MYLTYQSYZ MAYDAN nemese Qyzyljar ýshin qiyn kýres
Qúrmetti «Abay» portalynyng eljandy,últjandy azamattary!
Petropavldy Qyzyljar dep atau turaly mәselege qyzu qoldau jasaghandarynyzgha rizashylyghymdy bildire otyryp, osy materialdy Abay.kz saytyna jariyalaudy úighardym.
Qúrmetpen,Jarasbay Sýleymenov.
Erke Esilding jaghasynda qanat jayghan,ýsh ghasyrdyng syryn bauyryna basqan osy qalanyng baghy janbay-aq qoydy.Qazaqtar ony ejelden Qyzyljar dep ataydy. Onyng astarynda el tarihyna degen qúrmet,tughan jerge degen sýiispenshilik,qalagha ejelgi atauyn qaytarsaq degen arman- maqsat jatqany anyq. Babalarymyz «Jerding aty - elinning haty» dep bekerge aitpaghan ghoy. Búl býgingi úrpaqty eltanugha jeteleytin aq jol.El-jer ataularyn janghyrtu,qalpyna keltiru arqyly ghana ata-baba miras etken qúndylyqtarymyzdy týgendep, últtyq oi-sanamyzdy ózindik tanym-týsinik biyigine kótere alamyz.
Qúrmetti «Abay» portalynyng eljandy,últjandy azamattary!
Petropavldy Qyzyljar dep atau turaly mәselege qyzu qoldau jasaghandarynyzgha rizashylyghymdy bildire otyryp, osy materialdy Abay.kz saytyna jariyalaudy úighardym.
Qúrmetpen,Jarasbay Sýleymenov.
Erke Esilding jaghasynda qanat jayghan,ýsh ghasyrdyng syryn bauyryna basqan osy qalanyng baghy janbay-aq qoydy.Qazaqtar ony ejelden Qyzyljar dep ataydy. Onyng astarynda el tarihyna degen qúrmet,tughan jerge degen sýiispenshilik,qalagha ejelgi atauyn qaytarsaq degen arman- maqsat jatqany anyq. Babalarymyz «Jerding aty - elinning haty» dep bekerge aitpaghan ghoy. Búl býgingi úrpaqty eltanugha jeteleytin aq jol.El-jer ataularyn janghyrtu,qalpyna keltiru arqyly ghana ata-baba miras etken qúndylyqtarymyzdy týgendep, últtyq oi-sanamyzdy ózindik tanym-týsinik biyigine kótere alamyz.
Kóne qala ózining tól atauyna qashan ie bolady,tarihy әdilettilik qashan ornaydy? Shyny sol, ol kýnning auyly alystamasa,jaqyndaytyn emes.Óitkeni basqalar,negizinen orystar, Petry men Pavelynan airylghysy joq.Qyzyljar degen ayaq astynan payda bolghan nemese jer-su ataularyn ózgertuge qúmar keybireuler oilap shygharghan sóz emes, búl qalanyng atam zamanghy atauy.Ras, kenes zamanynda ony qaytarugha talpynystar jasalghanymen,mәsele týbegeyli sheshilmey, orta jolda qalyp qoydy. Tәuelsizdik alghannan keyin halyq osy mәselege qatysty óz kózqarasyn ashyq bildire bastady. Ol oryndy edi,óitkeni últtyq mýddeni aishyqtap kórsetu arqyly biz elimizding ótken tarihyn býgingi úrpaqqa jetkizemiz. Sayyp kelgende, búl memlekettik sayasattyng da bir kórinisine ainalyp, últtyq nyshandar eldi mekenderdin, kóshelerdin, alandardyng attarynan da kórinip túrsa,núr ýstine núr emes pe!? Preziydentimiz N.Á.Nazarbaev «Núr Otan» halyqtyq demokratiyalyq partiyasynyng kezekten tys HII sezinde, el tәuelsizdigining 20 jyldyghyn merekeleu kezinde býkil el aumaghynda tarihiy-ústanym belgilerimizdi naqtylau kerektigin basa aitqan bolatyn. Olay bolsa, otarshyldyq sayasattyng kózindey saqtalyp qalghan ataulardan aryludy saghyzsha soza beruding ne qajeti bar. Memleket basshysy: «Úsynystan qashpau kerek», - dep otyrghanda ony oryndaudan nege bas tartamyz?
Alayda key ónirde «bayaghy jartas,bir jartas», ózgerip jatqan eshtene joq. Sonda qalay,milliondaghan adamdardyng qalauy,oryndy tilegi eskerusiz ayaqasty bolyp qala bere me? «Aytpasa sózding atasy óledi» degen emes pe, osy mәseleni Mәjilis deputaty retinde kóterip,júrtshylyqtyn,biylikting nazaryn audarsam degen oy mazalaghaly qashan. Keybireuler tayauda jasalghan deputattyq saualdan keyin myna kisi úiqysynan shoshyp oyanyp,qalamyna jarmasty dep oilaytyn da shyghar.Joq,olay emes.Jurnalist Ómir Esqaly «Egemen Qazaqstan» (9 qazan 2010 j. ) gazetinde: «Petropavl shaharynyng ejelgi atauyn qaytaru jayy ótken ghasyrdyng 90-shy jyldary qozghala bastaghan bolatyn. Ol kezderi negizinen auyzeki derekterge, týrli boljamdargha sýienip kelse, býginde búltartpas aighaqtar, múraghattyq qújattar jetkilikti.» dep jazghanday,búl mәsele kóterilgeli jiyrma jyldyng jýzi boldy.Sol kezde bizge aghalarymyz әli erte,esimizdi jiyp,etegimizdi jauyp alayyq,qalanyng aty qayda qashady deysinder,shyday túryndar dep toqtau aitqan. Shydadyq.Taghy qansha kýtu kerek?
Saualymdy keybireulerding kirpishe jiyrylyp qabyldaytynyn sezdim.Óitkeni,Qyzyljar atauyna qarsylar az emes,olar da qarap otyrmaydy,ulaydy,shulaydy,bizdi qysyp jatyr,quyp jatyr deydi,әiteuir,neshe týrli bәle-jalany ýiip tógedi.Búl olardyng ejelgi әdisi. Biraq, «Qasqyrdan qoryqqan ormangha barmaydy» degen bar emes pe,qashanghy shyday beruge bolady, oiymdy әriptesterimnin,ózim aralasatyn azamattardyng arasynda ashyq aita bastadym.Qoldaghandar kóp boldy. «Qazir bәri shulap shygha keledi,sau basyna saqina tilep alyp jýrme» deushiler de tabyldy.Ol ras, kezinde Elbasynyng «...Elimizding ziyaly qauymy birazdan beri Petropavl, Pavlodar sekildi qalalardyng ataularyn ózgertsek degen úsynystar aityp jýr. Leningrad, Stalingrad, Uliyanovsk sekildi qalalar, basqa da jer attary ózgerip jatqanda, búl da oryndy úsynys shyghar. Jergilikti әkimshiliktermen, mәslihat deputattarymen oilasyp kóru kerek. Búl da - elmen birigip, aqyldasyp sheshetin mәsele» degen sózderin әrsaqqa jýgirtip,qarsy qol jinaghandar,tynysh jatqan halyqty dýrliktiruge janyn salghandar meni ayayyn dep túr ma.Óre túra keledi,neshe týrli aila- sharghy jasaydy.Onyng bәri men ótken sabaqtar.Sonda ne isteuim kerek?Bireuler qoldamaydy eken dep qarap otyra beremiz be? Osynyng bәri bizding adamgershiligimizge syn emes pe. «Bas kespek bolsa da,til kespek joq», «Baqanyng baghynan súnqardyng sory artyq» degen oimen, nede bolsa,osy mәseleni joghary dengeyde kóteruge, saualymdy 22 qyrkýiek kýni, sәrsenbining sәtinde,Mәjilisting jalpy otyrysynda jariya etuge bel budym.
Búl mening jeke basyma qatysty mәsele emes. Qyzyljar atauy ýshin kýres men ýshin de,men siyaqty milliondaghan qazaqtar ýshin de tәuelsizdik ýshin,elding bolashaghy ýshin kýres!Osy oimen beldi bekem buyp degendey, tanertengi otyrysqa keldim,sóz súraushylardyng kezegine jazyldym.Qala tarihyna qatysty naqty derektermen dәiektelgen saualym úzaq edi,uaqytty sozyp alam ba dep qysqasha mazmúnyn ghana oqydym.Petropavldyng ejelgi atauy Qyzyljar bolghanyn dәleldeytin derekter tolyp jatyr.Olardyng bәrin tizip shyghugha kóp uaqyt kerek. Sondyqtan da sózimdi elimiz tәuelsizdik alghannan beri óshkenimiz janyp, ólgenimiz tirilip jatyr. Oghan, әriyne, tәube deymiz. Alayda, әli sheshilmegen mәseleler de az emes. Mysaly, Soltýstik Qazaqstan oblysynyng ortalyghy - Petropavl qalasyna bayyrghy Qyzyljar atauyn qaytaru turaly mәsele kóterilgeli kóp boldy, dep bastadym da naqty derekterge kóshtim.
Saual oqylyp bitti. Maghan solay kórindi me,mәselening mәnin týsingen júrt siltidey tyna qaldy.Iyghymnan bir auyr jýk týskendey bolyp men otyrmyn.Jaqyn otyrghan әrimtesterim saualdy qoldaymyz dep qoldaryn qoya bastady.Sol bes on minuttyng ishinde ghana menen basqa jiyrma eki deputat qol qoydy.Sol sәtte saualdy basqa әriptesterime úsynsam,olardyng da qoldap,qoldaryn qoyatyndaryna senimim zor edi.Aytqanday, keyin kópshiligi ózderi izdep keldi.
Otyrystan shygha bergenimde, «Habardyn» tilshisi Jayna Slambekqyzy býgin jariya etilgen saualgha baylanysty bir eki auyz sóz aituymdy ótindi.Sol aq eken, jurnalister qaptap ketti. «Kazinform», «Qazaqstan Tudey» siyaqty aqparat agenttikteri Mәjilis deputattary Petropavldyng atyn ózgertudi talap etti degen siyaqty habardy sol sәtinde aq taratyp jiberdi.Ony basqalar ilip ala jóneldi.
Ertenine Senat deputaty Tasbay Simambaev jurnalisterdi jinap alyp, Petropavldyng atyn Qyzyljar dep ózgertuge ýzildi-kesildi qarsy ekenin mәlimdedi. Onyng syrtynda kim túrghanyn bilemin. Tapsyrma qatty bolsa kerek, Tasekeng biraz jerge baryp qaytypty. Sonda ne aitty deysizder ghoy. «Biz ózimizding jerlesterimizben zerttey kele, múnday mәseleni kóteruge әli erte dep aitqymyz keledi. Nege deseniz, qalada 60 payyz orys halqy bolsa, ukraiyn, nemis sekildi últ ókilderin qosqanda 70 payyzgha tartady. Olardyng bәri orys tilinde sóileydi. Sonyng bәrin esepke alyp, qala atauyn auystyrudy kóteru әli de erterek dep oilaymyz», - dep entigin bir basqan Tasbay qalanyng bayyrghy, týpki atauy qalpyna kelse, sol jaqtaghy basqa últtar óre týregelip, ýdere kóshuge әzir otyrghanyn, qozghay bersek, týbi miygrasiyagha úlasatynyn jetkizdi.
Tasekenning bir sózi bir sózine ýilespey jatqan sekildi. Tariyhqa qatysty aitqan pikirleri tipti kýlkindi keltiredi. Tasbay "Jongharlar bizdi joyyp jiberuge shaq qalghanda, Resey bizdi aman alyp qaldy» dep soqty. Aqiqatyna kelsek, patsha ýkimeti Petropavl bekinisin jongharlardan qorghanu ýshin emes, qazaqtardan qauiptenip salghan. Keyin bekinis túrghyzylghannan keyin búl manaygha qazaqtardy jolatpay qoyghan. Abylaydyng hat jazyp, qazaqtardyng sauda-sattyq jasauyna jaghday tughyzu jóninde ótinish bildiretini naq osy kez. Búl - bir. Ekinshiden, bekinis salynghan kezde búl manayda jongharlardyng iysi de bolghan joq. Olardy Qabanbay batyr bastaghan qazaq jasaqtary 1751 jyly jeti qyrdan asyryp quyp tastaghan bolatyn.
