Biyl Alash qozghalysynyng jenisti shyny bolyp tabylatyn Alash-Orda ýkimetining qúrylghanyna 100 jyl tolady. Býginde Alash qozghalysy dep ataluymen mәlim  qazaq últ-azattyq qozghalysy imperiyadaghy birinshi orys revolusiyasynan quat alyp, jalpymúsylman qozghalysymen astasa óristedi. Alash azamattarynyng qatysuymen 1917 jyly ótken birinshi jalpymúsylman sezine de biyl bir ghasyr tolyp otyr. Osy qúbylysqa jiti nazar audaryp, shygharmashylyghyna arqau etken jazushy Beybit Qoyshybaevtyng tarihiy-tanymdy «Alash joly» riysәlәsinen ýzindi beremiz.

 Mәskeu, 1–11.5.1917

Tarihy miniatura

Basy

I. Kýres barysyndaghy syzattar

1

1917 jylghy sәuirding sonyna qaray Mәskeuge shartaraptan Býkilresey músylmandary sezining delegattary kele bastady.

Mәskeu qúryltayy Asadullaev ýiinde ótetin bolghan. O basta, sezdi әzirleu ýshin Uaqytsha ortalyq músylman burosy  saylanghan kezde solay úigharylghan-dy. Óitkeni revolusiya dýmpuimen jandanghan dýbirli Piyterde san týrli partiya sayasy júmysyn qyzdyryp jatqan. Osynau ot-jalyny kýidirip túrghan alyp qazan ishinen tynysh júmys isteuge múrsat beretin búrysh tabu onay bolmaytyn. Jan-jaqtan jinalatyn delegattar ýshin, al olar segiz jýzdey bolmaq, toqtaytyn jәne alansyz mәjilis qúratyn qolayly meken-jay ynghaylastyru, aqshang bolsa da qiynnyn-qiyny ekeni sózsiz. Shyndap kelgende, ortalyq buro úiysqan kezde qajet qarjy kózderi de kórinip túrghan joq edi.  Al  músylmandar múratyna kópten qyzmet etip kele jatqan Mәskeudegi myna ghimarat su teginge týsetinin arnayy buro qúrghan jinalys birden eskergen-di.

Ahmed Salikov

Uaqytsha ortalyq músylman burosy alghashqy úiymdastyru júmystarynyng bәrin Ahmed Salikovtyng tóraghalyghymen, búrynghy Memlekettik Dumanyng músylman fraksiyasy ýiinde jýrgizdi. Tek songhy aptada ghana buronyng Petrogradta túratyn mýsheleri men qyzmetkerleri tolyghymen Mәskeuge kelip, Asadullaev ýiinen oryn tepken. Solar qatarly, Sәlimgerey Jantórin súltangha kómekshi bola shyqqan Ótemis te, múndaghy buro mýshesi Ghayaz IYsqaqy iske qosqan jigittermen birge,  sezding songhy dayyndyq júmystaryn pysyqtaumen shúghyldanugha kiristi.

Álimardan bek Topchibashev

Sezd ashylar qarsanda Bakuden Álimardan bek Topchibashev keldi. Baghzy joldasy  Jantórin ekeui qyzu qauyshyp, jaghday súrasa bastaghany sol, olargha Tashkentten Serәli Lapiyn, Oraldan Baqytjan Qarataev kelip qosyldy. Músylman qozghalysynda sonau alghashqy revolusiya jyldarynan birge kele jatqan ýzengilesterding ústanymdary úqsas, tiyisinshe, aldaghy jiynnan kýter maqsaty ortaq bolatyn. Olar birer uaqyt aqpan revolusiyasynan beri sayasatqa dýrkirey kirgen jastar shoghyry jayyn sóz etti. Sosyn Álimardan-beyding danqty jerlesi,  dәuletin músylman júrtynyng iygiligine arnaghan Shәmsy Asadullaevty iltipatpen eske alysty.

Shәmsy Asadullaev

Baqytjan súltan Qarataev Shәmsy aqsaqaldy erteden bilgen-di. Kezinde onyng aghayyndy Nobelidermen* qatar jarysa múnay óndirgeninen, olardan qalyspay, ýlken tabysqa jetkeninen habardar jýrgen. Qoghamdyq sharualargha oray, key rette Bakudegi azamattarmen baylanysu qajet bolghanda, sol kisining jyly sózin arqa tútyp biraz is tyndyrghany da bar-tyn.

Baqytjan súltan Qarataev

Cәlimgerey Jantóriyn

*Reseyde túryp enbek etken shvedtik ónertapqyshtar men ónerkәsipshiler әuleti; әuelde әke-Emmanueli Nobeli ónertapqyshtyq izdenisimen suasty minalaryn jasaghan, Peterburgte mehanikalyq zauyt ashqan; onyng ýlken úly Ludvig әkesining zauytyn iri mashina jasau kәsipornyna ainaldyrdy, bauyrlarymen birge Bakude múnay óndiretin kәsiporyn ashty; al Ludvigting úly nemere-Emmanueli Nobelider otbasynyng Reseydegi kәsiporyndaryn revolusiyagha deyin basqaryp túrdy; Ludvigting inisi Alifred dinamitti oilap tapqan, jarylghysh zattar shygharatyn kóptegen kәsiporyndar ashqan, әigili Nobeli syilyghynyng qúryltayshysy bolghan.

Shәmsy aqsaqal Asadullaev әzirbayjan elindegi qiyal-ghajayyp ertegi tәrizdi tirlikti – múnay kәsipshiligin jolgha qoyghan asyl da erek túqymnan edi. Olay deytini, búl kisi Qarataev tәrizdi jastayynan oqu qughan tekti túqymnan emes, qarabayyr enbekker, jәy ghana arbakesh bolatyn. Jәi  arbakeshting iri múnay kәsipkerine ainaluyn qalaysha ertekke balamassyn. Biraq onyng iri alpauyt-ónerkәsipshil dәrejesine jetip ósui – ertegi emes, naqty ómir shyndyghy-tyn.

Oylap qarasa, Baqytjannan jiyrma shaqty jas ýlken eken. Bakuding týbindegi Amiradjan degen kishkene auylda dýniyege kelipti. Es bilgennen kishkene esek arbasymen múnayshylardy múnaralargha tasyp enbek ete bastaydy. Odan sol kezdegi iri múnay alpauytynyng kózine týsip, onyng kәsipshiligining arba aidaushysy bop isteydi. Birer jylda tapqan enbekaqysyna birneshe arba alyp, kәdimgidey menshik iyesine ainalady. Múnay kәsipshiligining tasymal júmystarynda onyng kólik sharuashylyghy eleuli oryngha ie bolady. Úiymdastyrushylyq, kәsipkerlik qabileti únasa kerek, úzamay oghan kәsiporyn prikazchiygi* lauazymy úsynylady. Osylay, jastayynan, Shәmsy múnay óndirisining qyr-syryn kórip ósedi.

*qojayynnyng senimhatymen kәsiporynnyng týrli baylanys, sauda, tasymal, kәsipshilik salalarynyng qily sharuashylyqtaryn jýrgizetin jaldamaly qyzmetker.

Sosyn, ózine degen óz senimining birtindep arta týskendiginen shyghar, birer jyldan keyin jeke is ashugha qúmartqan bir auyldasymen kýsh qosyp, túz óndirisine kirisedi. Júmystary sәtimen jýrip ketedi. Túraqty tabys týsip, edәuir qondanady. Biraq oghan qanaghattanbaydy. Aqyry, bala kýngi mandayter tókken kәsipshiligin quugha otyz tórt jasynda bel baylap, tapqan tabysyna Bakude múnay óndiru kontoryn ashady. Qarabayyr tәsilmen múnay óndire bastaydy.

Alayda múnda syrttan kelgen ózge  halyq ókilderi qojayyndyq etetin. Óitkeni olar zaman talabyna layyq isting kózin biletin, banktegi kapitaly orasan kóp firmalarmen qyzmettes bolatyn. Al Asadullaev sekildi jergilikti halyq ókilderi, qansha tyryssa da, óz bankteri bolmaghandyqtan, eleuli qarjylyq qor jinay almaytyn-dy. Zerek kәsipker múny úqqan da, shydammen, jiyrma jylgha taqau maqsatkerlikpen enbek etip, aqyry, ózining kontorynyng negizinde, 1893 jyly jana tehnologiyany qoldanyp júmys isteytin múnay óndirushi firma qúrugha qol jetkizgen edi.

«Shamsy Asadullaev» firmasy alghash qúrylghan kezde, kapitaly bar bolghany bes jýz som bolghan eken. Patsha әuletining taqqa otyruynyng ýsh jýz jyldyq toyy qarsanynda ol on million somgha jetipti. Oqu-toqu kemistigin tabighy zerde kendigining izdenisimen tolyqtyra bilgen Shamsy sharuasyn zaman talabyna jauap bere alarlyq dengeyde, óte tiyimdi jýrgize alghan. Ozyq iydeyalardy zamatynda qaghyp alyp otyrypty.

– Mәselen, Nobeliderding әlemdegi eng alghashqy múnay qúyatyn «Zoroastra» atty tankeri tenizge týskende, ol da qarap qalmaghan, – dedi Baqytjan súltan. – Tasymaldyng búl tәsilining keleshegin Shamsy aghamyz tez dittedi. Artynsha  sonday ýsh tanker jasatty. Olar Kaspiy aidynynda firmasynyng jalauyn jelbiretip, aibyndana jýzgen kórinedi. Kәsipornyna osynau jana dәuirding manyzdy súiyq otynyn múnay qúbyrymen tasymaldau syndy ózge janalyghyn da tez engizdi. 1907 jyly «Aghayyndy Nobeliderding múnay óndirisi seriktestigi» salghan múnay qúbyrynyng jalpy úzyndyghy on jeti shaqyrym bolsa, «Shamsy Asadullaev» firmasynyng qúbyry on eki jarym shaqyrymgha jetken eken...

