Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2687 0 pikir 16 Qazan, 2010 saghat 13:10

Ómirjan Ábdihalyq. Ádeby sananyng aiqayy (Áliya Bópejanovanyng súhbatynan keyingi oi)

Jalpy, men әdebiyet qoghamnyng ainasy, tipti ol kórkem ainasy degenge kelispeymin. Aytalyq, osydan birneshe jyl búryn "Jas qazaq" gazetinde jazushy Quandyq Týmenbaydyng "Úyabasar" degen әngimesi shyqty. Ángimening iydeyasy әkesiz úrpaqtyng payda boluy men úrpaq aldyndaghy jauapkershilikti sezinbeytin qogham mýsheleri turaly dәlirek aitqanda, jezókshe qyzdyng ómirge bala әkelui jóninde. Búl әngime Júmaghaly Sayyn kóshesi jezókshelerge toly kezde jazylghan jәne sol kóshe jadym janyldarmasa, әngimede aitylady. Qazir ol kóshede jenil jýristi biykeshter túrmaydy. Yaghny kórkem әngimening de qúny joghaldy degen sóz. Eger búl әngime jezókshe әielding bolmysy, tanymy, tabighaty, psihologiyasyn jan-jaqty ashatyn shygharma bolghanda onda ol naghyz әdeby tuyndy bolar edi. Siz Múhtar Omarhanúlynyng "Qaraly súlu" degen әngimesin oqyp kórip pe ediniz? Mine, naghyz kórkem shygharma. Jәne búl mәngilik tuyndy. Yaghny әdebiyet adam janynyng júmbaghy onyng ómirdegi týrli jaghdaylardaghy qúbylu, ósu, toqyrau, jetilu degen siyaqty mәngilik súraqtargha jauap izdeui kerek. Bir sózben aitqanda, әdebiyet mәngilik dýniyelerdi qozghauy jәne sóz etui tiyis. Súhbatta jurnalist taghy qaytalaugha úrynyp, qoghamdaghy, sayasy biyliktegi qalyptasyp otyrghan jaghdaylardy nege kótermeydi dep súraq qoyady. Keshiriniz, mәrtebelim, әdebiyet eshqashan mәsele kótermeydi jәne onyng sheshilu joldaryn úsynbaydy.

Jalpy, men әdebiyet qoghamnyng ainasy, tipti ol kórkem ainasy degenge kelispeymin. Aytalyq, osydan birneshe jyl búryn "Jas qazaq" gazetinde jazushy Quandyq Týmenbaydyng "Úyabasar" degen әngimesi shyqty. Ángimening iydeyasy әkesiz úrpaqtyng payda boluy men úrpaq aldyndaghy jauapkershilikti sezinbeytin qogham mýsheleri turaly dәlirek aitqanda, jezókshe qyzdyng ómirge bala әkelui jóninde. Búl әngime Júmaghaly Sayyn kóshesi jezókshelerge toly kezde jazylghan jәne sol kóshe jadym janyldarmasa, әngimede aitylady. Qazir ol kóshede jenil jýristi biykeshter túrmaydy. Yaghny kórkem әngimening de qúny joghaldy degen sóz. Eger búl әngime jezókshe әielding bolmysy, tanymy, tabighaty, psihologiyasyn jan-jaqty ashatyn shygharma bolghanda onda ol naghyz әdeby tuyndy bolar edi. Siz Múhtar Omarhanúlynyng "Qaraly súlu" degen әngimesin oqyp kórip pe ediniz? Mine, naghyz kórkem shygharma. Jәne búl mәngilik tuyndy. Yaghny әdebiyet adam janynyng júmbaghy onyng ómirdegi týrli jaghdaylardaghy qúbylu, ósu, toqyrau, jetilu degen siyaqty mәngilik súraqtargha jauap izdeui kerek. Bir sózben aitqanda, әdebiyet mәngilik dýniyelerdi qozghauy jәne sóz etui tiyis. Súhbatta jurnalist taghy qaytalaugha úrynyp, qoghamdaghy, sayasy biyliktegi qalyptasyp otyrghan jaghdaylardy nege kótermeydi dep súraq qoyady. Keshiriniz, mәrtebelim, әdebiyet eshqashan mәsele kótermeydi jәne onyng sheshilu joldaryn úsynbaydy. Búl qyzmetti, bәlkim siz estimegen bolarsyz, ghasyrdan astam uaqyt boyy jurnalistika kóterip keledi jәne onyng negizgi qyzmeti bolyp sanalady.

