynyng teoriyalyq negizin saldy. Múrattas, mýddeles bauyrlarymen birge: «Jasasyn, Alash, jasasyn!» deytin zamangha bar ynta-jigerimen nyq qadam basyp edi, amal neshik, keudege týsken qúrt auruy dendep, alqymnan alyp, qan týkirip, aqyry 1914 jyldyng 26 qarashasynda ghúmyr-japyraghy ýzildi. 48 jastaghy Barlybek fәny ghúmyrdan baqigha attanghanda, «Qosh, qaraghym, Bәke!» dep jýregi qars airylyp Álihan qaldy anyrap, «Qayran, Bәke!» dep shәkirti Múhamedjan Tynyshbayúly qalyp edi  bozdap. (Á.Bókeyhan, «Barlybekti úmytpasqa», «Qazaq» gazeti, 1914, № 90. 16 dekabri; M.Tynyshbayúly, «Barlybek Syrtanov», «Qazaq» gazeti, «Qazaq»,1915, №95,96). Últy ýshin «jýrek mayyn sham qylghan» Alash qayratkeri barlyq qazaqtyng jiylyp, «Alash tuy astynda...» bolghan zamanyna jetpedi. Eger bekzat Barlybekting ghúmyr-dәureni erte ayaqtalmaghanda, zamandasy Álihanmen qatar jýrip, «Alash Orda» últtyq-territoriyalyq memleketin qúrysar edi; qazaqtyng konstitusiyalyq qúqyghyn qorghaytyn taghy da basqa zang jobalaryn jazar edi; keleshek jastary ýshin oqu qúralyn dayarlap, ózining joldastarymen birge qazaq ghylymynyng irgetasyn qalar edi. IYә, osylay isteytin edi. Sodan song ol da... stalindik repressiyagha úshyrap, týrmeli qughyn, sirgeli sýrgindi kórip, atu jazasyna kesiletin edi...

Sonymen, ne kerek, Alashtyng 100 jyldyghy ayasynda Barlybek Syrttanúlynyng ghylymiy-shygharmashylyq ghúmyrnamasyna sholu jasap, túlghanyng ónegeli isterin úrpaqqa nasihattaudy qolgha aldyq. Kýnnen-kýnge әr jerden tirnektep izdegen ruhany qazynany jýrek týbinen jalghannyng jaryghyna shygharugha mýmkindigimiz artty. Mýmkindik artqannan keyin, qolymyzdy shiderlemedik...  Osy jyldyng 23 qantarynda belgili qogham qayratkeri, ghalym, qazaqtyng qayratker qyzy Gýlsha Tәnirbergenqyzymen kezdesip, mәn-jaydy bayandap, ol kisiden birqatar tarihy qújattardy alghan edik. Qolgha týsken tarihy qújattar – Gýlsha apaydyng әkesi, belgili qalamger, ólketanushy Tәnirbergen Qalilahanov esimdi aqsaqalgha tiyesili. Kezinde Tәnirbergen aqsaqal Alash qayratkerining úrpaqtarymen jaqyn aralasyp, Bәkeng jayly ghylymiy-izdenis júmysyn jýrgizipti. Búny – bizding qolymyzgha týsken qújattar aighaqtaydy. Tәnirbergen atamyzdyng jeke múraghatyndaghy qújattyng biri – Kәke (Abdulqadyr) Barlybekúlynyng ómirbayan ýlgisinde jazylghan kýndelik-dәpteri. Búl kýndelik – osy uaqytqa deyin esh jerde jariyalanbaghan jәne ghylymy ainalymgha týsken emes. Kýndelik osy túrghydan alghanda manyzdy hәm salmaqty bolyp otyr.  Búl kýndelikting tarihy manyzy – Barlybektey arystyng tughan jeri, ósken ortasy, ata-anasy, jan-jary jәne úrpaqtary turaly jazylghan derekterding shynayylyghynda.  Abai.kz aqparattyq portalynyng oqyrmandaryna osydan 50 jyl búryn jazylghan kýndelikti sol qalpynda, esh ózgerissiz úsynyp otyrmyn. Qabyl alynyzdar!Eldos Toqtarbay,

әdebiyettanushy

***

Kәkening kýndelgi

Ómirbayan

Men, Abdil-Qadir (Kәke) Barlybekúly Syrtanov 1898 jyly 21 iinide Almaty qalasy Baribaev kóshesi №5 (ontýstik jaghy) Yunnyh-Komunar kóshesi №11 ýide, ortasha auqatty semiyada tudym.