Qarataev ol jayynda «Romanovtar Ýiining patshalyq qúruynyng 300-jyldyghy» atty altyndalghan kitaptan da oqyghan kórinedi. «Sauda jәne ónerkәsip» bóliminde otandyq ónerkәsipshil Aga Shamsy Asadullaev turaly tamasha, әdil, iri sózder jazylghan edi. Esinde, onyng múnay elinde tuyp-óskeni atap aitylghan-dy. Al onday elde adamdar ózderining jaratylystan daryghan aqylymen tez ósui yqtimal.  Asadullaev myrza qúday bergen parasatynyng arqasynda kýsh-quatyn jәne erik-jigerin tas-týiin júmyldyra otyryp, kedey-kepshikter arasynan adam sengisiz ghalamat jyldamdyqpen millionerge ainala aldy.

– Jәne artyna qanday ghibratty iz qaldyrdy! – dep, rizashylyqpen qoshtay jóneldi ony Álimardan Topchibashev. – Biz oghan sheksiz razymyz...

Baqytjan súltan eske alyp otyrghan tamasha kitapty qadirmendi Asadullaevtyng ózi kórmedi, ondaghy jýrek eljireterliktey әdil sózderdi oqy almady, әriyne. Ol sol on ýshinshi jyly qaytys boldy. Biraq әlgi kitap onyng isi auqymdy, ólmeytin dәrejede bolghanyn barsha jahangha әigiledi. Al onymen qyzmettes bolghandar, onyng shapaghatyn kórgender odan kýni keshe ghana, osydan bar bolghany ýsh-tórt-aq jyl búryn airylghandaryn úmytar ma. Ol kózden ketkenmen, kónilden ketpeydi.  Býginde aramyzda ony bilgender, onyng shapaghatyn kórgender jýr. Solar arqyly onyng qadiri býgingi úrpaqqa mәlim. Onyng izgilikti kәsipkerligine barsha júrt tәnti. Tap qazirgi tanda imperiyadaghy kýlli músylman júrttarynyng ókilderi bas qosyp jatqan osynau tórt qabatty tas ghimarat onyng qashanda qatarymyzda ekenin kórsetedi...

Topchibashev erekshe iltipatpen onyng izgilikti isterining ólmeushilikpen qol ústastyrghan taghy bir parasyn eske aldy.

Shәmsy aqsaqal ózi tiyanaqty bilim almaghanmen, artynan ókshelep kele jatqan buynnyng bilimdi boluyn qalaghan-tyn. Sebebi bolashaqtyng iyesi oqyghan jastar bolaryna kýmәndanbaghan. Bolashaq tizginin qoldaryna órkeniyetti zamana talaptaryna say tәrbiyelengender ghana ala almaq. Sony úqqandyqtan da, jastardyng tehnikalyq bilim aluyna basa nazar audardy. Sondyqtan da ol músylman halyqtarynyng aralarynan injenerler dayarlaudyng manyzyna erekshe mәn berdi. Olardy baurap, iriktep,  kóptep oqugha jibere bastady. Onyng qarjysymen talapty jastar Germaniya men Fransiya qalalarynda, Reseyding óz ishindegi Varshavada, Qazanda, Kiyevte, Mәskeude, Odessada, Peterburgte, Harikovta oqydy. Álimardan biledi, ol Bakude realidy uchiliyshe ghimaratyn salugha qomaqty qarjy bóldi. Zakavkaziedegi asa iri oqu oryny bolyp tabylatyn Aleksandr patsha atymen atalatyn Tifliys* múghalimder institutyn qamqorlyghyna aldy, onda óz atynan músylman-studentterge stiypendiyalar taghayyndady...

*Tbilisiy.

Asadullaevtyng kәsipkerlik is jýrgizu tәjriybesinen búdan jeti-segiz jyl ilgeride, ózining Týrkistan ólkesinde iskerlik seriktestik qúruy kezinde, Serәli de ýirenuge niyet qylypty. Sol kezde ol osynau iri  is adamynyng múnay ónerkәsibimen qatar damytqan sauda-sattyq sharualarynyng qúrylymyna zer salghan eken.

Osy Mәskeude «Shamsy Asadullaevtyng sauda isteri» kompaniyasynyng bas kensesi boldy. Soghan Serәli birneshe kelgen, sonda kózi kórdi: kompaniyanyng jarnamalyq qaghazdarynda, resmy firmalyq blankining jogharghy jaghynda, qojayynnyng aty-jóninin, firma atauynyng ýstinde Parsy elining gerbi salynghan,  ony oraghyta beynelengen, әdette úran jazylatyn taspa ispetti jolaqta «Persiya shahynyng sarayy qúrmetine ie bolghan» degen sózder jazylghan-dy... Sol iskerlik qatynas qaghazy betine Mәskeuden bastap Baku, Astrahan, Sarisyn, Saratov, Samara, Qazan, Tómengi Novgorod, Kiyneshma, Yaroslavli, Kunsevo, Varshava, Belostok... dep kóp qala aty  tizilgen. Olarda qúrmetti aghamyzdyng sauda kompaniyasynyng filialdary ornalasqan kórinedi...

IYә, ol kisining qúlashy kenge sermelgen-di, sharuasy shalqyp túrdy. Álimardan bek qandasy retinde búl rette kóp mysal aita alady. Osynda otyrghan azamattar bilsin, onyng Kavkazdaghy elge jasaghan jaqsylyqtaryn bylay qoyghanda, osyndaghy iygilikti isteri, qayyrymdylyq sharalary óz aldyna bir tóbe.  Ol músylmandy taypagha bólgen joq. Oghan ózining әzirbayjany da, tatar da, ózge týrkiler de bir bolatyn. Mәskeudegi ýilerining birin kózi tirisinde músylman qauymyna syigha tartqan edi. Meshit te salyp bergen. Al «Asadullaev Ýii» atalyp ketken búl ghimaratty aqsaqal jas úrpaq ýshin ózi arnayy salghyza bastaghan-dy. Biraq ýy qúrylysyn bitirip ýlgere almay qaldy. Qúrylys 1913 jyly, tek ol qaytys bop ketkennen keyin ayaqtaldy. Sol jyly aqsaqaldyng ózi amanat etken shartpen osynau Asadullaev Ýiinde músylman qauymy qarjysyna júmys isteytin mektep  esigin ashty. Sonymen birge osynda músylman jastarynyng týrli keshteri ótkizile bastady. Keshikpey baspahana ornalastyryldy.

Qysta ghana osynda aimaq músylmandarynyng basqosuy ótken eken. Endi, mine, jana jaghdayda, tolyq sayasy erkindik, bostandyq ahualynda, býkil imperiya shartarabyn mekendeytin músylman júrttary ókilderining ýlken qúryltayy ótkeli túr. Sezding osynda ótuine múryndyq bolghan kórnekti qayratker Ghayaz IYsqaqy әueli Piyterde «El» degen gazet shygharghan edi. Onysy patshalyqtyng kәrine úshyrap, jabylyp qalghan son, Mәskeu kelip, tap osy ghimarat ishinde, mine,  eki jylday bop qaldy, «Sóz» degen gazet shygharyp keledi...

Baqytjan súltan Shәmsy Asadullaev pen sol sekildi әzirbayjan millionerlerining Kaspiyge súghynghan Apsheron týbegindegi júmaghyn aralap kórgen, qayran qalghan, tamsanghan. Solar  sekildi is qylatyn azamattar qazaq arasynan da tabylsa ghoy dep qiyaldaghan. Biraq kóshpendi júrt bastan keship jatqan auyr jaghday dәl qazir oghan mýmkindik berer me degen. Ákimshilik tegeuirini ayausyz tyqsyrghandyqtan, qazaq ormandy, shúrayly jerlerinen dalagha qaray yghysqan edi ghoy. Qolda jetkilikti mal da qalmaghandyqtan, taza kóshpelilikten de aryla bastaghan. Kóbi jataq bola bastaghan. Osynday kedeyshilikke úshyraghan halqynyng bolashaghy kýngirt edi. Sony oilaghan. Ózge kәsip iygermese bolmaytynyn úqqandardyng bir parasy tenizde balyq kәsipshiligine júmylghan. Taghy bir parasy dalada payda bolghan jana júmys kózine jaldanghan – әzirbayjannyng óz ishinen alpauyttar shyghyp bәsekeles bolghandyqtan ba, Nobelider múnaydy qazaq jerinen de sorugha kiriskeli qashan... Solardyng qara júmysynda manday terin tógip enbek etip jýrgender býginde kóp, tek tap sol alpauyttargha әzirbayjan qaryndassha teketires tirlik qylar azamat qazaqtan qay kezde shyghary bir allagha ghana mәlim...

Qarataev gýrji elinde qyzmet istep jýrgen jyldary Bakuge at basyn әldeneshe tiregen. Ázirbayjan qandastarynda meyman bolghan. Keshegi arbakesh, júmysshy, qolóner sheberleri men úsaq bólshek sauda jasap dýken ústaghan qarapayym adamdardyng múnay kәsipshiligine qalay aralasqanyn, ony qaytip  damytqanyn, sonymen birge tiyisinshe dәuletke, baylyqqa kenelgenderin, abyroygha ie bolghandaryn estip bilgen. Bir kezdegi handyqtyng astanasyn, Resey imperiyasy qúramyna engizilgennen keyin qolgha alynghan órkeniyetti sharuashylyq jýrgize bastaghaly beri, qalay әsemdendire, abattandyra týskenderin óz kózimen kórdi.

Ázirbayjannyng múnay millionerleri Bakude Synyq-qala, Qyz-qala múnaralarymen, kóne saraylarmen kórik talastyratyn zәulim ýiler saldy. Qalany qoyyp, qala syrtyna ghalamat sayajaylar ornatty. Tau-tasty, shóleyt, qúmdauyt, kýn kózi shaqyrayghan qúnarsyz jerdi júmaqqa ainaldyrdy. IYә-iyә, qúdaydyng shapaghatymen aqyl-esterin útymdy paydalanyp bayyghan is adamdary el kórip, jer kórip, әlemning әsem qalalaryn tamashalady. Shet elderding qymbat qonaqýilerine toqtap, eng ozyq qyzmet kórsetetin kurorttarynda tynyghyp qaytyp jýrdi. Biraq sol kórgenderine mardamsymay, sonday iygilikti óz elinde de ózderine jasaugha tyrysty. Múny Álimardan bek jaqsy biledi, sondyqtan da Baqytjan súltannyng tamsanysyn tolyqtyra týsudi paryzy tútuda...

Shynynda, týbekte qiyrshyq tas aralas topyraq qana bar edi, nazar toqtatar ósimdik te, jol da joq bolatyn. Aqshaly azamattardyng erik-jigerimen Apsheronnyng qiyrshyq qúm basqan tósine tenizben, arbamen, týieli keruenmen jan-jaqtan qap-qap qúnarly topyraq tasymaldandy. San týrli jemis aghashtary, sәndi bútalar egildi, gýlzarlar jasaldy, búrqaghy aspangha shapshyghan hauyzdar soghyldy. Baq ishinde әnshi qústar sayrady.

Alghash baq ekken, Mardakyangha óz qarjysyna tas jol salghyzghan, baghbandyq mektebin ashqan  Zeynelabdin qajy bolatyn. Onyng osynsha tanghajayyp bau-baqshasy Bakuden biraz jer shyqqanda birden men múndalap, sonadaydan kóz tartatyn. Sayaly, kólenkeli aghashtargha, sayraghan qústargha, móldir suly hauyzgha, subúrqaqtargha, tynyghyp, otyryp әngimelesetin jayly oryndargha toly mәueli baq ortasynda keremet әdemi ýy salynghan-dy. Múnda odan da basqa nebir tamasha qalasyrtylyq sayajaylar oryn tepti. Ásirese ghajaby, on bes gektar alqapty jaynatyp jibergen Shәmsy baghy edi. Onyng bau-baqshasynyng aumaghy bәrinikinen ýlken bolatyn. Kýtimi zor sayajaydaghy jasyl jelek nazardy ayalap, júmsaq samal jandy jadyratyp túrushy edi...

Shәmsy aqsaqaldyng tamasha sarayy men baghynyng sharuashylyghyn jýrgizetin qosalqy ýi-jaylardyng ózi jarty shaqyrymgha jete-ghabyl úzyndyqty alyp jatatyn. Sayajaydy qorshaghan sharbaghynyng biyiktigi mysyndy basatyn. Kireberis qaqpa ózining ong-órnegining keremettigimen eriksiz sýisintetin. Jemis aghashtarynyng san-týrli jәne óte kóptigi esten tandyratyn. Alma, almúrt, anar, aiva iysi múryn jaratyn. Búl sayajaydan shie de, shabdaly da, alsha da kóruge bolatyn.

Baqytjan súltan qatty tanghalghan.  Búratana halyq ókilderining zamanauy kәsiporyn qúryp alpauytqa ainaluy óz aldyna, tapqan baylyghyn osynsha jasampazdyq tirlikke júmsauy tanyrqatqan edi. Kóp úzamay, tergeushilik qyzmetpen Kutaisiyde ótkizgen jyldary da artta qalghan. Elge oralghan. Jer-sudan airylyp bara jatqan  el jaghdayyn, kóz aldynda túrghandyqtan da, kóbirek oilaghan, uayymdaghan. Sonda tynys-tirshilikterimen ózi tikeley tanysqan әzirbayjan ziyalylary kóz aldyna kólbendey bergen bolatyn.

Qazaq jerine aghayyndy Nobeliderding kәsipshilikteri súghyna bastaghanyn, alayda әzirbayjan qardashtar* sekildi olarmen taytalasar kәsipker qazaqtan shyqpay túrghanyn qinala zerdeleytin. Biraq asa ózekti de zәru mәsele qusyrylyp bara jatqan atameken, ataqonys jayy ekeni anyq-ty. Sol sebepti,  shúrayly jer-suynan airylghan beyshara nomadqa** qolda qalghan az malymen qúlazyghan dalagha qanghyp kete bermey, jana dәuir talabyna beyimdelui qajettigin oilaghan. Sol ýshin ózinshe qala salyp, olargha ónege de kórsetuge tyrysqan. Shәmsy sekildi tabysqa jetken kәsipkeri joq, bola qoyy da neghaybyl qazaqtyng tym bolmasa jartylay otyryqshylanuyn qalaghan.

*tuysqandar.

**kóshpendiler.

Qarataev sonynan bir qauym eldi ilestirip, óz atyndaghy poselkesin saldy. Zamanagha say jana túrmys saltyn qalyptastyrugha úmtyldy. Biraq jaqsy tәjiriybesi taralmady. Júrtqa ónege bolmady.  Qazaqtyng ózi de arghy jaghyn oilamastan, en dalagha kóship ketuge beyim túrghanyn tanyta berdi. Al kóshpendilikten airylghysy kelmeytinder, dúrysynda, qazaqtyng kóshpendi ómir saltynan airylmauyn nasihattap jýrgender ol jayynda  kekesindi maqalalar jazyp, mazaq qyldy...

Jә, onyng bәri basqa әngime, mәsele osynau Shәmsy aqsaqaldyng artyna qaldyrghan ónegeli isinde bolyp túr ghoy. Mine, ol dýniyeden ótkeli talay su aqqanmen, atyn atap, aruaghyn qozghap jatyr qalyng júrt. Jaqsy jaghynan. IYgiligin kýlli músylman kórip túr emes pe. Qaytsek el bolamyz degen mәseleni osynau ghimaratta – sonyng ýiinde talqylaudyng ózi kóp nәrsege, әbden oilanugha jetelemey me...

– Ári osy músylman júrtynyng barshasyna tәn shanyraq astynda sol el bolu mәselesin túnghysh ret ashyq talqylamaqpyz ghoy, – dedi Sәlimgerey súltan. – Sondyqtan da búl jiyn búrynghy bas qosularymyzdan mýldem ózge sipatta ótetin shyghar...

Oghan  dau joq. Biraq, Baqytjan Oraldan, Álimardan Bakuden kelgendikten, Petrogradta júmys istegen ortalyq buro ne dayyndap әkelgeninen әzirge beyhabar. Sәlimgerey basyn shúlghydy. Ony retke keltiru onaydyng onayy dedi. Qazir osy basqosularyn paydalanyp, búlar bir pikirge kelip alsyn, endeshe...

Sәlimgerey súltan Ótemisti júmsap, ortalyq músburo sezge әzirlegen materialdardy – kýn tәrtibi men ózge de qújattar jobasyn aldyrdy. Olar aldyn-ala pysyqtalghan mәseleler tizilgen qaghazdargha erekshe qyzyghushylyqpen qarady. Búdan bir mýshel ilgeride túnghysh mәrte jer-jerden jiylyp, kememen seyil jasau jeleuimen biylikten jasyryn ótkizilgen qúryltay osy otyrghandardyng bәrining esinde. Sodan  bergi on eki jylday uaqyt týrli oqighagha toly boldy, alayda patshanyng biylghy taqtan ketui sonyng bәrin basyp ketti. Demek, jana jaghdaydaghy alghashqy jiyn býgingi jәne bolashaq túrmys-tirshiligimizding týbegeyli mәselelerin qaraugha tiyis...

Olar úzaq әngime-dýken qúrysty...

 

2.

Asadullaev Ýiining keng zaly auzy-múrnyna shygha lyq toldy. Tirkelgender sanyn alyp túrghan Ghayaz Ishaqiyge qarap, Ótemis:

– Jinalys zalyna toghyz jýz adam syiyp ketti, Ayaz agha, – dedi, – bәrine de oryndyq jetkizdik...

Ayaz aghasy qanaghattana bas iyzep, tirkeu derekterin jazyp aldy da, tóralqa bólmesine ketti.

Delegattar segiz jýzdey boldy, ózge shaqyrylghandar da jýz qaraly edi. Ortalyq músylman burosy tәuir-aq úiymdastyrsa kerek, sezge gazet qyzmetkerleri jan-jaqtan, әsirese, Petrogradtan kóp keldi. Orystyng beldi basylymdarynyng tilshileri, Petrogradta aghylshyn elinen, Amerikadan ókildik etip júmys istep jýrgen jurnalister de osynau dýbirli tónkeris túsyndaghy kýllimúsylman qauymy qúryltayyna mindetti týrde qatysudy paryz sanasa kerek.

Jurnalister arasynda Svyatoslav Preobrajenskiy bar edi. Ótemisting bayyrghy dosy. Dúrysynda, Ótemiske aghalyq jolmen sonau alghashqy revolusiya jyldarynda qamqorlyq kórsetip, ýlken qala ómirimen tanystyrghan  Jasay Quatovtyn  studenttik dosy bolatyn. Úzamay múnymen de dostasyp ketken. Ýsheui júby jazylmas joldastar bop talay uaqyttaryn birge ótkizgen. Solardyng arqasynda Ótemis sayasy tirshilik arnalaryn ajyratyp qaraudy ýirendi. Alghash tanysqandarynan beri talay mezgil ótkenining belgisi sol, Jasay bayaghy shetin oilarymen qyzu aitysqa belsene qoyyp ketu әdetin  tastaghaly kóp boldy. Densaulyghy syr berdi. Eshqayda shyqpaydy, joldastarymen kóp kezdespeydi. Áldebir kensening jan auyrtpas júmysyn istep qaytady әiteuir. Sosyn ýige tyghylyp jatady da qoyady. Ózin múqiyat kýtetin bir ayaly qolgha qarap qalghan...

– Men oghan jolgha shyghar aldynda kirip shyqtym, – dedi Slava. – Biz osynau  býkilrossiyalyq músylman qúryltayy jayynda pikir almastyq.

– Ol músylman qozghalysyna eshqashan sengen emes, – Ótemis kýldi, – saghan ne aitqanyn shamalaymyn...

Slava jymidy. Dosynyng qarynan aqyryn qaghyp qoydy: Ótemis qatelesip túr. Jasaydyng músylman qozghalysyna býgingi kózqarasy basqasha. 1905 jylghy Tómengi Novgorod sezinen bergi uaqyttarda birtindep ýlken ózgeriske úshyraghan. Keyingi payymdary onyng búl mәselege kenirek qaraytynyn kórsetedi. Ótemis biledi ghoy, Jasay sosial-demokratiyalyq oilardy, olardyng ishinen eng shetin jospary bar baghyttardy, әsirese bolishevikterdi qúlshyna qoldap jýretin.  Esinde shyghar, syrqatynyng saldarynan ol bey-jay kýige engen-tin. Dostarynan da qashqaqtaytyn. Ras, búlarmen birge jýrudi siyretken edi ghoy. Al anda-sanda bir kezdeskende, kadetter jayynda kóp aityp tanyrqatqanyn úmytpap pa? Ekeui de bas iyzesti. Jaqsy, al Ótemis onyng mәnin bile me eken? Qanday mәnisi boluy mýmkin dey me? Svyatoslav tamaghyn kenedi.

Mәnisi mynada, Ótemis múqiyat tyndasyn. Jasaydyng jany qalaghan qúrbysy grafinya Paninanyng qayyrymdylyq isterine kómekshilik jasaytyn qyzdardan-dy. Al grafinya – konstitusionalist-demokrattar partiyasynyng sonau 1905 jyldarghy alghashqy serkelerining biri, al býgingi qúrmetti kósemi Ivan Iliich Petrunkevichting qyzy. Dúrysynda – ógey qyzy, biraq tughan qyzgha bergisiz.

Grafinyanyng sheshesi Anastasiya Sergeevna Panina jastay jesir qalyp, demokratiyashyl kýresker Petrunkevichpen bas qosqan kórinedi. Oghan ótken ghasyrdyng jetpisinshi jyldary jas kelinshekting revolusiyalyq qozghalysqa eligip, jasyryn jinalystargha qatysyp jýrui sebep bolghan siyaqty. Otyz jyldan beri ekeui tatu-tәtti túryp keledi. Ekeui de qyzy degende jandary qalmaydy.

Sondyqtan da shyghar, grafinya da Petrunkevichti óz әkesindey kóredi eken. Ol Reseydegi júrtty da, biylikti de sayasy payymgha, jana azamattyq sezimdi týisinuge bastaytyn, qoghamdyq ar-ojdandy oyatatyn eng solshyl partiyany basqaryp otyrghan ógey әkesining bas qamqorshysy ispetti bolypty. Qyrymda ýlken iymeniyesi saqtalghan tughan әkesining dәuletin  shayqaltpay, arttyra týse alghandyghynan da shyghar, kómegin ayamaydy.

Petrunkevich partiyanyng ortalyq komiytetining mәjilisterin óz ýiinde ótkizedi eken. Sondayda jary Anastasiya Sergeevna mindetti týrde dastarhan jayyp, halyq bostandyghy qamyn jegen kadetterding qyzyl kenirdek bop aitysuyna jaghday jasap otyratyn. Al qyzy Svetlana anasynyng eng tandauly jemis-jiydek, aspazdyq óner ónimderinen túratyn dastarhan mәzirin әrdayym qamtamasyz etip, qyzmet kórsetuge óz kómekshilerin jiberip túrghan. Sonday shaqtardyng birinde Jasay da grafinyanyng tapsyrmasyn oryndaushy qúrbysyna septese baryp,  Petrunkevichting zalynda aitylyp jatqan aqyldy sózderdi qúlaghy shalsa kerek. Sodan olargha qyzyghushylyq tuady. Ony bolisheviktik joldan osy kezdeysoqtyq qayyrady. Qayyryp qana qoymaydy, kadetterding liyberaldyq oigha túnghan aidynyna búrady. Al odan son, jalpy revolusiyalyq qozghalysty últtyq qozghalyspen baylanystyra saraptaugha tyrysu, odan óz tamyryna kóbirek kóz jýgirtu sonshalyqty qiyn bolmaghan tәrizdi...

Svyatoslav biledi, Ótemis ekeuining dosy ústanatyn búl rettegi payymdar auqymy ә degende orys sayasy qayratkerlerinikindey-aq kólemde bolatyn. Al ol myna túrpatta... Birinshi revolusiya kezinde bayqalghan qúbylys – imperiyanyng músylman túrghyndary arasynda oryn alghan qobaljular panislamizm* iydeyalary negizinde tudy. Panislamizmning negizgi prinsiypi – barsha músylman әlemin sayasy jәne ekonomikalyq túrghyda Týrkiya tóniregine biriktiru. Jәne múnyng týpki maqsaty – Býkiltýrki respublikasyn qúru.

*jappay islamshyldyq.

Ótemisting osynau sayasatqa jýirik jurnalist dosy búlardy bilse biler, ózge júrtqa asa mәlim emes talay jayttan da habardar-aq bolar... Áytse de, barsha músylman týrki tuy astyna jinala qoymasyn oilaghany jón. Óitkeni islam dinin tútynatyndar týrkilerden әldeqayda kóp...

Saspasyn Ótemis, qúryghanda panturkizm** aghymy tap sol týrik elin baghdarsham etedi, oghan kýmәni bolmasyn. Jәne búl eki baghyttyng maqsattary óte úqsas. Slavanyng jaqsy tanysy bolyp tabylatyn aghylshyn jurnaliysi Viliyams ta, Rossiyadaghy músylmandar ómiri haqynda osynday oida. Olar poyyz ýstinde osynda jetkenshe pikir almasyp keldi, sonda anyq kózi jetti búghan...

**jappay týrkishildik.

– Jә, múnyng bәri kirispe ghana... Bilesing be, Ótemis, músylman dýniyesinde eleuli ýsh kezeng aiqyn bilinetinin Jasay songhy kezde mýldem moyyndaghan, – dep Slava әngimeni damyta týsti. – Birinshisi – músylman әlemining eng quaty artqan, ghylymy men órkeniyeti asa damyghan kezen. Múny Jasay keyingi kezderi tәp-tәuir bilip qapty, mening de kózimdi ashty. Al ekinshi kezeng –  músylmandyqtyng әbden әlsiregen, nadandyqqa úrynghan shaghy. Kózine osy beles kórinip, kýnine kólbendep túrghandyqtan da, ol azattyqqa jetuding sosial-demokratiya úsynghan týrin ghana dúrys dep úghynsa kerek.

– IYә, ol músylmandardyng óz kýshine sengen joq. – Ótemis kýldi. – Onyng syny sózderin ózim de talay estigenmin.

– Dúrys, eger ony auru auyzdyqtamaghanda, ol osy tanda Petrosovet belsendilerining juan ortasynan tabylar edi. Ókinishti! – Jiyren shashyn bir sipady da, Slava Ótemiske oilana qarady. – Esinde me, alghashqy Duma júmysy túsynda ol menimen birge týrli sayasy partiyalardy aralap ketkendi únatatyn edi ghoy. Shynymdy aitsam, Jasaydyng músylman fraksiyasy jinalystaryna barghanyn bir de bir estigen emespin. Ol músylman dýniyesinde birazdan oryn ala bastaghan, birinshi revolusiya jyldarynda-aq quatty qozghalysqa ainalghan ýshinshi kezenge – oyanu kezenine kýni keshege deyin kóz júma qarady. Biraq, kesh te bolsa, oghan yqylas audardy, ony óz mәninde týsindi. Ásirese jana revolusiya onyng kózqarasynyng ózgeruine erekshe serpin berdi.

Ángime Jasaygha oray tughanmen, qazirgi qúryltaydyng mәn-manyzyna óz-ózinen auysty. Slava jaqsy týsinedi, keshegi monarhiya túsynda jalpyislamshyldar men jalpytýrkishilder aldynda túrghan basty mindet – sanaly músylmandardy, sonyng ishinde týrkilerdi óz taghdyrlaryn ózderi aiqyndau jolyna týsuge shaqyru boldy. Sonday-aq, onday is-әreket jasaugha mýmkindik bermeytin basty kedergige –  imperiyada oryn alyp túrghan ozbyr da otarshyl memlekettik qúrylysqa qarsy sayasy kýres jýrgizui ýshin toptastyru boldy. Al býgin sol mindet revolusiya jenisine oray damytylyp, jana biyikke qoyyldy. Ótemis qalay oilaydy, aitsynshy, myna qúryltay sonday talap ýdesinen tabylar ma eken?

Endi qalay, Piyterde ortalyq buro jana sayasy ahual men soghan say bolu jayynda talay bas qatyrdy ghoy. Ótemiske búl әbden mәlim, óitkeni buro  tarapynan berilgen biraz tapsyrmany ózi de oryndaghan. Uaqytsha ortalyq músburo aldaghy mindetting jer-jerde talqylanuyna da, óz oilary bar ókilderding osy sezge delegat retinde saylanuyna da  qozghau salyp otyrdy. Mine, delegattardyng bәri shartaraptan bas qosyp jatyr. Maqsattary bir. Endeshe, nege zaman talaby ýdesinen shyqpasqa...

– Shynynda, oilap qarasaq, keshe ghoy – sayasy polisiya músylmandar qozghalysyn imperiya qauipsizdigine qater tóndiretin qúbylysqa balap, qyraghylyqpen baqylady. Qoldarynan kelgeninshe qanat jayghyzbay, tamyrynan qiyp otyrugha tyrysty. Al býgin jaghday týbirimen ózgerdi emes pe! Sony osy sezde  paydalana bilu kerek...

Slava Preobrajenskiy, sóz joq, músylmandargha jany ashy qaraytyn jigit. Alghashqy Duma túsynda-aq Jasay men Ótemis ony músylman qayratkerlerining ózderi biletin birazymen tanystyrghan. Sodan Slava músylman qozghalysyn Jasaydan artyq týsinetin, әri bolashaghyna senetin bolyp ketti. Ghajap. Taghy bir ghajaby, Ótemisting birazdan beri kezdespey jýrgen shetin kózqarastaghy eng solaqay agha-joldasyn músylmanshylyqqa senimmen qaraytyn boldy degen habar aityp otyr. Áriyne, din túrghysynan emes, dәlirek aitqanda, músylman atymen tanbalanatyn orys emes bodandar haqyndaghy әngime búl...

Áytkenmen, sez músylman daghdysy boyynsha qúran oqudan bastaldy. Saqal-múrty qysqa qyrqylghan, biyik aq sәldeli, ghúlama keskindi diny qyzmetshining ashyq qonyr ýni zal ishin jýrekti tebirente kernep ketti. Dausyn  әsem maqammen әndete sozyp  oqyghan sýresin tamamday bergende, júrt jappay qol jayyp, dúgha qyldy.  Sosyn tóralqa ýsteline Uaqytsha ortalyq músylman burosynyng tóraghasy Ahmed Salikov pen kórnekti diny ghúlama Músa Bigy kóterildi.

Qyryqtyng qyrqasyna shyqqan Músa Bigiyev dinning oqymystysy ghana emes, músylman qozghalysy belsendilerining biri.  Jasynda Rostovta, Qazanda, Búharada oqyghan. Odan shetelge ketip, bilim aluyn Kair uniyversiytetinde jalghastyrghan. Mysyrmen shektelmey, Mekke men Mediynege barghan. Sosyn, arab elderin qoyyp, Ýndistangha auysqan. Ne kerek, onyng dýnie kezip bilim quuy úzaqqa sozyldy. Aqyry  elge 1904 jyly oraldy. Peterburgte túraqtady. Birinshi orys revolusiyasynan beri ótip kele jatqan barlyq músylman sezderine qatysyp keledi. Árdayym jýieli sóz sóilep, ornyqty pikir aituymen júrtty razy etude. Onyng ghúlamalyq oryny biyik bolghandyqtan da, Mәskeu sezinde kirispe sóz sóileu qúrmeti soghan jýktelgen-di.

Qayran Ismayyl Gaspraly aqsaqal edi ghoy múnday mindetti alghashqy sezderde atqarghan... Ótemisting oiyna búdan bar bolghany ýsh jyl ilgeride dýnie salghan úly ústaz týsip ketti.  Ol әrdayym oqu-aghartu isin damytudyng manyzyna mәn berushi edi. Til  birligin úran etetin. Qayran Ismayyl agha... Ótemis dir etti.

Mәmedәmin Rasulzade

Úly  ústazdy Músa Bigy de eske aldy.  Onyng ólmes enbegin atap ótti. Shetelge auysugha mәjbýr bolghan Rashid Ibragimdi, kóptegen ózge qayratkerlerdi atady, olardyng qajyrly qyzmeti aqtalghanyn, endi kýlli músylman júrttaryna sony jana túrpatta órkendetu mýmkindigi tughanyn tilge tiyek etti. Din músylman bir bop, jana ómir qúrugha kirissin. Alla osynau jiylyp otyrghan pendelerine sonyng dúrys jolyn tabudy nәsip etsin...

Ol sez júmysyna tabys tilep, ornyna otyrdy. Delegattardyng qol shapalaqtauy basyla bergende  Ahmed Salikov týregeldi.

– Músa әfәndim oryndy atap ketkendey, bәrimiz bastan keship otyrghan bostandyq kýnderin taqaltu ýshin talay abzal azamatymyz ómirlerin qidy, – dedi ol, әr sózin salmaqtay sóilegen qalpy, jaghalay qarap túryp. – Azattyq jolynda  sheyit bolghandar ruhyn oryndarymyzdan túryp eske aludy úsynamyn.

Kýlli zal tik túryp, bir sәt siltidey túndy.

Sosyn Ahmed buronyng osy sezdi dayyndau barysynda, keshe jәne býgin, tirkeu barysynda, jer-jerden kelgen delegasiyalarmen aqyldasa kele, sez tóralqasynyng mýsheligine kandidattar tizimin jasaghanyn habarlap, oqyp shyqty. Bekitudi súrady. Jinalys әzirlengen kandidattardy tóralqa mýsheligine saylady.

Ayaz Ishakiy

Tóralqagha Petrograd, Mәskeu, Qazan, Ufadan kelgen Bigiyev, Salikov, Ishakov, Gabashov, Alkiyn, Ahtyamov, Qyrymnan Jaghypar Saidahmetov, Bakuden – Álimardan  Topchibashev, Týrkistannan – Ubaydulla Hodjaev, Orynbordan – Fatih Karimov sekildi músylman qayratkerlerimen qatar, qazaqtardan Oral oblysynan – belgili dәriger Halel Dosmúhamedov saylandy.

Ótemis ony 1905 jyldyng jeltoqsanynda Oralda ótken sayasy partiya qúru jinalysynda kórgen. Jas shamasy búdan sәl ghana eresek bolghanmen, óte bayypty, eseyinki minezge iye, salmaqty jigit ekeni angharylyp edi. Ol student eken. Al odan bir-eki ghana jas kishi, uchiliyshe oqushysy Jansha әldeqayda elgezek kóringen, Ótemisti syrttan kelgen qonaq retinde tez bauyryna tartyp, jolbasshysy siyaqty bolyp ketken bolatyn. Haleldi ol keyin Piyterde jerlesterding bas qosuynda kezdestirip, jaqynyraq tanyghan. Onyng sayasy ómirge әrqashan sergektik kórsetip jýretin, әr qúbylysty talday biletin, qazaq jayyna nemqúraydy qaray almaytyn kýresker ekenine kózi jetti. Tatar, orys gazetterine sayasat túrghysynan aghartqysh maqalalar jazyp jýrgenin bildi. Solardy bilgende, alghashqy orys revolusiyasynyng birinshi jylynda  qazaq konstitusiyashyl-demokrattary qúrghan partiyanyng ortalyq komiyteti qúramyna onyng da saylanyp,  Baqytjan súltannyng partiyalas senimdi jas serigine ainalu syryn aiqyn úqty.

Halel Sankt-Peterburgting Imperatorlyq әskeriy-medisina akademiyasynda oqityn. Bitirgennen keyin dәriger retindegi әskery mindetin óteu ýshin әueli Permi guberniyasyna jiberildi. Odan Týrkistan, sosyn Oral kazaktarynyng atqyshtar batalionynda әskery dәriger qyzmetin atqardy. Oral oblysyn oba indeti jaylaghan jyldary júqpaly aurugha qarsy kýreske belsene qatysyp, ýkimet marapatyna ie boldy. Patsha әuletining ýsh jýz jyldyq mereytoyynan song әskery qyzmetten bosatylyp, Temir ýiezine dәrigerlik qyzmetke taghayyndaldy. Sol jyldan bastap el ishinde atqarghan  naqty is-tәjiriybelik qyzmetimen qatar, «Qazaq» gazetine ýzdiksiz jariyalap túrghan  medisinalyq-aghartushylyq maqalalary ony halyqqa әbden tanymal etti. Ol Oral oblysy qazaqtarynyng qúryltayyn ótkizudi úiymdastyrushylar qatarynda boldy. Sol sezde qúrylghan qazaq komiytetine mýshe bolyp saylanghan-dy. Kýlliresey  músylmandarynyng osynau Mәskeu jiynyna jiberilgender sapyna da sol sezde engizildi. Qazaq delegasiyasy qúramyndaghy imperiya músylman qozghalysyna belgili bedeldi azamat retinde, mine, sezd tóralqasyna kóterildi...

Tóralqa mýsheleri ýstelge jayghasyp bolghan son, tóraghalyq tizgindi Álimardan Topchibashev qolgha aldy. Ol býkilresey músylmandarynyng revolusiyadan keyin ótkizip otyrghan túnghysh sezin jana ýkimet ókili qúttyqtaugha kelip otyrghanyn habarlady. Oghan birinshi kezekte sóz berdi.

Manghaz da sheshimtal keskindi Uaqytsha ýkimet ókili jigerlene adymdap baryp, minbege kóterildi. Ol Uaqytsha ýkimetting Ishki ister ministrligindegi Slavyandardan ózgeler men bóten dindegiler departamentining diyrektory Sergey Andreevich Kotlyarovskiy edi.

Qyryq  ýsh jasar kadet. Kezinde Birinshi Memlekettik Dumanyng mýshesi bolghan. Deputattyqqa halyq bostandyghy partiyasynyng túghyrnamasymen saylanghan eken, tipti, sol kezde ortalyq komiytetting mýshesi bolghan kórinedi. Vyborg ýndeuine qol qoyyp, jýz jiyrma kadet qatarynda sottaldy. Sodan bastap  sayasy qyzmetti tastap ketti. Tónkeriske deyin tarihshy, qúqyqtanushy, halyqaralyq qúqyq professory retinde sayasattan tys júmysyn istey bergen siyaqty. Kerek desen, partiyadan da shyqqan...

Slavanyng búl songhy deregine Ótemis kýdik bildirdi. Partiyada bolmasa, ony Uaqytsha ýkimet qalay basshy qyzmetke shaqyrdy... Olay oilap qinalmasyn Ótemis dosy, audarylyp-tónkerilgen dýniyede oghan tanghalugha bola ma. Shyqqan bolsa –  qayta kirdi, bir kezdegi belgili kadet retinde qyzmet aldy. Endeshe, qazirgi sәtte onyng naqty ústanymy manyzdy...

