Qazaqstan kommunisterin  týlen týrtti. Búl jolghy týlen týrtken әngimeni basqanyng emes, baqanday deputattyng auzynan estidik.

Bildey deputatymyz Qazan tónkerisining 100 jyldyghy ayasynda Mәskeuding Kremliinde jatqan proletariat kósemi Leninning denesin Qazaqstangha әkelip aludy úsynypty.

Leninning óli denesin elimizge әkep alghysy keletin kommunist -  QR Parlamenti Mәjilisining deputaty, Halyqtyq kommunister fraksiyasynyng ókili Vladislav Kosarev eken.

Qazaqstan Parlamentining eng kәri deputaty (onyng jasy 80-nen  asty) Informburo.kz-ge bergen súqbatynda Vladimir Ilichiting denesin Qazaqstangha әkeluge әbden bolatyny aitypty.

«Biz búl mәseleni auyq-auyq kóterip túramyz. Búl әbden mýmkin nәrse. Qazaqstangha Leninning denesin alyp keluge bolar edi, biraq bizding kýshimiz әlsiz, ol týgili biz biylikke qoqysqa ketken eskertkishterdi qayta ornattyra almay otyrmyz», — deydi Kosarev.

Al orys júrty búl tústa Leninning denesin jerleu mәselesin aqyldasyp jatyr. Resey Dumasynyng bir top deputaty  Lenindi jerleudi úsynghan. Al Resey halqynyng 63 payyzy proletariat kósemin kómu kerek dep dauys bergen.

«Kapitalistik әlemning Leninge degen óshpendiligi joyylmay keledi. Bizding qoghamdy janartyp, ony kapitalizmge ainaldyrghysy keletinder kenes zamanyn eske týsiretin jer betindegi  nәrseni týgel sypyryp tastaugha bar. Biraq búl aptyq ta basylar. Men Reseydegi kommunisterge kýshimizdi biriktireyik, sóitip osynday dýniyelerge jol bermeyik degim keledi» — deydi Kosarev.

Týiin: Qazaq Hany Kenesarynyng bas sýiegin elge qaytaru mәselesinde "lәm-miym" demegen, keshegi Keyki batyrdyng basyn elge jetkizerde jymday bolyp, jaq ashpaghan Kosarevti ne týlen týrtti?

Anyghynda, postkenestik kenistiktegi kóp el Sәbetting sarqynshaghynan aryludy qolgha alugha bayaghyda kirisip ketken. Mysaly, Ukraina Sovettik kezenning qaldyqtarynan arylu ýshin Leninning barlyq eskertkishterin qúlatqan bolatyn.

Áruaghy adasqan, tәnin jer qabyldamaghan Vladimir Iliich Leninning eskertkishteri qazaq dalasynda kýni býginge deyin samsap túr. Dәlirek aitsaq, bolishevik kósemining baqanday 159 eskertkishi bar bizde. 

Lenin atany úlyqtauda Aqmola oblysy alda túr. Ónirde Leninning 49 eskertkishi anyqtalghan. Al Kereku ónirinde 44, Soltýstik Qazaqstan oblysynda 24 tas túghyr bar.

Búl maqtanysh pa, әlde otarshyldyq sanadan aryla almaushylyq pa?

Ol ol ma, jaqynda belgili bolghanday Qazaqstanda býginde Leninning atyman atalatyn 352 kóshe bar eken. Búl anyghynda, gerontokratiyalyq jýiege negizdelgen biylikting shiyrek ghasyrlyq júmysynyng jemisi. Nemese halyq sanasy azat bolghanymen, biylik eski qogham formasiyasynan әli kýnge aryla almay keledi degen sóz.

Ukrainanyng iri qalalarynan bastap, shalghaydaghy auyldargha deyin sәbettik jýiemen baylanysty barlyq ataudyng kózin jonggha, tipti kommunistik partiyanyng atauyn da ózgertuge sheshim qabyldady. Búl dekommunizasiya dep ataldy. Nәtiyjesinde 300-ge juyq eldi-meken, 7 qala, 9 audan atauy ózgertildi. Qazir kommunistik sipattaghy 6100 kóshe ataulary ózgertilude.

Eng soraqysy sol, Alashtyng astanasy sanalatyn Semeydegi Lenin kóshesine  Últ kósemi Álihan Bókeyhannyng atyn berudi bizding «Abai.kz» portaly birneshe mәrte kóterdi. Oghan da «Lәm-miym» degen jan tabylmady.

Osy túrghydan alyp qarastyrghanda deputat Kosarevting búl úsynysy qanshalyqty aqylgha qonymdy? Kosarevting kózdegeni ne? Ol Lenindi Kenesarydan artyq kóre me?
Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz