Coltýstik ónirlerding erekshelikterin eskergen Elbasy men Ýkimetimiz búl aimaqtargha at basyn tiregen oralman otbasylaryna beriletin kómekting kólemin basqa ónirlerge qaraghanda 2010 jyly eki esege ósirdi. Áriyne, oralmandar ýshin memlekettik dengeyde jasalynyp jatqan osy jenildikter olargha mýldem jetpey jatqan joq. Degenmen bir elden bir elge qonys audarghan qandastarymyz qújattaryn rәsimdeude kóptegen qiynshylyqtargha kezdesip jatady. Talqylanyp jatqan Tilderdi qoldanu men damytudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasynda osy mәseleler dúrys sheshimin tapsa degen ýmitimiz bar. Mysaly, aty-jónimizding әrtýrli jazyluyna baylanysty bizding otbasynyng kezdesip jatqan qiynshylyghy shash-etekten.

Coltýstik ónirlerding erekshelikterin eskergen Elbasy men Ýkimetimiz búl aimaqtargha at basyn tiregen oralman otbasylaryna beriletin kómekting kólemin basqa ónirlerge qaraghanda 2010 jyly eki esege ósirdi. Áriyne, oralmandar ýshin memlekettik dengeyde jasalynyp jatqan osy jenildikter olargha mýldem jetpey jatqan joq. Degenmen bir elden bir elge qonys audarghan qandastarymyz qújattaryn rәsimdeude kóptegen qiynshylyqtargha kezdesip jatady. Talqylanyp jatqan Tilderdi qoldanu men damytudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasynda osy mәseleler dúrys sheshimin tapsa degen ýmitimiz bar. Mysaly, aty-jónimizding әrtýrli jazyluyna baylanysty bizding otbasynyng kezdesip jatqan qiynshylyghy shash-etekten.

Men Ózbekstannan kelgen oralmanmyn. Ózbekstanda mening «Mekebay Rayymbekúly Onay» dep jazyluy tiyis aty-jónim «Ungaev Mekebay Raymbekovich» dep jartylay ózbekshe, jartylay oryssha jazylyp ketken. Al әielim Altyngýl Sardarqyzynyng aty-jóni (familiyasy Jalghasbay) bir jerde «Djalgasbaeva Altynguli Sardarovna», bir jerde «Jalgasbaeva Altingul Sardarovna», taghy bir jerde «Jalgaspaeva» bolyp jazylghan. Sol sebepti atajúrtqa oralghan song qújat rәsimdeude kóptegen qiyndyqtargha tap bolyp otyrmyz.
Áyelim biyl 53 jasqa toldy. Bes balasy bar analar osy jasta zeynetke shyghady dep quanyshymyzda shek bolghan joq. Biraq zeynetaqy taghayyndaytyn mekemege baryp, osy quanyshymyz su sepkendey basyldy. Óitkeni qújattardy qabyldaytyn maman әielimning jeke kuәligi men tuu turaly kuәligindegi jәne enbek kitapshasyndaghy әripterding әrtýr­liligin kórip, әdilet basqarmasyna siltedi.

Daudyng ýlkeni audandyq әdilet bas­qarmasynda bastaldy. Óitkeni qy­zym Súluqaldyng Ózbekstanda alynghan tuu turaly kuәligindegi qazaqshagha jaqyndau «Slu-qal» dep jazylghan aty qazaqstandyq jeke kuәliginde «Slukal» bolyp, al úlymnyng ózbekstandyq tuu turaly kuәligindegi taza qazaqsha «Qasym» degen aty qazaqstandyq jeke kuәliginde oryssha «Kasym» bolyp shygha kelipti. «Búl qalay? Ózbek boludan qashyp, qazaq boludy armandap kelgen biz atymyzdy nege oryssha jazuymyz kerek» degen súraghymyzgha múnda jauap bergen eshkim bolmady. Qysqasy, bes balamyzdyng ózimizdiki ekenin dәleldey almay, dal bolyp jýrmiz.
Bizding týigenimiz, múndaghylar Elba­sy­nyng «Últy qazaq azamattardyng tegi men әkesining atyn jazugha baylanysty mәse­lelerdi sheshu turaly» Jarlyghynan ne beyhabar, ne oryndaugha qúlyqsyz. Áy­teuir, Elbasynyng Jarly­ghyn arqa tútyp, alty ay degende «Djalgasbaeva», «Slukal», «Kasym» degendi әzer týzettik. Biraq qyzym Azizanyng «Meke­biyevna» (dúrysy «Mekebaevna») bolyp jazylghan tegi alynbas qamal bolyp túr.

Myna qyzyq jaghdaygha nazar auda­rynyzdar. Ózbekstannan audany­myz­dyng Vozvyshenka selolyq okrugine kóship kelgen Beketov Amangeldi Berkin­bayúlynyng (jeke kuәliginde - Beketov Amangeldy Berkinbaevich) 1994 jyly 23 nauryzda tuylghan Erhan atty úly bar. Berkinbaev Erhan Amangeldiúlynyng Ózbekstannan alghan tuu turaly kuәliginde «Berkinbaev Erhan Amangeldiuly» dep jazylghandyghy ýshin әdilet basqarmasyndaghylar Erhangha jeke kuәlik berudi әr saqqa jýgirtip, sózbúidagha salyp jýr. Olardyng aituynsha, Erhan jeke kuәlik alu ýshin Ózbekstangha baryp alghashqy tirkeu kitapshasynan kóshirme alyp kelu kerek eken. Al kópshilik oralmannyng Ózbekstangha barmaq týgili, oblys ortalyghy Petropavlgha baryp keluge jaghdaylary joq. Olar tipti orys tilin bilmegendikten júmysqa ornalasugha da qabiletsiz bolyp otyr.
Audannyng búrynghy әkimi Aydarbek Seypilúly Saparov ózi әkim bolyp qyzmet etken eki jylgha tolar-tolmas uaqyt aralyghynda audandaghy barlyq salada aitarlyqtay iygilikti júmystar jasaghan edi. Ásirese, orys tiline shorqaq biz oralmandargha kóptegen qolaylylyqtar tughyzyp, mýddemizge say biraz sharualar tyndyrghan bolatyn. «Maghjan júldyzy» atty qazaq tilindegi audandyq gazetting jaryq kórui de - sol kisining arqasy. Tipti oralmandardyng tynghylyqty sinisip ketulerine ja­qynnan kómek kórsetu maqsatynda audan әkimshiligi janynan «oralmandar kenesin» qúryp, olardyng mindetterin belgilep bergen edi. Al qazir sol kenesting qadamy ilgeri baspay otyr.

Jalpy, talqylaugha úsynylghan Til baghdarlamasynda tek Qazaqstan azamat­tarynyng ghana emes, atajúrtqa oralyp, azamattyq alugha qújattaryn rәsimdep jýrgen oralman bauyrlarymyzdyng ata­tegin jazu mәselesi de nazargha alynyp, tiyisti sharalar qolgha alynsa degen ýmitimiz bar.

Mekebay ONAY

Soltýstik Qazaqstan oblysy

"Ana tili" gazeti