2016 jylghy 3 shilde kýni Matrisa.kz. portalynda jariyalanghan «Kto otvetit za trehyazychiye» degen mening maqalamdy 19 myngha juyq adam oqypty.

Búl maqalada men bilim berudegi «ýshtildilik modelidin» bizding Ata zanymyzgha sәikes kelmeytinine nazar  audarghan bolatynmyn. Ol maqalagha 30-gha juyq pikir bildirilipti. Mening oiymdy tolyq joqqa shygharudan  bastap onymen  tolyq kelisuge deyingi osy pikirler spektri óte ken, әri auqymdy boldy.

Áriyne, búl jaghday meni odan ary qaray da irgeli týrde aqiqat izdeuge iytermeledi. Al aqiqattyng barlyq uaqytta da «jaqyn manayda» jýretini belgili. Mening manayymda da, sizding ainalanyzda da, sonyng ishinde ministrlerdin, deputattardyng jәne әrtýrli lauazym iyelerining many men manayynda da aqiqattyn jýreri anyq. Al aqiqat izdeudi men ózimning ghalym retindegi, әri azamat retindegi qasiyetti boryshym dep bilemin. Sondyqtan bizding qoghamdaghy osy mәsele turaly birqatar oilarymmen bólissem dep edim. Al qoghamda búl problemanyng oryn alyp otyrghany ras. Sondyqtan da Ata-zanymyz – Konstitusiyany úlyqtaugha arnalghan osy maqalanyng «Qazaq tili men lingvistikasynyng logistikasy – QR Konstitusiyasynyng talaby jәne Qazaqstan ghylymynyng innovasiyasy» - dep ataluyn qalar edim. Osynday ataluynan kórinip túrghanday múndaghy ózekti kilt sózder men úghymdar – LOGISTIKA, LINGVISTIKA, INNOVASIYa jәne KONSTITUSIYa. Sondyqtan internet pen Vikiypediyanyng aqparat qorjynyna sýngip osy sózder turaly birqatar tezisterdi sýzip alugha tura keldi. Orys tilindegi osy aqparattardy qazaqshalap beruge tyrystym. Azdy-kópti olqylyqtar bolsa, aldyn-ala keshirim súraymyn.

Sonymen – LOGISTIKA:

1-teziys. Logistika degenimiz – ontaylandyru (shyghyndardy azaytu) negizinde materialdyq, aqparattyq jәne adamdyq aghyndardy basqaru;

          2-teziys. Ghylymnyng kózqarasy túrghysynan alghanda Logistika degenimiz – ontaylandyrugha baghyttalghan materialdyq jәne aqparattyq aghyndardy basqarudyng tiyimdi әdisterin jasaudyng qaghidalary men әdisnamasy;

          3-teziys. Logistikany úiymdastyru menedjmenti túrghysynan – búl aqparattyq jәne qarjylyq tiyisti aghyndardy strategiyalyq basqaru;

          4-teziys. Aqparattyq logistika degenimiz – dәstýrli jәne sandyq (sifrlyq) aqparat tasymaldaushylardaghy aqparattyq aghyndardy tiyimdi taratu jónindegi is-әreketter jiyntyghy;

          Al endi Vikiypediyadan alyynghan LINGVISTIKA turaly birer tezister:

1-teziys: Lingvistika – tilderdi zertteytin ghylym;

          2-teziys:  Búl adamnyng tabighy tili turaly, jalpy әlemdegi barlyq tilder turaly jәne onyng jekelengen ókilderi turaly ghylym;

          3-teziys: Qoldanbaly lingvistikanyng dәstýrli baghyttarynyng biri – memleketting til sayasatyna atsalysu;

          4-teziys: qoldanbaly lingvistika – terminologiya qalyptastyru.

          INNOVASIYa turaly internettegi izdenister mynaday tezister berdi:

1-teziys: Innovasiya (Janartu) degenimiz adamnyng intellektualdyq enbeginin, onyng qiyalynyn, tvorchestvolyq ýrdisinin, ashqan janalyqtarynyng nәtiyjesi;

          2-teziys. Janalyqtyng barlyghy innovasiya emes, Innovasiya degenimiz qoldaghy bar jýiening tiyimdiligin artyratyn janartular men janalyqtar;

          3-teziys. Innovasiya útymdy endirilip payda әkele bastaghansha innovasiya bolyp sanalmaydy. Innovasiyanyng ereksheligi sol – ol arqyly qosymsha qúndylyqtar jasalynady.

 Al qosymsha qúndylyqtar degenimiz – búl payda, algha ozu, kóshbasshylyq, basty baghyt, týbegeyli jaqsaru, sapalyq artyqshylyq, algha basu (progress), kreativtilik.

Al endi Ata zanymyz – Konstitusiyanyng jalpy erejelerinen birneshe sitata keltireyik:

1-Sitata. 2-bap, 1 tarmaq: «Qazaqstan Respublikasy – preziydenttik basqaru nysanyndaghy birtútas memleket»;

         2-Sitata. 3-bap, 1 tarmaq: «Memlekettik biylikting birden-bir bastauy – halyq».

         3-Sitata. 4-bap, 2 tarmaq .: «Konstitusiyanyng eng jogharghy zandy kýshi bar jәne  Respublikanyng býkil aumaghynda ol tikeley qoldanylady».

         4-Sitata. 7-bap, 1 tarmaq : «Qazaqstan Respublikasyndaghy memlekettik til – QAZAQ TILI».

         5-Sitata. 93-bap: «Konstitusiyanyng 7-babyn jýzege asyru maqsatynda Ýkimet, jergilikti ókildi jәne atqarushy organdar arnauly zangha sәikes Qazaqstan Respublikasynyng barlyq azamattary memlekettik tildi erkin әri tegin mengerui ýshin qajetti úiymdastyrushylyq, materialdyq jәne tehnikalyq jaghdaydyng bәrin jasaugha MINDETTI.

         Aqiqat izdeu ýshin qajetti  tezister men sitatalardyng úzyn-yrghasy osynday. Mening oiymsha osy tezister men sitatalardyng barlyghy irgeli túghyrnamalyq qaghidattargha negizdelgen. Desek te bizding ary qarayghy oi-tolghaularymyz ýshin manyzdyraq dep mynau tezister men sitatalardy erekshe atap ótkendi jón sanap otyrmyn: Logistikada – aqparattyq jәne qarjylyq tiyisti aghyndardy strategiyalyq basqaru turaly 3-teziys. Mәsele memlekettik til turaly bolghandyqtan men búl tezisti memlekettik Qazaq tilin layyqty, hәm jetkilikti materialdyq bazamen jәne de onyng damuyn úiymdastyrushylyq, tehnikalyq resurstarmen qamtamasyz etu qajettiligimen tolyqtyryp, kýsheyter em.

Lingvistikada – Qoldanbaly lingistvikanyng dәstýrli baghyttarynyng biri-memleketting til sayasatyna atsalysyp qatysu turaly 3-teziys. Basqasha aitqanda Qazaqstan ghylymy qazaq tili men lingvistikasymen ainalysugha mindetti. Sebebi, Lingvistika – búl adamnyng tabighy tili túraly ghylym. Al bizding memleketimizde – búl qazaq tili – QAZAQ TILI! Búl rette, barlyq kafedralarda, GhZY men basqa da ghylymy úiymdarda qazaq tilindegi salalyq lingvistika bólimderin mindetti týrde úiymdastyryp, qúratyn kez kelgenin týsinip-týisinetin kez boldy. Sonda ghana qarjylyq lingvistika, esep-qisap lingvistikasy, biolingvistika, geolingvistika, bank lingvistikasy, tehnikalyq lingvistika jәne t.s.s. damyp, qazaq tilindegi terminologiyalyq nomenklatura qalyptasyp, damityn edi. Tek qana ghylymy úiymdarda ghana emes, múnday arnayy salalyq qazaq lingvistikasy bólimderin barlyq memlekettik jәne memlekettik emes mekemeler men kәsiporyndarda ashu qajet. Qajet emes-au, tipti Mindetti, әri aqylgha syyady. Sebebi, Ata zanymyzdyng 93-baby boyynsha Ýkimet, jergilikti ókildi jәne atqarushy organdar memlekettik qazaq tilining damuy ýshin barlyq úiymdastyrushylyq, materialdyq (onyng ishinde qarjy da bar boluy kerek) jәne tehnikalyq jaghdaylar jasaugha mindetti. Astyn syzyp, erekshe atap óteyik – MINDETTI.

Innovasiyada basty tezis etip 3-tezisti aldynghy oryngha qoyar edim: «Innovasiyanyng erekshiligi sol – ol arqyly payda, algha ozu, kóshbasshylyq, basty baghyt, týbegeyli jaqsaru, sapalyq artyqshylyq, algha basu (progress), kreativtilik siyaqty qosymsha qúndylyqtargha qol jetkizu». Innovasiyany ghylymsyz kózge elestetu mýmkin emes. Sondyqtan, memlekettik tildi damytu salasynda innovasiyagha qol jetkizu ýshin ghylymy granttardyng 95% -yn qazaq tilindegi salalyq lingvistikanyng damuyna júmsau qajet. Basqasha aitqanda, ghylymnyng barlyq salasyndaghy qazaq tilinde oryndalatyn ghylymy jobalargha qarjylay jәne úiymdastyrushylyq qoldau bildiru kerek. Ýkimet pen basqa da memlekettik organdardyng is-jýzindegi naqty qadamdary ghana memlekettik til salasyndaghy innovasiya men qosymsha qúndylyqtardyng kepili bola alady. Al memlekettik tilding innovasiyalylyghynyng kepili – Konstitusiyamyzdyng 93-baby.

Bizding qoghamyzda qazaq tilining barlyq salada keninen qoldanyluy men onyng ghylymy qamtamasyz etiluin týisinuding manyzdy ekenin erekshe atap ótken jón. Qoghamda qazaq tilining logistikasynyn, lingvistikasynyng jәne innovasiyalylyghynyng birkelki saqtaluynyng óte manyzdy ekenin úmytugha bolmaydy. «Tilder turaly» zandy iske asyrudaghy «irkilister» men «sheginister» osy birkelkilik pen tendikterding saqtalmauynan tuyndap otyr deuge bolatynday. Mysal retinde «Mәdeny múra» memlekettik baghdarlamasynyng nәtiyjesine kóz salsaq ta jetkilikti. Osy baghdarlamanyng ayasynda Qazaqtyng bolmysy men ruhaniyatynyng filosofiyasy iispettes últtyq epostar, batyrlar jyry, ertegiler, anyzdar, naqyl sózder, poema-jyrlar, klassikterding tuyndylary 100 tom-kitap bolyp jinaqtalyp, baspadan shyqty. Mening óz basym osy 100 tom qoghamdyq kitaphanalarda, mektepter men JOO kitaphanalarynda, kitap dýkenderinde payda bolsa, sóitip kóptegen azamattar olardy alyp, tútynyp qazaq tilining sapalyq artyqshylyghy oryn alatyn shyghar dep kýtkenmin. Qatty ýmit artqanym da ras. Biraq ol ýmitim aqtalmady. Búl qúndylyq tek 2000 ghana zandy jәne jeke túlghalargha búiyrdy. Sebebi, osynday keleli júmystyng tirajy óte shekteuli bolyp shyqty. «Qazaqstan» Últtyq ensiklopediyasy da, kóptomdyq sózdikter, anyqtamalyqtar jәne t.b. shygharylymy az, shekteuli boldy. Qazaq tilining mýddesinde, ókinishke oray, «Semiz sóilep, aryq shyqtyq». Qaydaghy logistika? 17 mln. halyqqa arnap 2000 dana kitap shygharsaq, qanday Logistika turaly sóz qozghaymyz?

Memlekettik tilding materialdyq bazasyn qalyptastyru turaly mәselelerde Konstitusiya  talaptaryn oryndaugha tolyq mýmkinshilik beretin eng tómengi kórsetkish anyqtalyp, naqtylanuy tiyis. QR Konstitusiyasynyng talaptaryna sәikes tegin orta bilim MINDETTI (30-bap). Yaghni, Ýkimet pen jergilikti ókilettilik jәne basqaru organdary azamattar tegin orta bilim alugha materialdyq-tehnikalyq úiymdastyrushylyq júmystaryn atqarugha mindetti. Al Konstitusiyamyzdyng 93-babynyng talaptary da azamattardy  memlekettik Qazaq tilin tegin oqyp biluge mindetteydi.  Óz kezeginde Ýkimet pen  memlekettik organdar Qazaq tilining órkendep-ósuinin, damuynyng materialdyq-tehnikalyq qamtamasyz etiluine jauapty. Jauapty ghana emes-au, mindetti.  Erekshe atap óteyik – MINDETTI.

Tilding damuy turaly sóz qozghaghanda ony innovasiya dep týsingenimiz abzal. Sebebi, tek osy jaghdayda ghana qosymsha qúndylyqtar týzeletining este saqtauymyz kerek. Qazaq tilining damuyna qajetti materialdyq bazanyng eng tómengi kórsetkishi men sanyn anyqtauda elimizdegi mektepterding kolledjderdin, JOO, kitaphanalar men kitap dýkenderining j/e t.s.s. jalpy sanyna arqa sýiesek te jetkilikti. Qazaqstanda 8 myngha juyq mektep bar eken. Eger әr mektepke «Mәdeny múra» baghdarlamasynyng nәtiyjesi bolyp tabylatyn 100 tomnyng 2 danasyn alugha mindettegenning ózinde oghan degen qajettilik 16 myng dana kitap bolady eken. Mektepterdegi әr tomyna degen qajettilik 16 myng dana bolsa, kolledjderdi, JOO, kitaphanalardy eskergende jalpy Últtyq, memlekettik dengeydegi eng tómengi qajettilik 30 mynday dana bolmaq. Qazaqstanda qazaq tilindegi әrbir irgeli ghylymy enbek, anyqtamalyq, ensiklopediya 30 myng dana bolyp shyghuy kerek. Búl – qazaq tilin damytugha qajetti materialdyq bazasynyng eng tómengi kórsetkishi jәne memlekettik til logistikasynyng mәselelerin sheshuding negizi, hәm bastauy. Eng bastysy, eng manyzdysy – búl erkelik nemese qynyrlyq pen qiqarlyq emes. Búl – Konstitusiya talaby. Taghy da atap óteyik – KONSTITUSIYa talaby.  Sondyqtan, qazaq tilindegi aqparat tasymaldaushylardyng eng tómengi kórsetkishin mindetteytin arnayy Ýkimet qaulysy bolsa, búl mәsele rettelip, óz sheshimin tabar edi.

Ókinishke oray, múnyng әzirge eshqaysysy bolmay túr. Sol sebepti de memlekettik organdargha súrau salugha mәjbýrmiz jәne jýieli ýnsizdikke úrynyp jatqanymyz ras. Búl ózi kishkentay balalardyng «Mushketerler oiynyna» (qylyshtasyp oinau) úqsaydy. Bir kinofilimning keyipkeri aitqanday – «Mushketerler oiynyna» qanu mýmkin emes ...

Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimeti, әsirese Bilim jәne Ghylym, Mәdeniyet jәne sport, Aqparat jәne kommunikasiya ministrlikterining qazaq tili mәselelerimen ainalysu  kerektigin týsinetin kez keldi. Konstitusiya talaptaryna sәikes – qazaq tilimen ainalysugha mindetti. MINDETTI. Mindetti degenimiz – jauapty degen sóz. Ásirese, sapalyq jaghyna jauapty. Býgingi qazaq tilining sapasy turaly aityp túrmyn.

Býgingi kýni bilim men ghylym, mәdeniyet pen sport, aqparat pen kommunikasiya salasynda Konstitusiyanyng 93-baby tipti eskerilmey otyr dese de bolady. Ókinishti-aq! Eskerilmeydi degeniniz – Konstitusiyanyng búl normasyna eshkim arqa sýimeydi degen sóz. Óz kezeginde búl-ministrler men deputattar Konstitusiyanyng 93-babyn bilmeydi degen sóz. Bilmegen song qoryqpaydy degen sóz. Taghy da kinofilim keyipkerining sózi eske týsip túr – «Qorqudy qoyghan kezde saghan bәribir bolady» - degen. «Ýshtildi bilim beru» Modelin Ata zanymyzdyng 93-babyn bilmeuding nәtiyjesi dep qana týsindiruge bolatyn siyaqty. Mening týsingenim – «Ýshtildi bilim beru» Modelining nәtiyjesinde Qazaqstan mektepterinen aghylshyn tilin biletin «kreativti» Qazaq úldary men qyzdary týlek bolyp shyghuy kerek. Al endi Siz Ýstirtting shólderinde, Betbaqdala men Torghaydyn, Úlytau men Altaydyng ortasyndaghy úlan-asyr Saryarqanyng dalalarynda, Ontýstik Altaydyng tauly ormandarynyng ishindegi tek tikúshaqpen, atpen jәne jayau ghana barugha bolatyn Shanaqatqan auylynda mal baghyp jýrgen aghylshyn tildi «kreativti» Qazaqty kóz aldynyzgha elestete alasyz ba? «Aghylshyn tildi qazaq Qazaq qoghamy ýshin qanshalyqty qúndy?» - dep ózimizden ózimiz súraytyn kez kelgen siyaqty. Biraq, múnday súraqqa әzirge jauap bolmay túr, sebebi Ýkimet pen memlekettik organdar «ýnsizdik rejiyminde».

Basqa jaghynan alyp qarasaq, bala kezimde kórgen bir mulitfilimning keyipkeri aitqanday – «Qoryqpaydy degening syilamaghany ghoy»... «Búl biz ýshin ókinishti-aq» - dep sol mulitfilimdegi ekinshi keyipker jauap bergendey bolyp túr.

Búl tyghyryqtan shyghu joly bireu-aq. Mening oiymsha, Konstitusiyanyng normalaryna degen Qúrmetti jas-kәri demey barlyq azamattardyng esine salugha mindettimiz. Elimizding Konstitusiyasyna degen Qúrmetti qaytaru ýrdisi «Bilmesen-ýiretemiz, bilging kelmese-mәjbýrleymiz» degen qaghidagha sýienip jýrgizilui tiyis. Ásirese, Ata Zanymyzdyng 7 jәne 93 baptaryna degen Qúrmet erekshe boluy kerek-au dep oilaymyn. Basqasha boluy mýmkin emes, sebebi Konstitusiyanyng myzghymastyghynyng kepili – Elbasymyz, Respublikanyng Preziydenti.

Núghyman Aralbay. Biologiya ghylylmdarynyng doktory, professor

P.S. 90-jyldary mening dosymnyng kensesinde, qabyrghada jadynama (Pamyatka) iluli túratyn. Ol jadynama 2 tarmaqtan túratyn:

«1. Esinde bolsyn, bastyqtiki әrqashan da, barlyq uaqytta da DÚRYS; Eger bastyqpen kelispesen, 1-tarmaqty qara!».

Barlyq ministrlerdin, deputattardyng jәne barlyq dengeydegi basshylardyng kenselerine mazmúny tómendegidey Jadynama ilip qoydy úsynamyn:

«1. Esinizde bolsyn, Ata zanymyz – Konstitusiyanyki әrqashan da, barlyq uaqytta da DÚRYS; Eger kelispeseniz, 1-tarmaqty qaranyz!».

Sebebi Konstitusiyany bilmeu eshkimdi de halyq pen Últ kóshbasshysy – Elbasy, Preziydentting aldyndaghy jauapkershilikten bosatpaydy.