Tasbaydyng qala atauyn ózgertsek qazaqtan basqalardyng bәri ýdere kóship ketedi deuine de esh negiz joq. Osy zamanda eldi mekenning atauyn ózgerttinder dep kóship ketken adamdy kezdestirgen emespin. Qay kezde de kóship-qonushylar bolady. Onyng bәri әrkimning óz jaghdayyna baylanysty. Jalpy,búl mәseleden sayasy astar izdeudin, Tasbay siyaqty júrtty qorqytyp-ýrkituding qajeti joq edi. Tәuelsizdik alghan 20 jyldyng ishinde jalpy sanalyq túrghyda Qazaqstanda túratyn etnostardyng kózqarasy ózgerdi, qazir bizding elimizde túryp jatqandardyng basym kópshiligi Qazaqstandy óz otanym dep sanaydy degen siyaqty әleumettik zertteulerding qorytyndylaryna sengenim sonshalyq, olardyng memleket qúraushy últtyng tilegine týsinistikpen qaraytynyna esh kýmәndanghan joq edim.
Tasbay bylayghy júrtqa aqyldy, dana bolyp kóringisi keledi. Ýnemi últaralyq kelisimnin, dostyqtyng tasasyna tyghylady. Meninshe, búl arada ýrey bolmaugha tiyis. Eger bireuler osyny paydalanyp eldegi tynyshtyqty búzugha әreket jasasa,qoghamdaghy kelisimge kólenke týsirmek bolsa, zang aldynda ózderi jauap beredi. Tәuelsiz, dostyghy jarasqan elmiz dep keude qaghyp jýrgende, osynday mәselelerde túiyqqa tirelsek ,ong jolyn taba almasaq, orys-qazaq bolyp bólinsek, múnyng ózi eldigimizge syn emes pe?! Tәuelsizdik jyldary atqarylghan isterdi kórgisi kelmeytinder,elding bolashaghyna senbeytinder osylay jaltaqtaydy.Soghan qaraghanda, keybireulerding jaq ashpaghany dúrys pa deymin.Qorqa qorqa boldyq qoy, osynday súmjýrekterdin, sujýrekterding syryn týsinip alghan keybir shovinister dostyghymyzgha qauip tóndi dep birinshi bolyp aiqaylaydy.Kóp jaghdayda solardyng sózi ótip te jýr.Óitkeni, ózining býgingi jaghdayyn ghana oilaytyndar solardyng sózin sóilep shygha keledi.Tasbay 1992 jyly kazaktar kóshege shyqqan depti. Ol ras, biraq Tasbay ol oqighanyng basy-qasynda bolghan joq. Sol kezde Tasbay siyaqtylar kóshege shyghugha qorqyp, әkimdikterdin terezelerinen syghalap túrghanda, alangha әriptesim marqúm Mәlik Múqanov ekeumiz barghanbyz, qylyshyn jalaqtatqan kazaktarga basu aityp,sabyrgha shaqyrghanbyz.
«Ana tilindegi» әriptesimning orystildi gazetter jayynda aitqandaryn da qos qolymdy kóterip qoldaymyn. Olar eshqanday negiz bolmasa da, Petropavlgha ejelgi atauyn qaytarugha ashyqtan-ashyq qarsy shyqty.Búl da bizge sabaq bolugha tiyis. Búl eki údayda orystildi basylymdardyng bәri birdey qazaqtyng sózin sóilemeydi, olargha tiling de, diling de, dәstýring de, tarihyng da kerek emes degen sóz.Bir ghana mysal, ýstimizdegi jyldyng jazynda Soltýstik Qazaqstan oblysynda ataqty jazushy Sәbit Múqanovtyng 110 jyldyghyna arnalghan sharalar ótti.Olardy negizinen qazaq gazetteri jazdy da, orystildi basylymdar búghan tipti qatysy joqtay syrt qala berdi.Jasyratyny joq, basqa da kóptegen sharalar osylay birjaqty kórsetilip keledi. Sonda búlar qay elding gazeti, qay memleketting radiosy men teledidary, kimning mýddesine qyzmet etedi degen oy keledi.Búl oilanatyn jay, múnyng týbi jaqsylyqqa aparmaydy. Deputattyq saualdan keyingi aitys-tartys osy jaranyng da auzyn ashyp berdi.
