Kóptegen jyldar boyy Germaniyada qalyptasqan etnosayasy jәne etnomәdeny jaghday bizding el ýshin aldynghy qatarly, «eng ozyq» ýlgi dep týsindirilip keldi. Alayda, Germaniyadan kelip jatqan habarlargha ýnilsek, osy eldegi mulitikulituralizm modeli ózining songhy kýnderin basynan ótkizip jatyrghanday әser alasyz. Búny tek qarapayym nemister ghana emes, memleketting basshylary men sayasy qayratkerleri moyyndaugha mәjbýr.

Keshe ghana Potsdam qalasynda ótken Hristian demokrattary odaghynyng jastar qanatynyng qúryltayynda Germaniya kansleri Angela Merkeli Gete men Shillerding jerindegi mulitikulituralistik qogham qúru әreketterining barlyghy da tyghyryqqa tirelgenin ókinishpen moyyndady. Merkeli hanymnyng pikirinshe, elge kelgen barlyq immigranttar nemis tilin ýirenip, tútas nemis qoghamynyng bóligine ainaluy mindetti. «Bizding qoghamnyng mýshesi bolghysy kelgenderding barlyghynyng zandarymyzdy ghana saqtaghany jetkiliksiz, bizding tilimizde de sóileui kerek» - dep qorytyndylady sózin nemis basshysy.

Osyghan deyin «últtyq mәselede» demokratiyalyq prinsipterdi ústanyp kelgen Germaniya kanslerining búlay demeske sharasy joq. Nemis qauymy kýn sanap ózgerip keledi. Eldegi shetten kelgen immigranttargha kózqaras týzu emes, senimnen góri ýrey basym. Halyqtyng múnday kónil-kýiin eldegi barlyq sayasatkerler men sayasy kýshter óz paydasy ýshin qoldanyp, úpay jinaumen әlek.

Kóptegen jyldar boyy Germaniyada qalyptasqan etnosayasy jәne etnomәdeny jaghday bizding el ýshin aldynghy qatarly, «eng ozyq» ýlgi dep týsindirilip keldi. Alayda, Germaniyadan kelip jatqan habarlargha ýnilsek, osy eldegi mulitikulituralizm modeli ózining songhy kýnderin basynan ótkizip jatyrghanday әser alasyz. Búny tek qarapayym nemister ghana emes, memleketting basshylary men sayasy qayratkerleri moyyndaugha mәjbýr.

Keshe ghana Potsdam qalasynda ótken Hristian demokrattary odaghynyng jastar qanatynyng qúryltayynda Germaniya kansleri Angela Merkeli Gete men Shillerding jerindegi mulitikulituralistik qogham qúru әreketterining barlyghy da tyghyryqqa tirelgenin ókinishpen moyyndady. Merkeli hanymnyng pikirinshe, elge kelgen barlyq immigranttar nemis tilin ýirenip, tútas nemis qoghamynyng bóligine ainaluy mindetti. «Bizding qoghamnyng mýshesi bolghysy kelgenderding barlyghynyng zandarymyzdy ghana saqtaghany jetkiliksiz, bizding tilimizde de sóileui kerek» - dep qorytyndylady sózin nemis basshysy.

Osyghan deyin «últtyq mәselede» demokratiyalyq prinsipterdi ústanyp kelgen Germaniya kanslerining búlay demeske sharasy joq. Nemis qauymy kýn sanap ózgerip keledi. Eldegi shetten kelgen immigranttargha kózqaras týzu emes, senimnen góri ýrey basym. Halyqtyng múnday kónil-kýiin eldegi barlyq sayasatkerler men sayasy kýshter óz paydasy ýshin qoldanyp, úpay jinaumen әlek.

Mysaly, Hristian әleumettik odaghynyng jetekshisi, Bavariya jerining premier-ministri Horst Zeehofer ótken júmada ghana «Mulitikulituralizm óldi» dep jariyalap, elge Týrkiya men Tayau Shyghystan kelip jatqan immigranttar legin shekteudi talap etti.

Tamyz aiynda Germaniyanyng sosial-demokratiyalyq partiyasynyng basshylarynyng biri, nemis Últtyq bankining tóraghasy Tilo Sarrasin «Germaniya: ózin-ózi joi» degen kitap jazyp, onda baqylausyz migrasiyanyng ósui nemis tili men mәdeniyetining qúruyna alyp keledi degen pikirlerin jasyrmady. Sol ýshin Sarrasin qudalaugha dushar bolyp, óz qyzmetinen de, partiyasynan da quyldy.

Osyghan úqsas pikirlerdi Germaniyanyng viyse-kansleri, syrtqy ister ministri Gido Vestervelle de aityp jýr. Onyng oiynsha, Germaniya elge kimdi shaqyryp, olargha qanday talap qoyy turaly myqtap oilanuy qajet eken. «Biz, - dedi Vestervelle, - immigrantargha elge ne ýshin kelip jatyrsyndar, odan ózderiniz ghana emes, jalpy nemis qauymyna ne payda keledi dep súraq qoyghanymyz dúrys». Osy maqsatta mektepter men balabaqshalarda tildik testilerdi engizip, nemis qoghamyna qosylyp jatqandardyng tildi mengeru dengeyin әlsin-әlsin tekserip túru úsynylyp otyr. Eger bala memlekettik tildi qajetti dengeyde mengere almasa, ony taghy bir jylgha sol synypta ne topta qaldyru qajet deydi nemis sayasatkeri.

Sayasatkerlerge esh kinә taghu mýmkin emes. Sebebi, qarapayym nemis burgerleri negizinen dәl osynday pikirde. Oghan dәlel retinde Fridrih Ebert qory ótkizgen әleumettik saualnamanyng derekterin keltiruge bolady. Osy derekke sensek, әrbir onynshy nemis azamaty biylik basyna batyl sayasat jýrgize alatyn furerdey adamnyng kelgenin qalaydy-mys. Nemisterding tórtten biri elge «barsha nemis qauymynyng sózin sóileytin «kýshti partiya» kerek» dep topshylaydy. Germaniya túrghyndarynyng ýshten biri immigranttargha qatysty zannamany kýsheytip, ony búzghandardy elden quu qajet dep payymdaydy. Nemis qoghamynyng ýshten ekisi yaghny 58 payyzy ózge dinderge, onyng ishinde islamgha qatysty shekteuler kerek dep otyr.

Eger ózimizge ýlgi bolghan «mulitikuliturlistik modeli» otanynda qirap jatsa bizderge onyng qajeti ne degen súraq tuyndaydy?

«Abay-aqparat»