Bir qyzyghy, biz әdebiyette ótken ghasyrdyng әdeby mәselesimen talmay tipti keyde qúnyghyp ainalysyp kelemiz. Búl bizding әdebie sanamyz jana zamandy әli jatyrqaydy degen sóz. Aytalyq, qalamaqy, әdeby prosess, kitap taralymy jәne qazaq qalamgerlerining últtyq mәseleni janasha qyrynan emes, taptauryndy jolmen kótere berui jәne әdeby buynaralyq baylanystyng sapasyzdyghy osynyng bәri jana qoghamdy qabylday almay shiryqqan әdeby sananyng aighayy. Jәne de shapanqúmarlyq pen ataqqúmarlyqtyng júqpaly әdeby dertining әli kýnge emi tabylmauy onyng әdebiyetke endi aralasa bastaghan azamattargha júqpaly auru retinde taraluy da sol әdeby sananyng týley almaghan kóterem beynesin kórsetedi.

Tipti, kerek deseniz, bizding әdeby sanamyz artta qalghan. Aytalyq, biz әli kýnge alpysynshy, jetpisinshi jyldary jazylghan kórkem shygharmalardy prozada Múhtar Maghauinnin, Ábish Kekilbaevtyn, Oralhan Bókeydin, Tólen Ábdikting al, poeziyada Tólegen Aybergenovtin, Júmeken Nәjimedenovtin, Múqaghaly Maqataevtyn, Esenghaly Raushanovtyng shygharmalaryn auzymyzdyng suy qúryp, tamsanyp kýni býginge deyin aitamyz. Búl degeniniz, otyz jylgha tarta uaqyt ishinde bizding әdeby sanamyzdy týletetin, kelesi bir biyikke kóteretin shygharmanyng ómirge kelmegenin aighaqtaydy. Yaghny әdeby sanamyz sal bola bastaghan. Al, eger әdebiyettegi rulyq qatynastardyng otbasylyq, túrmystyq dengeyden shyghyp, әdebiyet - sóz óneri isinde sheshushi rólge ie bolghanyn aitatyn bolsaq, onda әdeby sananyng qay ghasyrda qalghanyn ishiniz sezetin shyghar. Búl jerde әriyne, rulyq qatynastardan bastau alatyn tamyr-tanystyqty, jershildikti dәl osy dýniyelerding negizinde jýrgiziletin әdeby soghystar men bóliniske týsken әdeby ortalardaghy jarystardy jәne osy jolda jana mýritter tәrbiyeleu isi jýretinin aityp otyrghan joqpyz. Sayyp kelgende, múnyng bәri oqyrman kýtken shygharmanyng jazylmauyna shyrmauyqtay shyrmatylyp kedergi bolyp jatqan jәne kózge kórinbeytin әdeby mikrobtar. Yaghny býgingi bizding әdeby aghzamyz әdben ulanghan. Onyng mikrobqa qarsy kýresetin immuniyteti mýldem qalmaghan.