Sheshemiz sauatsyz – Erkejan Atalyqqyzy. Tórkini – Qapal-Arasan manyndaghy túrghynnan, Tóre-Tólengit eli. Sheshemizding әkesi Atalyq enbekshi kedey adam bolghan. Arasandaghy qazaq-orystardyng siyryn baghatyn. Sheshesi Qyrmyzy sheber, on sausyghynan bal tamaghan. Sheshemiz 1942 jyly mart aiynda qaza tapty. (Sol Jansýgirov poselkasynda túratyn Rahima kisi Júmabaeva nemere sinlisi, Qasymov Bayghaly biledi).

Ákem Barlybek Syrtanúly Syrtanov Aqsu audany qazirgi Shoqan Uәlihanov atyndaghy sovhozdyng №2 Sýttigen fermasy ornalasqan jerde 1866 jyly tughan. 1914 jyly 1 / XI de Sýttigen-Bólek, Búrghan degen jerde 48 jasynda qaza boldy.

Barlybek, Túrlybekterding әkesi Syrtan oqugha Almatygha attandyrady. Ekeui gimnaziyada oqidy. Gimnaziyagha týsuine, oquyna Qapal uezining nachaliniygining tilmashy Janghazy degen adam sebep bolady. (Janghazy – Arasannyng Suyqsayyn mekendegen kedey sharua semiyasynan uchiliyshe bitirgen adam eken. Ruy – Baqy).

Barlybek Syrtanov Almaty ( ol kezde Vernyy gimnaziyasyn altyn medalimen bitirip, Leningrad (Sankt-Peterburg) qalasyndaghy uniyversiytetting arap tili fakulitetine emtihansyz týsip, ony kýmis medalimen bitiredi. Sodan Tashkenttegi Sredne-Azyatskiy upravleniada qyzmette bolyp, 1894-1895 j. Almatyda- Vernyide oblostnoy upravleniada chinovniyk-perevodchik qyzmetinde bolyp, 1908-1909 jyldar qyzmetinen bosanyp, 42-43 jasynda Sýttigen-Búrghan boyyna kóship barady. Qyzmetinen bosau sebebi 1-shi ol kezde auyru bolady, 2-shi sayasy kózqarasy senimsiz dep tabady. Ýitkeni 1905-1906 jyldarda Pakatilov degen jandaral aldynda (Vernyida) tilmash bola jýrip, qoghamdyq júmystarmen shúghyldanady:

1) 1905-6 j.j. Panfilov pen Yunnyh-Komunarov kóshesining týiisken jerindegi ýide (Qazirde detbolinisa) birinshi músylmandar kitaphanasynyng ashyluyna kómek beredi;

2) Jetisu guberniyasyna qarasty Qazaq, Qyrghyzdargha qystaq salyndar, jerdi mekendep, túrghyn el bolyndar, mektep ashyndar, mektep salyndar degen iske kirisedi. (Búl turaly qolda derekter, dәlelder bar).

3) Patsha ýkmetining sayasatyn syn kózben qaraghan qazaq, tatar oqyghandarymen sybaylas bolady;

Qazaqtyng ataqty oqymystysy – Qarataev Baqytjan siyaqty adamdarmen birge oqyp, birge bolghan.

Mysaly, Balyqty tauynyng ýstindegi Aqtasty Qonyrskiy degen eki qystaqty saldyruda zor qatnasy bar. Jane Qaraghashtaghy Maman-Túryspek mektebtyng salynuynada kómegi bolghan.

4) Sol kezdegi Tasbeget-Abakum kazak orystary Aqsudyng suyn qarapayym qazaqtargha uaghynda bermey zorlyq jasaghan uaqighalaryna Barlybek aralasady. Ayta berse, Barlybekting әdildik-momyndyq turaly kóp enbegi bar eken.

Barlybekte 2000 mynday sayasy jәne basqa týrli kitaptarda bolghan (Men de spisogy bar). Ol kitaptardy Iliyas Jansýgirov múghalim bolyp jýrgende paydalanyp, kerektisin alyp-saqtapty berip jýrgen.