Tasbaydyng sózi mayday jaqsa kerek,Senattyng Soltýstik Qazaqstan oblysynan saylanghan taghy bir deputaty A.Bashmakov jurnalisterge súhbat berip, búl bastamany qoldamaymyn dedi. «Búl mәseleni kóterip jatqan azamattar, onyng arty ne bolaryn jan-jaqty saraptamaghan siyaqty. Halyqtyng barlyghy qazir qalanyng atauyn ózgertudi qúptaydy dep aita almaymyn. Onyng ýstine, Petropavl men onyng manayyndaghy eldi mekender Qyzyljar shatqalynda ornalasqany turaly tarihy derekter bar, biraq, Petropavldyng ózi eshqashan Qyzyljar dep atalmaghan», -deydi ol.
Bashmakovtyng tarihtan tittey habary bolsa, mynanday sózderdi aitpas edi. Jaraydy, onyng syry da, jayy da belgili ghoy, ishinde it ólip jatqan shyghar, al Tasbaygha ne joq desenizshi. «Kókek óz atyn ózi atap shaqyrady» degendey, saylau jaqyndap kele jatyr, sondyqtan, Mәjilis deputattary osynday qadamgha baryp otyr dep tanaurapty. Shynyna kelsek, búl bos sandyraq, japtym jala, jaqtym kýiening keri. Óitkeni, býgin-erteng Mәjilisting saylauy ótedi degen sóz joq. Al Simambaevtyng deputattyq merzimi kelesi jyly ayaqtalatyny basy ashyq mәsele. Olay bolsa, kimning úpay jinaghysy kelip otyrghany ózinen-ózi belgili bolyp túrghan joq pa. Men de sol ónirdegi halyqtyng últtyq qúramyn jaqsy bilemin.Eger jeke basyma qatysty basqa oy bolsa, búl mәseleni on ainalyp ótpeymin be. Al tipti Mәjilis saylauy merziminen búryn ótetin bolghannyng ózinde, meni dәl qazir osy arada qalay qalyp qoysam eken degen oy mazalap otyrghan joq. Parlament qabyrghasynda on jyldan artyq uaqyt otyrsa da, bedeline-bedel, abyroyyna-abyroy qosyp, qayratker biyigine kóterile almaghan, sol bayaghy bólimshe agronomy dengeyinde qalyp qoyghan Tasbay jogharydaghy sandyraghyn sayasattan habary joq bireulerge aitsa, mýmkin, senip qalar, al onyng shyn syryn biletinder ýshin búl sózderding kók tiyndyq qúny joq.
Tasbay turaly alda әli de talay әngime aitylady, әzirshe saual jasalghannan keyingi ahualgha oralayyq. Orystildi basylymdardaghylardyng ar-úyatty belge buyp qoyyp, oryndy talapty neshe týrli qúityrqygha salghanyn qaytersin. Keybireuleri sayasatqa, últ mәselesine tiremek pe qalay? Sary lenta taghu, dauys beru siyaqty birdemelerdi shyghardy. Ózderinshe, túrghyndardyng 90 payyzy qarsy dep shyqty. Ol ótirikterining arty ashylyp qaldy. «Vremya» gazetining 2 qazan (2010j.) kýngi sanynda jariyalanghan materialgha týsiniktemelerde Qyzyljar atauyn dauys beruge qatysqandardyng 78 payyzy qoldaytyny jazyldy. Bir azamat osylardyng bәrin payyzgha shaghyp, «órekpimey-aq qoyyndar, Qyzyljar atauyn halyq qoldap otyr» degendi jetkizdi.
Rasynda da qoldaushylar az bolghan joq. Mysaly, «Abay» portalynda bir kýnde ghana 500-dey pikir jariyalandy. Almaty, Atyrau, Aqtau ... aqparat elimizding týkpir-týkpirinen aghylyp jatyr. Júrttyng bәri basqa mәselelerdi syryp qoyyp, Qyzyljar atauyn qaytarugha bilek sybanyp kirisip ketken siyaqty. Jasyryp qayteyin, jýzge, rugha bólinuge kelgende aldaryna jan salmaytyn qazaqtar últtyq mýdde tónireginde úiysa almaytynday kórinushi edi. Qyzyljar mәselesine kelgende qandastarymyzdyng osylay bir qoldan jen, bir jaghadan bas, bir jerden ýn shygharuy mening kýdigimdi seyiltkendey, oiyma shuaq, boyyma quat qúighanday boldy.