Shynynda da, mәsele jana Rossiya ýkimetining jalpy músylman sezine qalay qaraytynyn estude jatqan. Al Petrogradtaghy jana ýkimet Mәskeuge arnayy jibergen Kotlyarovskiy aralaryna býgingi biylikting kózqarasyn ayan etu ýshin  kelgen joghary dәrejeli ókil bolatyn.

Ol ózin mәrtebesine say ústady. Revolusiyashyl ýkimet sәlemin jetkizdi. Sosyn óz atynan da jyly sózder aityp:

– Myrzalar, barshanyzdy jana túrpattaghy Rossiyada túratyn músylman halyqtarynyng túnghysh sezining ashyluymen shyn kónilden  qúttyqtaymyn, – dedi.

Jana  túrpattaghy Rossiyanyng qalay jasalyp jatqanyn әngime qyldy. Ishki, syrtqy sayasattaghy ýkimet ústanymyn bayan etti. Músylman sezining kýn tәrtibine memlekettik qúrylym mәselesi engizilgenine alandaushylyq bildirdi. Sabyrlylyq tanytyp, jogharghy sheshim shyghuyn tosugha shaqyrdy.

– Ishki  memlekettik qúrylym jayy Qúryltayshy Jinalysta qaralatyn bolady, – dedi ol. – Qazir Uaqytsha ýkimet ony shaqyru dayyndyghyna kirisip ketti. Oghan deyin bekerge sóz sayystyryp dýrlikpegen jón bolar edi, myrzalar. Barshamyzgha aiqyn jәit sol – Resey tútastyghyn joghaltpaugha tiyis! Bizding kýshimiz – birlikte! Barshamyz bilek qosyp Demokratiyalyq Rossiya Respublikasyn qúratyn bolamyz!

Ýkimet ókiline kýlli zal qol soghyp, tiyisinshe qúrmet kórsetildi.

Topchibashev tóragha qúqymen oghan, ol arqyly ýkimetke  alghys aitty. Onyng qúttyqtau sózindegi baghdarlamalyq sipattaghy tújyrymdar sezding kýn tәrtibindegi mәselelerdi talqylau kezinde delegattar qaperinde bolatynyna senim bildirdi.

Odan keyin sezdi konstitusiyashyl-demokrattar partiyasynyng kórnekti ókili knyazi Dolgorukov qúttyqtady. Onyng sózi salqyn qabyldandy. Kadetterding bastapqyda halyq bostandyghy partiyasy atalyp, músylman qayratkerlerining kóbining kónilinen shyghyp jýrgen kezderindegi ústanymdarynyng birqataryn úmytuy, olardy nauryzda ótken jetinshi sezinde Uaqytsha ýkimet baghdaryna sәikestendirip ózgertui sebep bolsa kerek.

Sodan song músylman qúryltayyna ózge sayasy partiyalar jibergen qúttyqtaular ayan etildi. Sosyn qúryltay tóraghasy naqty isti qolgha aldy. Bәrine aldyn-ala mәlim bolghan kýn tәrtibin barshasy resmy bas qosyp, sezdi ashyldy dep jariyalaghan osy saghatta taghy bir pysyqtap, bekitip alugha úsyndy.

Kýn tәrtibine, Uaqytsha ýkimet ókili  Kotlyarovskiyding tilegine qasaqana, jana Reseyding memlekettik qalpy qanday boluy kerektigin qaraytyn mәsele, jobada tújyrymdalghan týrinde, birinshi bolyp endi de, basqa da mәselelermen birge bir auyzdan bekidi.

– Sezde segiz jýz delegat otyr, – dedi Álimardan bek zalgha qarap, – kýn tәrtibine engen әr mәsele boyynsha jaryssózge barshanyz aralasa almaytynynyz týsinikti. Alayda talqylaugha mýmkindiginshe kóbirek adam qatysqany jón bolar edi. Neghúrlym әr aimaq ókilderining aluan pikirlerin bile týssek, soghúrlym barshamyzgha ortaq, bәrimizding kónilimizden shyghatyn sheshimder qabylday alatyn bolamyz...

Ár mәseleni jalpy otyrysqa deyin týbegeyli talqylap, jerine jetkize anyqtap  alugha delegattardyng basym kópshiligin qatystyru ýshin, qúryltay júmysshy seksiyalaryn qúrghan. Onda eng aldymen elding ishki memlekettik qúrylymyn qaraytyn arnayy top kózdeldi. Ol sez qúrghan alghashqy da asa manyzdy seksiya edi. Júmysshylar, sharualar, әielder, din, oqu-aghartu, soghys, әskery qyzmet, qúryltayshy jinalysqa dayyndyq, jergilikti ózin-ózi basqaru mәseleleri de arnayy seksiyalarda egjey-tegjeyli qaralatyn boldy.

Degenmen, bolashaq memlekettik qúrylym jayy barshany tolghandyrghan jәne alghashqy kýnnen qyzu aitys tughyzyp, qarqyny apta boyy tolastamaghan mәndi mәsele bop shyqty.

 

3.

Revolusiyalyq jana jaghdaygha baylanysty nauryzdyng ortasynda Petrogradta bas qosqan músylman qayratkerleri osynau sezdi dayyndau ýshin Uaqytsha ortalyq músylman burosyn qúrghan boyda, ony basqarugha otyz bes jasar Ahmed Salikov saylanghan da, iske naghyz jastyq jigermen kirisken bolatyn.

Ol mamyrdyng birine taghayyndalghan sezge shartaraptan ókilder saylanuynan bastap, olardy Moskvada qarsy alu, ornalastyru, júmys isteuge qolayly jaghday jasau sharualarynyng au-bauyn týgendeuge deyingi úiymdastyru sharalaryn basqara jýrip, Piyterdegi qos ókimetpen de baylanys jasady. Qyzmettestikting auqymy men negizgi baghyttaryn kelisip, ýilestiru orayynda biraz kýsh-jiger júmsady. Sonymen qatar jana Reseyding bolashaq memlekettik túrpaty jayynda bayandama әzirledi. Onysy býkilreseylik músylmandar sezin shaqyru  barysynda tikeley ortalyq buro tarapynan dayarlanghan negizgi bayandama bolyp shyqqan-dy. Kýn tәrtibinde kózdelgen ózge mәseleler boyynsha da ortalyq buro kózqarasyn tújyrymdau, bolashaq qararlar jobasyn jasau da onyng óz moynyna alghan sharualary edi.

Qúryltay tóraghasy kýn tәrtibinde kózdelgen mәselelerdi qarastyrugha kóshetinderin habarlady da, alghashqy bayandamashyny minberge shaqyrdy:

– Jana Rossiyanyng bolashaq últtyq-memlekettik qúrylysy jóninde bayandama jasau ýshin sóz Uaqytsha ortalyq músylman burosynyng tóraghasy Ahmed Salykkaty myrzagha beriledi.

Ahmed Salykkaty bayandamasynda Tórtinshi Memlekettik Dumanyn  músylman fraksiyasy janynan qúrylghan buro qyzmetine toqtala ketti. Revolusiyanyn  buyrqanghan bastapqy kýnderi-aq buronyng әueli deputattarmen birge, odan keng kólemde, әr jaqtan kelgen qayratkerlerding qatysuymen ýlken jinalys ótkizgenin eske aldy. Monarhiya qúlaghannan keyingi  qalyptasyp kele jatqan jana jaghdaydyng keninen talqylanghanyn aitty. Eldegi san týrli partiyalar yqpalymen músylmandar da búl orayda týrli pikir bildirgen.  Solardy saralap qoryta kele, býgingi sezding nazaryna óz oiyn ayan qyldy.

Bayandamashy jana Rossiyanyng territoriyalyq avtonomiyalar negizinde konfederasiya,* yaky federasiya** prinsiypinde memlekettik qúrylym týzuin qate dep biledi. Onday oidan mýldem bastartu jón dep esepteydi. Sebebi ol músylmandardyng úly Rossiyadan bólinip ketkisi kelmeytinine senimdi.

*egemendigin saqtaytyn, biraq bir nemese birneshe ortaq biyleushi organ jasau arqyly birigetin memleketter odaghy.

** birigetin birneshe memleket ózining belgili-bir zandy memlekettik derbestigin saqtay otyryp qúratyn jana memleketter birlestigi, memlekettik qúrylym.

Onyng pikirinshe, orystarmen qatar kýlli músylman júrttaryna da ortaq otan bolyp otyrghan Rossiyanyng kýsh-quatyn halyqtardyng birligi ghana arttyra alady. Uaqytsha ýkimetting músylman sezine jibergen ókili Kotlyarovskiy myrza óte oryndy atap ótti, Rossiyanyng birligi búzylmaugha tiyis.

– Rossiya demokratiyalyq respublika bolady, samoderjaviyening ozbyrlyqtaryn qaytalatpaudyng kepili sol emes pe, – dedi Ahmed, – bizge osy demokratiyalyq respublika shanyraghy astynda últtyq-mәdeny avtonomiya qúqtaryn paydalanyp, halyqtarymyzdyng ensesin kóterumen shúghyldanu jón.

Ol Rossiya músylmandarynyng óz taghdyrlaryn ózderi aiqyndauy túrghysyndaghy birden-bir qolayly, eren de erek, jalghyz da dara  túrpat – últtyq-mәdeny avtonomiya bolmaghyn shegelep aitty. Ózining osynau oiyn mynanday týiindi úsynystarymen qorytty:

– Myrzalar, Rossiya, birinshiden, ortalyqsyzdandyrylghan, demokratiyalyq parlamenttik respublika bolugha kerek. Ekinshiden, Rossiya músylmandarynyng últtyq-mәdeny avtonomiyasy elding konstitusiyasymen kepildik alugha tiyis. Al konstitusiya elimizding birden-bir qúqyqtyq-kópshilik instituty retinde tanylady.

Senimdi týrde, syndarly dәiek keltire sóiledi.