Barlybek Syrtanov sol zamandaghy politsanyng baqylauynda bolu kerek. Mysaly, 1912-1913 jyldar Qapal uezdnyy nach-ktyng pomoshniygi, sol kezdegi Arasan elining volostnoy upraviytelimen 4 ret kelip ýidi tintip kitaptardy oiystyrghan, sonda men auyldamyn.

5) Qazaq, qyrghyz balalarynyng talaptylaryn oqugha týsiruge kómek beredi. Mysaly Toqash Bokiyn, Oraz Jandosov, Júbanysh Bóribaev t.b. Búdan basqada kóptegen kóp әleumettik júmystary tolyp jatyr. Onyng bәrin aityp jetkizuge negizgi derekterdi uaqyt kóp kerek.

Men, Syrtanov (Kәke) Abdil-Qadyr (Qadyr) Barlybekúly alty jarym jasymnan oqyp, hat tany bastadym. Almatyda músylmansha Ilham bay mektebinde eki jyl, ozat gimnaziyada alty jyl oqyp, 1912 jyly týrli sebepterden gimnazia bitire almadym. 1918 jyly iini, iili ailarynda Aqsu audanyna sovet ýkimeti uaqytsha ornady. Ol kezde men auylda mal baghatynmyn. Men, 1920 jyldan bastap 1958 jylgha deyin qyzmet atqaryp, qazyr pensionermin. 1920 jyly Aqsu bolysyna Beysembaev Esmurat bolys revkom bastyghy bolyp kelgende, men ýshinshi auylda auylrevkomynyng mýshesi jәne qatshysy bolyp qyzmet atqardym. 1921 jyly fevrali aiynda meni Aqsudaghy volrevkom qaramaghyna aldy. Onda jogharydan kelgen qaghazdardy kóshirip, auyl-auyldargha taratyp, ýgit-nasighatshy taratushy boldym.

Sol jyldary obkomnan kelgen .... Orazalin joldastyng úsynysymen Aqsuda qazaq-tatar kórkem ónerpazdar ýiirmesisin úiymdastyryp, onyng repertuaryn jetildirip jәne spektakildi qongdy úiymdastyrdym.  Sol jyly yaghny 1921 j. Apreli aiynda meni armiagha aldy. Lepsi jaqtaghy kóterilgen aqtardyng bandylarymen kýresu júmysyna Aqsu revkom VKP (b) partiyasymen voprevkom jiberdi. Lepsi uezi, Ýsh-Aral, Alakól audandarynda eki ay jýrip, tapsyrylghan qyzmetti atqaryp qayta oraldym. 1922 j. Yanvari aiynan 1922 j. Dekabirine deyin Qapalda volispolkom predsedateli qyzmetin atqardym.

1923 jyly yanvari aiynan iili aiyna deyin Aqsudaghy volispolkom predsedateli bolyp qyzmet istedim.1923 jyly sentyabri aiyna deyin Aqsu volkom partiyasy men volispolkomnyng tapsyruymen 3-shi auyl Sýttigende tórt klastyq mektep salu júmysymen shúghyldandym. Aul aktivterining kómegimen mektep salynyp, balalar oqy bastady. J. Jetekbaev Qasymbay sol mektepte múghalim boldy.

1923 jyly sentyabri aiynan bastap Qapalda halyq sot qyzmetin atqardym. 1924 jyly Taldy-Qorghanda upolnochennyy gubernskogo suda bolyp istedim. 1925 jyly Almatydaghy gubernalyq sottyng alqa mýshesi qyzmetinde boldym. 1926 jyl – 1928 jyl apreli aiyna deyin Jarkent, qazirgi Panfilov qalasynda gubernalyq sottyng upolnomochennyy bolyp jәne Jarkent uezinde sudiya qyzmetin atqardym.

1928 j. Apreli aiynan dekabri aiyna deyin Almatyda gubernalyq sottyng zampredi qyzmetinde boldym. (Pred guberda Syrgabekov Nyghmet bolyp edi). Alty jyl sot júmysyndaghy dokumentter mende qyzmetti jaqsy atqarghanym ýshin qúrmetti qaghazdar mende. 1928 jyly dekabride sot júmysynan bosap, Ile ózeni stansisy nachaliniygining 2-shi orynbasary bolyp istep, 1930 j. avgust aiynda ol qyzmetten bosadym.