Taghy bir mәsele, әdebiyettegi altyn jýlgening búzyluy. Qazir kóptegen qalamgerler ne bolsa, jaza beredi. Jәne onyng ishinen túshymdy bir nәrse tabylsa jaqsy ghoy. Qaydam... Aytalyq, Dýkenbay Dosjan «Aqorda» degen roman jazdy. Bizdinshe, jazushy roman jazghannan góri preziydent turaly «Egemen Qazaqstangha» kólemdi maqala jazsa, sol da jeter edi. Múnday shygharmalardyng jәne aqyn-jazushylardyng tizimi abai.kz satynda jariyalandy. Jәne ata-baba týgendeu ýrdisi de әdebiyettegi altyn jýlgening tas-talqanyn shyghardy. Negizi, qalam ústaghan adam belgili, ózine ayan uaqytqa toqtay bilgeni de onyng qalamgerlik isine abyroy, bedel ekenin uaqyt dәleldep otyr. Osy tústan taghy bir basy qyltiatyn mәsele әdebiyetting әleumettik qyry. Bizding qalamgerler әdebiyet arqyly әleumettik jaghdayyn sheshudi әdetke ainaldyryp alghan. Aytalyq, syilyqqa talasu, ýkimetten ýy súrau, lauazymdy adamdardyng tegi bolmasa tuysy turaly kitap jazu taghy basqa tolyp jatqan әreketter әdebiyetti qayyrshygha, teksizge ainaldyryp jiberdi. Jәne qalamgerdi ýlde men býldege orau arqyly keremet әdeby tuyndyny ómirge әkeluge bolady degendi dýniyanyng әdebiyet tarihynan estimegen ekenbiz. Al, shyndyghynda, múnyng bәri sovet ókimeti kezindegi iydeologiyalyq qúral esebinde qoldan jem jep ýirengen qazaq kenes әdebiyetinen qalghan sarqynshaq. Qalamgerlerding múnday әreketin bayqaghan oqyrmanda býgingi әdebiyetten syrt ainaldy. Búl óz kezeginde oqyrmannyng kórkemdik, talghamdyq dengeyining týsuine, oi, jan tәrbiyesining tireginsiz qaluyna әkelip soghyp onyng tughan әdebiyetine degen sezimine satqyndyq bolyp shyghady. Ádebiyet eshqashan әleumettik mәselelerdi sheshuding joly bolghan emes jәne bolmaydy da. Eger, adamgha ýi, jaqsy jihaz, kólik, ýlken qyzmet kerek bolatyn bolsa, ol sonyng bәrin adal enbegimen jasauy tiyis. Tipti, qanday zaman bolsa da meyli. Al, ónerge degen adaldyq qalamger ýshin asa manyzdy.

Bizding oiymyzsha, kez kelgen әdeby tuyndy ayaqtalyp, baspasózde nemese kitap bolyp shyqqan song ol avtordan bólinip shyghyp, jeke ómir sýre bastaydy. Shygharma búdan bylaygha jerde ózine qarsy aitylghan syndy da, madaqty da kótere alatyn, tipti oqylmay qalghan jaghdayda da ómir sýre alatynyn shygharma avtordan bólek ózi dәleldep shyghuy kerek. Yaghny belgili bir kórkem shygharmanyng ózindik immuniyteti, ózin-óz qorghau qabileti boluy shart. Búl degeniniz, shygharmanyng iyadesy men onyng kórkemdik jaghynyng tastýiin boluy kerek degendi bildiredi. Biraq, bizding әdebiyette avtorlardyng kópshiligi shygharmasyn ózinen bólip qaray almaydy. Ózinen bólip qaraghandy qoyyp, shygharmasyn ayaqtaghan song ony ózi keremet dep baghalap, sol baghagha ózin ólerdey sendirip qoyady. Sóitedi de, shygharmagha aitylghan syndy ózining jeke basyna aitylghan synday qabyldaydy. Sonan song әriyne, bireudi jek kóredi, jýregi auyrady, dúshpan tabady, iship ketedi. Osyghan qaramastan «mening shygharmam keremet, әdeby sensasiya» degen oiynda qala beredi. Dәl osy jaghday madaq syngha, kóniljyqpastyq pikirge danghyl jol ashty. Qúda da tynysh, qúdaghy da tynysh. Búdan keyin syn joq degen sózding shyghuy zandy. Búl jerde biz synshy Áliya Bópejanovanyng synnyng qanday boluy qajettigi turasynda aitqandaryna tolyqtay qosylamyz. Eng ókinishtisi, jalghan madaq pen kóniljyqpas maqtau da júqpaly әdeby dertke ainaldy. «Keremetsin, geniysin» degendi kóp estigender ózderin shynymen sondaymyz degen oigha birjola senip ketip jatyr.

Bizdinshe, әdebiyetti óz ishinen ulap jatqan dýniyelerding birqanshasy jogharydaghy aitylghan jayttar. Ázirge osy.

«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1480
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475