Ahmed Temirbolatúly Salykkaty-Salikov osetin músylmany, Mәskeu uniyversiytetinde zangerlikke oqyghan, qúqyqtanushy mamandyghyn alghan. Janshadan eki-ýsh-aq jas ýlken, onymen bir fakulitette, biraq odan birer kurs joghary oqyghan-tyn. Degenmen olar sol shaqtan tanys edi, studenttik qozghalysta talay úshyrasqan. Aldaghy uaqyttarda da olargha edәuir qyzmettes bolugha tura keledi. Til tabysyp birge júmys isteuge tura keledi. Alayda tap qazir onday qyzmettestikting boluy yqtimaldyghyn Jansha oiyna da alghan joq. Ol bayandamashynyng әr sózin syny túrghyda jadyna týiip, jaryssózge shyghugha dayyndalyp otyrdy.

Áytse de studenttik shaqtan beri talay zaman ótti emes pe. Oqu bitirip eline oralghan song Salikov zang qyzmetinde kóp istey qoyghan joq, birinshi revolusiya bastalghan jyldyng songhy ailarynda Vladikavkaz oqighalarynyng bel ortasynda jýrdi. RSDJP* mýshesi, menishevik boldy. Týrli menishevik basylymdaryna maqalalar jazyp túrdy. RSDJP-nyn  Kavkazdaghy bólimshelerining júmystaryn ýilestirip túrdy. Biraq júmysshy qozghalysynyng namysyn jalang jyrtyp ketpedi. Músylmandardyng últtyq janghyru iydeyasyn nasihattady. Dýiyejýzilik soghys qarsanynda Terektegi músylman qozghalysyna jetekshilik etti. Mәskeudegi Ghayaz ekeui iydeyalas ekeni barshagha ayan. «Sóz» gazetining redaktory  Ghayaz bolsa, búl – gazetting qúryltayshy-shygharushysy. Ótken jyly Memduma músylman fraksiyasynyng janyndaghy burogha qyzmetke keldi. Biyl sonymen qatar, revolusiyagha deyin, Petrogradta prisyajnyy poverennyidyn** kómekshisi bop istedi. Revolusiyadan  keyin, әsirese Rossiya músylmandarynyng uaqytsha ortalyq burosyna tóragha bolyp saylanghannan son, osy sezdi dayyndau barysynda,  ózining sayasy ústanymyna da baylanysty, Petrokenespen tyghyz baylanysa bastady.

*Resey sosial-demokratiyalyq júmysshy partiyasy.

**okrugtik sot janyndaghy memlekettik qyzmet atqaratyn advokat.

 

Bәlkim onyng kózqarasy biylikpen qarym-qatynasynan da tuyndaytyn shyghar...

– O, myna kisi unitarist* qoy! – dedi Slava.

 

*memleketting eshqanday bólshektenbey birikken birtútastyghyn, yaghny unitarizmdi qoldaytyn adam.

 

– IYә, solay, – dep Ótemis basyn iyzedi. – Onyng búl kózqarasy Piyterdegi jinalystardyng ózinde-aq  әbden belgili bolghan, bayandamasynda onysyn tәp-tәuir dәiektepti, ә? Ol jalghyz da emes... – Kózin oilana syghyraytty. – Ahmed sekildi oilaytyndar barshylyq. Biraq  olardyng qarsylastary da osal bolmaugha kerek, – súq sausaghyn manghazdana shoshaytty, – qazir kóresin...

Ol Salikovtyng úsynghan qarar jobasymen kelispeytinder bar degende, birinshi kezekte, ózi biletin Validovty oilaghan edi. Zәkiyding nauryzdyng ortasyndaghy jinalysta aitqan ótkir oi-pikirin rizashylyqpen tyndaghan. Onyng tap qazir de  sondaghyday ekpinmen Ahmedting payymyna kereghar pikir damytaryna kýmәni joq-tyn.  Biraq sóz Zәkiyge emes, basqagha berildi.

Topchibashev jerlesi әri qandasy bop tabylatyn jas qayratkerge, sez ýshin arnayy әzirlengen taghy bir bayandama jasau ýshin, sóz kezegin úsyndy. Ótemisting esine týsti – búl baghdarlamamen kózdelgen bayandama bolatyn. Oiynda údayy ózi tәp-tәuir biletin Zәky túrghandyqtan, bayandama retterin shatastyryp alghan eken. Minbege qoy múrtty әzirbayjan jigit shyqty. Ony Ótemis búryn kórmegen edi. Biraq estigen. Zәky ony Kavkaz qayratkerleri ishindegi últtyq kózqarasy aiqyn azamat retinde eske alyp, ózi kótergen iydeyany oghan hatpen habarlaghanyn, sezde sony qoldauyn súraghanyn aityp jýretin.

Shynynda da, Ótemisting alghash Sәlimgerey súltannyng sarang payymdary men Zәkiyding qyzu dәlelderinen estigen pikirin ekinshi bayandamashy jaqsy damytty. Ahmedting unitarizmdi jaqtaghan sózderin ol mýldem qoldamady. Ony synay otyryp, federalizm** iydeyasyn algha tartty.

 

**memleketter belgili-bir zandyq derbestikti saqtay otyryp, jana birlestikke úiysu arqyly, yaghny federasiya prinsiypi negizinde qúratyn memlekettik qúrylym jýiesi.

 

Bolashaq  memlekettik qúrylys jayynda jasalghan osy eki bayandama sezde delegattardyng airyqsha qyzyghushylyghyn tughyzdy. Olardaghy birine-biri qayshy keletin pikirler, tipti, delegattardy eki jarghanday boldy. Biri jana memleketting birtútas boluyn, ekinshisi últtyq birlikterden jasalghan qúrama boluyn qalady. Sol taraptarda týrli negizdeme ayan etildi. Ne kerek, sheshender unitarizm men federalizm haqynda oy jarystyruda birinen biri ótti.

Al Ahmed Salykkaty-Salikovtyng jobasyn zamana kóshinen qalyq týr retinde syngha alyp, qyzu pikirtalasqa negizgi tamyzyq tastaghan bayandamany jasaghan – әzirbayjan qayratkeri Mәmedәmin Rasulzade edi. Otyz bir jasar sayasatshy, qogham qayratkeri, jazushy Rasulzade tiyanaqty dayyndalyp kelgen eken. Ár oiyn dәiektey, sendire, senimdi týrde sóiledi.

Búl bayandamasyna Rasulzade býkil ghúmyry boyy dayyndalghan tәrizdi. Ol Bakuge taqau auylda túratyn diny otbasynda tuyp-ósken. Biraq әkesi dindar bola túra, jas Múhamed-Ámindi – Mәmedәmindi sol kezde orys-tatar mektebi degen ataumen keng qanat jaya bastaghan orys-әzirbayjan zayyrly oqu ornyna oqugha beripti. Mektep diyrektory ataqty pedagog Súltanmәjid Múrguza-әly oghly Ghanizade bolghandyqtan da solay etse kerek. Mәmedәmin zerek shәkirt bolady. Mektepten song Baku tehnikalyq uchiliyshesinde oqidy, sonda oqy jýrip, on jeti jasynan qoghamdyq-sayasy júmysqa bet búrady. Ol músylman jastardyng sayasy úiymyn qúrghanda on segiz-aq jasta eken.

On toghyz jasynda ana tilin taza saqtau mәselesin kótergen maqalasyn jazyp, imperiyada әzirbayjansha shyghatyn jalghyz merzimdik basylymda –  «Shargiy-Rus»*   dep atalatyn gazette jariyalap, kemel oilarymen kózge týsken edi.

 

*«Orys Shyghysy».

 

Sodan bastap qolynan qalamy týsken emes. Ol sayasat, ekonomika, mәdeniyet, bilim salalary boyynsha qalam terbedi, әri kórkem shygharmashylyqqa da uaqyt taba bildi. Ol bir kózi ashyqtar sanasyn sosialistik oidyng jaulap alghan kezi edi. Sol qúbylyspen qatar, sayasatta últ mәselesin kýitteu әreketi de kózge týse bastaghan.

Mәmedәmin jyl basynan beri oryn alghan iri qoghamdyq-sayasy silkinisterding bәrining juan ortasynda jýrdi deuge bolady. Ol birinshi revolusiya qarsanynda músylmandardyng «Hummet» dep atalatyn sosial-demokratiyalyq úiymyn qúrdy. Búl úiym keng qanat jayyp kele jatqan Resey sosial-demokratiyalyq júmysshy partiyasynyng ózin-ózi basqaratyn qúramdas bóligi tәrizdi edi. Ázirbayjan tilinde partiyalyq gazetter shyghardy. Belgili qogham qayratkeri Ahmedbek Aghaoghlynyng partiyadan tys gazetterine de maqalalar jazyp túrdy.

Staliyn

Revolusiya kezinde kavkazdyq bolishevikter Staliyn, Azizbekov, Narimanovtarmen belsendi týrde birigip әrekettesti. Ásirese Iosif Stalinmen birge múnay kәsipshilikterindegi júmysshylar arasyna ýgit-nasihat júmystarymen jii barushy edi. Ekeui de ózekti sayasiy-әleumettik mәseleler tónireginde jalyndy sózder aitatyn.

Birde Koba-Iosif mitingidegi sózinde kәsipshilik júmysshylaryn tize qosyp ereuilge shyghugha shaqyrdy. Onysy jayynda kәsipshilik qojayyndary sol mezette-aq habardar bolady. Sodan osynau búzyq oily kezbe gruzindi qúpiya týrde qúdyqqa qúlatyp jiberudi oilastyrady. Ákimshilikting jasyryn josparyn әzirbayjan tilektesteri arqyly bilip alghan Mәmedәmin Kobany búl qaterden qútqaryp qalady. Ol tipti, ózining de polisiya qadaghalauyna ilikkenin elemesten, sol jyldary degenmen ústalyp qalghan Stalinning týrmeden qashyp ketuin de úiymdastyrady. Birinshi orys revolusiyasy jenilis tapqangha deyin de, keyin de ekeui dostyq qarym-qatynasta bolyp, Bakudegi revolusiyalyq qyzmetterin qatar atqaryp jýrdi.

Sol dostyq  keyin Narkomnas* Stalinning Bakuge arnayy soghuyn mýmkin etti. 1918 jylghy  28 mamyrda dýniyege kelgen Ázirbayjan Demokratiyalyq Respublikasyn Qyzyl armiyanyng Erekshe bólimi qúlatqannan son,** biylik basyndaghy Rasulzadeni tútqyndaghan. Sol oqighagha oray Stalin ony – revolusiyashyl bayyrghy ýzengiles dosyn әdeyi izdep kelip,  týrmeden bosatqyzghan. Odan, eski ýzengilesining esimin Bas hatshy Stalin joldas 1923 jyly últ qayratkerlerin túqyrtyp alu maqsatynda paydalanady.*** Búlardyng bәri keyinirek oryn alatyn jәitter...

 

*Últ isteri jónindegi halyq komissary.

** 1920 jylghy 20 sәuirde kenes ókimeti Ázirbayjanda biylikke keldi.

*** RKP Ortalyq Komiyteti ótkizgen 1923 jylghy Tórtinshi últtyq keneste.

 

Al oghan deyin, alghashqy orys revolusiyasy toqyraghannan bergi eki arada, Rasulzade edәuir ómir mektebinen ótti. Áueli biraz uaqyt әdebiyetpen shúghyldandy. Óleng shyghardy, piesalar jazdy. Odan 1909 jyly parsy eline ótken. Sonda  túratyn qandastary arasyndaghy revolusiyalyq oqighalargha qatysty. Irandaghy demokratiyalyq partiyany qúrushylardyng biri boldy. «Iraniy-Nou»**** atty parsy sosial-demokrattarynyng partiyalyq gazetinde redaktorlyq qyzmet atqardy. Alayda, bir-eki jyl óter-ótpeste, ondaghy revolusiya da kýshpen basyp tastalghan-dy. Sonda ol Týrkiyagha ketedi. «Turk urdu»***** jurnalynda qyzmet isteydi. Sol basylymda iran týrkileri jayynda zertteu maqalasyn jaryqqa shygharady.

 

**** «Jana Iran».

***** «Týrk júrty».

.

Romanovtar әuletining patshalyq qúruynyng 300-jyldyghy qúrmetine 1913 jyly jariyalanghan amnistiyagha sәikes, Mәmedәmin de Reseyge oralugha mýmkindik alady. Bakuge keledi. Jana partiya qúrumen ainalysady. Týrkishildik, islamshyldyq, sosialistik iydeyalardy toghystyratyn sayasy partiya jasaydy. Ony «Musavat»* dep ataydy. Partiyanyng «Achyg Syoz»** degen atpen shyqqan gazetin basqarady.

 

* «Tendik».

** «Ashyq sóz».

 

Osy jyldary Rasulzade halqynyng dúrys tarihy atauyn ómirge әkelu jóninde maqalalar jazyp, «Diriliyk»*** atty qoghamdyq-sayasy jәne әdebiy-tarihy jurnalda mәsele kóteredi. Imperiyadaghy orys biyligi kózqarasymen búratana bodandardyng bәri bir kezde tatar atalatyn. Músylman dep jalpy atay beru de әdetke ainalghan. Keyde týrkiler dep te jalpylap atay salatyn. Biraq olardyng barshasynyng astarynda, Mәmedәminning oiynsha, bir әzirbayjan halqy jatqan-dy. Músylman men týrki atauy bóten bolmaghanmen, tatar deu әzirbayjangha mýldem qisynsyz edi, sayasatker  osy mәseleni óz qandastary arasynda birinshi bop kóterip, tiyisti qoghamdyq pikir tughyzdy.

 

*** «Ómir».

Zәky Validov

Ol tynymsyz kýresin partiyalyq júmystarynda da, baspasózde de tabandy týrde jalghastyra berdi. Ózine Petrogradtan Zәky jazghan hat oigha oy qosty.

Úzamay,  Uaqytsha ortalyq músylman burosy jibergen kenes-núsqaular boyynsha, aimaqtarda jana jaghdaydy talqylaytyn jinalystar әzirlene bastady. Aqyry, revolusiya tolqytqan kýlli imperiyadaghyday, Kavkaz músylmandarynyn  da sezi ótkizildi. Qúryltay sәuir aiynyng 15–20-shy júldyzdarynda  Bakude boldy. Osynda sóilegen sózinde Mәmed Rasulzade jana jaghdaydaghy Ázirbayjan elining maqsatyn tújyrymdady. Otarlyq búghaudy qausatu, derbes memleket qúru – kópten kókeyde jýrgen asyl arman bolatyn, sony jýzege asyratyn tarihy sәt tudy dep eseptedi.

Sol ynghayda jәne sonday kóterinki kónil-kýimen ol músylmandardyng revolusiya әkelgen ózgeris jaghdayynda Mәskeude ótpek býkilreseylik birinshi sezine kelgen edi.

Sezde tóraghalyq etip otyrghan Álimardanbek Topchibashev odan on toghyz jas ýlken-tin.  Birinshi Dumagha mýshe bolghan, kýllireseylik músylman qozghalysynyng belgili qatysushysy, odan beri Dumanyng músylman fraksiyasy júmysyna údayy atsalysyp kele jatqan imperiya aumaghynda tanymal qayratker-di. Ol әzirbayjan sayasy ómirine Aliy-bey Guseynzade, Ahmed Agaoghly, Nariman Narimanovtarmen qatar zor ýles qosqan, Mәmedting alghashqy sayasy jolyn da, býgingi partiyalyq qyzmetin de qadaghalap jýrgen, biletin, tilektes, pikirles agha úrpaq ókili bolatyn. Qysqasy, ekeui de Kavkaz músylmandarynyng sezinde bir niyette ekendikteri anyq tanylghan qayratkerler edi.

Álimardan bek onyng kýn tәrtibindegi qarastyruly ózekti mәseleni ortalyq buro tóraghasy bayandaghannan góri basqa kózqaraspen tanystyratynyn qysqa ghana aitqan. Shet aimaq ókili Rasulzade júrtty tez ýiirip әketti. Ol sezd delegattarynyng aldaryna revolusiyanyng naq ortasynan kelgen Salikovtan ózgeshe, shyn mәnindegi  revolusiyalyq payymdy  jayyp sala bastaghan. Onyng batyl da shetin pikirlerin barshasy úiy tyndady.

Mәmed Rasulzade әlemdegi memleket týrlerine sholu jasady. Reseyding patshalyq túsyndaghy qúrylymynyng kemshiligine toqtaldy. Sosyn ózi basqaratyn «Tendik» partiyasynyng baghdarlamasyn jәne kýni keshe Bakude bolghan Kavkaz músylmandarynyng basqosuynda aitylghan pikirler men alynghan sheshimderdi taldap qoryta kele, sezde qabyldansa degen qarar jobasyn ayan etti.

– Músylman halyqtarynyng mýddesine jana Rossiyanyng federasiyalyq týrde qúryluy jauap bere alady, – dedi ol, – sondyqtan qúryltay «memlekettik qúrylym týri últtyq-aumaqtyq negizde jasalatyn federasiya ýshin» dauys bergeni jón...

Ýshinshi bayandamany Zәky Validov jasady. Ol Resey músylmandarynyng etnostyq qúramyn, shyqqan tekterin tarihy jәne etnografiyalyq materialdar negizinde, songhy statistikalyq mәlimetterdi paydalana otyryp taldady. Olardyng qazirgi sayasy ómirdegi rólin qarastyrdy. Reseyge tәueldi jaghdaygha týsip qalghan osynau otyz milliondyq músylman dinindegi halyqtyn, imperiyadaghy kýlli túrghyndardyng besten birin qúraytyn  týrkilerding búdan arghy taghdyryn anyqtaugha tarihy derekterdi payym ainalymyna tarta otyryp әreket jasady. Týrkistan men Qazaqstannyng derbes territoriyalyq avtonomiya boluy basy ashyq mәsele dep eseptedi ol. Orystary kóp Edil boyyndaghylargha qatysty mәdeny avtonomiya jayynda aitugha bolar,  al Edilding shyghysyndaghy týrkiler kóbirek qonystanghan aimaq territoriyalyq avtonomiya alu jolynda olargha qosyla alar edi...

Ol osylay, últtyq-territoriyalyq avtonomiyalardyng qúryluy qajet jәne múnday әreketterding jer-jerde dausyz oryn aluy yqtimal ekenin dәiekteuge tyrysty. Sonday avtonomiyalyq birlikter Reseyding federativtik bitimin qúraugha tiyis. Zәkiyding ghylymy sholu jәne saraptama syndy bayandamasynyng qorytyndysy osyghan saydy.

Serәli Lapiyn

Sezge tóraghalyq etip otyrghan Topchibashev minbening qasyna baryp, jas kýreskerding qolyn yqylastana qysty. Onyng ózi baryp túrghan federasiyashyl bolatyn. Jantórin men Lapin ýsheuining pikirlesulerine kuә bop jýrgen Ótemis múny anyq biletin. Ol júrttyng ýsh bayandamany da yqylastana tyndaghanyn kórdi. Endigi mәsele qay joba ozar eken degen súraqqa tirelip túrghan edi. Jaryssózding qyzu jýreri sózsiz...

Bayandamalardan song ketip qalmaqshy bolyp otyrghan Slava alghashqy oiynan ainyp qaldy. Ótemisting qayratker-sheshender jayly sipattamalaryn esty kele, jaryssóz barysyn bayqap kóruge bekidi...

Jalghasy bar

 

Beybit Qoyshybaev

Abai.kz