Osy uaqyttan bastap Aqsudyng 3-shi auyly «Sýttigen» taghy basqa 3-shi auyl qaramaghyndaghy eldi aralap, kolhoz úiymdastyruda belsene júmys atqardym. 1930 j. oktyabri aiyna deyin (spravka bar). 1930 j oktyabri aiynda Almaty kelip, qalalyq avtotransport úiymynyng qyzmetine kirip, Qazaqstanda birinshi ashylghan 6 ailyq kursini bitirip, sol avtotransport basqarmasynda shofer-vulkanizator bolyp sol jyly avtotehnikumda oqydym.

1933 jyly iili aiynan avtoshkolda avtomobilden jәne qaladaghy kóshe qozghalysynan sabaq ýzdiksiz qyzmet atqaryp, 1958 jyly 10 iiliden pensionermin.

Birneshe ondaghan jyldar boyy ýzdiksiz júmys istegenimdi qúrmettep, avtoshkola kollektiyvi demalysqa shygharyp saldy. Qazir avtokollektiv bergen ýide túramyn. Almaty qalasy Shevchenko kóshesi №174 D, kv 3, teefon 4-42-37.

1920 jyldary partiyalyq qyzmetke kirip, 1924 jyly partiya mýshesine kirdim. 1930 jyly týrli sebepterden partiya qatarynan shyghyp qaldym. Áriyne, ótken uaqyt pen qazirgi uaqyt birdey emes qoy. Men úzaq uaqyt tergeude jәne baqylauda jýrippin. Baqylau 1956 jyly siz baqylaudan bossyz degende ghana biraq bildim. Mine, osynday aqty qara dep, shash al dese basa alghan zaman edi ghoy ol uaqyt. Orta derejeli bilim boldy.

Ómirlik joldasym – Orazbekqyzy Syrtanova Gýlish qazir 66 jasta. Qazir ýsh úl, ýsh qyzymyz bar. Bir úlymyz Bayan Syrtanov 1941 jylghy Otan soghysynyn, kóp .... ishinde ketti.

Ýlken qyzym Qaraghandydaghy glaznoy institut vrach jәne medinstitutta múghalim, partiya mýshesi;

Ortanshy qyzym Kegen audanynda vrach- VLKSM;

Kishi qyzym – VLKSM, Almaty medinstitutynyng songhy kursynda oqyp jýr.

Ýlken úlym Sovet minstirde;

Ortanshym avtoshkolda – múghalym – instruktor;

Kishi úlym, zam.minsterstva avtotrans songhy qyzymnan basqalardyng bәri de semiya qúrghan. Nemerelerim ósip jatyr. Aldy instituttyng 5 kurssinde. Kishileri det.sad, besikte.

Istegen qyzymetterime baylanysty alghan syilyqtarym tómendegishe:

1. Birinshi bes jyldyqtyng oryndaluyna baylanysty «1932 goda zavershayshego pyatiyletku orden-znak 1917 SSSR. 1932.
2. Medali za doblestnyy trud Velikoy otechesti.voyne 1941-1945 g.g.
3. Znak otlichnik Sosialisticheskogo sorevnovaniya ministertvo avtotransporta KazSSR.
4. Radiopriyemnik «Aktava» za horoshui y bezuprechnuu rabotu.
5. Televizor «Start 2» s uhodom na pensii.
6. Delovoy otzyv y blogadarnosti ot prizidiuma Djargentskogo ueznogo ispolniytelinogo komiyteta nyne Panfilovskiy r-n, Djetysuyskoy obl. Ot 11 – go marta 1928 g za №38/0/10.
7. Jeti dana gramotalar, onyng beseui qúrmetti – nagradtaldym.

Ony avtotransport kollektivy jәne profsoizdyq respublikalyq komiyteteti nagradtaghan bolatyn.

Kóptegen alghystar men zattay syilyqtar aldym.

Mine mening tirshiligimdegi qysqasha ómir tarihym men istegen júmystarym.

19  IV 1967 jyl, Kәke Syrtanov

Kәke atamyz jazghan kýndelikting  birinshi beti

Barlybek Syrtanúly

Kәke (Abdulqadyr) Barlybekúly

Kәkening otbasy. Fotosuret – Qaraghandy qalasynda túratyn Kәkening qyzy 96 jastaghy Mýgilsim әjening jeke múraghatynan alyndy.

Abai.kz