Telefonda maza joq, tanertennen keshke deyin dyr-dyr... Habarlasyp jatqandardyng arasynda jurnalister de bar.
- Men aitarymdy aittym ghoy, basqa alyp-qosarym joq deymin.
- Simambaevqa ne aitasyz?
-Ne aitayyn, onyng baghasyn uaqyt, halyq beredi.
Halyq kóp kýttirgen joq, ghalamtorda onyng sybaghasyn jaqsylap túryp berdi.
-Tasbauyr tasbaylar kimning joghyn, nege joqtap jýr? Ony halyq sol ýshin deputattyqqa saylady ma eken?
-Qyzyljar atauyna qarsy bolghan, ertengi saylauda orystardyng dausyn alu ýshin qazaq mýddesin satqan "tasmanday" tasbaylargha qarsy soghys jariyalau kerek. Simambaevty senatorlyqtan qaytaryp alu ýshin qol jinau kerek. Bizding "Jas qazaq ýni" gazetinde kóktemde shyqqan "Tasmanday elding Tasbaylary kóp bolady" degen maqalada onyng әkim kezindegi 3 mln. dollardy qalay joq qylyp jibergeni t.b. jazylghan. kazybek_isa@mail.ru.
Naq osy kezde oblystaghy aqparat qúraldary maghan qarsy maqalalar jariyalap jatyr degen habar qúlaghyma jetti. Qoryqqan birinshi bolyp júdyryq ala jýgiredi ghoy dedim de qoydym. «Mәjilis deputattarynyng saualyna qarsy keybir jergilikti orys tildi basylymdar men munisipaldy teleradio arnasy (MTRK) óre týregelip, tynysh jatqan halyqty alatayday býldiruge beyim túrdy. Alayda, olar shyndyqtyng ónin búrmalap, qansha qúbyltsa da soltýstikqazaqstandyqtardan qoldau tappay, mandaylary tasqa tiygendey boldy.Bir ghajaby, últtyq mәseleler tónireginde әngimeler qozghala qalsa, oblystyq әkimdik tikeley qarjylandyratyn MTRK-ning (diyrektory Evgeniy Sazanov), әsirese, belsendi bolyp ketetin әdeti bar. Búl joly da arna janynan ashylghan ODK saytynda internet-saualdama jýrgizilip, әldekimderding atynan arzanqol, jiligi tatymaytyn pikirler úiymdastyryldy.» («Egemen Qazaqstan» 6 qazan 2010 j.)
Shulap jatqandar negizinen orystildi aqparat qúraldary, qazaqtar ýnsiz. Joq,olay emes eken, keshikpey qazaq tildi basylymdar óz kózqarastaryn bildire bastady.Solardyng ishinde maghan últjandy azamat Núrtóre Jýsip basqaryp otyrghan «Ayqynnyn» sózi salmaqty kórindi. «Petropavl qalasynyng atauyn ózgertu bastamasy birinshi ret kóterilip jatqan joq. Mәjilis qabyrghasynda kóterilgen kezekti bastamany deputat Jarasbay Sýleymenov jariyalaghaly beri keybir jergilikti orystildi sayttar aqparattyq soghysty qoldan tútandyryp, tipti, belgili bir dengeyde arandatu әreketine barudan da taysalmaytyn siyaqty. Búl arada elding últtyq jәne aqparattyq qauipsizdigin qorghaytyn Ata zannan bólek, "Internet turaly" arnayy zannyng baryn da úmytpaghan abzal» dep әriptesterdi sabyrlylyqqa shaqyrypty.
Osy gazette sóz alghan tarihshy Bereket Kәribaev: «Soltýstik aimaqtardaghy eldi mekenderdin, keybir kishigirim qalalar men oblystyq dәrejedegi iri qala ataularynyng ózgertilmey jatqandyghy - elimizde әli de bolsa, otarsyzdanu sayasatynyng jýrgizilmeuining saldary. Búl - otarlyq psihologiyadan tolyq aryla almaghandyqtyng kórinisi. Tәuelsizdik alghanymyzgha 20 jyl toldy. Tәuelsizdik jyldary dýniyege kelgen balalar biyl 19-20 jasqa tolyp jatyr. Olar tolyqqandy azat elding azamaty boluy kerek... Halyqqa kerek atauy -Qyzyljar» depti.
«Týrkistan» gazeti «Qyzyljar ýshin qiyn kýres bastaldy» degen taqyryppen kólemdi maqala jariyalady. IYә, búl shyn mәninde qiyn kýres, ol býgin ghana bastalghan joq, ondaghan jyldardan beri jalghasyp keledi jәne sheshimin tapqansha, býgin de, erteng de toqtamaydy. El kartasyndaghy qara daqty óshirip tynbay qazaqtyng kónili tynshymaugha tiyis. Qarsy aighaylap jatqandar bayaghy shovinister, elge, qazaqqa jany ashymaytyndar. Gazet tilshisi osy oiymdy dóp basqanday.
«Dәl osynday oilar osydan jiyrma jyl búryn, tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda da aitylatyn. Ol kezde qanaty әli qatpaghan, buyny bekimegen jas memleketting ishindegi últaralyq arazdyqtan ýreylenushi edik. Ýstem últtyng kóniline jaltaqtap, olardyng sezimine qylau týsirmeudi maqsat etkenbiz. Jyldar óte kele eldegi ózge últ ókilderi bizding osy jalpaqshesheyligimizdi týsiner, memleket qúraushy últtyng mýddesimen sanasar, memlekettik tildi ýirenuge de, últtyq qúndylyqtardy úlyqtaugha da qarsylyq bildirmes degen oy bolghan ol kezde. Biraq, tәuelsizdigimizding jiyrma jyldyghy túsynda da últtyq derbestikti moyyndaghysy kelmeytinder sol bayaghy jyrdy әli ýzbey jyrlap keledi... Búl bizdegi memleketshildik sananyng әli de bolsa qalyptaspay otyrghandyghynyng saldary. Biz týgili Reseyding ózi kenestik iydeologiyanyng sarqynshaqtarynan arylu maqsatynda - Leningradty Sankt-Peterburgke, Stalingradty Volgogradqa, Nijniy Novgorodqa, Sverdlovskini Ekaterinburgke auystyryp jibergen joq pa? Tarihy atauy qaytarylghan Resey qalalarynyng túrghyndary eshqayda ýdere kóshken joq. Olar memleketting strategiyalyq, últtyq sayasatymen sanasa bildi.»
Naq osy kezde men ýshin ziyaly qauymnyng pikiri manyzdy edi.Olar baspasóz betin jaylap ketken әngimege ýn qosar ma eken, qosylsa ne aitady? degen oy tolghandyrdy. Belgili qalamger, ghalym Sovet-Han Ghabbasúly ( «Ayqyn» ( 25.09.2010) óz oiyn bylay týiindepti: «Qyzyljar - dep qalanyng yaky sol jerding tarihy ejelgi atauyn beruge qarsy bolyp túrghan bir-aq nәrse, ol - bizding qúldyq psihologiyamyz... Tәuelsizdigine 20- jyl tolmaq elding Petropavl men Pavlodar atauyn ózgerte almay otyrghany úyat-aq ! Orys patshasy ol ataudy qoyarda Qazaq halqynyng pikirin qajet etip pe edi. Búl basqynshylyqpen qoyylghan ataulardy ne ýshin saudagha salyp jýrmiz ? Sondyqtan deputattar dúrys kóterip otyr. Anau biylik taghayyndaghan deputatsymaq Bashmakovtyng Qazaqstan azamaty emestigi kórinip túr. Omby men onyng ainalasyndaghy jer ataulary ózi aityp túrghanday, ol bayaghy Qazaqtyng jerleri ekeni belgili» dese, ózimning әriptesim,tarihshy -ghalymPikiriniz sәtti qosylyp, moderatordyng tekseruin kýtude